Tere kõigile aiasõpradele. Tänavu jaanipäeva paiku korraldas Saaremaa puukool pojengide festivali. Sealses puukoolis on Eesti kõige suurem pojengi valik ligi 50 sort D ja see puukool ongi spetsialiseerunud pojengide kasvatamisele. Nii täidisõielised kui lihtõielised pojengid on nüüdseks juba õitsemise ammu lõpetanud ja praegu on just õige aeg tegutseda, ent ka tuleval aastal õieilu jätkuks. Telefonil on Saaremaa puukooli tootejuht Marko Toomere. Alustame sellest, millal on õige aeg pojengi põõsaid väetada. Harrastusaednikule minnes soovitaks vahetada kevadel siis kui pojengi kasv on umbes 20 30 sentimeetrit kõrge ja siis on täitsa võingi 900 teha kevadet võivad olla hästi pikad ja võib ka öökülma tulla, et kindlasti mitte varem hakata väetisega stimuleerima puindi kasvu. Muidu paned liiga vara, Buentud kindlasti reageerib, selle peale tuleb välja, tuleb külmiga, kujutab õied ära. Aga sügisel siis mitte mingil juhul väetist anda. Sügisel saab ka, aga siis juba läheb natukene harrastusaedniku profiilist natukene välja, siis on vaja natuke rohkem teadmisi nagu varuda ja rohkem kurssi viia. Aga sügisel me soovitame üldjuhul panna suhtelised looduslikud väetised, näiteks kompost, kanakaka, graanulid, hobusesõnniku graanulid, selline, mis just sügise poole vihmaussid ja kõik need bakterite vihma ja need mikroorganismid sinna mullastiku sisse toovad. No on neid pojengikasvatajaid, kes ütlevad, et lisaväetist vajavad ainult noored taimed, et vanad pojengipõõsad saavad tavalises aiamullas ise hakkama. Mida teie kogemus ütleb? Jah, kusjuures sama väiteid kinnitavad ka hästi palju uuringuid, et Ameerikas on hästi palju tegelenud nii ülikoolid kui ka teadvuse tasemel ja nii see on, et umbes pärast kolmandat aastat, et lämmastikväetis lämmastik et sisulist ei anna mitte mingit efekti. Aga teised fosfor ja kaalium, see on ikka oluliselt vajalik ja ja kui teil ümberringi ka teised taimed, siis mind lihtsalt söövad ju toitained ära, et ikkagi puing vajab kindlasti nagu väetamist pole lihtsalt mitte nii suures koguses kulda, noorde. Kui juhtub, et täidis õielisel pojendil kõik kroonlehed ei avane, kas selle põhjus võib olla, et ei ole küllalt palju toitaineid mullas? Ausalt öeldes sellist juhtumit ma isegi kuulnud kunagi ja see on väga haruldane, peaks olema tõesti erakorraline sündmus, mis seal tulemus, kas liigutati taime, juurt või kahjur, tuli sisse või kasvukoht on, aga ma arvan, üldjuhul see ei ole üldse võimalik. Ma arvan, kui üksikud võivad nii teha, kui hästi niiske ja kuum ja vaheldus, nagu näiteks see suvi oli, oli väga kuum, siis järsul tõmbus väga külmaks ja siis tuli ka vihma ja siis täpselt nagu roosidel, et mõned roosinupud ka sellised tuulikud kõikumisega nagu ülevalt kuivavad ära kroonlehed ja õis ei avane. Et samasugune võiks juhtuda kapuendidel, aga see on üldjuhul üksikud õied punnide peal aga seda saab teha nii, et lihtsalt käega need kuivanud, mis hoiavad seda kinni ära võtta, siis õis avaneb lõpuni välja. Avanenud pojengi õied on sageli nii rasked, et kipuvad maani maha vajuma. Millega teie oma puukoolis õitsvaid pojengi, taimi toestate? Pojengi õie maha kukkumine, see on kaks põhjust. Üks on sort sort võib-olla