Uudiseid muinasajast teine saade. Esimeses oli jutt erakordsest leiust Saaremaal Salme muinaslaevadest ühishauast, kuhu olid maetud skandinaavlased, kes suure tõenäosusega saarlastega rinda pistmisel alla jäid. Teistest olulistest leidudest salme järel, mis arheoloogid on viimastel aastatel avastanud, räägib Ain Mäesalu tänases saates. Mis on siis järgmine oluline leid? Viimase viie-kuue aasta jooksul Eesti arheoloogias? Meil on, igast perioodist on midagi uut välja tulnud on nii kiviajast kui ka siis pronksiajast ja rauaajast ja ka päris muinasaja lõpust. Ja noh, kõige rohkem leida muidugi tegelikult ju keskajast. Kui me vaatame neid arheoloogilisi uurimistöid, et kui palju siis keskmiselt aastas mitmel objektil, kas siis üheks kriteeriumiks võiks olla see, kui palju on muinsuskaitseamet välja andnud arheoloogilise kaevamise lubasid? See on isegi üle 100 viimastel aastatel olnud, aga see muidugi tegelikult ei anna päris sellist head pilti. Kuna osalubasid on välja antud siis nii-öelda nagu järelvalveks, et arheoloog peab olema juures, kui sinna tehakse või pannakse näiteks mingit uut torustikku. Nii et ta seal ei pruugi midagi olla. Uued torustikud otse vanade kohale, aga ta on nüüd siis kaitsealune ala ja igaks juhuks on keegi kohal ikkagi vaatab, kui seda tööd tehakse. Ja kuna enamus selliseid õid, enamus vaid suur osa selliseid ubasid ongi antud just ka järelevalve jaoks või siis päästekaevamiste jaoks. Ja need võivad väga erineva suurusega objektid olla. Ja suurem osa on tegelikult neid just päästekaevamistel antud lubasid. See on siis alaarheoloog ise valida, vaid see tuleb mingi uus teatis, tuleb mingi uus ehitus, rajatakse uus maantee, eks ole, ja siis mingi mustisime alla jääb, see tuleb läbi kaevata. Nüüd teine Rühm arheoloogilisi kaevamisi, mida on igal juhul vähemuses, neid võib-olla olla on 10 protsenti, ainult need on siis objektid, mida arheoloogid on ise välja valinud, kus nad tahavad kaevata, on, näevad, et vot seal seal võib midagi huvitavat olla. Ja kuigi päästekaevamiste tuleb alati hästi põnevaid leide välja, on viimased aastad siiski näidanud, et, et kõige kõige põnevamad kaevamised on ikkagi nendel objektidel, mida siis arheoloogid on nii-öelda plaaniliste kaevumistena teostanud. Salme Salme laevad need muidugi said alguse sellisest juhuslikust avastusest, aga aga praegu on need need kaevamised ka juba ju tegelikult plaanilised kaevamised, nii et, et nagu mindi kindla eesmärgiga. Ja kui nüüd vaadata nüüd ajalises mõttes, siis tegelikult suurem osa kaevamisi. Toimuvad linnades ja linnades on ju kõige enam siis keskajakihte olemas. Nii et tavaliselt igal igal suvel või igal aastal teid muinasaja objekt, hõlmavaid kajamisi, neid neid võib-olla kümmekond või mõni teist. Aga mõnikord muidugi võib ka suuri üllatusi välja tulla. Kui näiteks võtame kas või siis aastatel 2008 2009 Vabaduse väljaku sisse. See pidi olema ka keskaidaa aeg, vaid põhiliselt ikkagi juba uus aeg, kus tulid välja linnakindlustused ja täiesti üllatuslikult tuli seal välja kiviaja asula üks siis Neulitikumi teise poole asula, mis oli hästi põnev, hästi põneva materjaliga ja selle kohta on koostatud ka juba siis magistritöö, mis, mis siin augusti lõpus siis Ulla Kadakas Tartu ülikoolis kaitses. Väga korralik magistritöö. Ta kiviajas on veel mitmesuguseid, huvitavaid uudiseid on