Juuli lõpus avastas rahvusringhääling, et justiitsministeeriumi dokumendiregistris rippuvat tasuta õigusnõu saanud inimeste andmed muuhulgas võis dokumentidest lugeda, miks inimesed abi vajasid. Nimede juures olid märksõnad nagu lahutus, alimendid, pärilikkuse tõendamine või eraisik pankrot. Avalikuks said nende inimeste andmed, kellele justiitsministeeriumi lepingupartner Osaühing Hugo andis õigusnõu juunikuu jooksul. Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ütleb, et andmeleke puudutas enam kui tuhandet inimest. Kui paljud kõrvalised inimesed tundlikke andmeid nägid, on vaikmaa sõnul keeruline täpselt öelda. Küsimus on selles, et seal on ka meie inimeste vaatamise, aga see suurusjärk, mis siis avalikus dokumendiregistris avati, näen, mina, ütlesin kuskil 70 korda ja omakorda, mis on siis nii-öelda alla laetud ja dokumendi sisuga tutvutud on 40 korda ja seal on ka kindlasti neid, kes on korduvalt vaadanud. Inimeste andmeid sisaldava Exceli faili saatis ministeeriumile Osaühing. Hugo Gunnar Vaikmaa selgitab, et kuni juunikuuni teatas ettevõte neile õigusnõu mahu, aga konkreetsete õigus nõuepisoodidega tutvumiseks pidi ametnik minema osaühingu Hugo kliendihaldustarkvarasse. See tõi kaasa neil ilmselt päris palju nagu töökoormust, et seda lihtsustada, nad tõmbasid need andmed Exceli faili, eks ju, et me näeksime, et kas see inimene on, mis asjastada nõustatud, eks ju, millal on nõustatud ja ilmselt siis jäigi tegelikult tähelepanuta tegelikult protsessile muutunud istunud sellised andmed kaasa, ma ei tea, kas info meili liikunud piisavalt või lihtsalt inimlikust eksitused, unustati see üle kontrollida, et kas oli mingi harjumus varasemast raske öelda. Lihtsustatult öeldes jättis ametnike andmete varjamiseks tarviliku linnukese tegemata. Gunnar Vaikmaa kinnitab, et ministeerium on tänaseks oma tööprotsessid üle vaadanud ja tundliku infoasutusesiseseks kasutamiseks. Märkimist kontrollib mitu inimest nende enam kui 1000 inimesega, keda andmeleke puudutas. Ministeeriumi eraldi ühendust võtnud pole. See oleks tähendanud täiendavat nende andmete töötlemist, seda sellises olukorras sooviti vältida. Et loete siis isikuandmete kaitse üldmääruse, mõistes siis nii-öelda seda meediaväljaanded, seda kajastamist siis nii-öelda muuks meetmeks, mille läbi siis teavitati, neil on subjekt ja nii-öelda võrdsetel alustel. Vaikmaa lisab, et kõik õigusnõu saanud inimesed, kellel on enda andmete kasutamise kohta küsimusi, võivaka, ise justiitsministeeriumi poole pöörduda.
