Tänavu kevadel tundus, et tuleb väga hea vaarikasaak ja nendes aedades, kus aia sõbrad olid, hoolsad vaarikad taimi kastma. Tõepoolest, Saaka väga hea oli. Aga see tähendab omakorda seda, et vaarikataimed on suure osa toitainetest, mis juurestikus on olnud, on saagiga ära andnud. Ja kui nüüd sügisel vaarikat ei väeta, siis ei pruugi kõik taimed talve üle elada. Aianduskonsultant Eneli kägerkas praegu võib veel vaarikataimi väetada talve vastu just egosile sügisesel väätumisel need praegu tegelikult enam mingit tolku ei ole. Sügisväetis, kui me tahame, ta taimele mõjuks, võiks anda, kui me anname graanuli kujul teda ikkagi kusagil juba poolest augustist, kes kõigepealt võtab tal aega kaks, kolm nädalat, millal ta sulab ja millal siis taimineid toiteelemendid ülesse jõuavad. Tihti just räägitakse, et fosfor ja kaalium on olulised, nagu just sügisel anda. Et need aitavad kaasa taime puitumisele. Võib ju, on ta ka ju kevadel selle fosfori kaaliumi, et siis ju taim saab ka normaalselt kogu aeg puid. Ka tänavune suvi oli jah, nii nagu ta oli, et need, kes on päikese ja kuiva ja rannalembesed, nendel olid ja kindlasti hea vaarikas sinna alla ei kuulu, paarikastaks viljakad toitaineterikast, mulda ja siiski piisavalt niiskust, ehk need, kes kassid, need said ka saagi. Tänavu sihukene. Et taim on nüüd pikalt nagu saaki kandnud ja kuiv ja märg, et mida teha siin sügisel, et ta paremini üle elaks. Mina pigem kontrolliksin praegu seda mulla niiskust ja enam, kui tuleb niisugune suur tall meile peale, kostaks taimed korralikult ära. Tundub küll, et iga päev võib ka pisut vihma tulla, aga arvestage ikkagi madi sügisel siin viimane kastmine teha nii vaarikatele kui ka igihaljaste taimedele. Et vähemasti niisugune 10 liitrit vett ruutmeetri peale. Et siis jõuab taim varuda endale piisavalt niiskust ja tuleb talvest paremini kevadel välja? Jah, öeldakse just, et oktoober tänavu aastal soojem, kuivem kui tavaliselt detsember, siis pidi tulema külmemaga. Räägime veel sellest vaarikatarve vastu valmistamisest, öeldakse, et kui on soe ja niiske sügis, siis vaarikavarred ei lõpeta kasvu ja ei taha puit. Ja mõnikord kasvatab taim selle sooja sügisega veel ka mingeid niisuguseid lisavõsud ja seegi muudab taime talve vastu nõrgemaks. Mida võiks praegu teha selleks, et saaks taime Neid vaarikavarsi kasvu lõpetama ja puituma, nii et nad oleksid talvekindlad. Ega tegelikult midagi mingit imevahendid selleks ei ole siis nii nagu ma ütlesin, see fosfor kaalium seal mullas, kui ta on olemas, siis taim kogu kasvuaeg, puit, aga vaarikavares lõpetab täpselt nii nagu tegelikult omad kasvanud, mis ja kui me nüüd selle rohelise kippudele ära lõikame? Ist vaarikas, vot need noored mõjusid, nisu jäädakse järgmiseks kevadeks liigataksegi jõu tipust tagasi. See see kandev Hox, mis nüüdselt külgpungadest hakkab arenema, ei jääks väga kõrgele vaarikas püsti, seisaks pikka sihukse sooja. Sügise puhul võib tõesti juhtuda, et need kõrvalharud hakkavadki juba kasvama, aga sydame kahjuks takistada ei saa. Mida need kindlasti silmas veel pidada, et järgmised aastad. Et kui me lõikame ära tegelikult need vanad vaarikavarred, mis on see aasta kandnud võimalikult varakult ehk kohe pärast saagi koristamist, siis ei levi meil haigused ja tegelikult jääb veel piisavalt mullas olevad toitained saavad koguneda jussi noore varre sisse. Siin on alati nagu mitu niisugust fakti, kes ütleb, et tuleks lasta ikkagi vaarika Vardel vanadel lehed kollaseks minna, et seal olevat toiteelemendid jõuaksid noortesse võrsetesse. Et mina olen iseenesest seda pooldeid, mida varem ma selle ära lõikan, seda vähem saavad haigused levida. Et ma pigem annan bioteie, väetis sellele taimele juurde ja selle pealt kokku, kui hakkan siis kemikaalidega teda pritsima vaarikavarrepõletiku vastu. Et sügisel