viimastel aastatel. Aivar kriis ka on kaevanud ju seal Narva riigikülas ja leidnud uusi asulaid saanud uut informatsiooni. Aga sellist ajakirjanduse suurt tähelepanu vist on kõige enam leitud, see, mis tuli välja vei rist on see tähelepanu õigustatud? Peab ütlema, et on jah, taas on tegemist äärmiselt huvitava objektiga. Seal veebis toimusid juba mõned aastad tagasi ka ennem kaevamised, seal oli juhuslik kult oli siis põllu pealt leitud inimluid ja siis mindi hakati kontrollima ja siis leiti. Selline maahaud, kus oli mitme inimese matus, oli ema koos lastega kolm kolme lapsega vist oli. Ja seal oli tõesti nii, et tarite luud olid ikkagi suhteliselt maapinna lähedal, seal kündmisega olid nad veel kõrgemale kerkiv paarkümmend sentimeetrit sügaval. Ja nüüd seal tegutsesid meie meie noored kivi uurijad Kristiina Johansoni, Mari Lõhmus ja sel aastal nüüd mari lõbus, leidsid, see on äärmiselt huvitav objekt. Sellepärast et selgus, et neetud luustikud, mis välja tulid, siis leida palju ei tulnud, aga, aga siis radioaktiivse süsiniku proovi järgivad, pärinevad juba siis Mesoliitlikumist 7000 aastat siis ja siis tundus, et tegemist on äärmiselt huvitav objektiga, sest just selleaegseid tublid on meil teada hästi vähe. Ei olegi korralikku kalmistut, vaid mõnest kiviaja asulast mõnest Mesoliitilist asulast tulnud mõni mõni üksikluustik või õigemini isegi nagu luustiku osa. Ja siis uuriti seda paiku ka. Sisveib Ristnas on Tartu külje all Ihaste kandis uurides georadariga, et vaadata, mis seal maa sees võib olla. Georadar näitas, et seal on igasuguseid imelikke asju, võib-olla, aga muidugi seal georadariga uurimine on, on meil ka, et väga laialt levinud ja, ja siin on nii, et on aparaadiga võimalik tuvastada, et midagi on nagu teistmoodi kihid ei ole korrapäraselt looduslikud kihid ja nii edasi. Aga ega, ega arheoloogi ei oska sealt välja lugeda, et millega täpselt tegemist on nii et et see on ikkagi õnnemäng ja nüüd satud siis taas ühishauale, seal olid 10 meest 10 meest ja, ja nagu antropoloog Martin Malve, kes seal ka kaevamistel osalises tuustika vaatas, ütles, et ääred tot, sellised tugevad jõulised mehed, kes on teinud kõvat tööd või, või või või võidelnud või ei, peab. Ja mis on muidugi üllatav, ei ole panuseid sealt ootamatuste juurest 10 meest korraga ühte hauda maetud, eks ole. Ja sealt tuli välja üks tulekivi killukaidult. Tähendab, panuste järgi tsiteerida ei saa. Aga mis on veelgi põnevam, nendel luustikel on siis vägivallavärk. Nii et nad ei ole mitte 10 meest, oleks nüüd nüüd nälga surnud või või, või katku surnud, siis maetud, aga tõenäoliselt nad ka mingisuguses võitluses langenud. Tõsi, need luustikud on vaja siis veel korralikult läbi uurida. Seda kaevamiste ajal neid kõiki asju ei märka. Kui need on üles võetud ja laboratooriumis laua peale pandud ja siis on võimalik põhjalikult nii neid märke uuridega nii nii suurendusklaasi või luubiga ja, ja kõrvutada ja vaadata ja võrrelda. Millega siis täpsemalt tegemist on? Aga kui need on nii vanad luud, kas need on siis kõige vanemad, mis meil leitud on või on veel vanemaid? Tähendab, teil on nende matusekohtadega, on jah, natukene probleeme just selle Kunda kultuuri matusepaikadega, et me tunneme neid väga halvasti. On olemas üks suur kalmistu, see on Lätis Schweinieki kalmistu, kus on, kus on just Kunda kultuuri patuseid