Tere hommikust ja mõnusat ärkamist kõigile. Neljapäev on täna seitsmeteistkümnes oktoober. Oktoobrist on läinud juba soojad ilmad on muuseas  nädalavahetusel isegi kuni pluss 13 siin põhjarannikul,  nii et nautige seda nädalat. Aga lõuna pool isegi kusagil 16 17 ja päris soe vihma lubab ka. Palju teemasid täna hommikul televisioonis nagu ikka kaks tundi,  ärgake koos meiega, aga kõigepealt on hea ärgata koos muusikaga. Jah, meil on külas täna Borloe klans. Et. Tore oli. Ja. Me noore. Jah. Sõda see kõlaski, ma saan aru küll, miks see  nii külastas, kui bänd on juba 30 aastat tegutsenud. Siis võib niimoodi hommikul laulda küll ja unistada. Jah, ja mõelda selle peale, mis oli siis,  kui oldi veel noored Aga juttu ajame ka bändi liikmetega ja tõesti  siis kolmekümnendat tegutsemisaastat nad tähistavad toredaid videosid. Olete meile saatnud oma vahvatest loomadest,  lindudest. Saatke jätkuvalt me ootame, aga vaatame siis neid ka,  mis meile juba saadetud on. Näiteks on üks tore video ühest koerast,  kes teeb hommikutelemist. Selline hea harjutus hommikul. Ringutus on väga hea, see lükkab selgroolülid lahti. Väga mõnus harjutus. Kusjuures väga paljud, kes tõesti nii-öelda võimlemisega  tegelevad joogaga ja pilatesega, siis ütlevad,  et vaadake, mis liigutusi loomad teevad,  see aitab ärgata ja venitada ka. Jah, aga vaatame ühe video veel. Kass. Joob kraanist, aga paljud kassid joovad kraanist,  sest kassil on tähtis seda voolavat vett saada,  et see oleks selline värske, ta ei saa sellest ära seisnud  kraanist voolikust juua, paljud inimesed tahavad  ka ise ükskord ka võtsin kraanist täitsa hea. Ja värske, selline. Nii see on Aga saatke meile veel ja me tänase saate jooksul veel  näitame teile ka, mis te olete juba saatnud,  vaatame korraks teekaarti ka sellepärast,  et võib-olla seal on kuskil selliseid märjemaid kohti,  aga libeduses täna hommikul ei saa juttugi olla,  sellepärast et soojakraadid on need, mis  ka öö. Mõned paigad võivad olla libedad, näiteks sellest,  et seal on märjad lehed, eksole, sega aga,  aga jah, miinuskraadi praegu õnneks pole. Mis meie saates täna on, kohe räägime, kui siin vihmale sai  juba vihjatud, siis me räägime näiteks vihma riietest läbi ajaloo. Ja see on päris põnev jah, ajaloomuuseumi kogudes on tõesti  ikkagi ka 100 aasta vanuseid esemeid. Neid me kahjuks siia terevisiooni stuudiosse tuua ei tohi,  küll aga me saame siis näidata ikkagi mõnda pilti teile,  aga asju ka näiteks 30.-te aastate vihmavari. Kui ma telefoniga rääkisin seal peavara koguhoidjaga,  siis ta ütles, et ma võtan selle vihmavarju kaasa,  sellel on toredad tupsud, ma küsin, on ikka vihmavarju,  et ei ole päikesevarju, on, me oleme vihmavarjude osakonna? Niiet vanadest riietest räägime, aga uutest riietest räägime ka,  sest eile selgus ju, et kuldnõela võitis Tanel Veenre  hõbenõela Eve Hanson. Kas ma ütlen, kumb tuleb? Ma ütlen, see kuldnõela võitja tuleb meil hommikustuudiosse ka. Ja ja seda siis saate kolmandas pooltunnis  siis kui me oleme üle vaadanud, tänased ajalehed. Aga selliseid tõsisemaid teemasid ka näiteks üks nupule vajutus,  lik, lik laik. Mitu korda võib tegelikult täitsa rahvusvahelise skandaali põhjustada? Ja ega sageli inimesed ju ei teagi täpselt,  mida nad like vad, sa vajutad ruttu ära,  mu tuttav vist postitas, vahel isegi ei tea,  kas see on tuttav ja muidu tuttav võibolla on solvunud,  et pärast tuleb välja, et sa võib-olla toetasid midagi sellist,  mida sa üldse ei plaaninud. Euroopa Liidu tippkohtumine ka täna-homme toimub  ja selle valguses siis taas põhjust Brexitist rääkida,  mis need viimased sõnumid on, kas siis tuleb Brexit leppega  või leppeta, see on minu meelest selle nädala algupoole  vähemalt selline peamine küsimus olnud välispoliitilises plaanis. Kui Euroopa liidust rääkida ja endine peaminister Taavi Rõivas,  kes on seal telgi tagustes, siis oma inimene teab,  kuidas seal neid läbirääkimisi peetakse,  mida arutatakse. Täna uurime tema käest siis, et mismoodi sellised arutelud  päriselt käivad. Räägime ka kalast, meie toidulaual. Karta on, et praegu paljud inimesed oma kala tarbimist on vähendanud,  sest see seostub justkui kohe selle koleda sõnaga listeeria. Koleda bakteri. Aga millised need tarbimisharjused harjumused inimestel on,  sellest tuleb? Tere hommikust, esimesed uudised kuulatud  ja mulle tundub, et inimesed tegelikult kõige rohkem  varahommikul panevad tähele ilma teadet. No ilm on oluline muidugi ja kui väljas on veel pimeda võitu,  siis ei tea ka täpselt, sajab nüüd või ei 100  või mis see päev kaasa toob. Nojah, selline pikkane pimedus veel siin Eestimaa kohal valitsebki,  aga varsti varsti päike tõuseb, nii et päev algab  ja ma arvan väga paljudel on see päev juba alanud  ja väga paljud ei näegi üldse hommikul terevisiooni,  sest nad on juba kodust tööle teele asunud. Aga paljud näevad kordust ja need, kes saavad kauem magada,  seitsmeteistkümnes oktoober on täna ja tänases saates  muuhulgas tuleb juttu jutus sellest, mis puudutab tätoveeringuid. No eemaldamist ikka pigem, nojah, tegelikult võiks ju juba  mitte teha sellist tätoveeringut, mida pärast eemaldada tuleb. Aga vaata, ilusa meel on heitlik. No on jah, mõned otsused sünnivad nii kergekäeliselt  ja siis pärast on vesi ahjus. Aga tattood eemaldamisest siis tõepoolest täna hommikul  kõneleme viimases pooltunnis, keda see teema eriti huvitab  selles alanud pooltunnis, aga laikimisest  ja sellest, et tõesti teie nupule vajutus võib põhjustada  päris suure paanika ja skandaali. Ja siis tuleb juttu veel näiteks kalast. Kui palju me kala sööme, palju sina kala sööd? Palju hea meelega ma söön üldse palju ja kala söön  ka palju. Nii Sirje Potissepp, kes teab absoluutselt kõike Eestimaa  toidust on täna hommikul siis ka terevisioonis  ja vihmariietest ka. Aga praegused, palju? Palju? Eriti kui jahedamaks on läinud väga kihilised sallid,  mütsid, kindlad, kõik on olemas. Järgmise jutuajamise ajendiks on üks hiljutine juhtum,  kui Türgi jalgpallikoondis pärast võitu Albaania üle  postitas sellise militaarse saluudi ja seda  siis toetuseks Türgi sõduritele omakorda saksa  rahvuskoondise türklasest mängijad ka likisid seda  ja see põhjustas siis sellise meediaskandaali,  et kas te tõesti toetate sõda, need like id võeti ruttu tagasi,  aga ometi intsident oli juba sündinud. Tere hommikust, Andreas. Tere. Kas sellest sissejuhatusest lähtuvalt võib öelda,  et jah, tõepoolest laik sotsiaalmeedias võibki põhjustada  sellise rahvusvahelise skandaali? Ja et see ei ole kindlasti esimene juhtum,  kui mõjukate inimeste sotsiaalmeedia käitumine reaalset elu mõjutab,  et me ju kõik oleme kuulnud sellest suunamudija fenomenist,  mis on tegelikult sellesama asja. Demonstreerimine veidi suuremal skaalal,  et inimesed kui midagi teevad sotsiaalmeedias,  siis see tegelikult mõjutab teiste inimeste käitumisi  ja otsuseid sõltuvalt sellest, kui suur eeskuju  või kui suur mõju sellel inimesel on. Et see konkreetne Türgi näide ei piirdunud ju mitte  tegelikult ainult nende Türgi koondislastega,  vaid Saksamaal on nüüd juhtunud ridamisi asju,  kus saksa esiliiga ja teise liiga ja kolmanda liiga klubide pallureid,  kellest väga paljud on Türgi päritolu on samamoodi  demonstreerinud oma sellist patriootlikku ühtekuuluvust  pigem Türgi riigiga ja, ja saluteerinud Türgi armeed oma  sotsiaalmeedias või muul moel seda kõike teinud. Et see on nagu kulule kulutulena levinud  ja püüdes seda poliitkorrektsel moel. Lahendada kinni panna, purki tagasi toppida,  mis kahtlemata on Saksa jalgpalliliiga ja Saksa ühiskonna õigus,  kui nad selliseid fenomene ei taha taluda seda tüüpi  sõnavabaduse demonstreerimist, aga see on näidanud üht,  teisalt, et, et seda ei ole võimalik teha,  et üldiselt, kui inimesed tahavad oma meelsust demonstreerida,  siis nad seda ka seda ka teevad ja sotsiaalmeedia on,  on ka kanal, mille puhul inimestel on vähem enesetsensuuri,  nagu me teame isegi Ameerika Ühendriikide presidendist,  et ja, ja see on jah, seetõttu, et eriti hea nendele inimestele,  kellel on on probleeme enda tagasihoidmisega. Üldiselt tundub, et inimesed like ivad kõike väga  kergekäeliselt võtad oma Facebooki lehe lahti  ja vaatad lihtsalt selle järgi, et ahah,  see on, see tundub tore pilt, muudkui lin,  lign, lign, peaks seda siis tegelikult tegema. Ettevaatlikult on ju see oht, kasvõi et noh,  lig n toredat pilti, aga ilmneb, et selle pildi autor  näiteks ma ei tea, toetab mingit agressiooni. Jah, et ma arvan, et minnes sellise põhilise hügieeni juurde,  iga inimene peaks silmas pidama seda, et kui ta ei ole  selleks ette võtnud äärmuslikke tehnoloogilisi meetmeid  siis üldiselt kõik, mida ta internetis teeb Fikseeritakse lindistatakse, jäädvustatakse,  arhiveeritakse ja tihtipeale antakse ka kolmandate osapoolte kasutusse,  olgu nad siis reklaamiostjad või reklaami vahendajad. Ja sama puudutab ka sotsiaalmeediat, et loomulikult selles  osas on olnud viimastel aastatel progressi  ja progressi tarbijakaitse kasuks. Et kuidas neid andmeid sinu digitaalseid jalajälgi  sealhulgas ka like on võimalik kasutada sinu info  edasimüümiseks näiteks reklaamiostjatele  siis siis see ei ole siiski piisav selles mõttes,  et, et sa sinu tegevus ei ole privaatne,  et kui sa kasutad portaale, mis justkui on sulle tasuta,  siis ei, ei ole tasuta sinu isikuandmed,  sealhulgas sinu käitumine ongi see tasu,  sa annad selle ära nende kasutada ja nemad müüvad seda edasi  ja see on arusaadav, loetav, nähtav kolmandatele osapooltele,  nii reklaamiostjatele, aga ka nendele, kes tahavad midagi  sinu kohta teada, olgu see Hiina riik või  või keegi muu. Kuidas selle ligi taga tagasivõtmisega lood on? Näiteks kogemata vajutan laike mingi terroriorganisatsiooni lehele,  ma võtan selle tagasi. Aga tegelikult kusagil on juba see registreerumine ikkagi  toimunud või. See on nüüd nii spetsiifiline küsimus, et ma ei tea,  kas seda nüüd arhiveeritakse, aga küllalt palju on ju juhtumeid,  kus ma arvan, et teie isegi ja ka mina kindlasti olen näinud  kedagi midagi tegemas ja siis sa lähed tagasi kontrollima  hiljem ja seda enam ei ole seda tegu, olgu see  siis laike, olgu see mingi postitus või,  või midagi muud, aga internetikashis, vahemälus on väga  paljud asjad salvestanud, et ligi võib-olla mitte,  aga kindlasti näiteks ei ole mõtet arvata,  et, et kui sa tiidid midagi ja siis selle hiljem ära