Sarnaselt viimaste aastate aga ehitab ja rekonstrueerib riigimetsa majandamise keskus sel aastal Eestis üle 300 kilomeetri teid, neist kõige rohkem poolsada kilomeetrit metsatöid asub Ida-Virumaal, räägib RMK metsamajandustalituse juhataja Margus Reimann. Ida-Virumaa on Eesti mõistes ikkagi väga metsana maa ja siin on väga suured riigimetsamassiivid ja kui on suured riigimetsamassiivid, siis on suured raiemahud ja sellest tulenevalt on ka RMK panused kõige suuremad siiamaani. RMK metsatöid kasutavad lisaks metsamasinatele kohalikud elanikud, seenelised-marjulised aga korrattaga jalgsimatkajad. Riigimetsa läbivatel teedel kulgeb ka näiteks Rally Estonia. RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann tunnistas, et erinevad sihtgrupid soovivad neilt erinevaid teekatteid, kuid RMK lähtub eelkõige metsa paranduslikust vaatenurgast. Eks meil ole iga-aastane kirju igale tasandile, et külon, tee, kehvakene ei kannata sõiduautosõite, küll on tee kehvakenetegi kannad jalgrattaga sõita, küll on suur kivi, etan varbal raske ja samas ütleb mõni suur veoautod, kõik teed on halvad, kuna ei kannata autot, eks siin tuleb leida kompromiss. RMK ei suuda kõiki soove täita ja me oleme võtnud omale eesmärgiks tagada selle, et meie RMK huvid oleks tagatud, see tähendab seda, et metsaveoautod saaksid sõita metsaveoteede peal. Me rajame ka mõned puhkemajanduslikust tekstist seal ola, siis puhkate rohk poolest rohkem tähelepanu pööratud. Metsateedel kruusa osakaalu vähendamiseks kasutas RMK sel aastal esimest korda teekate materjalina põlevkivituhka, et seda tavaliselt mägedena ladestatavad. Põlevkivitööstuse jäädet veidigi väärindada. Kas põlevkivituhk metsateede ehitamiseks sobib, peaks selguma pärast sügisel teist lõigul toimuvat metsavedu. RMK püüab ajaga kaasas käia, püüa kollaroheline selles suhteliselt vähendada oma süsiniku jalajälge oleme aastakümneid juba kasutanud Ida-Virumaal aherainet, mis on jääde vähendamaks selle kaudu uute karjäärimaterjali kasutada, siis me oleme kasutanud Geosünteete palju jällegi selleks, et vähendada kruusamahtusid. Ja nüüd me proovime siis katseliselt põlevkivi ka, et saada veel vähemaks oma kruusamahtusid ja tänavu aasta esimene katselõik ongi meil siis mis on tänaseks nagu lõpetatud ja vaatame, kuidas siis tuleb, et ka nüüd sügisel sinna raie peale, kui asi ennast õigustab, siis saame veel oma kuusemahtusid vähendada. Raadiouudistele härra nägundla