Eestis päris korralikku kalmistut ei ole teada, et ta on nüüd sellised võimalused, et on siis kivissarasid Kolnud Võrtsjärve põhjakalda lähedal, sealt leitud mõningaid luustik. Ja nüüd on siis järsku on see piiblis ikkagi kalmistu ja just just see Kunda kultuuri äärde kalmistu. Seal eksisteerib ka võimalus, mille nüüd mari lõpus välja käis, et et nende kõrkus juurte järgi võis tegemist olla omaaegse väikese saarekese kaja. Ja kui nüüd vaadata, siis veidi laiemalt ka naabermaid, siis tundubki, et just sel ajal sellel keskmisel kiviajal soliitikumis on sageli selliseid kalmistud rajatud mingi veekogus oleva saare peal. Ma juba tol ajal on eksisteerinud küllaltki keerulised ja huvitavad matmiskombed. Piret on täiesti täiesti erilise ja võib võib-olla ongi, ega neid kalmistuid ei pruukinudki palju olla, et, et lihtsalt neid ei tunta. Et teist sellist eriliste kohtade peal. Ma tahtsin seda ainult täpsustada veel, et et kui küsimus on luustikes, siis kuulajale võib-olla tuleb meelde ikkagi 11000 aastat ja pulli asulakoht, aga sealt ei leitud. Tõde leia ja tähendab pulli asulast on leitud loomaluid ainult sealt inimluid ei ole leitud. Selline Me et asula territooriumile maetakse, tähendab, see tõenäoliselt tekib hiljem tekib siis noh, võib-olla umbes kusagil 5000 enne Kristust või isegi veidikene hiljem. Aga nüüd mõnest varasemast asulast on saadud teatud inimluid, aga nendega ei ole selge, tähendab, kastatud sinna maetud või on noh, keegi seal lihtsalt ära surnud või, või nagu on mõne jõe või mereäärses asulas on isegi pakutud, et järsku on, on olnud vahepeal nagu üleujutuse all ja uppunu sinna siis loksunud asula territooriumi alal, eks ole. Jah. Beibri küla leiukohta on öeldud, et see on Euroopas ainulaadne, mille poolest ta siis ainulaadne on, kas luustik vanuse poolest või, või selle ühishauaomanäolisust poolest. Ja eelkõige just selle ühisühishauapoolest, et tegemist on tõenäoliselt siis siiski kiviaegses võitluses langenud meestega, sest tegemist on ikkagi mehed, kes korraga maetud tähendab ega jah, midagi sellist ei ole täpselt teada, no on, on küll üksikuid maetud, millel on, on leitud selge siis võitlustest, eks ole, aga midagi analoogilist ühishauda äärmiselt erandlik. Nüüd need, mis on räägitud juba Veibri küla, mis tänases saates eni eelmises saates Salme laev, need on seotud sõjameestega, need leiud on aga ja, ja vägivallaga seotud, aga Valjalas olid arheoloogilised kaevamised, tulid hoopis teistlaadset materjali. Jaa, Valjalas, seal on jah leitud terve rida luustik kiriku ümbert ja see on ka ääretult põnev paik seetõttu, et nendele luustikel on rohkesti panuseid kaasas, kui näiteks seal reibris praktiliselt midagi ei olnud, siis Valjalas on hästi palju panuseid. Esialgu arvati, et tegemist on siis, kuna ta kiriku kõrval, eks ole, et tegemist on siis pärast kiriku rajamist tekkinud kalmistuga. Kohalik rahvas on mattunud, nii et 13. teine pool, aga aga tegelikult on seal siiski varasemaid. Valjala kiriku puhul on nagu juba ennegi oletatud seda, et järsku ta on rajatud erilise koha peale Ta kalmistu, võib-olla isegi seal varased. Ja võib-olla mõned sinna maetud juba ristiusuga vastu võtad hoopis varem. Igastahes seal on hästi põnev, aga siin tuleb kohe ütlema, et nii nagu ma kuulsin Valjalas loonud arheoloogidelt, nendel on naise luustik pidel õnneks terav auk koljus