kustutada,  et sellest siis jälge ei jäänud. Keegi võib olla kusjuures teinud ka juba mingi kuva tõmmiseks. Ja mis on, ongi väga tavaline tänapäeval ajakirjanikud,  eriti kui nad näevad, et, et keegi teeb midagi,  mis tundub erakorraline erakordne, siis igaks juhuks  jäädvustatakse nagu mitmes koopias, sest et on enam kui selge,  et, et varem või hiljem see kaob sealt ära. No me kuuleme igapäevaselt seda, et Donald Trump säutsus,  keegi kusagil postitas midagi, kas teda võetakse tänasel  päeval samaväärselt sellega, kui näiteks inimene annaks  intervjuu mingile ajalehele või mingile telekanalile? Ja kindlasti selles mõttes, et me elame ajastus,  kes tegelikult ju sõja kuulutamist parlamentide poolt ei ole  juba poolsada aastat nähtud, et ka Twiet võib olla  legitiimne sõjakuulutuse sõjakuulutuse algus  ja Ameerika Ühendriikides, eriti kuna Titter on populaarne  ja president on sellele andnud ise nagu suure Suure suure panuse siis Ameerika Ühendriikides on kohtud  leidnud kahte asja. Esiteks presidendi duetid on tema ametlik kommunikatsioon,  mis tuleb arhiveerida. Ja presidendil ei ole õigust blokeerida teisi kasutajaid. Temaga vestlemas talle tagasisidet andmast,  Twitteris, sest et see on ametlik kommunikatsioonikanal. Ma arvan, see selles mõttes vastab ka sellele küsimusele. Titter on täiesti formaalne, avalik. Reaalne, kommunikatsioonikanal, kus öeldud,  tuleb võtta tõsiselt ja ausalt öeldes kõik võtavadki juba. Aga samas kui mõelda, kas või Eesti poliitika peale üks asi,  Twitter, teine asi ka kõik muud sotsiaalmeedia kanalid,  aeg-ajalt mõni Eesti poliitik näiteks veini uimas õhtusel  tunnil on teinud sinna mingisuguse postituse,  mida ta pärast kahetseb. Kas sina kui kommunikatsioonistrateeg soovitaks  siis põhimõtteliselt, et kuulge valitsuse liikmed,  poliitikud, pigem hoidke eemale sellest sotsiaalmeedias,  ärge tehke sinna mingeid hulle postitusi valel ajal. Eemale hoida on raske ja ausalt öeldes eriti poliitikas. Pigem ei ole see mõistlik, et see on lubatud. Ma arvan väga erandlikele poliitikutele,  kellel on juba aastakümnete jooksul välja kujunenud  üleriigiline kõrge spontaanne tuntu us maine reputatsioon  mille võib nii-öelda panka viia, et, et ei ole,  ei ole põhjust ja vajadust sotsiaalmeediat kasutada täiendavalt,  et üldiselt peavad poliitikud olema seal,  kus on Eesti inimesed. Eesti inimesed on ka sotsiaalmeedias inimesed tarbivad  mitmel platvormil korraga mitmel ekraanil korraga meediat  ja ajalehti, loeb kuni 39 aastastest inimestest 13 protsenti. Et YouTube'is istub peale 30 protsenti Vene auditooriumis 42 protsenti, et noh,  sa pead olema sotsiaalmeedias, see on kindel,  aga sa See ei erine sellest, mida sa teeksid siis,  kui sa tuled hommikul siia televisiooni või kui sa lähed postimehesse,  et sinu tegevus on avalik, mõtle kõik alati enne läbi. See ei ole sinu kodune vestlus pereliikmetega. Andreas Kaju suur aitäh selgitamast ja ilusat päeva. Jaa. Kuulge, vihma lubatakse täna ka ja meil on  nii palju võimalusi, kuidas ennast vihma eest kaitsta. Meil on vihmavarjud, suurepärased, väiksemad suured,  isegi sellised, kuhu mahub kolm inimest korraga seisma,  alla meil on vihmamantleid, suur valik kummikuid  ja kõike seda, et me siis ei saaks märjaks. Aga tere hommikust, An Aare Sild, ajaloo muuseumi  peavarahoidja ja me räägime sellest, kuidas inimesed vihmaga  siis toime tulid, ikkagi kauges minevikus. No mis nüüd nii väga kauges, aga võtame ühe pildi. Kas see mantel, mida me selle pildi peal näeme,  on, on kõige vanem nii-öelda vihma eest kaitsmise võimalus. Mida teie teate? Tere hommikust. See mantli, mida te näete siin pildi peal,  et see on tegelikult, see on kamleika või selline nagu parka  moodi rõivaese ja see üleüldse kuulub põhjarahvastele. Ja seda võib justkui pidada nii-öelda vihmase  ja rajuse ilma eelkäijaks. No tundub nagu oleks lihtsalt kiles tehtud,  aga tegelikult see nii ei ole. Ei ole. See konkreetne kuulub Eesti ajaloo muuseumi kogusse,  ma ei saanud seda täna kahjuks kaasa võtta,  sest see vajab väga eritingimusi, et üldse seda tohiks nagu  eksponeerida ja välja tuua sellepärast et ta on tehtud soolikatest. Ja siis selleks on kasutatud. Kas siis hülgesoolikaid või kalanahka, et noh,  selles mõttes ta on ikkagi selline natukene kurioosne  kurioosne ese ja see konkreetne see kuulub  siis Või ta on pärit 19. sajandi keskpaigast. Nii et ikkagi 150 aastat tagasi selline soolikatest vihma  eest kaitsev mantel selga sikutati ja et kui need rahvad läksid? Jahile või pidid rändama mingeid maid, siis see tõmmati peale. Oma riietele ja ikkagi ta kaitses sellise tugeva vihma  ja tuule eest, aga tegelikult 150 aastat tagasi eestlane  jooksis ikkagi ka veel praegu paljajalu ringi,  kuresaapad jalas põhimõtteliselt ja ei mingit vihmamantlit,  saigi märja ja tõsi, et eestlastel ikkagi põhiline vihma  eest kaitsja on olnud vihmavari ja see oli  ka linnas ja ilmselt siis kuskil niimoodi 100 aastat tagasi või? Nojah, et tegelikult, kui eestlane ikka maal käis,  siis ta tõmbas endale suure salli ümber ja ja,  ja see oligi see vihma eest kaitsja sai tegelikult ikka pika  peale ju märjaks ka ja ei püsi, aga vanasti inimesed saidki  märjaks ja üldse ei virisenud, eks, aga siin on meil  vihmavarjude valik siis 30.-test juba need valged kingi  ja et need on see rohelise ja kollasega on kõige vanem. See on, see on sajandi algusest, kahe 20. sajandi algusest. Ma võtan selle enda kätte korraks, siis ma saan paremini näidata. Nii, 20. sajandi alguses ma seda lahti ei lükka,  sellepärast et need mehhanismid on pisut kannatada saanud,  neil on ikkagi hoogsalt ju kasutatud, need ei ole lihtsalt  niisama ilu pärast inimestel kodus olnud,  aga Need on siidist. Ja tõenäoliselt nad on ikkagi mingisuguse ainega nagu töödeldud,  sest no muidu tuleks ju vihm sealt läbi ühel hetkel  ja mitte isegi peakski kaua ootama, vaid päris kiiresti. Ja siin selline uhkem on veel see pruun,  et siin on selline kaunis on kolmekümnendatel pärit. See on selline päris pisike vihmavari, kui ta lahti teha,  siis. Ma kujutan ette, umbes selline. Võib see olla see raadius siin ja just, aga ju ta  siis ikka natukene kaitses vähemalt soengut kergelt. No täpselt. Ja, ja siis tegelikult see kaasaegne vihmarõivaste mood  üleüldse noh, ongi 19. sajandil, kui tekkis see see võimalus,  et üks šoti Üks šoti teadlane, siis töötas välja esimese sellise  vihmakindla materjali, kus siis kangas töödeldi kummiga. Et see see ja pärast seda siis läks, hakkas üha rohkem  populaarsemaks minema see vihma, vihma rõivastus. No vaatame seda mantlit ka korra, see on selline mantel,  mille ma praegu tõmbaks hea meelega selga isegi  selle toreda mütsi, kese rätiku moodi asja. See on hästi vahva mantel, sest see on tegelikult saadetud  ühele eestlasele kuuekümnendatel Rootsist välismaa kaup,  just et ega ju meil ei olnudki siin saada selliseid moodsate  lõigete ja materjali, noh, tegelt on selline vakstulaadne  rõivastus ja sellega käib kaasa selline nii-öelda nagu rätik. No vot, see on eriti tore, see mulle just,  et ikka soeng oleks kaitstud ja, ja miks see nagu oluline on,  et see, et 44. aastal põgenes palju Eestist inimesi  ja ja siis perekonnad jäid Eestisse ja siis hakkas  viiekümnendatel ja kuuekümnendatel hakati saatma pakke,  tekkis see kontakt kodu Eestiga ja siis vedas,  kui said sellist moodsamat läänekaupa. See oligi nega koos alanud. Mulle tundub, et sellised kummikud on ikka väga paljudele  inimestele tuttavad ja olid kodudes olemas,  võib-olla mõnel veel praegugi alles. Ja kummikute lugu on ka väga selline, vahva,  et kõik mäletavad selliseid, need on nagu sellist põhja  põhjal tehasest ja pigem meenutavad selliseid põllukummikuid. Aga kolmekümnendatel ja neljakümnendatel oli  ka väga vahvaid selliseid potikuid, kuhu sa panid kinga  sisse sellesse, kus on see konts, siis see siia sai  ka kingaga sisse astuda ja just et siin on selline natuke  moodsam 60.-test võin selle paberi siit välja võtta,  siis saab näidata natuke ära, et see konts on ju tegelikult  seest tühi. Just et see tähendab seda, et sai siia, no siia hästi ei paista,  aga kui ma panen käe siia sisse, siis tõesti on aru saada,  et noh, põhimõtteliselt siiamaani saab astuda  selle kingakontsa siia sisse ja oledki kaitstud,  see on küll üks tore jah, ja see on siis natuke vanem eksemplar,  et siin on samamoodi auk, aga siin on juba moodne  ja lukuga. Ja, ja siis see on juba selline nii-öelda  kontsaga kummik. Ja see on ikka nagu päris saapake näeb välja juba eriti  elegantne ja peen, just et need on Eesti toodang. See on kuskilt nõukogude Nõukogude Venemaalt tõenäoliselt pärit. Kas idee, nagu kuda veel? Aga Ann aitäh täna hommikul tulemast ja selline väike valik  siis kuidas ennast vihma ees kaitsta, aga no praegu on see  valik lihtsalt nii suur ja maksa peljata,  aga natukene märjaks saab ove, sa oled ajalehtedes valinud  välja juba oma teemad. Jah, olen jah ja seostub natuke just selle äsja eetris olnud teemaga,  kusjuures see mantel näiteks oli nii moodne,  et ma arvan, et tänasel päeval selga panna väga uhke. Aga seostub nimelt selle teemaga ja väga moodsad kindlad,  et kui siin ainetega töötlemisest oli juttu,  siis Maalehes on täna juttu sellest, mis puudutab  raskemetalle meie riietes, nad tegid ka eksperimendi,  kus siis mõõdeti, kui palju on teksades raskemetalle,  noh, keeruline on selles mõttes öelda, et piirnormidega on  nagu on need üheselt selged pole aga igal juhul on neid  metalle näiteks kroomi leitud erinevatest toodetest  ka näiteks kinnastest ja siin oli juhtum,  kus kaheksa korda ületas see piirnormi, see kroomisisaldus. Et need raskemetallid on ohtlikud ja tegelikult  selle artikli lõppjäreldus on ikkagi see,  et kõik uued rõivad tuleks läbi pesta, enne kui selga pannakse. Ja, ja kui tekib mingi allergia näiteks pärast seda,  kui te olete uued riided ostnud, siis tasub isegi mõelda  selle peale, et äkki see on seotud nende uute riietega. Just. Me pidime su reisi kinni maksma ja sina pead nüüd  sellest asuma oma keha müümisega. Selline pealkiri tänases Päevalehes. Suur lugu. Eesti on muutunud inimkaubanduse transiitmaast sihtriigiks. Sellel aastal on registreeritud juba 29 alaealiste  mõjutamise kuritegu. Kuidas see kõik käib, millised need mehhanismid on,  kes need hammasrataste vahele jäävad? Sellest siis Päevalehes pikemalt. Tänasest äripäevast saab muuhulgas praktilist