Ott Kangur kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö, kus heitis valgust taimede ööelule, mida seni on väga vähe uuritud. Kuna öösiti on pime, siis fotosüntees toimuda ei saa. Ekslikult on arvatud, et seetõttu hoiavad taimed pimedas ka oma lehtede õhulõhed suletuna ja veevahetust ümbritseva keskkonnaga pole. Tundus olevat taimede jaoks raiskab hoida neid õhulõhesid avatuna, kuna fotosünteesi ei toimu aga veekadu samal ajal ikkagi toimub. Nii Eestis kui Belgias gaasivahetusaparaadiga tehtud mõõtmiste tulemusel avastas Kangur, et paljud taimed hoiavad siiski ka pimedas õhulõhed avatuna ning tõepoolest kaotavadki seetõttu viis kuni 15 protsenti oma ööpäevasest vee kogusest, mille maht sõltub liigist ja kasvamist tingimustest. Näiteks hästi suur tammepuu, lagedal võib olla kuni tonn 1000 liitrit, mis ta ööpäevaga ära kaotab. Võib arvata, et öine õhulõhede lahti hoidmine aitab taimedel olla valmis varahommikul fotosünteesiga alustama või aidata öösel mullast toitaineid omastada. Värske teaduste annab ülevaate erinevate Eestis levinud puuliikide ööelu kohta. Missugune puistu kaotab öösel rohkem, milline vähem, et teatud piirkondades on see väga oluline info, kus veevaru mullas on väiksemad ja on hästi oluline ressurss vesi mullas. Uus teadmine aitab prognoosida, kas ja kuidas erinevad puud kliimamuutusega toime tulevad. Just kliimaküsimusega jätkame. Ajakirjas Nature avaldatud uurimuses kõrvutasid teadlased Arktika viimast teadaolevat sooja perioodi. Tänapäevaste andmetega. Loodud mudeli järgi jätkub Arktikas jääd veel vaid 15-ks aastaks, kommenteerib Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Tarmo kõuts. Mis uuringust välja tuuakse, on, see on sulav lombid jää peal vee pealt valgus ei peegeldu nii hästi tagasi, kui, kui jää pealt ja lumepealt. Ja siis jää sulamine kiirenevas tempos. Gröönimaa liustike uurinud Ameerika teadlaste sõnul on aga jõutud murdepunkti, kus sadab lumi ei suuda toota sama palju jääd, kui ookeanivete ära sulada. On toimunud suur muutus magevesi, mis liustike sulamise tekib. Selle hulk on suurenenud 14 protsenti. Isegi kui inimkond paneks juba täna globaalsele soojenemisele punkti ei suudaks teadlaste sõnul enam Gröönimaa liustike kahanemist takistada.