sees. Ma ei ole kaheksandad, et muidugi hästi põnev, et vahel on võimalik isegi määrata ära, et milleks see auk on tehtud, et kui ta, mis tüüpi nooleotsaga hoopis ammunoloodsa pähe saanud, nii et meil on varem on üks hästi põnev leid kabeli kalmistust, kus ühel kaljul terve rida ammul ole otsajälgi ja siis ütlesin seda nüüd siis nende arheoloogiliste hambul otstega ja ja nende aukude kuju järgi ja siis noole otsese kuju järgi sain ma ära määrata ka sajastat. Last võib see, mis tüüpi ammunoolega võidi need täkked sinna teha. Palju ühel ajal tekitatud vigastusi, see tähendab niisuguseid noole otsas, kas see tähendab, et tegemist oli hukkamisega? Ta oli alles, võib kõne alla tulla ka see, et, et näiteks saadi surma seal Valjala linnus näiteks 1227 selle kahteni Henriku kroonika ju öelnud. Ristiti vägi piiras Valjala linnuse sisse ja Valjala omad siis alistusid, kuna nad kartsid tekki, Pihete masinaid ja siis ammu pütide ja vibulaskjate nooli. Tõenäoliselt seal mingi lahingutegevus juba käis, eks ole. Kuigi kroonika välja ei tule. Ja võib-olla olid juba surma saanud nende noorte läbi, nii et ma ei tea. Aga ta Hendrik just nimetab põhjusena seda, et kartust noorte eest on jah, nende, nende luustikel olevat võitluse jälgedega. Nendega jah, vahepeal võimalik päris huvitavaid detaile välja selgitada, nii et et on võimalik ära määrata, mis tüüpi relvaga ja mis ajastu relvaga ja nii edasi. Mida paljalast veel leiti? Seal olid rikkalikud ehted ja nagu selleaegsete kalmete rikaalses kaheteistkümned kolmeteistkümned saadi kalmetel, siis väga väärtuslikuks on need rõivajäänused. Kuna selleaegsed naised katsetega uhkeid rõivaid, need rõivad olid vääristatud siis väikestest pronkstraadist tehtud spiraalidega Ledrituks sisse põimitud sinna. Reaalidele on siis ka tekstiil seal ümber säilinud ja ja on võimalik ka siis tõid rõivaid nagu rekonstrueerida. Kuna need on olnud siis tavaliselt rõivaservadest, siis on, siis on ka võimalik, siis tõid. Käevõrusid sõrmuseid, sõlgi ja nagu, nagu kuulda on olnud paljas valja lastud üpriski rikkalikult varustatud. Valjala kõrval peaks kohe ütlema, et mitte sugugi vähemväärtuslik ja vähem huvitav ei olnud teine analoogmaailma Malu autodega kalmistumis mida kaevati. Detsembris ja ja 2010 jaanuaris oli Ida-Virumaal Kukrusel kui seal avastati üle 50 matusekaheteistkümnenda, 13. sajandi matuse ja ja väga huvitavat panus, et mõningatel olid kaasas mündid ka, mis võimaldavad muidugi täpsetateeridega, aga ka muid leide oli hästi rikkalikud, seal oli näiteks väga üllatav oli see, et oli paljudel kaasas ka vikatit, mis meil ei ole haua panustada, väga sage. Aga seal oli relvi ja ehteid ja kõike muud, kusjuures osal matustel olid ju need rõivajäänused ka hästi säilinud ja kuna oli talv, oli külm ja lume ära rohke ja, ja seal, kui oli pandud kõik tilk peale, leia särgid, soojapuhurid sees, ei olnud võimalik selliseid täpist oletuslikke täpseid siis lahti arutamisi teha, nii et osad võeti tervikuna üles koos ümbritseva mullaga. Et siis neid oleks võimalik laboratooriumis täpselt lahti arutada. Nii et noh, seal on alati võimalik siis tunduvalt enam informatsiooni saada, nii et et võib arvata, et paremad ja uuemad uudised Kukruse kalmistu matuste kohta tulevad veel tulevikus. Mõelda, et 12.-st 13.-st sajandist meie esivanemad on meie jalge all sisuliselt kuskil magavad. Kas kõik kõik eestlased, kes 12. 