Ja. Aa. Tere, 29. oktoobri varahommikust ja televisioon alustab täna  on juba teisipäev. Väljas oli selline mõnus ja vaikne varahommikul  ja näete juba hah, et. Ja pime. On küll veel väljas ja õnneks ei ole täna tormi aga küll on  mõnel pool teed libedad, sellepärast et paiguti on teeolud  sellised jäised. Õhutemperatuur on langenud ka alla nulli  või siis on teetemperatuur alla nulli. Ja, ja no siin põhjarannikul on peamiselt näha neid  libedamaid teelõike, et tõenäoliselt jah,  kui seda niiskust ja märga teed see miinus üks  või miinus kaks või isegi null teetemperatuur tabab  siis libedus on seal tõesti täiesti olemas,  aga talvisemad ilmaolud, nii Ele Pedassaar täna  ka Postimehes kirjutab, vaadates ette siin kolmapäeval  neljapäevale ja reedele öised temperatuurid isegi näiteks  Tartus tus vastu kolmapäeva miinus neli. Aga ma tean, meil režissöör Peeter Mäerits ütles,  tema vaatas pikemat prognoosi, et pärast seda väikest  külmalainet tuleb juba pluss üheksa. Ma just mõtlesin, et ma ütlen, et tundub,  et nüüd on need soojad päevad möödas, aga  siis ei pruugi olla, ikkagi võib novembris  ka tulla veel siin korraliku sooja. Kui nüüd rääkida sellest, mis tänases saates tuleb,  siis no kindlasti läbi saate, me näitame toredaid fotosid,  mille televaatajad on meile saatnud, sellepärast et  meisterdamise teema on väga popp. On jah, ja see on tõeliselt toredasti käima läinud,  inimesed meisterdavad minu üllatuseks väga-väga palju,  tehakse puutööd, heegeldavad koovad väikestest merekivikestest,  ehitatakse lossitaolisi maju ja makrameed,  tehakse muuseas, aga pilte makramees meile veel saadetud ei ole. Küll on aga meil siin täna hommikul stuudios üks imeilus  näide tegelikult. No katsu, palun jah. Pehme, ma mäletan, et mingi 20 aastat tagasi sageli tehti  sellisest nagu mingist kapronist või aga see on selline pehme,  nagu oleks lõnga. Ja ka Mare on täna hommikul siin, tema oskab neid makramee  sõlmi ka meile siin õpetada, nii et selles natuke pikemalt,  aga selliseid vot selliseid ilusaid pilte me ootame ka. Aga vaatame mõnda pilti praegu. Mõda pilti ka, mis meile saadetud on, näiteks Katrin Kõre on  saatnud meile niisuguse foto. Seal on siis joonistus joonistus paralleelselt sellise  käsitöö tulema. Ja tal on siis keegi ilmselt kavandi. Onistanud kõigepealt, eks, ja siis ta ka järgi teinud. Selline koera sõbralik asi ka. See on valve tehtud, jällegi on näha siin siis. Seal on vist mitmeid asju lausa ise meisterdatud,  mulle tundub vist jah, aga see, mis on seal nagu nii-öelda  lillepoti ümber ja ja linik. Väga toredad pildid, ootame neid juurde,  neid on saabunud ka veel ja kindlasti siis saate jooksul näitame,  aga saate jooksul me räägime ka muust. Näiteks on täna põhjust rääkida interneti teemadel,  sest võib öelda, et täna on interneti sünnipäev. Just nimelt aasta oli siis 1969 29. oktoober  ja teada on siis ühest arvutist teise saadeti just nimelt  sellel kuupäeval, nii et esimene juubel tõesti tasub  tähistada ja interneti teema on meil täna hommikul  terevisioonis ka. Just kui me rääkisime siin hiljuti sellest,  kuidas interneti võimalikult väike digijälg jätta,  siis täna me räägime sellest, kuidas ennast internetist ära kustutada,  näiteks oma konto kustutada või kustutada oma andmed ära,  nii et neid otsingumootoris ei leiaks. Tahaks näiteks Google'ist kõik ära kustutada,  et kui paned oma nime sisse, siis mitte ühtegi ei vastet ei  tule seal loodusest, me räägime ka oma kõigepealt hakatuseks  näiteks ühte väga toredat pilti, mis on tehtud  siis Rootsi loodusfotograafi poolt Gert Vegeni poolt. No sellised toredad tema lemmikloomad kaks vahvat oravat on  siin halloweeni tähistamas, mis kohe kohe  ka saabub ja minu meelest on see selline väga meeleolukas  lustlik pilt, aga looduses tuleb, räägib täna hommikul  ka Tõnu Talvi ja sina oled talle materjali põhimõtteliselt  ette valmistanud, saan ma aru, looduses ringi kõndinud  ja pilt? No hästi, natukene, eks ikka see üllatab,  kui sa liigud ringi ja näed, et ah saiali lõitseb,  raud õitseb. Aga mis see siis looduse jaoks tähendab,  seda saame ka