nõu selles osas,  kes tahab osta endale kasutatud autot. Kindlasti tuleks kindlaks teha, kas müüja on eraisik  või ettevõte, milline on läbisõit ja hooldusajalugu  ka selgeks teha, siin on isegi välja toodud,  kus siis täpselt saab kontrollida seda hooldusaja. Ja Eesti laste kaalutõusust, mis ei rauge,  kirjutatakse tänases Postimehes ja rasvumine,  turutõrge, mille kõrvaldamiseks ei piisa isiklikust vastutusest. See on põnev lugemine, et tegelikult, kui inimese jaoks on  ikkagi väga lihtsaks tehtud see, et ta saabki  ebatervislikult toituda ja mitte liikuda,  siis ta seda võimalust kasutab. Ka see kestab ka. Kogu lugu. Tere hommikust, täna on neljapäev,  nii et homme on reede, siis tuleb laupäev,  pühapäev, esmaspäev, teisipäev. Ja nii see käib. Nii see käib, tavaliselt jätkame traditsioone. Euroopa Liidu tippkohtumine on aga Ka täna ja homme, no kindlasti on üks peamiseid märksõnu  Brexit ja täna hommikul on meil siin terevisiooni stuudios  ka endine peaminister Taavi Rõivas, kellega me  siis arutame, et kuidas sellised arutelud seal telgitagustes  ja pikkades Euroopa Liidu koridorides käivad,  tema on seda kõike läbi elanud ja läbi teinud  ja teab täpselt. Tõeline toiduspets, toiduliidust tuleb meile  ka külla ja me räägime seekord kalast, eestlaste kala tarbimisest,  kas siis süüakse vähe või palju ja mis kala näiteks süüakse? Tanel Veenret kuldnõela omaniku, ootame ka siia terevisiooni. Eile ta siis auhinnatud sai. Ja räägime ka näiteks tätoveeringute eemaldamisest. Ja muusikat ka 30 aastat on üks vahva bändi  siis muusikamaailmas siin Eestil tegutsenud,  täna hommikul on nad terevisioonis ja ma kahtlustan,  et võib-olla inimesi, kes ei ole temast mitte midagi veel kuulnud. Jah, aga nüüd läheme kahte lehte laiali. Lähme tere hommikust, Taavi, Euroopa Liidu tippkohtumine  täna-homme siis toimub ja eile õhtul oli,  et tundide küsimus saame mingi selguse majja. Praegu hetkel vist Brexit'i osas veel ikkagi mingit selgust  ei ole, et see on üks selline lõputu lugu. Jah, see natuke meenutab tõesti seda filmi lõputust küünlapäevast,  mis kordub ja kordub ja natuke samad asjad. Natuke muidugi tuleb ka uusi uusi asju vahele,  näiteks Suurbritannias peaministrid vahetuvad,  uued plaanid laual jälle. Aga praegu on sõna otseses mõttes viimane tund,  et kui peaminister Boris Johnson ei saa kokkulepet  ja kokkuleppele ka oma parlamendi ehk siis Suurbritannia  parlamendi heakskiitu 19.-ks oktoobriks,  siis on tal kohustus. Siis sellise Benzaa nimelise ütleme siis reegli järgi  taotleda järjekordset pikendust ja, ja siis Kuhu see kõik jõuab? Ütleme nii, et prognoosimine on väga-väga tänamatu. No tõenäoliselt ongi, mismoodi selliseid asju arutatakse,  et täitsa imestasin selle nädala alguses  ka ja eile rääkides siin Rainer Katteliga otse Londonist,  et kuidas ei ole üldse mitte midagi välja lekkinud,  sest arutelud käivad juba nädalavahetusest alates mismoodi  seda hoitakse saladuses, miks, seda hoitakse saladuses? No oluline on see, et, et kui lekib välja  ja jõuab meediasse, siis seda saab teha pihuks  ja põrmuks juba enne, kui üldse kokkuleppele jõutakse,  et ma arvan, et see taktika noh, ilmselt on nagu loogiline,  seda hoitakse seda läbirääkimiste ka väga kitsas ringis. Just et kui palju inimesi sellega on kasa? Ühelt poolt praegu tegelevad sellega veel läbirääkijad  või ütleme siis õhtuni tegelesid läbirääkijad ja,  ja kui on laua taga peaministrid, siis ülemkogul tegelikult,  et laua taga ongi umbes 30 inimest 30 31  ehk siis 28 peaministrit ja paarist riigist president  selle hulgas, eks ole. Ehk siis vali 28 valitsusjuhi on täpne öelda,  siis on seal ülemkogu eesistuja, siis on seal enamasti kohal  ka Euroopa Komisjoni president ja siis üks ametnik  ja see on kõik saalis, rohkem ühtegi inimest ei ole,  nii et, et see ring, kes seda teemat arutab,  on üliväike ja ma olen kuulnud, et viimasel ajal on seal  lausa rakendatud sellist reeglit, et lülitatakse  ka telefoni levi välja selleks, et ei lekiks sealt kuidagi enneaegselt. Mõni sõnum avalikkusele. Kas sõna saab see, kes kõige kõvemini räägib  või kuidas see on seal? Ei sõnasaamise reegel on üldiselt nii, et kõigil on  nimesildid ees, kuigi inimesed omavahel ju tuttavad ja,  ja üksteise tutvustamist või neid nimesilte tegelikult vaja  ei oleks, aga nimesilti, kas siis viltu keerates või,  või käega märku andes on võimalik siis anda märku eesistuja  kõrval istuvale ametile kes siis registreerib  sõnavõtujärjekorra ja, ja kõik kenasti järjekorras,  et. Et päriselt vahele segada, ikkagi on ebaviisakas  või ei lähe või on läinud, selliseks lärmiks võib minna lärmiks,  inimesed on emotsionaalsed. Kui on sellised teemad. Pigem ei lähe, et minu kogemus on nüüd küll mõne aasta  tagusest ajast, aga, aga need ligi kolm aastat ma siin just  hakkasin arvutama, et umbes 30 ülemkogu,  kus ma olen osalenud, et ma ei mäleta, et oleks lärmi ks  läinud küll aga on olnud loomulikult elavaid diskussioone  ja selle kolme aasta jooksul oli ka väga palju selliseid  kriitilisi teemasid ja oli ka selliseid kohtumisi,  mis kestsid sõna otseses mõttes öö läbi. Ja, ja see on mõneti mõneti ka selline võib-olla kurnamistaktika,  et mida väsinumaks nagu inimesed muutuvad,  seda altima, nad on lõpuks kokku leppima. Nojah, et peaks otsus ju tulema, et siis jah,  juba on. Kui selles formaadis, kui sellisest rääkida,  siis on täiesti selge, et, et ilma kokkuleppeta sealt laua  tagant üldiselt püsti ei tõusta, et, et see on alati  selle formaadi nii-öelda eeldus ja loogika  ja ma arvan, et see on tegelikult väga hea,  et Euroopa noh, kui peale sõda loodud, eks ole,  sellises koostöö formaadis, mis on hiljem arenenud Euroopa liiduks. Et Euroopa valitsusjuhid no keskmiselt kord kuus käivad  omavahel koos ja, ja lahendavad teie teemasid  ja lahendavad ka selliseid teemasid, mis on potentsiaalselt  väga-väga konfliktsed. Sinna laua taha istutakse ikkagi juba selles mõttes ma  eeldan või on see selline naiivne eeldus enne seda juba  osadega läbirääkimisi, peetuna, telefonikõned,  kes on tuttavamad sellega võib-olla räägitakse avatumate  kaartidega ja nii edasi. Kindlasti, ja noh, kui ütleme, enamik peaministri on ametis,  eks ole, sellised võib-olla paar-kolm neli aastat  ja selle aja jooksul, kui sa oled seal laua taga olnud juba  nagu rohkem, kui ütleme kolm-neli-viis korda,  siis, siis loomulikult sa tegelikult tunned neid inimesi juba,  sa saad inimestega avatult rääkida ja loomulikult  valmistatakse ette, et keegi lihtsalt niimoodi,  et vaatame, mis juhtub, sinna ei lähe ja selleks Mul on oma plaan ja noh, istume kõik siis nüüd ümber laua  ja Ja selleks on igal igal peaministri ka oma tugev tiim,  samamoodi ka Eesti peaministril, et meil on ju Euroopa Liidu sekretäriaat,  mida juhib Ken Jäärats, meil on alaline esindus Brüsselis ja,  ja juba tegelikult Eestis olles, enne kui peaminister  Brüsselisse lendab. On väga põhjalik ettevalmistus, peaminister käib  ja küsib ka Euroopa Liidu asjade komisjoni parlamendis  mandaadi seda tegi Jüri Ratas sel esmaspäeval. Tõsi, noh, nende Brexiti teemade kohta oli tal väga raske  mandaati küsida, sest tegelikult ta isegi veel ju ei teadnud täpselt,  mida siis lauale pannakse. Aga. Me ei tea ikka veel täpselt, mida selline lauale panna. Ei, aga need, ütleme, üldisemad seisukohad  ja mis on Eesti hoiakud ja millele me oleme orienteeritud  lepitakse juba parlamendis kokku ja, ja siis on see koht,  kus tegelikult ongi väga suur vastutus peaministril,  kes siis peab selle tunnetuse nagu noh, noh,  seda tunnetust omama, et kas ta suudab pärast  selle kokkuleppe oma riigis maha müüa või mitte  ja noh, kõige raskem vastutus arusaadavalt. Nüüd nendel päevadel on Boris Johnson'il,  kes peab saama Brexit'i kokkuleppele, juhul kui see  kokkulepe peaks sündima ka oma parlamendi toetuse  ja me oleme näinud, et, et. Kõik need korrad, kus seda toetust on küsima mindud,  on lõppenud tõsise fiaskoga. No leppega või leppeta äkki hoopis ikkagi see tähtaeg lükkub  edasi 31. oktoobril, see on, mulle tundub vist kõige tõenäolisem. No mina täna ei julgeks enam panuseid panna,  mis see kõige tõenäolisem on, sest ma arvan,  et kõik need analüütikud, kes seda on proovinud teha,  on vähemalt korra või paar eksinud. Aga jah, võimalus on, et kui 19.-ks oktoobriks ei saa Boris  Johnson parlamendilt seda aktsepti aktsepti,  ta võib saada kaheks asjaks, ta võib saada selleks kokkuleppe,  milleni võidakse jõuda nüüd lähipäevadel. Ta võib saada aktseptiga leppeta Brexitiks,  mis on väga vähetõenäoline, aga kui ta aktsepti ei saa,  siis väga suure tõenäosusega ta peab minema küsima  siis pikendust 31. jaanuarini. Aga mis selle aja jooksul nagu paremaks saab minna on,  on jällegi sügavalt küsitav, et. Okei, me saame aru sellest, et on siin mitu erinevat  peaministrit Suurbritannias proovinud oma plaane  ja natuke erinevaid plaane aga tegelikult on see juba ju  kolm aastat jah, rohkemgi veel kestnud, et  ega siin seda uut infot on nagu väga raske tekitada  või uut olukorda, et tegelikult ikkagi sedasama sama kehva  olukorda ollakse sunnitud lahendama. No Brexit'ist me olemegi praegu palju rääkinud,  ikkagi arutatakse teisi asju, ka arutatakse järgmist  eelarvet räägitakse rahast meie kontekstis näiteks praegu on  ju väga päevakorras põllumeeste toetuste teema. Kui keeruline Eestil on sellistes asjades kaasa rääkida,  raha laua taga? Ja. No ütleme nii, et varasemalt on Eestil olnud väga hea positsioon,  sest me oleme olnud väga tubli Euroopa rahade kasutaja,  me oleme seda teinud väga efektiivselt, me ei ole sellega  kuidagi sahkerdanud viimasel ajal nüüd on uudistes olnud ka,  et Eesti kasutus, efektiivsus on langenud  ja me oleme kukkunud sinna kuskile keskmike hulka,  mis on kindlasti halb uudis. Aga, ja eeskätt on see halb uudis, sellepärast et noh,  raha on olemas, aga me ei suuda seda kasutusele võtta,  et noh, see on nagu selles mõttes noh, ei ole väga-väga mõistlik,  eks ole, või või ratsionaalne. Aga, aga ma usun, et meie seisukohad, mida me oleme  tegelikult esitanud juba praegu ametis olevale komisjonile või,  või lahkuvale komisjonile juba päris pika aja jooksul on mõistlikud,  meil on tugevad argumendid, sealhulgas see,  et, et põllumeeste toetused üle Euroopa või  põllumajandustoetused üle Euroopa peaksid olema võrdsed. See on tegelikult argumentidega põhjendatav  ka see, et, et Euroopa ühendamine