13. sajandil maeti, kas kõikide nende luustikud on säilinud kuskil meie jalgel? Pole vast sellepärast, et miks ma just olen siin rõhutanud ka neid kahte kalmistuti Valjala kui, kui Kukruse kalmistu tegemist on, siis maa haudadega. Aga sel ajal ju suur osa eestlasi. Tegelikult maeti põletatultemaati kivi kalmetesse ja seal on need kõik põlenud luukillukesed ja esemed segamini. Ja kuna sageli on neid mahuda kalmistuid kasutatud pikka aega 11-l 12-l 13. sajandil veel, siis on need kõik luude leiud segamini ja seetõttu ei ole võimalik neid üksik mattusid nii hästi eristada. Ja tänu sellele mahudega kalmistus on nad kõik omavahel eraldatud, on tuntavalt väärtuslikud arheoloogi jaoks väga mitmes mõttes. Esiteks on võimalik matusekombestikku uurida, teiseks on muidugi võimalik täpsemalt dateerida, sest seal on iga matus, kujutab omaette, siis ühte ajamomenti, ühte esemete komplekti pidevalt sellele inimesele kaasa antud, need on ühel ajahetkel kaasa pandud ja nii on võimalik. Neid esemeid täpsemalt dateerida moodustavad selliseid nagu suletud leide, mida siis selle hea võrrelda mujalt peitutega. Ja juhul, kui näiteks mõnel kaasa pandud ka võite mis võimaldavad eriti täpsemalt siis asja paika panna, siis see aitab ka igalt poolt mujalt leida siis lahti, mõtestada ja, ja ajaliselt määrata. Kas see on mingi periood Eesti esiajaloos olnud, kus eestlased maeti ainult põletus matusega ehk siis mingi väike periood, mille kohta meil me ei saagi informatsiooni. Jah, nüüd on teatud perioodid, kus on tõesti põletusmatus olnud, domineeriv rooma rauaajal, vaat kui need on tarandkalmed, sellised klassikalised tüüpilised tänav, seal on valdav osa siis põletusmatuseid ja nad on ka küllaltki segamini. Aga kunagi ei saa öelda, et, et kõik oleks nii maetud. Ega sageli on ka niimoodi, et on tunduvalt vähem on leitud maa haudade kalmistuid ja kui võib ka nii olla näiteks need tarandkalmed, et need on ka viimasel ajal arvata et on hoopis jõukama kihi matuse, vaid nad on maapealsed Nad on nagu omalaadsed, sellised hauarajatised, need on omal ajal on tulnud ka ilmselt kõrgemalt, seal peal võib olla läbiviidud rituaale ja nii edasi, nii et nad on olnud ka maastikulise CZ nähtaval kohal ja kuna seal on hästi palju, siis panusid väga mitmesuguseid. Võib öelda, et oma aja kohta luksuslikke ehteid, kui need on näiteks ju värvilise emailiga lausa kaunistatud võib-olla nii et tegelikult seda vaesemat elanikkonda seda pandud maa maa hauda maa peal ei ole, tähist mahutasid on leida ja tunduvalt keerulisem. Need tulevad alati välja selliste juhutööde käigus. Aga kui nad vaesed inimesed olnud, need ei olegi midagi kaasa pannud olnud, siis on muidugi jälle neid ajaliselt paika panna karask. Ja need, mis ajast täpselt pärinevad, et selleks on vaja nendele selliseid täpseid uuringuid teha. Muidugi jah, maa haudades leida palju olemas, siis need on kiiremini ja kergemini tuvastada. Tuleb need viimaste aastate juurde tagasi, ehk ehk mis on uudist sellest ajast, kui eesti loos hakkasime muinasajast rääkima viimase viie-kuue aastaga. Mis veel on uudist? Meil on jah neid objekte terve rida mida võib siin välja tuua, aga ma tahaksin ühte objekti jälle väga rõhutada, mis just viimase viie aasta jooksul on pälvinud nagu arheoloogide tähelepanu. See on Jägala linnus. Päris Tallinna