Tõnu käest küsida. Kas natuke neid karmimaid teemasid ka lood? Kliima kindlasti on üks selline teema, kõik see kliimamuutus,  kliimakatastroof sellest ka kindlasti räägime,  aga ma tahan teada ka, mida ütleb Tõnu selle kohta,  mis siin hiljuti uudistest läbi käis, et varesed ründavad lambaid. Ja hundid ründavad koeri, oli eilne sõnum,  nii et see on selle looduse selline võib-olla karmim pool,  aga samal ajal ju loodusest kõik, nii. Nõnda käibki muruniiduk ka täna hommikul sõidab televisiooni sellepärast,  et see hooaeg võiks nüüd läbi olla viimased niitmised tehtud,  külm all juba maas. Kuidas siis muruniiduk valmistada ette talvekorterisse  panekuks ja Euroopa Liidu rahadest ka, kes kõige rohkem panustab,  kes kõige rohkem kasu saab? Teemasid on veel, aga meil on täna külas  ka ansambel Maria Stuart, nad on juba kohal  ja valmis siis teile tänase saate jooksul  ka muusikat pakkuma. Tere hommikust, 29. oktoober on täna ja on teisipäev,  nii et töönädalat on ees veel päris kõvasti. Pidage vastu. Ja kui te nägite, siis ikkagi miinuskraadid  ka juba Eestimaa kaardi peal täiesti olemas  ja varahommikul võivadki teed siis libedad olla,  märjad, niisked, ja nii kui see temperatuur juba sinna nulli  juurde kukub ja alla selle, siis valige lihtsalt õige sõidukiirus,  midagi muud siin ei ole. Lähematel päevadel tasub igal juhul selle üle mõelda,  et teed võivad libedad olla ja mitte ainult  siis mõelda vaid, nagu Katrin ütles, järgida õigeid  sõiduvõtteid ja õiget sõidukiirust. Internetist räägime täna hommikul, internetil on täna  ka 50. sünnipäev, esimene juubel siis nii et seda tuleb  tähistada ja meie tähistame seda mulle tundub tegelikult  väga vajaliku teemaga. Ja see teema on siis internetist kustutamine,  kuidas saaks teha nii, et sinust ei jääks sinna jälgegi,  et ühel päeval kirjutada enda nime, otsingu,  mootorisse ja ühtki vastet ei tule. Kas see on üldse võimalik. Ma kahtlen, et see päris võimalik. Kahtlen, aga tegelikult ju on olukordi, kus inimene seda  tahaks teha, kuidas siis alustada ja ja kes sinu eest  siis seisaks, kui sa sellega hakkama ei saa  ja selline suurte kontsernidega monopolidega võitlus tekib,  siis saab. Ma arvan, et tänasel päeval räägitakse veel üsna palju  ka tormi teemadel ja meie räägime ka, räägime sellest,  mis siis ikkagi peaks kodus olemas olema  siis kui juhtub selline olukord, et näiteks elektrit ei ole  ja sa ei pääse suurt kuhugi, ei pääse ligi suurt millelegi,  ei pääse sinnasamasse internetti. Mitte kuhugi ja mitte miski ei toimi nii,  nagu see pühapäevane Võru ja Võrumaa elektrikatkestus  tegelikult tõepoolest näitas, kui see suur torm läks  siis üle Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa  ja Lõuna-Eesti. Aga näete, kui kena käsitöö meil siin on,  makramee on selle tehnika nimi, see on pärit 13.-st  sajandist araabiamaadest, muuseas tähendab see araabia  keeles Narmast see sõna ja, ja tegelikult araablased  siis sõlmisid nende toredate sõlmedega, mida praegu kasutatakse,  selliste vahvate asjade tegemiseks on katkiseid kot,  mitte kokku lihtsalt, aga nüüd on saanud sellest käsitöö,  mida hinnatakse siis üle maailma ja kuna meie head vaatajad,  ootame teie pilte, et mida toredat teie olete teinud,  ükskõik mis tehnikas on see puutöö, heegeldamine,  kudumine pilt on tulnud juba hästi, palju  siis täna hommikul räägime Marega natuke pikemalt makrameest  ja ta õpetab meile mõned sõlmed ka, kuidas  siis seda teha? Täna on interneti sünnipäev ja meie räägime nüüd  ka interneti teemadel. Kui hiljuti oli teemaks, kuidas jätta internetis võimalik  väike digijälg, siis täna räägime, kuidas see internet  põhimõtteliselt iseendast täiesti puhtaks saada,  ehk siis ära kustutada materjal enda kohta. Tere hommikust, Karmen. Tere hommikust. No kõigepealt räägime sotsiaalmeediakontodest. Kui lihtne, kui keeruline on seal oma kontost lahti saada? Eks ta on paras ettevõtmine, et igal platvormil on  kohustuslikult olemas kindlasti koht, kus seda teha saab. Igaühel on natuke erinev terminoloogia, nii et kui inglise  keel ei ole väga hea perekonnas kellelgi,  siis ta on