selleks,  et ei oleks selliseid nagu virtuaalseid saari kas  siis transpordi valdkonnas või, või ühenduste valdkonnas,  ükskõik mis mõttes ka see on täiesti argumenteeritav. Nii et ma usun, et need Eesti argumendid,  mis on ütleme, siis erinevate valitsuste ajal olnud üsna järjepidevad,  et, et nendel on tugev, selline seljatagune  ja ja ma usun küll, et meie valitsuse liikmetel peaks olema  suhteliselt kerge neid argumente seal esitada. Taavi Rõivas aitäh täna hommikul selgitamast Ja. Elu väikeses Norra linnas muutub tundmatuseni  sest ootamatu merealune leid naftamaardla lubab enneolematut  jõukust ja pöörab ringi ka inimsed. See võis nüüd näha teema. Tõsielul põhinev auhinnatud draamasari. Õnnemaa teisipäeva õhtuti viis pärast kümmet Eesti Televisioonis. Ja. Milliseid varandusi peidab endas tegelikult Eesti maapõu? Me otsime sealt elemente, millest inimestel võiks kasu olla. Aastakümneid oleme elanud teadmisega, et siin leidub vaid põlevkivi,  liiva, fosforiiti ja järvemuda, kuid uudishimu tippkeskuses  teatakse enamat. Ei, kulda, ei hõbedat, ei leidu, meie maal leidub küll  ka seda leidu. Täna õhtul viis pärast kümmet Eesti Televisioonis. Ma arvan, et maapõue on üldse üks suur saladus. Praegu. Ja. Jokker toob massid kinosaalidesse, aga põhjustab  ka õõva ja pahameelt. Estonia ooper Rooma, Julia seevastu paistab silma  ja kõrva. Lähme külla kunstnik Marit Murka põnevasse koju endises KGB suvilas. Vaata appi täna õhtul kell kaheksa. Tere. Just täna annab toiduliit ülevaate toiduainetööstuse  erinevate sektorite hetkeolukorrast tulevikust  ka ja esmakordselt on kaasatud ka kalandus. Tere hommikust, Sirje. Tere hommikust. No kui praegu rääkida kala söömisest, siis paratamatult väga  suurel osal inimestest tuleb pähe see sõna listeeria. Kas see tähendab paratamatult seda ka, et kala tarbimine  praegusel hetkel väheneb? No päris nii ei saa öelda tõepoolest selline hästi suur kõmu  nagu kala ümber on, on tulnud küll mitte positiivses võtmes,  aga, aga ma usun, et, et saadakse kenasti hakkama ja,  ja noh, inimestel midagi vähemasti õppida ja,  ja võib-olla mõelda teinekord, et ka väga palju rohkem  selle peale, kust ja mida ostetakse. Et kui me räägime kala tarbimisest, siis  nii palju võib küll öelda, et kala me tõepoolest tarbime  soovituslikust umbes kolm korda vähem. Et kui soovituslik on 30 kuskil 30 grammi päevas,  see tähendab siis nädalas kusagil 200 grammi rasvasemat,  et vähem rasvasemat kala ja kuskil 150 grammi rasvasemat kala,  et siis meie tarbime kuskil 10 grammi. Statistika järgi. Tuleneb tegelikult ju mererahvas, eks ole,  eluaeg kala söönud, võiks ju olla, et see on pigem sellises kasvutrendis. Ja ise tahaks ka loota, et see nii on, aga kui,  kui tarbitakse, siis väga soovitakse värsket kala  ja mida on ka inimesed välja toonud, jällegi uuringust,  et, et miks ja mis on probleemiks, et pigem probleemiks on  kala kõrge hind ja võibki öelda, et kala hind on tõepoolest  suhteliselt kõrge ja kusjuures kala kala kõrget hinda toovad  välja ka erinevalt, siis muudest toiduvaldkondades toovad  välja ka inimesed, kellel on kõrgem sissetulek,  et kala hind võiks olla madalam. Tuuakse välja ka seda, et kala kättesaadavus on probleem,  ehk et tõepoolest, kui me räägime täna juba On väga paljudes  kohtades selliseid värske kala müügikohti juurde tulnud kalaturg,  aga noh, olgem ausad, et kui inimesed käivad tööl,  siis neil ei jäägi muud võimalust kui tegelikult kauplusest  kala osta. Ja, ja kala hinna puhul tasub välja tuua seda,  et me oleme ju tegelikult punase kalausku rahvas,  et kui me vaatame jälle, et palju me mida sööme,  siis me sööme ikkagi forelli, sööme lõhe,  lõhet ära ei ole kadunud ka kusagil heeringas. Siis on räim kilu, noh ja teised sellised valged kalad,  et igal juhul me sööme hästi palju punast kala  ja miks sellepärast et punasele kallale tehakse väga palju  sooduskampaaniaid ja inimesed on hästi varmad  ka siis sellega kaasa minema. Tegelikult see on hästi positiivne, et jällegi,  kus, kust ostetakse, et siis ostetakse enamus poest,  aga süüakse kodus ja, ja ma usun, et viimasel ajal on  tõepoolest selliseid kala värske kala müügi kohti juurde  tulnud ja, ja ka kalluritelt ste otse ostmist,  nii et, et see, ma usun, et see tendents on,  on tõusuteel. No vaadates neid lemmikkalu siin ekraanil ka,  siis tuleb välja, et nooremad inimesed enam räime  ja kilu üldse ei söö, et ongi ainult see punane,  niimoodi tipp. Ja tõepoolest võib ka nii öelda, et nii see on,  noored pigem armastavad nagu sellist, kuidas ma ütlen  võib-olla sellist ka mugavamat eluviisi,  et, et nad ei taha ise puhastada, aga samas jällegi  fileeritud tooted on selle võrra kallimad. Et ma usun, et noorte puhul on nagu seda liikumisruumi hästi palju,  et tõepoolest ka uuringust tuleb välja, et kõige suuremad  kalasööjad ongi selline 60 pluss ja mis on veel huvitav,  et tõepoolest, mis paneb, nagu võib-olla pigem teeb nagu  murelikuks on see, et, et lastega peredes süüakse kala vähem  kui lasteta peredes ehk et, et kui me siit mõtleme edasi,  siis kust on järgmine koht, kus lapsed kala saavad,  on siis tõepoolest kas lasteaiatoidust või  siis koolitoidust ja, ja samas kui tehakse koolitoiduuuringuid,  siis ega, ega lapsed kala ei armasta, no miks ei armasta noh,  ei maitse. Et väga palju on ikkagi kinni  ka selles kala tegemine, et just eriti laste puhul,  et kuidas see kala valmistatud on. Samas me teame, et tasakaalustatud toitumise seisukohalt on  kala ju väga tähtis. Et ta annab meile Öeldakse, et kala teeb targaks,  kus väga paljud võibolla ei teagi seda, et kala teeb  ka ilusaks ehk et toome ka kolm rasvahappe ette,  et mõjuvad väga hästi. Kolesteroolile on, eks ole hea. Just just just siis C-vitamiin ja kindlasti  ka seleeni sisaldus seleeni on üldse vähe saada  ja vähe väga vähestest toiduainetes eelkõige parapähkleid kohe,  mis meelde tulevad siis kindlasti kallal on sellesama osa,  nii et, et see võiks olla küll selline tore  ja öeldakse muuseas, et kala teeb ka tuju heaks,  nii et et igal juhul ma soovitan kala süüa. Ja kui me mõtleme, ütleme selle peale, et milliseid  kalatooteid ja millisel kujul kala süüakse,  siis noh, üks, üks Kindlasti selline variant aa on värske kala,  aga hästi palju on ka veel kalakonserve ja peab ütlema küll seda,  et kalakonservide tarbimine on vähenenud ja,  ja selleks on omakorda nagu kaks põhjust,  et eelkõige sellepärast et muude kalatoodete sort  ehk et seal on siis vürtsitatud soolatud sellised kalatooted,  et neid on tulnud väga palju juurde ja muuseas,  hästi palju tuli minu meelest selliseid väga erinevaid ja,  ja natukene sorte, menti, laiendavaid tooteid tuli juurde siis,  kui Venemaa kuulutas välja embargo, et enne müüdi Venemaale külmutati,  külmutati ära ja müüdi müüdi sinna, nüüd ettevõtted pidid  hakkama mõtlema rohkem, et kuhu see kala  siis panna ja hakati tootma tootest. Ja, ja teine põhjus, miks on kalakonservide müük iseenesest  ka Eestis on päris palju langenud on see,  et, et mida rikkamaks saavad inimesed ehk et kui sissetulek  tõuseb ja siis reeglina on näha kohe, et kalakonservid,  konservide müük langeb, see on ka teistes riikides  nii olnud ja, ja konservide puhul on ka hooajalisus  ehk et kui inimesed hakkavad näiteks suvel minema suvekodudesse,  siis võetakse igaks juhuks kaasa, et, et  nii minagi võtsin üht-teist. Just sa võtsid kaasa, mina saan juba maitsta,  mis sa kaasa. Ma võtsin kaasa eelkõige sprotid. Rotid ei ole mitte kusagile kadunud ka eestlaste toidulaual,  tõsi, nende tarbimine on jäänud vähemaks,  aga need on ka ühed enim müüdud tootekategooria  siis olemasolevatest kalatööstustest, kes veel üldse  konserve teevad. Kui ma poes käin, ma näen muide väga palju müügil tuuni,  kala, konserve, aga neid siis ka ikkagi väga palju ei tarbita. Tuunikala tarbitakse, aga tuunikala mul lihtsalt ei olnud,  kuna ma jõudsin eile nii õhtul hilja koju,  et siis ma mul ei olnud enam kuskilt võimalik saada,  aga ma oleks tahtnud juurde öelda, et uus kategooria on  tõepoolest tuunikala ja sellepärast on tuunikala. Aga muuseas, pange tähele, on väga tihtipeale kaubanduskett  sooduspakkumistest tuuni kalakonserv, et alati tasub jälgida  kliendi lehti ja, ja sooduspakkumisi, et seal on tooted,  mis on ka inimeste seas, ehk et ostjate seas suht populaarsed. Kala nagu mõiste selles mõttes täitsa kala maitsega,  päris. Täiesti kilutomatis ei ole kusagile kadunud  ja siin on siis heeringas, mis on ka heeringas  ja erinevatel kujudel, aga tõepoolest sellist võib-olla  soolaheeringat nii palju enam ei osteta,  aga ka see, selle tarbimine ei ole kusagile kadunud,  nii et, et pigem võiks tarbida kala rohkem toitumise seisukohalt. Kindlasti oleks see väga tervitatav eelkõige värsket kala  ja ka ja ka ise teha, kui võimalus on, kui võimalust ei ole,  siis poodides on nii võrd suur valik ja,  ja võib-olla võiks ka vahelduseks siis punasele kalale võtta  oma kodumaist, ka valget kala? Igal juhul kalu, kala tasub süüa, see on väga tervislik  ja hea, aga ma küsin su käest lõpetuseks,  ma ei saa sellest loogikast päris hästi aru sellest loogikast,  et kui võrrelda ka kogu muu toiduainetööstusega,  siis kala on läinud kallimaks. Samal ajal kala tarbimine on läinud vähemaks. Kuidas see siis võimalik on, et inimesed ostavad vähem,  aga sellegipoolest tõstetakse hinda? Ja väga õige küsimus, mitte sellegipoolest ei tõsteta  ega hinda kunagi ei tõsteta niisama. Aga mis on tendents, tendents on see, et maailmaturul  nõudlus kala järgi kogu aeg kasvab ja meie kalatööstus  ja kalatööstused ja kalatöötlejad on väga tublid eksportijad. Nii et selles osas tõepoolest maailmas kala hind kogu aeg  tõuseb ja me tunnetame seda ka oma rahakotis. Et ilmselt see on ka üks põhjusi, et me näeme seda,  et tegelikult kuhu inimesed kõige rohkem panustavad  toiduostes ongi lihatoote, et piimatooted  ja kala, pagaritooted ja kala seal kuskil viiendal-kuuendal  positsioonil ostukorvist, et kui me võtame protsentuaalselt,  et see ongi see põhjus, nii et et kõik, ka teised peale  eestlasi armastavad kala ja oskavad kala hinnata. Suur aitäh, Sirje tulemast ilusat päeva,  jõudu, jaksu teile ka. Aga meie jätkame nüüd muusikaga ja 30 aastane bänd Paul lanc  on meil täna külas. Ta. Ja. Käidud püstipäi andeks palutud, antud, jagatud päeva. Täis tehti, sai teotus meenuks rauana ringi. Päris raju lugu ja muide seda bändi kuulete tänases