Mingi jama. Nii see see veel juurde. Siit tuleb veel veel otsimist. Juulikuu keskpaik Ida-Virumaal aastakümneid lendoravate  uurimisele ja seirele pühendunud Udo Timm jälgib kahte  raadiosaatjaga emast lenduravat, kellel on pojad. Oman kuskil seal hoopis hoopis teises kohas. Ehk siis siis tekib küsimus, kus on pojad? Kuskil seal on, tähendab üle. Üle selle sihi on läinud enne ta oli siin kastis. Selle antenniga on võimalik kindlaks teha,  kus lendorav asub. Signaali peaks praeguse sellise lehestikuga,  kus puud ja põõsad on hästi lehtes. Selle signaali saama kätte niimoodi umbes poole kilomeetri kauguselt,  kui on talvine aeg isegi kilomeetri kauguselt. Aga praegu on vaja selgeks teha, kus lendorav on,  kes vaid mõned päevad tagasi oli siinsamas. Pesa on tühi, pesa on tühi ja seal on pesamaterjal  nii palju pesamaterjali ainult on. Mis see tähendab siis, et ta on oma pojad ära viinud? Ilmselt on lahkunud siit juba, jah. Uskumatu, et veidi üle 100 grammi kaaluv loomake suudab  vajadusel kanda oma pojad ükshaaval teisele pesapuule. Rajakaamerasse on jäänud varasem episood,  kus lend orava ema tassib oma poegi. Udo hoiab pesakondadel silma peal, et näha,  millal noored ema juurest lahkuvad ja kuhu nad sünnikohast  edasi lähevad. Läheme teise lendorava ema kodumetsa. Tema pojad peaksid olema piisavalt suured,  et neile raadiosaatjaga kaelused panna. Kella 10 10 19. Lendora. Aga kusjuures see ei ole, see ei ole ema,  kus sa tead, sellepärast et tal ei ole kaelust kaelas,  aga siin siin oli ema praegu. Mis see nüüd tähendab siis? Täiskasvanud? Aga kus on pojad, me tulime selleks, et poegi näha. Võib-olla, et on hoopiski kaks, kaks täiskasvanut,  see on nüüd üllatus sulle. No ikka on jah, mis nüüd saab siis? Noh, ega püüa ikka. Ja 17 aa pojad on ka mille järgi sa praegu aru sõidad,  pojad siin vääiksemad olid ja pruunimad. Näe, see on poeg praktiliselt juba sama kasvanud kui  täiskasvanu loode. No sellepärast ma praegu juba juba ongi võimalus panna neile  kaelust kaela, sest kui nad on liiga väiksed,  siis see, see kaelus on niivõrd raske, et et see võib  häirida oluliselt juba nende liikumist ja ei,  siin pole midagi ja nüüd tuleb panna püünis ette  ja ja, ja siis siis vaadata, kes sealt välja hakkab tulema. Kuidas üldiselt on, kas? Üks isane paaritub mitme erineva emasega  või on igal ema seal oma isana, ehk siis on kindlalt välja  kujunenud paarid. Noh, põhimõtteliselt on nii, et isaste territooriumid  kattuvad ja isased katavad. Paljude emaste territooriumi juhul kui õnnestub. Muidugi, kui isolatsioon on, siis, siis pole midagi teha. Siis siis sul lihtsalt on, ongi üks ja, ja. Valikut pole. Aga ma ei taha enam kinnast ette. Nii sellega saime hakkama, püünis on üleval. Nüüd jääb siis oodata, et kas nad ise ka tulevad välja. Küll tulevad. Kella tulevad, aga, aga sinna läheb veel natuke aega. Eestis elab umbes paarsada lendoravat. Nende kodumetsade kaitseks on väljaspool kaitsealasid  moodustatud püsielupaigad. Teada on üle 100 lendorava leiukoha. Praegu on neist asustatud vaid 47. Või kui lendorava seisukohalt vaadata, siis  siis need kavandatavad ja praeguseks siis püsielupaikadeks  moodustatud lendoravametsad