kindlasti niisugune natukene trikiga ülesanne. Et kas läheb nagu õigesti või ei lähe. Aga igal platvormil on see nii-öelda olemas ikkagi see koht,  kus seda teha. Ja kui selle vajutada, siis ka vastavalt sellele,  mida Euroopa Liidu seadusandlus nõuab. Et kõik platvormid, kes on kättesaadavad Euroopas,  peavad võimaldama siis täieliku kustutamise Aga see on selline noh, natukene nõkerdamist,  et sa pead uurima, kuhu, mis linnuke, mis asjad,  mis lahti, ma ära pean täitma ja ma tean,  et on olemas ka juhtumeid, kus inimene väidetavalt on oma  konto ära kustutanud läheb mingi aeg mööda  ja tegelikult otsinguga ta leiab, et see konto on justkui alles. No selle saab olla kaks põhjust, ma arvan,  et üks on see, et ei ole seda trikitamine on nagu natukene  pooleli jäänud, et ei ole õigesse kohta linnukesi saanud. Et on siis näiteks kustutamise asemel tee aktiveerinud  nii öelda. Märksõna, et tegelikult saab kontot deaktiveerida  ja saab ka nagu päriselt ära kustutada. Ja, ja seal on suur vahe ja teine oluline osa on see,  et, et tihtipeale tavaline internetikasutaja ei mõtle sellele,  et mitmed platvormid on sama omanik omad. Näiteks võtame Whatsap, Instagram, Facebook,  need on kõik ühe ettevõtte omad. Ehk siis kui üks jääb alles, siis need fotod  ja info võivad endiselt liikuda seal kolme vahel. Et tegelikult oleks tark siis. No kui juba on soov lahkuda sotsiaalmeediast,  siis peaks ikka mõtlema nagu holistlikult,  ehk siis mõelda, et kui juba siit lähen,  siis ma peaks minema ka siit ja siit ja siit. No meil on ekraanil praegu ka näha, et tegelikult on olemas  ju need juhised ja siin on siis just näha see lehekülg,  mis puudutab deaktiveerimist ja lõplikku kustutamist. Kui oled nüüd konto deaktiveerinud, aga enam ei tea neid salasõnu,  et kuidas sinna ligi pääseda, siis ei saagi ära kustutada. No siis on ka tegelikult enamikul platvormidel on siiski  mingid võimalused, et kes palub saata siis sünnitunnistuse koopia,  kes palub midagi muud saata, et see tehtav on ikka. Aga eks see läheb järjest keerulisemaks,  kui sul enam endal ligipääsu. No natukene analoogne on ka see olukord,  kui keegi lähedastest on siit ilmast lahkunud  ja sa tahaksid tema kontot kustutada, siis on selleks vaja  ka teatavaid dokumente. Siis on selleks noh, ikka nagu ka, kui lähedane on lahkunud,  et ka panka ei saa ju niisama sisse astuda,  öelda, et Mu lähedane on nüüd kadunud, et palun võimaldada  mulle ligipääs kontodele, et ega nii lihtsalt see ei käi. Ja samamoodi ju sotsiaalmeedias, et see on ikkagi niivõrd  isiklik konto. Et nad siis erinevad platvormid nõuavad erinevaid dokumente,  kes nõuavad surmatunnistuse koopiat, kes nõuavad  ka sünnitunnistuse koopiat, kes nõuavad ka passikoopiat. Aga kustutatud see saab. Ma vaatasin, paljudel lehekülgedel oli kirjas  ka proof of autority to act you on ther beharve  ehk siis justkui mingi solk. Pärimistunnistus sobib selleks näiteks see on see,  mis lubab mul justkui tema nimel tegutseda. Aga asi läheb nüüd keerulisemaks, kui tahaks üleüldse  otsingumootoritest tahaks nagu tervenisti ennast internetist  ära kaotada. Mis variandid siis on? No selle siin on nagu, variante läheb järjest vähemaks,  muidugi igale su küsimusele on vastus selline. Järjest. Sest ega interneti ju ei kirjuta, et ta hariliku pliiatsiga,  et internet ikka kirjutatakse tindiga ja seda peaks alati  nagu oma mälus nagu hoidma. Et kõik, mis sinna läheb, see pigem mingis vormis,  jääb sinna alatiseks. Jah, on võimalik nii-öelda eesti keeles,  me kutsume seda otsi tulemuste puhastamiseks,  eks ju. Et on võimalik seda teha, et nagu  ka te saate alguses ütlesite väga kenasti,  et tänane interneti sünnipäev tõepoolest on. Ja see aasta on olnud erandlik see, mida on teinud Euroopa  Liidu kohus, ehk siis see kohus, kelle otsused on meile  nii või teisiti kohustuslikud. Ja nüüd sügisel on tulnud sealt neli internetiteemalist  lahendit väga järjest üks olulisem kui teine  ja need kõik puudutavad otsapidi seda, mille lõi  siis isikuandmete üldmäärus, mis on siis õigus  nii öelda kustutamisele või unustamisele. Ja need kõik puudutavadki