saates  veel ja me ajame bändi liikmetega ka natukene juttu aga  vaatame nüüd veidi neid toredaid loomavideosid ka,  mis te olete meile saatnud siinkohal ka jälle kord meelde tuletus,  kui te filmite oma lemmikuid, kes trikke teevad,  siis tehke seda niimoodi laiuti, et meil oleks ikka hea näidata,  aga siin on siis sellised toredad sügise rõõmud  ja koer on päris hea hüppevõimega. Vaatan, et keegi on seal süles veel nii et kolmekesi koos  lustitakse täielikult. Ja sügis annab selleks suurepärase võimaluse. Paljudel lemmikloomadel meeldib ikka väga seal lehtedes  ringi tuisata aga vaatame üht toredat oravat,  ka oravaid näeb pealinnaski palju. Ohoh orav tahab endale kardinad koju viia,  tõenäoliselt tal käib kodus ka selline väike sisustus  ja siis ta varastab endale, no vähemalt kardina tükid,  et saaks enda pessa ka uhked kardinad, ma ei tea,  kui hästi nüüd meeldis see sellele kardina endisele omanikule,  nii võib öelda, igal juhul orav suure tüki kaasa võtab  ja sellega jalga laseb. Väga toredad videod, nii et ootame neid jätkuvalt terevisioon.err.ee,  kui video ära ei mahu, siis laadige see video kuhugi  sellisesse keskkonda, kust me saame läbi lingi alla tõmmata,  nagu siin on need veetransfer ja Google drive'id  ja nii edasi. Ja tere hommikust, kuus minutit on kell kaheksa läbi  ja täna on juba neljapäev, tuleb selline tore sügispäev,  terevisiooni on muuseas tund aega veel. On jah ja sellesse tundi aega mahub näiteks kuldnõela võitja,  eile õhtul siis selgus, kes võitis. No kõik juba, ehk ehk teavad ka Tanel Veenre võitis  ja me näeme ka mille eest ta selle auhinna sai. No mina ei varja oma head meelt, mul on tõesti hea meel,  et Tanel selle sai ja ma hoidsin talle väga-väga pöialt. Aga mupo tähistab oma kuueteistkümnendat sünnipäeva  ja me siis täna hommikul räägime ka sellistest põnevamatest  või pigem isegi võib öelda kurioossetest väljakutsetest,  mida nad siis on saanud oma tegutsemisaastate jooksul? Ja kindlasti soovitan telerite juures püsida  ka nendel inimestel, kes on teinud endale tatou  ja see natukene nihu läinud, nii et tegelikult ei tahaks,  et tal see on. Me räägime tätoveeringute eemaldamisest. Aga ajalehed ka täna ja suur patakas neid on olnud,  sest on neljapäev. Tere hommikust, Eha ja tere hommikust, Urmas. Tere hommikust. Alustame ka, kui me siin juba kuldmöllast rääkisime,  alustame riietega seotud teemaga. Et oma riie on ikka huule kõige lähemal Et mulle torkas siin, kui ma hakkasin lehti sirvima,  kõigepealt, et silma artikkel Maalehes ja kui palju mürke on  meie teksades, et mulle meeldib Maalehe põhjalikkus,  et kui nad teevad maasikatesti, siis nad ikkagi uurivad  välja lõpuni, mis, mis seal sees on ja nüüd on  siis ka võetud ette zara ja H ja Mi teksapüksid. Ja on siis ka ikka täiesti põhjalikult välja mindud  laborisse ja uuritud, mis seal kõik on. Et see on teema, millele me võib-olla ei olegi paljud mõelnud,  aga tegelikult see kõik, mida me, rääkimata sellest,  mida me sööme, aga mida me kanname. Et, et mida kõike on nende riiete töötlemiseks tehtud  ja mis kangas need on, et tegelikult peaks sellele mõtlema. Ja teine külg on veel see, et see reovesi läheb kõik loodusesse,  mis sealt tuleb, nii et väga tõsine teema. Seal kasutatakse nii palju selliseid aineid,  mille puhul me tegelikult veel ei tea, kuidas nad meile mõjuvad. Et tervisekahjustusi võib saada põhimõtteliselt Iga aine eraldi mõjub ja seda üldse ei teata,  kuidas see kompott kokku mõjub, et seda absoluutselt ei teata. Kui veel iga ainet eraldi teatakse, siis see on täiesti tume maa. Ma ei tea, kas mul on Urmas võimalik võimalik  ja võimalik teksapükste peale kaevata, et kuulge,  mul on nüüd allergia ja mis ei saa Noh, tootja peale võib proovida jah, aga ütleme nii,  et see on päris päris keeruline, et kes suudab tavainimesena,  eks ole, kõik need eksperimendid läbi teha tõestada ära  selle vahetu põhjusliku seose selle vahel,  et nende teksta pükse kandmisest, eks ole,  tekkis mul see või teine tervisehäire. Eestis ei ole reglementeeritud just seda piirno  ja kui palju, kui palju või? Seda ei ole, aga noh tänu sellistele artiklitele need  kindlasti töötatakse kunagi välja. Samal ajal on tegelikult kirjutatud täitsa mitu head  raamatut sellel teemal, kuidas sellised riide töötlemis. Keemilise ühendid, värvid, kõik tekitavad inimestes tervisehäireid,  tekitavad allergiaid ma küll eesti keeles ei ole ühtegi  sellist lugenud aga inglise keeles, muudes keeltes on need  täiesti olemas, tehakse suuri uuringuid mujal maailmas,  just, eks siis meie ka läheme. Sina. Seal artiklis on öeldud muide seda ka, et,  et kõik uued rõivad tuleks ikkagi puhtaks pesta,  enne kui selga panete. Kas teie. Ei, ma ei tee, ma tean seda, ma tean, aga ma ei tee seda,  sest. Ma ei tea See on nagu hügieeniga niimoodi tasapisi  ja siis ükskord hakkabki seda tegema. Kohata, ütleme tootjate poolt neid materjale,  mis kasutatakse tegelikult ju enamus on kunstmaterjalid  rõhuv enamus on mingisugused kunstmaterjalid,  okei, osad nendest on, eks ole, pärit siis mingisuguste  materjalide ümber töötlemisest, mis justkui iseenesest  printsiibi mõttes on õilis ja hea, eks ole. Aga noh, mida see, mida see tähendab, on jah,  täiesti teadmata, et. Urmas võtame järgmise teema ja minule kui pedagoogide  suguvõsast pärit Noorsandile oli väga südamelähedane teema,  kus käsitleti Kaire Uuseni poolt eksamite kaotamist,  mis põhikoolis Minu arvates on väga hea, et selline teema on üles võetud. Küll on probleem selles, et mul ei, mind teeb ettevaatlikuks see,  kui mingisuguse probleemi või väidetava probleemi lahendusena,  eks ole, võetakse kohe mingisugune äärmuslik lahenduseks,  nüüd me kaotame ära, võtab mingi asja, kaotame ära,  eks ole, või siis noh, tõmbame see teise teise serva ära,  eks ole. Et ma ei usu, et see kaotamine nüüd iseenesest on miski,  mis peaks tingimata olema, mida me lastele õpetame,  on minu arvates ju see või mida ideaalis võiks õpetada,  eks ole, on see, et nad õpiksid sünteesima infot,  mis nad saavad, et nad õpiksid aru saama. Ütleme siis mingisuguste faktiliste asjaolude  ja sündmuste omavahelistest seostest. Sa peaks igapäevaselt käima, sa peaks igapäevaselt käima,  noh, see, seda ei ole. Et see meie haridussüsteemi häda natukene,  minu arvates on selline ülim faktipõhisus,  mis noh, annab meist jube head, eks ole,  pisaja ma ei tea, mis testide tegijad. Aga noh, probleem on selles, et kas me, kas me päriselus oskame,  eks ole, nüüd eriti maailmas, kus tööjõuturu pikad trendid  ütlevad seda, et noh, kogu aeg tuleb tegelikult ümber õppida,  eks ole. Et noh, mis, mis me selle teadmise pagasiga peale hakkame,  eks ole, kas see meie järgmises mingisuguses tsüklis meile  ka midagi annab, eks ole, noh, me teame,  kui kõrged on Eesti kõrgustikud kõik detailide ni välja  ja nii edasi, mis on iseenesest jube äge,  eksole. Paki teadmine annab meile ju selle eelduse  või aluse, et me sealt pealt saame siis neid analüüse  ja sünteesi teha, et me ei saa, iga fakti ju ei jõua vaadata  kuskilt interneti avarust, sest peavad need olema need sahtlid,  mis me tegelikult vajalikul hetkel lahti teeme,  mingisuguse järelduseni jõuda. Ainult suurepärase heegeldamisoskusega ei ole elus reeglina  ütleme üldjuhul ei ole midagi peale hakata,  eks ole, aga küsimus on selles, et kas meil  selle faktiõppe kõrvalt jääb aega harjutada  ja õpetaja nii koolil kui vanematel, eks ole,  siis lastel ka seda, seda, seda mõtteprotsessi,  seda sünteesi, eks ole, et mis me nende teadmistega peale,  kuidas me need erinevad teadmised kokku panema,  eks ole, et mõnel tuleb see iseenesest, aga mõnel oleks vaja  seda ikkagi õpetada. Jah, ja on ette tulnud ka juhtumeid, kus ei tulegi  ja ei tulegi. Käitle jah, jah. Vaatamata haridussüsteemi püüet. Teete? Ei? Ei, ei tulegi. Aga nendele põhikooli eksamitele sa pigem ikkagi praegu  ütled ja. Mina pigem ütlen selles mõttes ja kuigi mu 13 pooleaastane  tütar on mu peale pärast jube pahane, eks ole. Aga ma arvan, et pigem on see Minu elu terve. See oleks imelik, kui ta nagu pooldaks 100 protsenti,  eks ole, aga ma pigem ütlen seda, et mingisuguses formaadis  faktide ja siis ideaalis, eks ole ka nüüd  selle faktide sünteesimisoskuse kontroll või,  või see enda kokkuvõtmine mingisuguse vaheetappide mõttes. Ma arvan, et see on mõistlik, sest et noh,  see, see autor toob välja väga-väga niisuguses  illustratiivses võtmes selle, eks ole, et noh,  kuidas see, kuidas see, nende, mitte mitte tegemine võiks noh,  veel seda niisugust mugavuslikku ellusuhtumist pigem  süvendada eha eksamitele ja. Mina nõustun sellega, et keegi pole tõestanud,  et mida see meile annab. Reforme on mõtet teha siis, kui on nagu tõestatud,  et ahah, nüüd me võidame sellest. Aga praegu nagu ma ei saa aru, mis mõte üldse sellel  rabelemisel on? No aineõpetajad ka ei saa aru ja nad on tegelikult ju vastu  sellele ja nad on natuke ikkagi pahased ja täitsa õigustatult,  et neid ei ole. Kutsutud neid ei ole kaasa diskussiooni ja jälle,  eks ole, tuli kuskilt kelleltki mõte kustuma  või tühistame kõik ära. Rohkem ei ole järgmine teema. Järgmine on doktor Vassiljev mul siin. Et see artikkel huvitab mind nagu ajakirjanduslikust poolest,  et üsna libedal jääl on see asi, et doktor,  kes annab selliseid nõuandeid, mis on nagu teinekord kaheldavad,  mõnikord on päris toredad, aga teinekord on kaheldavad. Ja kuidas siis sellest kirjutada, et siit see,  see, see on mind eelkõige siin huvitanud. Et soovitada nüüd inimestel võtta alkoholi enne und  ja ükskõik, on ta siis supilusika või pitsiga,  et. Minu meelest see doktor ise natuke käib ka libedal ja. Aga muidu on artikkel tore ja selge see,  et inimesed on ju üksikud, eriti vanemas eas  ja neil on vaja nõuannet. Ja on tore, kui keegi nendega räägib. Aga see peab ikkagi olema vastutustundega inimene,  mina näiteks ei julgeks ka saata inimese selgeltnägijate juurde. Seal võib juhtuda kõiksugu asju, mõned on  ka rahvas ilma jäänud. Trükkimisega on muidugi natukene see teema,  et aga kui õiged või kui ma ei tea teaduse põhinevad need nõuanded. Fakt on, et kõik ei ole teadusele põhinevad  ja aga siis tuleb jah, kuidagi hästi delikaatselt. Seda esitleda just võtame äripäevas ka ühe teema. Ja äripäevas oli väga põnev lugemine, laivi-Laidro ülevaade sellest,  mida teeb Eestis Fintek sektor ja, ja kuna ma sellega töises  võtmes kokku kokku puutunud, siis