Loogiline, et siis praegu me oleme rohelise stsenaariumi juures, kui see nakatumise risk ei ole väga kõrge, aga on olemas ja see stsenaarium eeldab seda, et meetmeid rakendatakse, lähe, aga valmidus on ikka olemas, koolid ja koolijuhid siis loomulikult ise otsustavad, me anname neile päris piisavalt autonoomiat ka selles valdkonnas siis otsustavad, lähtudes oma oludes oma situatsioonist, kuidas nad hajutavad õpilasi, kas nad hakkavad sellega kohe isegi rohelise stsenaariumi juures tegelema, see on meil otsustada. Iseenesest kõik meetmed on teretulnud. Küsimus on ainult selles, mis on see otsene vajadus. Mis tähendab kollane stsenaarium, millal peab selle kasutusele võtma ja mida tähendab punane stsenaarium? Standardstsenaarium eeldab, et nakatunute arv hakkab kasvama ja jõuab kuskile eks tasemele 25 nakatanud per 100000 elanikku. See juba selline kollane stsenaarium. Loomulikult vaatame olukord, et kui näiteks koolides hakkavad ilmuma nakatumisjuhtumid Et on siis positiivse testi tulemusega siis siinkohal hakkame, me rakendavad meetmeid, lähtudes olukorrast, kus üks meede on kindlasti see, et näiteks üks klass läheb karantiini, üks meede on seal punase stsenaariumi meede, siis mõni kool läheb karantiini. No ütleme, punase stsenaariumi kõige viimane meede on see, et põhimõtteliselt kõik Tallinna koolid lähevad karantiin. Aga me väga loodame, et selleni juua. Tahaks kindlasti loota, et me jääksime rohelisi stsenaariumi juurde ja niimoodi lähebki. Aga me oleme loomulikult kõigeks valmis.