oligi loodud kui lõikelill, et kõigi esimesed vanad sordid olid mõeldud lõikelilla, et vanasti ma räägin 1000 700000 600800, et aega ei olnud nagu praeguses mõistes, et aias kasvatati ainult kui Tarboed asendisse löömiseks ja mõisades süüa villades lõikelilli ja siis alles hiljem hakati teised tulema. See on juba uued arendust, mis kujutab endast ühte ja teine põhisus kui uuem sort. Teine põhjus ongi väetamine, et see lämmastikusisaldus, et lämmastik stimuleerib väga suure ja rohkeli massi kasvu ja lehemass, on niivõrd suur ja nii pehme, et teil tuleb väga ilus kapsakapsalehine põõsas kas või salati sisse panna. Aga ta ei hoia ennast, kes lämmastiku kogus, sellega saab? Just nagu kevadel väetamisel, sellega saab mängida ja varred tulevad hästi tugevad ja hingad. Siis ma soovitan jätta hästi loomulikuks, et mitte mitte hästi tugevalt kinni siduda nööriga. No kõik eriala inimesed toonitavad, et pojendile tuleb kohe esimese vastamisega aias valida sobiv koht, sest see lill ümberistutamist ei kannata koguni 30 aastat ühe koha peal kasvada. Aga ometi tahavad kõik püsililled ja aeg-ajalt jagamist või ümberkaudu puud kasvavad nii suureks, et varjavad või engidel päikest. Et kui on hädasti vaja, siis millal on õige aeg või enge ümber istutada? See oleks, ma ootaks veel natukene augusti lõpuni, et augusti lõpp, septembri algus, selleks on ainult üks põhjus, et kohe pärast õitsemist juuli august puient moodustab järgmise aasta, pungad nimetatakse silmadeks. Nendest silmadest tulevad järgmise aasta varred ja nii palju, kui ta praegu suudab neid moodustada. Nii palju Varssi. Järgmine aasta tuleb, et polingi ongi just selline omapärane püsilill. Et kui teil vars läheb katki, võlgnete välja, uut ei tule rohkem, kui tuli 10 tükiselt kevadel välja, siis 10 tükiga jääb. Et selles mõttes tulebki natukene kannatust varuda. No Saaremaal on ka nii mereline kliima ja, ja seda on võimalik ümber istutatav taim lihtsalt juurdub ka oktoobri lõpus võib olla. Jaa jaa, pojengi juur kasvab, kui temperatuur langeb viie kraadini. Et enne seda juurdekasvu üldse sisuliselt ei toimunud ja nagu väga suur osa viljapuudus ka näiteks õunapuu juurekasv. Kui nüüd on vaja vana pojengipõõsast osadeks jagada ja paljundada, siis palun andke nõu, kuidas seda teha. Noh, siis kindlasti tuleb varud on natukene kannatust, et pojengi saab isegi väljakaevude, mitte ühe korraga, seda saab jagada näiteks kolmeks päevaks seda ette võtta, et tuleb võtta aja arg, mis on natuke tugevam kui tavaline kuid kellel ei ole, täitsa aialabidas, sobib. Ja võtad seal põõsas, mis teil vaja välja kaevata ja astuda keskkohas, kus tulevad varred umbes pool meetrit eemale ja niimoodi ringiga teha täisringaiahargiga ja kergelt pinnast nagustada põõsas proovida üles tõsta. Et mida rohkem terveid ja mida suuremale osale seda juur välja kaevatakse, seda parem. Ja nii kui üks ring on tehtud ja poengi sai ikka kätte, siis tuleb natukene lähemale veel 15 sentimeetrit ja nii stseeni, seni kui põõsas on täitsa üleval ja siis, kui põõsas on välja kaevatud, siis soovitan seda ära pesta. Täitsa aiavoolikuga peseb ära, et siis te näete, kuidas juur välja näeb ja te näete, need silmad, samad pungad, mõned, et