100 kaheksateistkümnendat saadet riigikaid, saatesarjast, kaitsetahe mina olen saate toimetaja-reporter Erik Bartowski riigikaitsesaated kaitsetahe on eetris igal laupäeval vikerraadios kell 16 45. Ja tänase saate küsimus on, kas keskkonnakaitse võiks olla Eesti rahva riikliku kaitsetahte üks osa. Jätkame eelmises saates alustatud teemal, räägib reservkapten Olavi Tammemäe. Keskkonnaministeeriumi abiminister. No mõtleme nüüd selle peale, et mida meie kaitsetahe paneb meid kaitsma ja kui me ütleme, et meie kaitsetahe paneb meid kaitsma meie oma kodumaad, siis ongi see küsimus, et millist kodumaad Me tahame kaitsta ja kui me oleme rõduvahend ilusti puhtana hoidnud ilusa loodusega hoidnud, niisugusena, et me armastame puhta looduse pärast seda ja sellepärast, et see nii ilus on vaadata, siis on see ju, miks mitte, üks osa sellest kaitsetahtest vägagi võiks olla ja tegelikult see on ka üks osa sellisest kodaniku ütleme kohusest. Aga noh, tihtipeale oleme nagu igaüks oma selles meepotis kinni ei taha sealt nagu kuidagi välja ronida, et mulle siin hiljuti üks huvitav keskustelu sel teemal, et näed, must toonekurg on tähtsam kui kaitsejõudude väljaõpet ja kujutage ette, et meil on niisugune tore polügoon ja nüüd leiti, et seal on must toonekurg ja, ja mida see tähendab meile, see tähendab, et siis me ei saagi seal harjutada. Aga mina nagu vaatasin inimesele otsa, ma ei saanud hästi aru, millest ta räägib, et noh, must-toonekord, mõtleme nüüd, et millal nad saabuvad need toone, kurat meil siia ja, ja mõtlema selle peale, millal nad nagu lahkuvad uuesti ja siis mõtleme selle peale, et aastas on 12 kuud. Et noh, et nagu ülejäänud aeg, kui toonekurge lihtsalt ei ole, kuidas ta mütsis nagu segab, aga siis ütleme, seesama inimene, eks ole, ütleb, aga meil on selline väljaõppeperiood, et vot just sel ajal tegime väljaõpet toode korda, seal järelikult ei saasta maale kasutada. Ja siis nüüd mõtleme rahulikult, et mis me siis nüüd teeme, kas kirjutamisel toonekure maha. Või oleme vastastikku hästi solvunud, et üks ei lase teistel teha seda, mida ta tahab teha või teeme kõik seda, mida oleks vaja teha, Ühed kaitsevad toonekurge ja teised teevad oma õppust. Nendel kuudel, kui toonekurge seal ei ole, äkki siis on võimalik. Aga meil on aeg-ajalt mõttega, räägime tihtipeale, et oi seda või teist, me ei saa teha, et seadus ei luba. Ma küsin inimeste käest, et aga öelge mulle, kas see on vajalik üldise huvi jaoks ja on see vajalik siiski üldiseks hüvanguks. Ja see on väga vajalik mõisindamis küsimus, siis on need siis muudame seadust ehk ettepanek, mis takistab ka, ega seadused ei ole kivist tehtud, nad on inimese tehtud ja, ja loomulikult inimesed ei suuda ju neid tehes kõiki nüansse ette näha. Iru juurdub ikka uusi ja uusi olukordi meile ja me peame nende olukordade peale vaadates aru saama, vaat et mis meid siis nagu takistab häid asju tegemast ja kui selgub, et me oleme endale ise kitsad püksid õmmelnud või, või kuu peale hästi selge aristokraat sepa juurde minna ja, ja kuna me ise olemegi rätsepad, siis tuleb nagu tegeleda juurde lõikamisega, eks ole ju see õnn meie oma kätes. Mõne nädala pärast on meil Saaremaa suur mereväe paraad ja selle Saaremaa mereparaadi puhul on ka räägitud keskkonnakaitsest seal kahurid lasevad pauku, atakk ehmatavad linnud ära ja kui lendavad lennukid üle, mis siis saab ja kuivõrd tõsised on sellised väited merele, paraadi puhul? No mereväe paraad, ma loodan tõesti, et siiski tuleb, kuigi siin just ma vaatan nende ringkondade poolt, kelle jaoks ja kellega koos me peaksime seda tegema, on teatud niisugust nostalgilist kõrvaltvaatamist tunda, aga ma loodan, et meie reservohvitseride vabatahtlik panustamine viimase poole aasta jooksul siiski saab sellise väljundit mereväeparaadid tolmuse näol ja keskkonnaaspektid on siin