oli põnev lugeda seda,  noh, kuidas siis ütleme, lugupeetud majandusteadlase arvates  me positsioneerime maailmas siis nii-öelda fintechi sektori mõttes,  et palju meil on suhtarvude mõttes ettevõtteid,  mida see käibemates tähendab ja nii edasi. Miks see oluline on see, et minu arvates diskussioonis,  mida on palju peetud selle üle, kas pangakontosid avatakse,  suletakse, kas me reguleerime üle või reguleerime ala,  eks ole, on tähelepanu alt välja jäänud kuidagi tõsiasi,  et olukorras, kus majandus muutub järjest globaalsemaks  siis nendest piirangutest tulenevalt pangandus tegelikult  kipub muutuma järjest lokaalsemaks, mis tähendab seda,  et vähemalt me peaks endile andma nii palju julgust,  et diskuteerida sellel teemal, mida viie  või 10 15 aasta perspektiivis nii-öelda traditsiooniline  pangandussektor endast üldse kujutab, kuhu me,  kuhu me liigume ja mulle tundub, et sellise minu isiklikku  arvamust mööda ülereguleerimise tingimusi pigem,  eks ole, ei saa täna eriti innovaatilisemate äriideede puhul  loota nii-öelda klassikalise panga finantseerimisele,  nagu me seda majanduses oleme tundnud, ütleme,  viimase 20 25 aasta jooksul vaid pigem on jutt sellest,  et me hakkame kasutama järjest rohkem mingisuguseid  alternatiivseid Finantseerimismooduseid ja ka finantsvahenduse formaate ja,  ja selles võtmes on see minu arvates väga huvitav. Eestil on siin väga suur potentsiaal. Küsimus on lihtsalt selles, et me, et me üle  ega ala reguleeriks seda valdkonda Aitäh täna hommikul tulemast, nii et lugege ise  ka lehed läbi. Põnevaid teemasid on aga nüüd nendest lugudest,  mida siis rääkida mupo inimestel oma kuueteistkümnendat  sünnipäeva nad tähistavad. Ja Aivar Toompere Tallinna munitsipaalpolitseiameti juhataja  täna hommikul terevisioonis tere hommikust. Suure osa tööst peab tegema bussijänestega  või on mul vale arusaam? Näed, juba on arusaamine. Kõige suurema osa meie tööst ikkagi läheb valesti  parkijatele ja nende korrale kutsumisele. Mis on need kõige sellised kurioossemad või kummalisemad  väljakutsed mupo inimeste jaoks? Noh, väljakutseid on tegelikult seinast seina ja,  ja noh, eks me teame kõik, et ka meie täiskuu mõjutab  inimesi ja. Ikka mõjutabki, teil on see kogemus kohe  ja skeptikud lükkavad selle ümber, et ei mõjuta. Tegelikult ikka mõjutab küll, aga, aga noh,  neid neid väljakutseid teavad kõik, et keda kiiritatakse  läbi seina või piilutakse läbi elektripistiku või,  või midagi sellist, aga. Aga selliseid natukene juhtumeid elust endast,  et helistas meile väga äre naisterahvas ja teatas,  et tema kortermaja ette on maandunud ufo. Korrapidaja palus tal siis vaadata, et vaadake  siis aknast välja, et mida te konkreetselt näete. Näeb ainult eemalt, et tuled vilguvad, tema ei julge aknast  välja vaadata, äkki Ufot võtavad kaasa, viivad ära teda. Kura pidi siis selgitas välja, et tegelikult oli seal  juhtunud mingi õnnetus, kohal oli politsei,  pääste, kiirabi, vilkurid, kõik põlesid ja  siis helistati naisterahvale tagasi, et võite julgelt aknast  välja vaadata. Teid kaasa ei viida ja inimkatseid teiega tegema ei hakata,  nii et rahustati maha. Ja kas sellistel juhtudel ikkagi mupa inimene kohale ei lähe? Noh, tundub ebareaalne. Jah, sellised asjad saab nagu telefoni teel ära ära ära klaarida,  et saab uurida ikkagi, millega seal tegemist on ja,  ja inimene maha rahustada ei pea nagu kohale minema. No meil on näiteid ka, ma saan aru, et sellised karmimad  lood ikkagi võtate videosse ka, et teil oleks pärast  tõendusmaterjali või. Meil on kõigil ametnikel, kes välitööd teevad,  on kehakaamerad küljes ja kõik filmitakse,  salvestatakse. No siin me näeme ühte salvestust, kus on,  no koer on närvis ja koera omanik, ma tean,  vaatasin juba eelnevalt seda videot oli ka täitsa endast väljas. Mis selle looga siis juhtus, miks see on selline? No. Millegipärast eriti sel. Suve lõpul ja sügise poole oli hästi palju koerarünnakuid. Nii koerad omavahel kui ka koerad ründasid inimesi  ja siin ongi jälle üks juhtum, kus. Suur hundikoer siis natukene väiksemat, ründas. Ja see natuke väiksema koera omanik on siis siin  ja no on ikka puruvihane ikka täiesti endast väljas kuulates  tema sõnavara on see päris pöörane? Nojah, paistab, et koer liputab saba ja ei arva nagu asjast midagi,  aga koera omanik on küll ikka ja kasutab sellist sõnavara ja,  ja karjub ja tõstab häält seal, et mismoodi mu sellise  olukorra lahendab. Te ei saa ju võtta kahte koera ja neid ära viia  ja omanike öelda, et minge nüüd rahunegi kodus. Noh, kui seda videot natuke pikemalt vaadata,  siis meie ametnik paluski selle koeraomaniku nagu eemale ja,  ja hakkas temaga suhtlema, aga koera omanik ei olnudki  võimeline suhtlema, helistas isale ja siis isa kaudu suhelda. A mupu ametnik pidi siis telefoniga selle koera omaniku  isaga juttu ajama hoopis. Ahah. Lõpuks ikka lahendatakse. Aks bussijuht ikkagi korraks rääkida, mis nende peamine  põhjus on, miks nad ütlevad, et miks nad ei ei valideeri,  miks neil ei ole piletit või siis seda rohelist kaarti? No millegipärast on see kuvand levinud. Ma arvan, Lõuna-Aafrika vabariigini välja,  et Tallinnas saab tasuta sõita ja, ja. Bussi ja sõidad või trammi? Täpselt jah, et ühistransport on tasuta kõigile aga nagu me teame,  siis ainult Tallinna elanikele ja, ja Tallinna elanik,  kes jätab valideerimata neid, me reeglina ei karista. Laseme ära valideerida ja, ja paljudel inimestel tegelikult  saadame nad ka piletit ostma, aga eks meie kontrolörid juba  tunnevad need bussijänesed ära. Täpselt, kes tuleb jälle järgmine kord täpselt sama jutuga,  et näete, ma unustasin või mul ei olnud. Raha või midagi, et, et siis saavad ka karistada. Aivar Toompere, aitäh täna hommikul tulemast  ja indu igal juhul selles töös. Suur tänu teile. Ja. Mul on suur rõõm ja suur au, et meie stuudios on kohal  värske kuldnõela võitja Tanel Veenre, tere hommikust,  Tanel. Ja muidugi palju õnne sulle. No kas sa oskasid oodata, et võit tuleb Tead, mis see minu ootus nagu seal loeb. Teen oma asju, nii nagu ma teen suure kirega,  ma ei oska, ma teen pidu, pidu pidulikkusega seotud  küsimused jätavad mind täiesti nagu kimbatusse. Mõnes mõttes võib öelda, et see ei ole auhind mitte ainult  värske töö eest vaid nagu pikemas perspektiivis sinu töö eest. Just, eks see on mõnes mõttes selline, et anname talle nõela ära,  siis on nagu süda rahul. Aga, ja see on nagu tagasivaatav kindlasti,  et mis on mingi viimaste aastate eriti viimase aasta tegevus olnud,  palju sa oled? Ma ei tea, välismaal esinenud, kuidas on läinud sinu  kaubamärgil nagu öelda nimi Tanel Veenre,  siis enamus inimeste jaoks tulevad ikkagi ehted pähe,  aga täna on meil siin stuudios ka olemas hoopis sinu rõiva kollektsioon. Kuidas see sündis, sa oled justkui tagasi moe juures  või rõivamoe juures ja see ei ole olnud nagu selles mõttes  minu ambitsioon, et ma pigem nagu kui see nominatsioon mulle  mulle nagu teatavaks tehti, siis mõtlesin,  kuidas, kuidas see lahendas, et see on lava,  see on selline küllaltki suurejooneline gala show,  et, et see olukord ja kuna mul mingit pidi nagu üks väike  jalake on kuskil moe sees, siis tegin sellest nagu mingi  väljakutse endale ja hakkasin mustrite värvidega möllama,  sest lõigetest ei tea ma ju mitte midagi. Et põhimõtteliselt, eks need on sellised tekikoti. Lõiked, milles hästi vabalt nagu liigub ja mõtlesin,  et mul oli nagu see suur võimalus nagu laps sellele  mängumaale minna, et ma tõesti mul ei ole nagu mingeid piire,  ootusi, reegleid, mul ei ole kaubamärki,  mis ma pean tegema kolm mantlit, kaks paari pükse tavapäraselt,  et kuidagi oleks kõik olulised asjad esindatud. Et selles mõttes ma tõesti mängisin nagu laps sellel moemängumaal. No sa mängisid ja sinna mängu hulka ma saan aru,  kuulub muuhulgas ka pearätt. Kas see on kuidagi uus sinu poolt või? Ma lihtsalt hakkasin ma üldse moest ei tea üldse mitte midagi,  aga, aga selles mõttes, kui ma hakkasin nagu neid kangaid Tegema alguses nagu akvarelli paberil, tegin nagu mingi  põhja ja siis need sisse skaneerisin, pildistasin ja,  ja kuidagi see värvida. See nagu jumala värvide maailm on nagu täiesti piiritu. Ja ole olemas, nagu ei saa öelda, palju on värve  ja iga kord, kui, kui, kui vaatad seal punase lilla vahel,  et jumal, kui palju sinna veel võib vahtuda nagu neid värve  ma läksin nagu väga sügavale sinna sisse  ja lihtsalt see see siidi. Ma leidsin väga hea Inglismaalt, väga hea firma,  kes trükib väga kvaliteetselt, et need värvid mulle ära. Et, et selles mõttes see oli tõeline. Ma ei tea, värv on minu jaoks kuidagi emotsionaalselt. No kangastest rääkides siis üsna palju on üleval see teema,  mis kliimat, keskkonda, ökomoodi, kui palju sa  selle peale mõtled või on keeruline luua kunsti,  mõeldes seal selle ökoloogilise poole peale,  mõtlen selles mõttes, et väiksed tegijad on nagu a priori  ökoloogilised selles mõttes, et. Noh, toodame nii kohalikult kui saab ja siin ei ole ülejääki  selles mõttes, et meil ei lõpeta mitte ükski ese kuskil prügimäel. Et, et selles mõttes oleme niikuinii ökoloogilised. Aga ma ei, ma nagu ei aja seda pilli lõhki,  ma olen nagu teadlik ja ma proovin teha kõik,  et oleks võimalikult ökoloogiline, aga see ei ole nagu  eesmärk omaette, minu jaoks eneseväljenduslik pool on  kindlasti see, mis on kõige olulisem. Rääkides eneseväljendusest, mis siis nüüd edasi kuldnõel on käes,  justkui elutuba oleks saadud, mis sa edasi teed? Selles mõttes edasi? Ma liigun nagu kogu aeg, ma olen nagu igiliikur,  et see ei mõjuta minu liikumist tegelikult,  et see on, see on, kuidas öelda, see on ikka pinnavirvendus,  et see, mida ma olen ehitanud mitukümmend aastat nagu see  enda maailm, et eks ma jätkan selle ehitamist ja,  ja ma kindlasti olen see inimene, kes ei taha oma elu  igavalt elada. Et ma leian endale kogu aeg mingeid väljakutseid,  nii nagu praegu see on midagi täiesti uut  ja ma kindlasti mõnda aega veel pigistan seda,  et ma vaatan, kuhu ma nagu seal suudan ennast. Nagu välja jõuda, et, et selles mõttes ma  ja ütleme, kunstnikutee on see, mis on nagu selline  salapärane ja suhteliselt peidetud pool,  see, mida ma õhtul ateljeehämaruses peaaegu igal iga iga  päev teen, kraveerin oma kätega mingeid asju,  mis on väikesed, sellised laetud objektid. Et selles mõttes mul on need mitu erinevat teekonda ja,  ja mingil hetkel on mingi neist nagu esiplaanil ja,  