See ei ole herilane ega ka mesilane. Tema kuulub hoopis kärbseliste alamseltsi. See on sirelane. Sirelastel on huvitav kaitseviis. Selleks on mimikri. See tähendab, et nad oma välimusega jäljendavad kedagi,  kelle sarnane tasub olla. Osad sirelase liigid on maskeerunud herilasteks osad mesilasteks. Tegelikult on nad täiesti ohutud ja mürgiastelt neil ei ole,  aga sellisest maskeeringust piisab, et linnud neid puudutada  ei julgeks. Nad on osavad lendajad ja suudavad õhus ühe koha peal paigal  püsida ja isegi tagurpidi lennata. Kõige levinum sirelase liik on sürfus tema maskeerunud herilaseks. Kui nüüd võrrelda paremal pool oleva herilasega,  siis esmapilgul on tõesti üsna sarnane. Lähemal vaatlemisel reedab aga pea ja silmade kuju,  mis meenutab pigem kärbest. Oluliseks erinevuseks on veel tiibade arv. Sirelastel, nagu ka kärbestel on ainult üks tiivapaar. Herilastel ja mesilastel on kaks paari tiibu. Isased söövad peamiselt süsivesikute, rikast õienektarit,  ema seda ka rohkem valgurikast õietolmu,  et tekitada elujõulise mune. Kuna nende suisa on lühikesed, siis eelistavad nad rohkem  avatud õitega taimi, sest sealt saavad nad nektari  hõlpsamini kätte. Emane muneb munad lehetäi kolooniate lähedusse,  sest vastased söövad lehe täis. Seetõttu on nad aias kasulikud putukad. See sirelane on liigist helofiilus. Sellise triibulise rindkere tõttu kutsutakse teda mõnel pool  ka jalgpalluriks. Teine nimetus on tal inglise keeles Sun fli,  mis tõlkes tähendab ja päikese kärbest. Seda siis seepärast, et talle meeldib lennata eriti ereda  päikselise ilmaga. Elab ta veekogude lähedal, sest tema vastsed arenevad vees. Kuigi sirelase liigid on oma elulaadi poolest sarnased,  on nende vastsed üsnagi erineva elulaadiga. See siin on mudasirelane ja selline nimi tuleb sellest,  et tema vastused elavad veekogude põhjamudas. Mudasirelane ise on maskeerunud mesilaseks,  keda näeme parempoolsel pildil. Eriti hästi on see tal õnnestunud taga keha osas. Suve jooksul jõuab tekkida mitu põlvkonda  ja viimase põlvkonna emane peale paaritumist otsib ohutu talvitumiskoha. Sperma säilib terve talve ja kevadel muneb ta 80 kuni 200  muna ja ring algab jälle otsast peale.