siis seda, kuidas sa saad otsi  mootorist informatsiooni eemaldada, kas siis see,  et sa oled toime pannud kunagi tapatöö ja Naase naased vanglast ja avastada, et sa ei saa korterit üürida,  sa avastada, teisel kohtumisel inimesed sinuga enam ei räägi. Et sellel kõigel on ju põhjus, et nii selle kohta,  et kas ja kuna siis otsi mootor peab seda kustutama,  noh alati ei pea, mis on tegelikult ju hea uudis,  eks ju, sest mina naabrina tegelikult tahaks teada,  kas mu naaber siis on tapatöö toime pannud  või mitte. Aga loomulikult on olukordi, kus inimesel peab  jääma võimalus natukene oma elu ja oma CV üle  nii nii-öelda siis otsustada, et noh, mõned väga ekstreemsed näited,  mida on nagu meedias palju kajastatud on näiteks üks pensionär,  kes üheksakümnendatel oli 60 aastane ja ta mõtles,  et ta teeb oma viimases sellises elujärgus  siis niisuguse huvitava katse, et ega keegi teada ei saa  ja otsustas osaleda, siis käis täiskasvanute filmis  siis on ta ainus näitlejatöö terve ta elu jooksul. Aga ta ei mõelnud, et ta elu kestab veel väga pikalt,  vahepeal jõuab tulla internet ja kõik, mis, Eri just ja siis selles filmidel, vat filmide on erinevad platvormid,  siis tema nime taga on igal platvormil üks film  ja see on see üks film ja noh, kõik tema,  kui ta arvas, et noh, et ka tema sõbrad tolleks ajaks noh  enam ju ei ole hingekirjas, kõik nad on elus,  kõik nad said teada ja noh, seal nagu tekkis küll küsimus,  et kas sellel inimesel on õigus otsustada nüüd  siis ikkagi ümber, et ta ei näinud ette,  et tuleb internet, ta eeldas, et see videokassett jääb sinna  videolaenutustesse alumisel korrusel seal mustade kardinate taga. Et kes sellest teada saab. Aga samas on loogiline, et see materjal justkui,  et need õigused ei kuulu enam talle No just loomulikult, aga vaata, need on need niisugused kohad,  kus sa nagu mõtled, et äkki inimesel on õigus noh  siis ümber mõelda või no võtame, et noorest peast osaled  mõnel streigil või mingis kohas ma ei tea,  mingi maskiga ja siis ühel hetkel oled sa pankur,  et noh, kui palju, kas sul on õigus siis otsustada ikkagi,  et noh, et see otsimootor nüüd määrab kogu su elu selle,  milline piltsus. Kuidas reeglina need lahendid on, kas pigem inimestele  võimaldatakse see, et see kaob internetist  või mitte? No alates 2014, kui tuli Euroopa Liidu kohtusse esimene otsus,  mis ütles, et otsimootor peab siis tulema inimestele teatud  juhtudel vastu, kui see info on vananenud,  ei ole enam relevantne, ei ole enam ajakohane  ja peaks need tulemused kustutama. Alates sellest nüüd just eile õhtul kontrollisin,  on Google siis Google'i näitel võtame noh,  kuigi otsimootorid on ju teisi ka. Aga võtame Google'i näitele on nad eemaldanud üle kolme  miljoni erineva siis nii öelda tulemusel et  ja kõigist taotlustest nad rahuldavad umbes 45 protsenti,  nii et tegelikult on see protsent väga kõrge. Ja loomulikult on ka näiteid teisest vallast,  et kui me praegu vaatasime näidet, kus noh,  võikski mõelda, et, et äkki on põhjus tegelikult ikkagi anda  sellele vanainimesele lõpusse rahu, et ta saab sellest  videost nagu lahti oma elus elus ikka film kaks  ja siis noh, samamoodi on teisi näiteid on ju noh,  alustame igasugustest noh kriminaalidest nagu räägitud,  aga näiteks üks hea näide oli, kus siis oli kontsertpianist  ja ta sai esimest korda elus sai tõesti halva arvustuse oma  kontserdi kohta. Ja siis ta tegi, tegeles kolm aastat ainult sellega,  et saada seda arvustust oma nime tagant,  siis otsi tulemustest ära. Sa ei saanud nii, et oli õige otsus, aga samavõrra on  ka väga palju näiteid, kus see otsus on olnud vale,  sest ega otsi mootor ei ole ju lõpuks meie mõistes kohus,  kes vaagib kõiki asjaolusid, proovib leida õiglast tasakaalu. Et ta on ju lõpuks eraõiguslik ettevõte,  kus teevad otsuseid. Me ei tea täpselt, mis haridust asemele inimesed,  me ei tea, mis kultuurilise taustaga inimesed,  kas nad saavad aru, mis on oluline, mis ei ole,  mida me interneti kasutajatena tahaks tulevikus leida. Et see on ju alati küsitav, eks ju. Väga põnev teema, aitäh Karmen, ilusat päeva