ja teine läheb natukene tagaplaanile, aga nad kuidagi  täiustavad ja nad on nagu kogu aeg olemas  ja mul selles mõttes elu on kõike muud kui üheplaaniline,  eeldan ma õigesti, et kui sa oled selline mängur selles moemaailmas,  et sa ei võta ka näiteks neid, kes eilsel galal olid veel nominendid,  sa ei võta neid nagu konkurentidena, et ah,  ma pean tegema midagi sellist, et olla parem kui konkurendid. Ma selles mõttes noh, üleüldse. Ma ei oska jälle sõna, konkurent või konkurents on minu  jaoks selline kategooria, milles ma väga palju ei mõtle,  mis ei ole nagu mulle omane, et ma imetlen neid pigem ja,  ja see on see, ma eile ütlesin mitu korda ka,  et see on nagu ikkagi võrrelda punapead,  prenett ja blondi, et, et kes neist on siis nüüd see,  mis maailm, et eks see, see on, ma ei tea,  tuleb võtta kuidagi seda ka mitte väga tõsiselt  ja ikkagi suhteliselt mänguliselt sellist võistlus olukorda,  et see on ebaloomulik elu nagu looduse poolt ei ole,  ei ole nagu seda ju kuidagi sisse kodeeritud,  et see on meil kuidagi tekitatud, et oleks just nimelt meediat,  tähelepanu oleks mingit sellist glamuurset sära elus. Kunstnikuna see tegelikult ei lae mind. Kui veel selle eilse gala peale mõelda ja kasvõi nende  samade nii-öelda konkurentide peale, siis  mis see sinu jaoks oli selline inspireeriv  või üllatav moment? See kuldnõelal olin ma siis koos Kirill Safonovi  ja Irisaari ka kaubamärgiga. Ja, ja nad ongi just nimelt mõlemad omas nagu nišis omas  suunas nagu absoluutsed tipud. Ja, ja kindlasti ma just nimelt imetlen neid mingis. Mingite aspektide pärast, milles nemad just,  on parimad, et, et selles mõttes nimeri suurepärane,  selline kirglik turundus, kogu see maailm,  mis, mis proovib hästi vastata naiste vajadustele  ja tegelikult nende ihadele, mis on väga nagu võluv ja,  ja seal seal niisugused väiksed nutikad lõiked  ja teistpidi kirillil oli fantastiliselt konstrueeritud  hästi terviklik kollektsioon ka on mõnes mõttes selline  idealistlik ja, ja ta on ka ikkagi kunstlik kunstnik disainer,  et, et selles mõttes see on ju seda, seda on julgustav ja,  ja, ja pigem ikkagi just nimelt inspireeriv. Eile see kala läks hiliste öötundideni nüüd koju magama. Ei, selles mõttes skaala ei läinud, aga ka,  aga kogu see ütleme, emotsionaalne fookus  ja laetus, mis sealt tekib, muidugi see. Ja, ja selles mõttes ütleme selles mõttes kogu see noh,  selleks see on nagu, ütleme jällegi eba elu ebaloomulikus,  et korraks nagu sotsiaalmeedia, kõik nagu tõuseb nagu taevasse,  see on nagu see, et kõik see, millele ma peaks nagu vastama,  et ma pean nagu korraks olema selline mõnes mõttes  sotsiaalmeedia raamatupidaja. Et kõik see asi nagu järje peale saada, aga,  aga ma ütlen, homme jälle. Ärkan üles, hakkame, ma ei tea, lastega mängima,  elu läheb edasi, läheb elu edasi. Tanel, veel veelkord aitäh, et tulid ja veel kord palju õnne sulle,  aitäh. Meil mahub veel päris mitu teemat saatesse,  sealhulgas räägime tätoveeringute eemaldamisest  ja räägime sellest, mida võiks mõelda, enne kui üldse hakkad  oma kehale mingit ilusat asja tegema. Suur õppusest ka nimelt Koidula piiripunktis,  siis täna, mis see legend on, saame siis Skype'i teel teada  ja ühendust võtta, et millega nad seal tegelevad? Muusikat ka, aga nüüd ma lähengi ära diivanile. Tere hommikust, Kaspar. Ja tätoveeringud tätoveeringud on väga populaarsed,  aga samas võib nendega minna ka natukene nihu võib alati,  mis siis sina ütled, mis on need asjad, mille peaks nagu  enne endale kuidagi selgeks tegema, läbi mõtlema? No üldiselt ma ütlen, et ei pea nagu liiga üle mõtlema,  aga mida kindlasti tasuks mõelda, on see,  et minna kellegi usaldusväärse juurde. Sest et jah, kui sul sõbranna ostab masina ja,  ja hakkab nüüd järsku tegema, siis võib-olla ei ole nagu hea  mõte kuskile nähtavasse kohta kohe minna torkima,  onju. Aga ja kindlasti võib olla teemat ka,  et tasub natukene uurida, mida sa oma kehale tahad teha,  et kui sa midagi väga sümboolset tahad teha,  siis uurida, et kas, ega see kuskil nagu midagi kehva ei  tähenda või või mingi kuueteistaastase armukese nime  võib-olla ei taha nagu jäädavalt oma kehale teha. Aga üleüldiselt ma arvan, et see on juba niivõrd Nii-öelda peavoolu asi, et ei ole vaja nagu liiga palju üle mõelda,  et oi, et, et see jääb nüüd kogu eluks ja niimoodi,  et alati saab eemaldada, alati saab üle teha. Et peab ju elama, on ju. See on selge, et noh, kallima nime ei ole mõtet teha,  et äkki ühel hetkel Kristeli asemel tuleb hoopis Katrin,  eks ole, ja siis on päris Üks peale ja siis nagu järgmine nimi, et võib olla see  siis nagu toun the rod ei ole kõige usaldusväärsem. Aga kui on mingid stiilid, erinevad stiilid,  siis on ju ka nii, et see trend võib minna ühel hetkel üle,  et enam ei ole. Mingisuguses kelstiilis tuu p. Jah, aga samas on jällegi see, et see on su elu olnud  ja see on nagu miski, mis sulle kunagi väga meeldis  ja see on osa sinust ja nagu ka kõik muud armid jäävad meile  kogu eluks näha, siis jääb ka tatuu ja ma arvan,  et tasub nagu uhkusega kanda seda, mida kunagi on tehtud  ja võib-olla sinna kõrvale siis midagi uut  ja toredat, lihtsalt. Me näeme praegu pilti sellest, mis puudutab tätoveeringu ületegemist. Kus see piir on, mida saab üle teha ja mida ei saa enam üle teha? No kõike saab üle teha, aga lihtsalt alati on see reegel,  et see peab olema siis kas suurem, julgem. Tumedam lihtsalt, et see, mis seal all on,  see peab jääma sinna alla peitu on ju? No mis näiteks selle tätoveeringu all siis peidus on? Seal oli minu arust veel üks niisugune nagu kassipilt,  aga, aga see oli ei, seal oli mingisugune sisugune  ka sisukune tribali moodi ollus oli all minu arust  ja siis oli vaja nagu natukene ära katta see,  et inimene ei tahtnud enam nagu käia avalikult niimoodi,  et see nagu välja paistaks ja siis oli vaja teha midagi  natuke toredamat ja uuemat sinna peale, mida saab nagu  uhkusega kanda. Aga kui inimene tahab oma tattoost päriselt lahti saada,  siis mis see protsess, mis seal põhimõtteliselt tehakse,  et see tätoveering eemaldada? Praegu ikkagi ainus reaalselt toimiv asi on lasereemaldus  ja see on juba pikalt olnud kuskil kuuekümnendatel vist  tehti esimesed sellised lasereemaldused. Et sellega on ka naguga tätoveerimisega,  siis sa pead otsima koha, kus on inimene,  kes päriselt tegeleb sellega professionaalselt. Et keegi püüab teha, aga sealt ei tulegi head nahka,  et jääb ikka näha. Ja, ja lasereid on ka nii palju erinevaid,  et noh kõiksugu erinevaid erineva tugevuse,  erineva sagedusega ja ikkagi tasub minna kohta,  kus teatakse, mida nad teevad, et noh, Eestis on näiteks vitakliinika,  on niisugune, mis teeb väga-väga professionaalselt. Vastab see tõele, et see on valusam kui tatuu tegemine. Vot ma oma naha peal ma ei ole katsetanud,  aga Ta on selles mõttes valusam, et sa teed seda kindlasti  väga palju rohkem, kui ütleme, sa tuled tatud tegema,  siis on oh suts valmis olemas, märk on nahal  ja kõik seal sa ikkagi, kui sa tahad reaalselt lahti saada,  sa käid kuskil kuni kuus korda, seda iga mingi paari kuuse vahega,  nii et see võib minna sul aasta aega, et sa saaksid sellest lahti,  see läheb siis oluliselt kallimaks. Läheb kallimaks ja. Nende piiridega on tegelikult on ju väga popp,  nagu me sinu käte puhulgi näeme, et neid tätoveeringud on palju,  et näiteks terve käed või terve keha, eks ole. Selle eemaldamine põhimõtteliselt ei ole enam võimalik,  see võtaks aastaid. Ei no ta on selles suhtes, sa saad ju kogu  selle plaks üle käia, on ju lihtsalt siis sul on käsi,  on lahases võib-olla natuke aega, aga, aga pigem tulevad probleemid. Nii palju, kui ma olen aru saanud, tulevad siis,  kui on hästi värvilised. Sest et ühele värvile on väga palju lihtsam keskenduda  laseriga kui paljudele erinevatele värvidele,  sest et iga erinev pigment tahab siis erinevalt seda  lainesagedus ja, ja tugevust laserilt saada. Nii et see võib olla väga palju pikem protsess kui ühe musta  tato eemaldamine. Kui tatoo tehakse, siis on vajalik ka selline paranemisaeg. Kuidas on tato eemaldamise puhul selle paranemise. Seal on ka, et kuskil kaks kuud on vaja taastusaega,  et, et nahk oleks taastunud ja et siis saaks kas uuesti tatu  peale teha või eemaldama hakata nagu edasi. No sa juba jutu alguses ütlesid, et tähtis on see  usaldusväärsuse kvaliteet, kas põhimõtteliselt,  kui ma näen näiteks kusagilt kataloogi või internetist  kellegi töid on seal mingi nipp, et ma tunnen ära,  et noh, see on küll kvaliteetne, see on küll usaldusväärne. Nipp on selles, et vaadata, kas see tegija on pannud  ka paranenud piltidest paranenud töödest pilte,  sest et enamus tatuut näevad värskena väga head välja,  sest et noh, kõik tint on väga ilus, värske,  seal kõik on olemas, aga siis kui tatu hakkab paranema,  siis võib juhtuda, et mingi osa paraneb sellest välja,  töö jääb, auklik, jääb heledam mingist kohast on ju,  et seda, seda tasub alati nagu vaadata. Et ja noh Siis ka nagu ei taha ju käia tätoveerimas ühte sama asja  kolm-neli korda on ju, et noh, igasugune väike parandus on  alati täiesti okei, võib kõike juhtuda, on ju,  et kuskilt jääb heledam. Aga noh, kahe korraga peaks ikkagi olema nagu olemas juba  ja ei peaks nagu enam tegelema sellega. Kaspar, aitäh sulle tulid ja jõudu sulle sinu töös,  aitäh. Aga nüüd saate teada, millest räägib värske saade. Ja tee. A. Tere, kultuurisõbrad tänases saates on kõige keerulisem  tasakaalu hoidmine ilusa ja hirmsa, aga ka mõningate Bolting  vastuargumentide vahel. Kas raamatupoodidesse kohvikute rajamine teenib mingit  õilsat eesmärki? Kas jokker on vägivaldne film või eriti peenelt tehtud  vägivallavastane film? Aga alustame siiski ilusast, me tegime kuldkollase  väljasõidu kunstnik Marit Murka koju, kus 400 ruutmeetrit  maja ja hektar aeda loovad ideaalilähedased tingimused  kunstiks ja elus. Alles see oli, kui me käisime Muhu saarel Kuivastu mõisas  Urmas ja Mari Viigi juures ja olime kadedusest rohelised,  kuidas meil seekord läks? Sel korral oli veel hullem. Ja. Opi vaadake siis täna õhtul, aga juba varahommikust  sebitakse Koidula raudteejaamas sellepärast et politsei  ja piirivalveamet korraldab seal ühe suurõppuse  ja meil on Skype ühendus, nüüd siis Toomas Malvaga,  tere hommikust. Tere hommikust. Mis see legend on, mis see suur õppus siis tähendab,  mida te tegema hakkate, mida harjutama? Selja taga