meie poolt täiesti kaardistatud. Ma võin selle paraadi staabi keskkonnaohvitserina seda teile päris kindlalt väita. See, mida sa küsisid Éric, et kui tõsiselt vaid neid väiteid võtta, siis kõiki väiteid, mida kellelegi tuleb pähe väita, tuleb võtta väga tõsiselt, sest kui me seda ei teeks, siis võib inimestel tekkida selline kahtlus, et meil on midagi nagu kahe silma vahele jäänud. Aga nende väidete puhul ma võin öelda seda, et mis puudutab nagu lennukite lendamist, siis ma olen rääkinud siin ornitoloogidega ja ühe oma vana kolleegi Tiit Randlaga vestlesin just sel teemal, et kuidas temale tundub, kuidas näiteks väikelennukimüra võiks lindusid pesitsemis või siis sulgemisperioodil mõjutada ja Ta ütles sulle väga head, ilusad sõnad, et aga me ju loendame linde samuti pesitsemis ja sulgemisajad loendame väikelennukite pealt ja kui see väike lennuk lendab näiteks 100 meetrit või kõrgemal siis need linnud isegi pööra pead selle lennuki peale. No ma eeldan seda, et pisikene Robinson-tüüpi kopter, nagu meil need kaitseväes on praegu liigitub ka väikelennukite hulka, nii et me kirjutame neile ette selle lennukõrguse ja loomulikult on nad teadlikud ka Natura ala piiridest. Mis puudutab nüüd neid suuremaid lennuaparaatidest on lubatud ka NATO hävitajad tulevad ja defineerivad korraks meie eest läbi, siis nendele antakse ikkagi konkreetselt lennukoridorid ja selline mingisugune Celine läbi lend, kusjuures ju tuleb säästa Rinim kõrvu jagama siis ainult linde, säästan nadi rända 100 meetri kõrguselt, eks ole, just nimelt. No igasugust tehismüra on ju linnud harjunud aastakümnete vältel seal üle elama ja mis te arvate, et vene ajal siis ei lennatud sealt päris üle näiteks või ei olnud seal mingisuguseidki tähistike müra mõjusid just sealt nendest aegadest, meieni jõudiski see Natura väärtuslik kala tegelikult, eks ole, järelikult see ei olnud hukatuslik sugugi mitte. Ja praegusel hetkel on meil ikkagi väga selgelt see asi kontrolli all, anname lennukitele, koridorid ei lase neid niisugusele kaugusele, et, et sealt võiks üldse niisugune müra linnudeni jõuda, nii et kui mingi lennuk lendabki näiteks seal paari-kolme miili kauguselt nendest aladest korraks läbi, siis ma arvan, et see ei tohiks niisugust probleemi tekitada, mille üle me peaksime pikalt diskuteerima, sama on ka ta laevade liikumisega seotud, sest mulle esitati väga huvitav küsimus, et Olavi, et kas on juba tehtud võimaliku mõjuhinnang põhja ilusti kuule ja siis küsisin inimese käest, et aga kujutame nüüd nagu etet sügavused nendes kohtades, kus praegu laevad, mis saad korraks läbi sõidavad, on kuskil 15 20 meetrit vähemalt kõige suurema süvisega laeva süvis peaks olema kuskil mingi viis pool meetrit 5,6, et ülejäänutel on ta oluliselt väiksem seal kuskil kolme meetri ringis, näiteks et sõidetakse minimaalsete kiirustega, selleks, et tagada ohutus mõne sõlmelise kiirusega, et millisest mõjust põhjalistikulisest nagu räägime, et äkki keegi oskab mulle seda öelda, aga ilmselt ei osatud, sest sellega nagu jutt läheb, aga, aga loomulikult me reageerisime sellele ka ja tegeleme sellega nüüdsama, tegelikult ka nende soluudi paukudega, millest nüüd juttu oli, eks ole, nende puhul antakse päeva keskalles selle paraadi hommikul ja sõltub kõik tuule kiirusest tuule suunast, kas antakse üldse soluudi käsk või ei antagi või tehakse midagi muud ja nii või teisiti tuuraala ja selle võimaliku soluudi laskmise koha vahele jääb tegelikult metsamassiiv. Nii et, et kui tuulemaa poolt või põigiti niimoodi Ta ei puhu nagu Natura ala suunas siis tegelikult ma arvan, et isegi see mürafooni tase ei ületa tavalist laine müra või noh, kujutame ette, milline müra näiteks on tormiga selles piirkonnas või äikesega näiteks, et kui üks äikese käegatuseline, siis teeme nüüd, et kellele me selle kahjutasu nõuda, siis