lähedal. Ja ta on pindala poolest on Eesti kõige suurem lindu Silds seda muidugi ei tea. Kui suur on Toompea olnud täpselt, aga jagalal igast asju väga muljetavaldavad on see 2,8 hektarit, on ta pealispind. Ja jagalas, onju varemgi arheoloogid uurinud, siin 1000 eks kahekümnendatel aastatel baltisaksa arheoloogid Friedenthal ja Spiegel kaevasitega. Aardeliha talv tegi seal väikseid kaevamisi. Seal oli teada jah, et on, on üks kiviaja asula olnud, aga, aga siis on seal juhu leida. Saadad arvata, et tegemist on siis sellise keskmise rauaaja linnusega. Siis ta päris linnuse kõrvale kohe ja siis olid seal peal vist ka nende töötajad elamuid või nende ehitajate elamuid ja siis on seal sõja ajal kaevikuid kaevatud ja ja isegi mingit õppuste ajal Vene sõjavägi veel 1989 sinna kaevikuid peale, nii et sellega muidugi muinsuskaitsega tekkis kõva konflikte. Ja nagu mingi pilt oli olemas, aga, aga mõningas mõttes ka ühe kohaliku hästi suure ajaloohuvilise Janek safranovski algama. 2005 olite vist esimesed kaevamised seal, kus meie meie noored arheoloogid siis Kristiina Johansoni, Martti Veldi tegid kaevamisi juba siis tuli välja täiesti üllatav materjali. Ja hiljem siis Mari Lõhmus ja Ester Oras seal kaebasid ja viimasel paaril aastal Aivar Kriskasel kaevanud ja tuleb välja, et tegemist on suhteliselt varase linnusega. Seal olid üllataval kombel hästi säilinud kaitse rajada teised, mis pärinevat juba siis eelRooma rauaajast, nii et võiks öelda, et et kusagil võib-olla isegi 2000 2500 aastat paraad ja ka Rooma rauaaega on dateeritud siis mõningaid leide, mõningaid söeproove. Nüüd tuli välja, et keset tun linnust, seal on üks selline kõrge liivavall, mis oli ilmselt loodusliku tekkega, et seal all konte kultuurgi päris hästi säilinud ja, ja seal all on veel hästi vanad künnijäljed olemas ja seal ümbruskonnas on väga mitmesuguseid siis asulate kultuurkihte leitud, nii et on huvitav selline muististekompleks, kus on väga erinevast ajast leida, neid leida ei ole palju. Aga igastahes väärib ja kindlasti suuremat tähelepanu. Nüüd Alexa Franovski, tema on juba omal ajal õppis ülikoolis ja hiljem ta näitas ka huvi selle poolest, et ta tuli ja avatud ülikoolis jätkas õpinguid ja lõpetas ka ära ja tegi väga ilusa põgusa bakalaureusetöö teki sisse ajaloo visualiseerimise. Temal on ikka kange tahtmine ja soov see jagalas ka tänapäeval elu käima panna, et näidata meie asjahuvilistele kuidas omal ajal linnus välja võis näha ja muud sellist väärtuslikku. Ma veel siin kohe rõhutama, et tegelikult ma olen rääkinud ikka kutselistest arheoloogidest, aga, aga meil siin Eestis on ju viimasel ajal Ja lihtsalt asjahuvilisi ja ja ka nemad teevad väga tänuväärset tööd. Kui me vaatame, kas või näiteks kassinurmes, kus on kohaliku metsaseltsi abiga on kerkinud muinaslinnuse rekonstruktsioon, kus toimub bit of hästi ja see on noort teleääretult oluline portel ääretult põnev. Seal käivad kooli õpilased, aga samas on siis kutsutud ka arheoloogia esinema sinna mina olen seal käinud mitmel korral esinemas ja ja nüüd on juba sellest seltskonnast on tulnud ka siis tudengid ülikooli ajalugu õppinud arheoloogiat õppima ja hästi hästi hästi toredad ja asjalikud. Sest lisaks kõigele muule nad siis üritavad ka uurida seda omaaegset elu-olu, üritavad asju järgi teha, üritavad ehteid teha, üritavad muid esemeid teha, katsetavad