on mul siis 100 politseinikut umbes,  hakkavad harjutama sadade massi sisserändajate vastuvõtu. Et siis üritatakse stimuleerida olukorda,  kus massi sisseränn on juba paar. Aga toimus ta. Vastuvõtupunkti luua, kuidas teda käivitada. Kui palju inimesi sellesse kaasatud on, ma saan aru,  et kui ikkagi massidest käib jutt, siis tuleb need massid  sinna nii-öelda kohale ka tuua näitlikult. Jaa, me legendi mõistest on meil juba sisenenud 3000. Täna. Ehk siis erinevate voolude taga inim korraga. Hommikul üheksast õhtul üheksani on pidevalt need vastuvõtis  sees 100 inimest, keda püüame aidata ja neid vastuta. Mis see harjutamine tähendab, ma siin pildis praegu näen  teie selja taga, et natukese inimesed sebivad  ja siis on sellised väikeste vaheseintega eraldatud suuremas  ruumis boksid, mismoodi te seda kõike harjutada,  kuidas te seda läbi mängib? Eelnevalt me koostasime sellise vastuvõtu standardi saates  kogemust Sloveenias, Kreekas, Hispaanias,  Soomes ja meil vastuvõtuprotestis on siis kõigepealt esimese  abi andmine, siis toimub turvakontroll. Siis toimub inimeste registreerimine ja nende isikute tuvastamine. Siis toimub. Menetlemine ehk püüame selgelt saada, kas eesmärkidena siia. Saadetakse majutuse kinnipidamiskohta, et meie mäng lõpeb  sellest momendist välja, seda. Olete käinud mujal ka vaatamas, kus asi päriselt toimib  ja kus päriselt tegeletakse sellise suure sisserände sisserändega. Ja et Stsenaarium ongi tegelikult koostanud 2015. aasta pildi põhjal,  mida ma ise olen näinud. Sloveenias sisenes 10000 inimest päevas ja 1000. Nii et see on üks selline pilt ja teine pilt. Praegu toimub Kreekas ülenevad sadade kaupa ja. Aidata ja vastata. No siis on olemas ka kogemused, kus kohas need tõrked võivad tekkida,  kus kohas need probleemid võivad sellisel juhul tekkida,  no 10-st 1000-st me praegu seal sellel õppusel ei räägi. Kui tavapäraselt on inimene tegeleb, me arvame,  et meil on tehnika kõige, ehk siis, kui meil ei tööta,  andmebaasis võtmine võib, toimub. Siis me üle paberile ja tindile. Et on varutud ka paberid ja pliiatsid Absoluutselt meil on plaan, tee elektrit ei ole. Selge aitäh Toomas Malva meiega ühinemast  ja edu siis selle suurõppuse läbiviimisel seal Koidula  raudtee jaamas. Ja. Õige pea veel muusikat saatesse, enne muusikuga juttu ka. Tere hommikust, Meelis. Tere hommikust, 30 aastat. Ma arvan, et te valetajate ja see tule tõsi. No nii on, vaatan peeglisse ja tegelikult tuleb tunnistada,  et on jah, möödunud 30 aastat sellest esimesest proovist. Sa oled kõik need 30 aastat selles bändis mänginud,  mina olen ainukene jah, kes on püsinud algusest peale  ja kes seda asja on vedanud, siis? Jah, vaadates sind ei usuks, kui vana sa näed. Tänapäeva keemia ja. Kõik kõik aitab. Rgia ja kõik, kui te alustate seda bänd. Siis osad olid siis 10 15 aastat vanem, vanad. Ei olnud, nad olid ikka minust umbes kolm-neli aastat vanemad. Mina olin siis nisugune noor naga ja nad läksid,  aga alles jäi. No eks ikka mingis eas tuleb inimestel väike huvide muutus  ja minnakse teistesse linnadesse ja kolitakse ära. Bändi tegemine vaibub, aga ma ei tea, ma tahtsin,  las lapsepõlve pikendada, et siiamaani pikendanud seda kogu aeg,  et ongi 30 aastat täis, kus see algus oli  ja kuidas see Viljandis ja Viljandis ainukesed punkarit,  kes olid seal tegid siis bändi, et noh, niisama ei ole  ka mõtet ju jõlkuda ja kogu aeg. Neid õllepudeleid siis tühjendada, et vahel võiks nagu  kuidagi kultuursemalt ka aega veeta, mis ei tähenda,  et need õllepudeleid ei jäänud tühjendama. Aga need punkarid oskasid ikka pilli ka mängida. Ei alguses ei osanud alguses ei osanud suurt mitte keegi,  noh nii nagu ikka see asi saab, alguse, tahtmine oli  ja siis kuna mina olin kõige noorem, siis mulle anti basskitarr. Sest noh, bassimehed on ju nõmedad alati ja,  ja. Sest öeldi, et sina mängid seda ja passid kitarri peal oli  üks keel, ainult see oli ka klaveri kõige jämedam keel,  et. Aga alguses ei olnud ainult ühte keelt, on kerge mängida. Kui te seda nime bändile valisite, natuke oli see taotlus ka,  et paneme midagi sellist, et mitte keegi ei suudaks seda  välja öelda. Meil oli alguses 38,9 kraadi seldjust, sest et Rummaril oli  sel päeval palavik ja siis me mõtlesime,  et noh, paneme gi sellise nime, aga sain ise aru,  et see on suht nõme. Aga siis selle nime kuju nii-öelda isa Pader on Valner Valme. Sest tema oli meil esimene laulja. Ja tema luuletusest tuli siis selline nimekuju. Kui palju see stiil on nüüd nende aastate jooksul muutunud? 30 aastat on pikk aeg ikka väga palju on  ja no mis need olulisemad muutused on tulnud kõike. On olnud sülti, päris päris otsest sülti ei ole olnud,  eks, aga, aga meil on nagu kaks kava, et üks on akustiline,  kus on ka valsikesed ja tangod ja sellised asjad,  noh et kui folk nagu folk rohkem ja. Jah, eks ta sealt ole kuidagi see pisik külge hakanud,  et miks ta, miks ta meil niimoodi vaheldub  ja siis vahepeal rokime, et oleks endal ka lõbusam. No basskitarril on juba rohkem keeli kui nüüd,  on juba rohkem ja, ja mehed on kõik märksa andekamad  ja palju rohkem haritud pillimängu vallas,  kui algselt. No kuna sina oled algusest peale, kas siis sinu sõna on  kõige olulisem või millegi üle? See on ühele üks vastus loomulikult, mis see bändi kõige  parem aeg sinu arvates on olnud, kõige selline kõrgaeg. Ma arvan, et suht 90. aastate keskel, et kui sa ikka  tollaste ansamblitega psühhoterror Tuperkuloited MKE ringi  niimoodi käidud ja neid siis soojendatud. Ja siis. Me oleme suhtelisime selliselt tasa  ja targu tegutsenud, et mitte eriti palju kontserte andnud  30 aasta jooksul praegu on üle 600 kontserdi antud,  nii et noh, ei ole tegelikult väga-väga palju. No ikka on. 600 kõlab väga hoogsalt ja väärikalt. Annavad 1000 On teada, et mõni kontsert veel tuleb? Tuleb nüüd tulebki siis sünnipäevatuur 30 aastat  ja koos kontraga, meil on 20 aasta sünnipäev,  25 aasta sünnipäev ja nüüd siis 30. jälle kontraga,  et temal on 30 aastat esimese luuletuse ilmumisest. Ja siis me oleme jah, head sõbrad ja siis vaatame,  millega seekord üllatab. Võib-olla paneb rahva jooksma, et ta on ju vana maratoonor  meil võib-olla siis tekitab mingisuguse niisuguse  jooksuringi sinna. Ja, ja 10. Eesti linnas. Homme algab Kärdlas tuur pihta ja kuu aja pärast  siis 22. novembril Pärnus kultuuriklubis tempel me  siis nii-öelda otsad kokku tõmbame selle sünnipäevatuuriga,  aga noh, kontserte siis on juba ikkagi juba järgmises aastas  ka meil. Kas sünnipäevatuuril on lood siis alates algusaegadest kuni  praeguse hetkeni või pigem ikka selline? Pigem ei ole, et on küll ka vanu lugusid,  aga ta on ikkagi ei saa võtta, et me nüüd vaatame väga väga  selja taha, küll aga ilmub meil album, mis on praegu ahjus  küpsemas alles, kus on tõesti peale siis meie esimestest  lindistustest kusagil keldris aastast umbes 91 92 lood,  kuni siis selle aasta viimaste singliteni,  et noh, terve ports neli neli plaati ilmub üheskoos niimoodi kogumikuna,  aga mul on teile selline eelmise, eelmise aasta ei,  2016. aasta väljalase, ehk siis kiima. Ja, ja see on akustiline kontsert meile,  ehk siis see on sobilik niimoodi viimastel sügisõhtutel  kuulata ja, ja endast lasta kanda noh, kamina paksu  ja küünlakene põleb ja noh, niisugune romantiline. Kas teie publik on, kes kuulamas? Käibilusad naised, karvased mehed. Väga konkreetne sihtrühm. Aga üks lugu täna veel palume sind juba lavale  ja mõne hetke pärast seda lugu siis kuuleme,  aga kõigepealt kuuleme ja näeme, millest põnevast räägib  meile Elo Elo hallo halo. Mis sa räägid? Täna räägin ma taaskord loomadest ja nimelt  siis küürvaaladest ja nende käitumisest sest Hawai ülikooli  teadlased on saanud haruldasi kaadreid küürvaalade toitumistavadest,  nimelt on nii õhust kui vee alt filmitud materjalist näha,  kuidas valada saagi ehk siis kalade püüdmiseks õhumulle. Ja see käib siis nii, et vaalad sukelduvad oma saagi alla,  ehk siis kalaparve alla ja hakkavad alt üles ujuma ümber  kalaparve ja siis samal ajal paiskavad nad välja mulle  ja nii moodustub selline omamoodi mullivõrk  selle kalaparve ümber ja see võimaldab vaaladel korraga  kätte saada suure hulga toitu. Ja merebioloogid kasutasid siis selle tegevuse filmimiseks  nii droone kui ka vaaladele kinnitatud kaameraid  ja andureid, et nii sai siis pildi erinevast küljest  ja videosalvestised on tehtud Alaska lähistel,  sellepärast et seal käivad siis valad suvel toitumas talveks  suunduvad nad tagasi soojematesse vetesse Havai lähedale  ja seal nad siis hakkavad paljunema ja kasvatavad järglasi. Ja sellel perioodil siis, kui nad järglasi saavad  ja neid kasvatavad vaalad eriti ei söögi. Nii et kuna seal Alaska lähistel on suvel,  et siis tuleb neil korralikult kõht täis süüa sõna otseses  mõttes ja, ja varuda. Ja teadlaste hinnangul on vaalade jahipidamisoskused  ja just selline mullidega püüdmine, õpitud käitumine  ja mitte kõik üürvalla, muide ei kasuta seda mullivõrk ja,  ja need, kes kasutavad, neil on väga erinevad meetodid  selle jaoks ja erinevad tehnikad ja, ja valad teevad  ka koostööd nende mullide tegemisel, et siis toit kõigile tagada,  et kadedad nad omavahel ei ole. Kas see õpitud tähendab seda, et tegelikult  siis see lapsevanemast va lõpetab oma väikest poega või? No tõenäoliselt see peaks nii olema jah,  et nad on kellegi pealt selle õppinud, et kas see  siis on neil vanemate pealt või on see mõnel teiselt loomaliigilt,  et see ei ole neil siis instinktiga tulnud,  vaid kuskilt on siis nad aru saanud, et selline asi võiks toimida. Põnev on see maailm ikka. Elo, aitäh sulle ja jõudu viimasteks uudisteks. Ja aga meil on veel jäänud kuulata siis seda muusikat  sellelt kolmekümnendat sünnipäeva tähistavat ansambli. Ja kuna Elo siin rääkis loomariigis, siis ma tuletan  ka meelde, et me ootame jätkuvalt teie toredaid lemmiklooma videosid,  terevisioon, err.ee on see aadress, võib-olla saame juba  homme midagi. Ja niipidi just niipidi, saatke meile need videod. Jah, muusikat siis uudised ses mõttes saade põhimõtteliselt läbi,  meie saame öelda juba ilusat. Ja homme hommikul, siis on reede, näeme taas viis minutit  enne kella seitset kõike head. Ja ei. Las mühaga mets, millest meil enam pole. Silver ja ka selge te. Vastu laulda taas linnukest kulla esi. Laskuks hakkaks seda veel sinlgi. Viis. Kas. Last peegeldub sealt päikese. Kas siledada koja? Ase kell täis.