sulle,  Sulle ja meie muidugi, ka interneti sünnipäeval kutsume  inimesi üles vahepeal internetist ära minema  ja näiteks midagi meisterdama hoopis. Ka niipidi torkan sisse ja siis koon pahempidise silmuse  tegemist on meil sisuliselt üks soonikuga ikka niipidi,  korjan selle silmuse kudumata nii-öelda ära,  korjan ära siis jälle pahempidise kuu ja selles vaimus kuni lõpuni. Jaa. Meisterdate teil on selline tore hobi, tehke sellest pilt  ja saatke meile terevisiooni, saame teie üle rõõmustada  ja võib-olla siis mõnele ka inspiratsiooni anda. Mis asi? Et. No nüüd läheb tõepoolest makramee sõlmede tegemiseks  ja nagu ma ütlesin, siis selline vana käsitöökunsti on  13.-st sajandist esimesed maramee tehnikas sõlmed on teada  ja araablased siis sidusid nende sõlmedega oma kotte  ja uurisin maja, aga praegu teevad hiinlased  ka ja üle Euroopa on see hästi levinud. Ene on nõnda ja makramee on praegu väga suur trend,  nii sisustuses kui ka rõivamoes, nii et kardinad,  seinadekoratsioonid, padjad, kotid, vööd,  riided, kõike sul on endal kaelaehe tehtud,  sul kaelas, eks, ja just seinadekoratsioon lilleripu näide  ka veel lilleriputid. Õhutaimed on siin küljes, potitaim. Mis sa siia oled pannud ühe kavandi ja ma plaanin täna teha  ühe väikese seina dekoratsiooni ja ma näitan,  kuidas ainult ühe sõlmega on võimalik teha üks väga uhke asi  endale koju. Nii, aga selleks, et alustada, siis mis sa pead kõigepealt  tegema vaja ikkagi ühte raami, kuhu see kinnitus panna. Aga täitsa tavaline rõivastange, mis kodus leidub  või mingi nael või konks selle külge. Siis ma käisin mere ääres väga na roigas  ja leidsin ühe sellise mere vees uhutud Toki  siis on mul Nöörid välja mõõdetud juba võtsin juba välja. Nööri kulub Makramee jaoks uskumatult palju  ja mulle tundub ka, ma saan aru, et see ei tule ju niimoodi  peaaegu maani ripub vaid pigem sellel selle kardina peale  kulus umbes 500 meetrit nööri 500 meetrit  ja täitsa omajagu jah, siin on umbes 100  ja selle väikse peale, mis siis täna saate lõpuks valmib  ka umbes 100. Ja siis nööride ma olen ise väga suur valge  ja beežide toonide austaja, aga tegelikult tänapäeval hästi  palju värvi, hästi palju toone, väga palju värve,  erinevaid, mõnusad, sellised pehmed nöörid on  ka nii ja siis vaja kääre, nii mõõdulinti  ja siis väga hea oleks teha mingisugune kavand ette,  et et siis teab, kuhu poole see asi liigub. Nii aga hakkame siit. Kas sa kõigepealt paned selle roika siia nüüd paika? Väikese konksu ja nööriga, et ta siin püsis ilusti. Nii püsib küll ja nüüd tuleb hakata neid nööre  siis ükshaaval siia selle roika külge kõigepealt sõlmima  või just selle jaoks. Nöör pooleks. Ja. Väga lihtsalt kinnitatakse siia külge lihtsalt sellisest  väikesest aasast läbi. Ja kõik need tuleb siia nüüd üksteise kõrvale niimoodi  järjest panna. Jah, kas ma võin siia? Ja neid on, lugesin ära, on 30 tükki, läheb sellesse mustrisse,  nii, ma ei tahaks segamini ajada, sellepärast et sa juba  arutasid siin saadet neid nööre kõigepealt pooleks,  eks. Siit üle nööri siia tekib väike sõlm ja siis. Vot siit läbi ja kinni. Nii kohe proovin siia kõrvale panna. Ma saan tegelikult juba selle esimese põhisõlme ära näidata. Nii ma teen järgi, teen õigesti, eks ju,  siit see aas ja, ja tõmban nüüd selle siit läbi ja. Ja nüüd ongi juba siit niimoodi kokku suruda veel,  et tugevasti tõmmata ka siia külge. Ja ja ma näitan selle. Sõlme ära Sa ütlesid, et põhimõtteliselt on vaja osata teada  ühte sõlme, et siis saab juba selle kaunistuse valmis teha. Aga hea oleks muidugi teada, rohkem neid sõlmi  siis saab kombineerida omavahel. Näiteks nagu seal on, seal on kahte sõlme kasutatud ühtepidi  teist pidi, et siis saab selliseid eriilmelisemaid mustreid luua,  et üks sõlm on siin ja teine on siis siin,  teine on siin ja see sõlm on seesama, sama sõlm on tagurpidi  veel siin ka. Oo, see läheb juba, aga ole hea, näita siis seda sõlme  siis seda, millega kõrvuti on neli nööri. Võtta äärmised, parempoolne, tõsta üle keskmiste. Siis vasakpoolne. Üle selle äärmise paremuse parema ja siis siit tagant. Moodustub sõlm nii