nad on valged, mõned nagu punased nagu nagu pärna pungad ja siis tuleb hakata jagama, kui, kui lõngade torte, et võrdne oossennedsama pungasid võrdne Juuru osad. Et loomulikult, mida vanem põõsas, seda keerulisem jagama hakata. Aga kas on ikka võimalik? Ja kui läheb, siis ümberistutamiseks, mida sinna istutusaugu põhja panna, et 30-ks aastaks toitu jätkuks taimele? See on veel üks selline mitte müüdavaid vana arusaam, et just istutusaugu põhja tuleb midagi panna. Et praegu on uued niuksed, aianduslained tulevad nii termokultuur kui teised, räägitakse, et kõik toitained maailmas liiguvad ülevalt alla. Midagi alt üles ei tule ja sellepärast ostetakse toitained panna ülesse ja nad nii vihma kui ka loomulikud alla, et me soovitamegi mitte alla midagi sinna panna, kumb pulti või, või moosi, et segage kokku sellesama pinnasega, mis teil on. Ja see on ka teine asi, et kindlasti ei tohi kunagi välja vahetada seesama pinnas, mis teil on, seda tuleb lihtsalt rikastada. Et võtate üks osa seda pinnast, mis teil on, panete sinna sama palju komposti või kanakaka, graanulid või hobusesõnnikut. Segage kokku. Ja sinu uuesti istutusauku ja veel üks nipp, et istutusaugu võib teha mitu ümmargust nagu tavaliselt, vaid kandiliseks. Eriti kui te istute, konteiner taimel, kui paljas juurne, siis suund, kui ümmargune konteinertaimi, siis soovitan teha kandilist siis juurde jää sellesse augus nagu ringlema. Et juur läheb sinna selle augu nurka siis ta lõpetab ringlemist, siis ta hakkab välja minema. Sest kui te panete liiga rammusat pinnast, sinna juuri, taolisel august välja minna, sest tal on niivõrd toitainerikkad, ei pea minema kuskil laiali ja toitained otsima, et juur jääbki seal augustil mingi aeg istuma. Ja see on täiesti normaalne, et pojengitaim pärast ümberistutamist järgmised kolm aastat ei õitse. Et juur pesemata ei näe, mida jagate, lihtsalt suvalised, siis on täitsa võimalik, kuid kasvõi mingis otsas suudate juurde ära pesta ja võrdso juure anda ja kui pungasid siil, siis tule, meile õitsevad sisulised kõik pojengid, ainult erandlikud üksikud. Needsamad silmad, mis pungil paistavad, nad ei tohi olla sügavamal kui kolm kuni viis sentimeetrit maapinnast. Tuleb kindlasti arvestada, et kui augud tehtud see hästi sõmer hiljem vajub. Istutusauku trambidel pinnas nagu uuesti, nii nagu ta looduses all või teine variant, et see punkt peab olema täpselt samal tasemel, mis pinnas on ja lihtsalt peale panete viis sentimeetri mulda. Ja siis üks kaks kuud ja see kindlasti vajutasin alla, siis õigel sügavusel jääb järgmine aastate lähevad pojengid õitsema. Viimane küsimus, kas pojengid vajavad Eestis talvekatet? Ei kindlasti mitte ei tohiks katta seesama istutussügavus, need, need pungad, nemad on väga tundlikud sellele sügavusele ja kui teha, kui te nüüd katma üks koerte katate, üks kord võtetes kate ära ja teinekord ei võta ja siis keskkoht, kus pungad hakkavad kogu aeg sinna kuhjama. See see puudutab nii tavalist prohvet pudingi kui ka Aidu pojengi. Et need mõlemad lõigatakse täitsa vastu maad. Täna hommikul andis meile nõu Saaremaa puukooli tootejuht Marko Toomere. Palju tänu teile ja uus aiasaade ootab kuulajaid nädala pärast. Kuulmiseni.