nüüd nagu esitame, et ma arvan, et inimesed, kes tunnevad muret, see mure on kindlasti väga austusväärne selles mõttes, seda tuleb nagu väga selle panna ja noh, tuleb ära kuulata, kuid me peame olema suhteliselt alati seletusi andma ja ma näen siin nagu kõige suuremaid riske ikkagi just sellega, et kui tekib olukord, kus mõnel laeval tekib näiteks näiteks roodivike või, või mingi muu, mis on tegelikult väga ebatõenäoline ja lihtsalt ta sõidab näiteks kogemata kaldasse selle tõttu, et ei saa lihtsalt liikuma mujale minna, trajektoor tegelikult niimodi joonistused ta Natura ala poole kaldasse igal juhul ei sõida või kui tekib mingi ootamatu naftareostus, eks ole, me tekitame selleks näiteks kui sa paraad toimub sinna naftareostustõrje võimekuse, sellise, mis igasuguse reostuse, mis seal võid lahe suust tekkida igal juhul sellest lahe Natura alasid nagu ära isoleerib, seal täiesti Klaara ja seal on veel kokku lepitud ja siin ei ole mingit probleemi, me ei pea sõdur ootama, et tuleb kuskilt mingisugune abi poole päeva pärast või päeva pärast, vaid see abi on seal kohapeal olemasvalvest seisab kõrval ja ootab, et mis juhtuma hakkab. Aga no ütleme niimoodi, et teine osa mõjudest on seotud siis pealtvaatajatega, täna teevad tallata seal mingisuguseid alasid, kuhu me ei tahaks üldse kedagi tallama lasta, aja, kus kasvavad meil kaitsealused liigid, mida me kaitseme mitte ainult Allamisest, vaid kaitse on igasuguste mõjude eest. Et siis need alad on meil kõik kaardistatud, need alad saavad piiratud, meil on olemas väljas inimesed, kes reguleerivad liiklust, kes reguleerivad parkimist, kes reguleerivad inimeste liikumist, mitte ainult autode liikumist ja näitavad ära kohad, kus on võimalik jälgida, sest näiteks panga panga peale seal serva peal kõlkuda on ka tegelikult küllaltki ohtlik ja, ja me ei saa lubada sellist olukorda, kus äkki juhtub midagi ja pärast öeldakse, et seoses paraadiga. Me peame sellised olukorrad täielikult välistama. Ma arvan, et need asjad on edasi kombel kaardistatud kontrolli all. Ja meil on inimesed väljas. Kogu keskkonnatoimkond on juba 21. õhtustada, vaata siis väljas ja 22. Me valmistame ennast ette veel niimoodi, et, et me jälgime seda paraadi nagu ka siis nagu pealtvaatajatega koos mingit kõrgema koha pealt. Aga samas jälgime oma seljatagust, et kõik oleks nagu kontrolli all. Üldiselt rahvas millegipärast kardab seda, et kui kaitsevägi läheb metsa, siis ta reostab loodusala ära, taktika aga kinnitab hoopis vastupidist, et sinna kuhu läheb sõjavägi, sealset loodus säilib kõige paremini, just nimelt jah, kui me räägime nagu üldisemate kategooriates, siis ka maailma praktika näitab seda, et kaitseväe polügoonid on palju paremini kaitstud inimmõju eest kui või ükskõik mistahes muu territoorium, väljaspoolne polügoone, sest seal on juba selle polügooni enda noh, ütleme režiimi tõttu tihtipeale inimese nagu toimetamine ja viibimine suhteliselt piiratud. Muidugi siin on ka erisused, sest need kohad, kus toimetatakse laskmist, õigus lausa lastakse suurtest torudest, et need on nagu erandid siin, et seal ei saa seda väita. Aga kõik need alad, kus lihtsalt manööverdatakse ja tihtipeale just nimelt Ta on üksustel, ongi võib-olla vaatajat, et rohkemgi vaja võimalusi sellist koos liikumise koos manööverdamise harjutamiseks. Kui põhjad kohe pauku tegema hakata, siis nendes kohtades kindlasti on loodus palju paremini turvatud. Tegelikult. Rääkis Olavi Tammemäe, keskkonnaministeeriumi abiminister reservkapten tänases riigikaitses saate tegid helipuldis Ingrid Roosipõld ja mikrofoni juures Eerik Bartowski. Varasemaid riigikaitse saate kuulata internetis vikerraadio aadressil. Kuulmiseni jälle nädala pärast, laupäeval kell 16 45. Vikerraadios ja saadet jääb lõpetama Eesti kaitseväe orkester koos Revaalia kammerkooriga.