kenasti see tuli. Ja nüüd vastupidi, vasakpoolne. Läheb üle keskmiste. Parempoolne üle vasakpoolse ja siis siit tagant läbi tõmbad  läbi ja on sul. Ja seda nimetatakse kaksikmadalsõlmeks. Ma korraks proovin ise lehe, seisa korraks sinnapoole. Natuke, nii, ma proovin. Võtan siit kaks äärmist, siis kõigepealt panen  selle siit üle juba ja siis sikuta, siis panen  selle siit ja siit, nii jah, ja siis tõmbad läbi. Ja nüüd teiselt poolt nii vasakpoolne, panen  selle siit ja õige ja, ja nüüd nii pidi millegipärast keerulisem,  panen selle siit ja siit see korralikult kinni. Üsna tugevalt ja, ja niimoodi tekib nöör,  kui nüüd järjest teha. Aga kuna mina panen siia palju nööre üksteise järgi,  siis ma hakkan moodustama selliseid võrkusid mustrit,  et tuleks välja see muster, selge, ole hea ja,  ja tööd tegema, meie teeme vahepeal intervjuusid hovega  ja siis aeg-ajalt tuleme vaatama, et kuidas läheb,  kaua sellise tegemine võiks aega võtta. No ma loodan, et ma saan tunniga hakkama. Tõesti. Edu selle igal juhul aitäh. Aa. Paar pealkirja tänastest ajalehtedest ka äripäeva kaanelugu  räägib sellest, et Eesti ettevõtjad püüavad osa Aafrika  kasvust päris põnev lugemine, siin on toodud välja  nii plusse kui miinused. Plussid. Eks näiteks sama ajavöönd või head lennuühendused. Aga miinuseks näiteks korruptsioon. Ja Lõuna-Eestit räsinud tuuleiilid puhusid tundidega riigiupi,  sellest kirjutatakse ka tänases Postimehes tormist räsitud võrd,  keegi oleks võinud ometi ette hoiatada, et võtke vett  tagavara ks, nendest tagavaradest me täna  ka räägime. Saate viimases pooltunnis, et tegelikult igalühel peab olema  oma kriisiplaan ka sellisteks olukordadeks. Soone Miller, Uibo ja Maikel Uibo tulid Eestisse,  nendega on päevalehes tore intervjuu. Tere hommikust, 29. oktoober on täna, te vaatate  terevisiooni ja televisioonis kõige muuhulgas valmib  ka makramee. Ja tõepoolest sellepärast, et me ootame ka teie toredaid pilte,  siis teie tehtud käsitööst, aga täna hommikul juba esimene  sõlm on mul selge ja selgus, et ühe sõlmega saabki teha ühe  töö valmis. Nii lihtne see ongi. Ma ei tea, kui palju need makramee tööd maksavad. Aga ma tean, et meil tuleb varsti rahast juttu,  võib öelda hoopis suuremates mastaapides. Millised riigid, kui palju sisse maksavad,  kui palju keegi tagasi saab? Raha? No Eesti on igal juhul veel selles nimekirjas,  kes siis tagasi saab, ehk et võidab rohkem kui sisse maksab,  aga kus me selles edetabelis asetseme, saame tõesti kohe  küsida ja sellel teemal ka siis laia pikemalt peatuda. Torm on jätkuvalt teema, selleks korraks on küll torm möödas,  aga tegelikult sügis, talv on ju veel ees  ja kes teab, mitmel korral võib sellist hullu sügisilma ette  tulla näiteks sellist, mille puhul me jääme ilma elektrita. Ja hull ja pime sügisene aeg võib ka südamehaigeks teha. Nii ütlevad arstid. Muusikat pakume teile ka, Maria Stuart on meil täna külas,  aga nüüd raha juttude juurde. No nii on. Tere hommikust. Nii nagu ma lubasin, me räägime rahast, räägime sellistest  suurtest rahadest ja Euroopa Liitu, Eesti ikkagi praegu veel  sellel makseperioodil, mis nüüd siin 2020 otsa saab maksab  oluliselt vähem sisse ja saab tagasi ikkagi,  palju rohkem me saame, oleme saanud seal kuskil 759 miljonit,  eks ole, ja siis see maksnud 200 kanti. Nojaa, see on nüüd see eelmise aasta statistikast välja tuli jah,  et 2018 me jah, ligikaudu 500 miljonit veidikene rohkem,  siis saime Euroopa Liidu eelarvest rohkem kui sinna maxime,  et see on nii umbes viis protsenti ligikaudu üks  riigieelarve mahust, kui proovida millegagi  ka seda võrrelda, et mis Euroopa liidu panus  siis meie ellu siin on igal aastal. Kus me selles nimekirjas asetseme selles riikide reas,  kes panustavad ja saavad, kas me oleme seal kuskil tipus,  kes ikkagi rohkem saavad? Eks eestlastele jah, meeldivad, sest igasugused nimekirjad  väga ja edetabelid tehakse, et ega see aastate kaupa  veidikene veidikene muutub ka, aga eks me muidugi oleme jah. Üks nendest. Nendest riikidest, kes ikkagi saab Euroopa Liidust Noh, ütleme ei saa öelda, et kõige rohkem,  et kindlasti