need säilisid. Ja tänu sellele, et need elupaigad on säilinud,  siis ka on lendaravate asustatud elupaikade arv olnud stabiilne. Viimased aastad. Võime öelda, et praegu järsku langust enam ei toimu. Aga see kaugeltki ei tähenda, et meie oravatel on  siis kõik nüüd hästi. Lendoravatele sobivaid elupaiku on vähe ja needki metsatukad  on sageli üksteisest eraldatud. Sigimiseks peavad isas ja emasloomad kokku saama. See eeldab, et elupaigad on ühendatud. Nii on oodata ka järglasi. Emased lendoravad on territoriaalsed. Ühe emaslooma kodupiirkond on kaheksa kuni 15 hektarit. Oma valduses nad teisi emasloomi ei salli. Kui me vaatame meie Lendorava leiukohtade sobivate metsade pindala  siis siis kahjuks ühte elupaika elupaigalaiku mahub vaid üks-kaks. Ainult mõningate. Eranditega paar suuremat metsa on sellised,  kus, kus siis mahuks elama rohkem kui kui kolm. Emaslooma. Huvitav jah, üks ainukene. Kus siis teised on? Praegu on juba kell 11 põhimõtteliselt. Uudol on varuks kavaltehnika, mõni patsutus puutüvele  ja ehk näeme, kes seal veel peidus on. Pole õige. Nii see ei ole, kaelused. Peabki suurem. Suuremat mul oligi vaja. Ja see on isane. Kas isane osaleb ka poegade eest hoolitsemisel  või on? Üldiselt ei hoolitse. Et ainult emase töö on tegelikult oma poegadega  sest isased visatakse lausa lausa välja enne,  enne kui poegimiseks läheb. Aga, aga nüüd, kui pojad on juba piisavalt suured,  siis, siis võib jälle tulla, võib-olla ka järgmise pesakonna. Pane talle alt alt läbi, nii et sa võimalikult saad üles. Ja ta võib selle hammustada näiteks noh,  niimoodi mäekiirpuud jooksevad. Ei, no las ta muidugi tahab, no kaua sa siin jamad siis. Ja tal ka kannatas, katkeb lõpuks, kui kaua siis? Või? Nüüd siis veel tema kaal viis. Kui lahutame riidest koti 25 grammi maha saame teada,  et emase lendorava arvatavaigmees kaalub 130 grammi. Kaeluse kontrollima, kas kaelus töötab? Väga ilusti töötab, laseme ta siit siis minna. Oled nii, nii rahulik, siin. Oot, oot, oot, ole rahul, ära nüüd. Ära jama. Need on, need on palju. Väledamad kui täiskasvanud jah, jah. See siin ongi lendorava poeg. Paistab, et tegemist on noore isase loomaga. Kui vana see poeg praegu on, umbes. No see poeg on praegu võib-olla kahe kuune. Ja millal ta päris iseseisvaks saab? Iseseisvaks nad saavad kuskil nüüd nüüd nad hakkavad ki  iseseisvuma ka. Võib-olla siin nädala kahe jooksul. Soomlaste andmetele tuginedes noored hajuvad. Reeglina kuni ühe kilomeetri kaugusele noh,  ühe kuni kahe kilomeetri kaugusele ja, ja noh,  ikka on erandeid ja mõned neist on siis ka pikamaa rändurid ja,  ja võivad sattuda üsna kaugele, kui. On vahepeal lagedad alad, kust lendoravapojad  siis üle ei saa, siis, siis. Sageli hukkuvad need. Uute kohtade otsingul noorloomade hukkumine on päris suur ja,  ja noh, reeglina need, kes siis kevadeni vastu peavad  ja on omale uue elupaiga leidnud, siis siis need elavad üsna pikalt,  aga. Loomulikult siis on jällegi see, et kui üks loom noor loom  leiab endale uue koha siis peab sinna ka kaasa sattuma. Ja ka see lendorava poeg saab päris oma kaeluse,  et teadusuuringute käigus oleks võimalik jälgida,  kuidas tema elu edasi siit kulgeb.
