Peipsi järve kalade saagikus on vähenenud viimase 170 aastaga enam kui neli korda. Kui aastal 1850 püüti aastas ühe hektari kohta 65 kilogrammi kala siis praeguseks on see langenud 15 kilogrammini, jätkab Eesti Maaülikooli vanemteadur Külli Kangur. Ei saa alahinnata väga Panova andmeid, eriti seetõttu, et kalastik ei näita mitte ainult varude suurust, vaid nad kaudselt näitavad ka, milline see järve ökosüsteem tol ajal oli. Milline oli järve tervist? Hiljuti avaldatud teadustööst selgub, et kala pole küll järvest kadunud kuid liigilises koosseisus ja erikalaliikide arvukuse on toimunud ulatuslikud muudatused. Positiivsena võib välja tuua, et viimase 100 aasta jooksul pole teadaolevalt Peipsi järvest täielikult ära kadunud ühtegi kalaliiki. Beebi buumerite põlvkonda kuuluvatel inimestel on kehvemad vaimsed võimed võrreldes neist varasemate põlvkondade, ka nii selgub USA-s tehtud uuringust. Uuringu autori sõnul on üllatav asjaolu, et vaimsete võimete langust võis märgata mitmesugustes gruppides nii meeste kui ka naiste seas erinevate rasside kui ka etniliste kogukondade seas. Värske uuringu tulemused võivad viidata, et tulevastel kümnenditel hakkab dementsuse probleem järk-järgult kasvama. Kindlasti ei saa USA-s tehtud uuringu tulemusi Eestile üle kanda, sest meil ei olnud niisugust beebibuumi põlvkonda nägu oli USA-s lähemalt, räägib Tallinna Ülikooli teadur Liili Abu-laadse. Meil oli siis kõrgenenud sündimus mõned aastakümned hiljem ja see ei olnud sugugi ulatuslik, kui USA puhul, mis võib siis tähendada seda, et kui on nagu üks selline väga suurt põlvkond ühiskonnas, siis võib olla ka see variatsioon nendes erinevates tervisetulemustes, on, on sellest mõjutatud, aga teiselt poolt võib-olla ka siis jagunud kõigile võimalusi. Beebi buumeriteks nimetatakse läänemaailma lähenemise kohaselt põlvkonda, kes on sündinud pärast teist maailmasõda aastatel 1946 kuni 1964.