on niisuguseid riike seal Bulgaaria,  Rumeenia, kes saavad Veel rohkem, aga et üks niisugust riiki,  kus see panus on ikkagi väga suur, eks seal on ju kaks  niisugust hästi suur nii-öelda kuluallikad  siis kui niimoodi eelarvet vaadata. Põllumajanduspoliitika, ja teine on siis  ühtekuuluvuspoliitika ehk kõik see regionaalareng  ja ettevõtluse, teaduse, hariduse toetused,  et et Eesti puhul on just nii, et me sellest  ühtekuuluvuspoliitikast saame eriti palju,  et seal me, muide oleme inimese kohta saame üldse kõige rohkem. Kõige rohkem selles edetabelis me oleme tipus. Ja põllumajanduspoliitikas jälle veidikene vähem,  sest tegelikult meil on väga efektiivne juba  ka see põllumajandussektor ja ja ta on ka väiksem osakaaluna  majandusest kui mitmetes teistes riikides,  et seal jällegi meestetoetuste maht on veidikene pisem. Seda tuleb silmas pidada kindlasti, et kui rääkida  ka sellest tulevikuperspektiivist, et et need,  mis on täpselt eelarve kulud, väga palju,  mõjutavad ka seda, et kes siis, kui palju Euroopa Liidu  eelarvest taha saab Me saame teha ju tegelikult ka sellise väikese võrdluse,  kui me vaatame oma väikest Eestimaad, et kui palju me  siis saamegi sinna struktuursetesse fondidesse  või sellesse valdkonda ja kui palju me saame  siis kuulutada põllumajanduse ja kuhu siis veel. No kui sa nüüd kommenteerid seda Eesti puhul,  siis, Eesti puhul see ongi nüüd see eelmise aasta  siis siis kulutuste struktuur, et seda me näemegi sealt,  et et kõige rohkem siis tegelikult läheb sellesse nii-öelda ühtekuuluvuspoliitikasse,  mis on, mis on siis üle 40 protsendi, siis on põllumajandus  ja siis teised, kuule, artiklid on juba pisemad,  et seal ligikaudu siis üheksa, 10 protsenti on kõik,  mis puudutab sisejulgeolekut ja kõik, mis puudutab teadust ja,  ja arendustegevust ja siis umbes ühe protsendi kulutame  ka siis selle peale ära, et et oma niisugust haldusvõimekust  tõsta ja seda raha ka seda raha jagamist  ka administreerida, et eks seda toetab ka Euroopa liit  ja teine pool on siis see. Et et millest siis tegelikult koosnevad need meie maksed,  et üks pool on siis lihtsalt protsent rahvuslikust  siis kogutulust ja teine pool on siis niisugune osa käibemaksust,  mida siis mida siis Eestis kogutakse tegelikult? Rok Liidu eelarve ja selle üle praegu käib  ka hästi suur arutelu Euroopa liidus ei koosne mitte ainult liikmesriikide,  et mitte ainult liikmesriikide maksetest,  aga ka siis nii-öelda sõltumatutest, tuluallikatest,  mis on tollimaksud, mis on siis protsent käibemaksust,  et seda toetatakse ka, et kas neid sõltumatuid tuliallikaid  võiks olla tulevikus rohkem, et siis riigid otse peaksid ise  vähem maksma? Selleks järgmiseks eelarveperioodiks Euroopa Liidu omaks,  meie tegelikult ikkagi saame vähem raha siia  ja maksame rohkem, sest meil läheb hästi. Aga me kindlasti ikkagi saame. Saame jätkuvalt. Oluliselt rohkem ja kui me maksame, et ütleme see hästi  niisugune rusikareegel, et kui me vaatame seda komisjoni,  siis Euroopa komisjoni ettepanekut, mis liikmesriikidele on  tehtud et siis selle järgi võiks öelda, nii et kui me iga  Ühe euro kohta saime neli tagasi, nagu me vaatasime seda,  seda graafikut siin siis tulevikus saaksime iga euro kohta  kolm Tagasi nii et pole ka paha ja eks me loomulikult oleme  saanud jõukamaks ja eks tänase väga suur arutelu tegelikult  selle üle toimubki, et mis üldse see eelarve maht peaks olema,  sest meie vaatame siit nagu selle poole pealt,  et kui palju me saame. Aga keegi peab ju ka maksma seda raha Euroopa Liidu  eelarvesse ja siis meil on ikkagi ju palju liikmesriik,  kes maksavad oluliselt rohkem eelarvesse,  kui nad sealt saavad ja ei ole ka. Kasvõi soomlased ja soomlased ei ole ka,  ütleme nii palju rohkem. Nad ei maksa, kui näiteks rootslased või näiteks sakslased  või näiteks hollandlased või austerlased,  aga soomlased ka kindlasti maksavad rohkem,  et me võime seda vaadata ka nii et et kui meie  nii öelda soovime või ütleme vahest isegi retoorikas nagu nõuame,  et me kindlasti tahame rohkem raha saada,  et siis meie naabrid, soomlased, siis mingis