vanad vilja kandnud varred välja lõigatud Ta ja siis neid noori võrseid siis pealt pida. Jah, mina olen nagu südameid, kuna vot see jälle oleneb vaarikavarre pikkusest ja inimese enda pikkusest, et hästi mugavam lõigata vaarikavarred kusagilt meetri kõrguselt maha. Siis ei ole vaja, et järgmine aasta tabureti tipust vaarikaid korjata. Nii teine teema, mida alati arutatakse, et kas panna vaarikatele sügisel multši, et ühest küljest ta kaitseb vaarika juuri talvekülma eest, aga teisest küljest on see, et kui multšikiht vaarika peal on paks, siis kevadel muld seal all ei sula ja vaarikad ei saa nagu õigel ajal kasvama hakata. Nii vaarikad kui maasikad. Ta on tegelikult sügisel mulsitud ja multsimiseks mitte kasutada, siis koor, vaid hästi kuiva turvast, et on olemas ka spetsiaalne niukene talvekate turvas aga hakkama saab ka tavalise neutraliseeritud kasvuturbaga. Tehke see kott pealt lahti, laske sellel turbal hästi ära kuivada. No võib ju tuua kusagile kuuri või saunas korraks ära kuivatada. Kes turbal on üks omadus, kui ta on juba ära kuivanud, siis ega ta vett hästi sisse imada ei taha. Ja kui me sinna vaarikate alla talid, kuhjame ikkagi niimoodi, et Kalle on taimedel varre poolt, ütleme, kõrgemini ääre poolt madalam siis täpselt nii nagu mutimullahunniku pealt jookseb vesi ka selle kuiva turba peal tegelikult maha. Ja kui see imeõhukene kiht seal peal ka märjaks saab, ära külmub. Seisama jääkiht kaitseb sedasama mullapinda sealt alt läbi külmumasti edasi minemast. Aga kevadel mõttekas ta ikkagi tõesti nii, kui kohe hakkaks sulamise protseduur pihta, öeldakse, et, et kasvõi kiht kihi proovida, siis seda multšikihti sealt eemaldada. Niimoodi saame me tõesti hoida nagu taime juured paremini soojas. Ja lõpuks veel ma olen vaadanud, et aianduspoodide lettidele on ilmunud niisugune uus asi, mille nimi on mullaparandaja. Mis asi see mulla varandada nüüd oma olemuselt tavaliselt siuksed bioloogilised preparaadid. Kui maja oleme aias kasvatanud ühe koha peal hästi pikalt erinevaid köögivilju või lilli või ükskõik siis milliseid taimi siis öeldakse, et muld väsib. Ja kuna tänapäeval kasutatakse väga palju tegelikult just mineraalväetisi ja siukest vanad klassikalist looduslikku sõnnikut on väga vähe või siukest väga tugevat kompostmulda siis tõepoolest muld väsib, see nüüd rikastab mulda tegelikult just nende mikroorganismide järel-le mõeldud nagu selle toiduga, mis aktiviseerivad mikroorganisme ja muld muutub elusaks. Et alati, kui ma räägin väetamisest, ma räägin, et ma vaatan taime ja teine võimalus väetan mulda. Just need mullaparandajad ongi nüüd selle mulla enda elustiku ja olustiku parandamiseks ja väetamiseks mitte otseselt taime kaudselt mõõduka taimele, aga otseselt mullale. Aga ta on looduslikku päritolu, nad on enamus kõikkis komposti vedeliku baasil või vihmaussisõnnik kui baasil, et et jah, looduslikud vahend, mis parandavad mulda. Tore, et ikka mõeldakse uusi asju ka jälle välja. No mis uusi asju, pigem vanade asjade tagasi toomine. Mis vanasti oli mulla parandajana kasutusel vana hea laudasõnnik kompost, et me ju tegime ju kõik, et laudast veeti sõnnik välja, tehtise kompostihunnikusse, pandi, lasti tal seal kõdunevad taimejäänused, läksid vahele, sealt raputati sügisel peenramaale kaevadki mulla sisse, sinna läks ju kõik puulehed, puuoksad kõik sinna sisse, tänapäeval jah, kipub komposti olema jah, rohkem muruniide. Mis ei ole just see kõige otstarbekam asi, aga jah, ka muruniide aitab tegelikult mulda elustada, siinsamas higistasin praegu, otsige oma muruniite kuhjad välja, lapakinad laiali, kus puulehtedega uuesti kokku tagasi ja ma arvan, et kahe aasta pärast on teil tegelikult päris normaalne kompaist olemas mida sa ise oma mulla parandajana kasutada. Täna hommikul andis meile nõu aianduskonsultant Eneli käger.