ja nii edasi ja sellest, et nad ise targemaks ja ma arvan, et saavad väga paljud teisedki targemaks. Kasu kõigile riigile kasumit paneelid, see muinashuvi on meil järjest nagu tõusnud ja, ja, ja see on igati ääretult tore. Muuseas ja Tartu Ülikoolis arheoloogia huvi nagu kohe märgatavalt viimasel ajal kasvanud. Ma just tegin väikse arvestuse, et, et viimasel viiel aastal on teinud arheoloogiaalaseid bakalaureusetöid kaitstud 30. Palju brites. Millest see tuleb, kas on vastukaaluks sellele, et kõik kogu maailm tegelikult tormab infotehnoloogilise tuleviku poole? Võib-olla ka, aga võib-olla teine külg on veel, et maailm on nii palju avanenud, noored on väga palju käinud ka välismaal. Ja samas see maailm muutub üha ühenäolisemaks. Ja et see on väga tervitatav, et noored tahavad ikkagi oma juuri leida, tunnetada ja oma omapära siis leida ja seda taas kasutusele võtta. Aga seda peab ilmselt noorte endi käest küsima. Mina ei ole seda küsimust esitanud. Kas eesti arheoloog tahab kaevata, ainult kaevata, uurida maapõue ainult Eestis või ka kuskil mujal? Meil on jah tehtud ju, selliseid ühisekspeditsioone on osaletud ka, kajumistab küll Soomes, aga Venemaal ja ka Lätis ja ka Leedus. Aga see on üldiselt jah kombeks, nii et et kui sul õnnestub kusagil siis mujal kaevata, siis ikkagi koos kohaliku arheoloogiga, sest sest kohalik arheoloog ta tunneb, tunneb ikkagi seda olustikku paremini ja ja teiseks muidugi ka vastavalt seadusele, need leiud peavad sellele maale jääma, kust leitud on. Ja siin on muidugi jah, analoogilist sellist koostööd on tehtud juba pikka aega. Noh, kui kui siin meenutada Eevalt Tõnisson, tema ju uuris siis liivlased liivlaste muistiseid ja siis ta ju tegi ka seal Lätis kaevamisega, viimastel aastatel tekivad, kes on nüüd Kagu-Eesti lindused seni uurimata linnused ka siis nagu tähelepanu alla võtnud. Kagu-Eestis on terve rida selliseid väikseid lindlusid, mida ei ole arheoloogilist üldse uuritud ja nüüd üritab siis teha vähemalt päikese kaevandi igale linnusele, et saaks ajaliselt paika panna, sest eks milledel innustega ka probleeme me ei suuda välisilme järgi kõiki ajaliselt paika panna. Praegu praegu tundub, et jah, et meil on tunduvalt arvukamad linnuseid ütleme siis esimese aastatuhande teisest poolest enne Kristust ja ka juba Rooma rauaajast, kuigi vahepeal oli tunne, et et meil sellest ajajärgust üldse midagi ei ole, selline rahumeelne ajajärk kontega. Aga nüüd nüüd paistab, et jah, et viis aastat on väga pikk aeg ja kindlasti on midagi toimunud ja kindlasti on mingil põhjusel vaja olnud mingeid kaitserajatis. Kusjuures muidugi on huvitav, et alati ei pruukinud olla sellised pikaajalised kaitserajatised. Kui leida on vähe, et nad nagu kasvanud lühemat aega üldse kasutusel. Aga noh, need on jah, muidugi, sellised keerulised probleemid, mida, mida ei ole eriti. Muinasaja uudiseid rääkis Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Eesti lugu igal laupäeval kell 13, null viis ja esmaspäeval tund enne südaööd. Vikerraadios ja saate koduleht on eesti lugu, punkt vikerraadiopunkt. Ee. Parmupilli mängiti Eesti mail. Täiesti võimalik, et juba muinasaja lõpus. Parmupill on mõningatel andmetel jõudnud Eestisse 13. sajandil. Parmupillilugu sündis 21. sajandil, nii et juhuslikule parmupillikäigule lisas igaüks omalt poolt midagi juurde ja selline ta sai.