mõttes läbi  Euroopa Liidu eelarve ja siis teised jõukamad riigid meile,  siis selle raha annavad, et ega see kuskilt taevast ei kuku. Kust kohast või millised on need kriteeriumid,  et noh, nüüd siis otsustatakse, et Eesti ongi rikkamaks  riigiks saanud ja tegelikult siis natukene vähem,  siia tulebki seda raha Euroopa liidu. No eks see olenebki sellest kulustruktuurist,  et sellepärast ma tõin seda ühtset põllumajanduspoliitikat  ja ühtekuuluvuspoliitikat põllumajanduspoliitika puhul see  jõukus aste otseselt ei ole tähtis, et tegelikult  põllumajanduse ka puhul saavad väga palju raha  ka jõukad riigid, et näiteks Prantsusmaa,  kus on suurem põllumajanduse ja sektor, Iirimaa. Et ennekõike see jõukusaste tulebki mängu seal ühtekuuluvuspoliitikas,  et eks see on just niisugune rahapott, et  mis saigi siis kunagi tehtud selleks, et on riigid,  kes rohkem võidavad niisugusest majanduslikust  integratsioonist ja lihtsalt ütleme kaubavahetusest  ja teenuste osutamisest ja need riigid, kes sealt  nii palju ei võida, siis peaksid saama Euroopa Liidu  eelarvest rohkem. Ja see kriteerium ennekõike on tegelikult väga lihtne,  et see on siis see protsent, SKP protsent  siis suhtena Euroopa Liidu keskmisest, et konkreetsetes  regioonides ja, ja me oleme lihtsalt nüüd nihkunud nende  aastatega üle siis 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest  ja me ei ole enam see kõige vaesem riik,  kus on siis kes on need, kes on alla 75 protsendi,  oleme seal keskel, mis on siis niisuguse 75 kuni 100  protsendini Euroopa Liidu keskmisest ja sealt  siis lähtuvalt on ka see on ka see toetuse maht veidikene väiksem. Needsamad, põllumajandustoetused ka, millest sa siin korraks alustasid,  juttu on ju selline kurja juur, kus ikkagi meie põllumehed  on pahased sellepärast et noh, need rikkad riigid saavadki  väga palju toetust, ma ei tea, Saksamaa saab ikka vist  tohutult neid summasid, mida kuidas oma põllumajandust toetada. Et kas järgmisel perioodil eelarveperioodil meie põllumehed  tegelikult ikkagi peavad rahulikuks jääma,  et noh, ega need rahad ja need proportsioonid võrreldes  teistega olulised. Ega me veel lõppkokkuvõttes ei tea, et kuidas need  läbirääkimised lõppevad, et täna me oleme seisus,  kus komisjon ettepaneku teinud. Praegune Euroopa Liidu eesistuja Soome on nüüd teinud  omapoolse ettepaneku, kus tegelikult see eelarve maht on  väiksem kui selles komisjoni ettepanekus,  mille üle väga paljud on õnnetud, sealhulgas Euroopa komisjon,  sest see lihtsalt ei võimalda piisavalt erinevaid Euroopa  Liidu poliitikaid finantseerida. Aga ütleme põllumeeste seisukohalt ikkagi see komisjoni  ettepanek on olnud sees vahe. Kogu aeg väheneb. Et siis siin mid ei räägi absoluutsummadest,  vaid tegelikult räägime nüüd konkreetsete. Toetuste siis siis mahust, et mis siis lähtuvalt  siis sellest heaolu tasemest lähtuvalt sellest,  et kui palju nii tootmissisendid, palgad,  elekter, kõik maksavad, et lähtuvalt sellest  siis on tõesti 2004 aastal liitunud riikidel veidikene väiksemad,  et komisjoni ettepanek on, et see vahe kogu aeg väheneb veel  selle järgmise perioodi lõpuks me ei jõua päris selleni,  et see oleks võrdne aga üldiselt Euroopa liidu taseme rohkem  ikkagi vaadatakse lõpuks seda üldpilti ja seda,  et, et ega me saame ikkagi päris palju. Euroopa Liidu Euroopa Liidu vahendeid terviklikult. Millal tõmmatakse piir alla sellele eelarvele? Kes seda teab, et esialgne plaan või soov oli tegelikult ju selles,  et, et juba tänaseks ütleme, selle aasta lõpuks saaks,  saaks eelarve kokku lepitud, et täna on raske seda näha,  et, et sinna jõutakse. Ma et see viimane viimane piir, kus tuleb kokku leppida,  on järgmise aasta lõpp. Sest muidu ei jõua enam hakata õigeaegselt mitte kuidagi  neid uue perioodi rahasid kasutama ja tekib palju probleeme. Keit Kasemets aitäh täna hommikul selgitamast. Raha võib ka südame muuseas haigeks teha,  südamest me täna hommikul ka räägime, doktor Margus Viigimaa  on terevisiooni kohe-kohe tulemas ja arstid ütlevad,  et selline pime aeg muuseas, põhjustab südamerikkeid  ja hädasid. Kultuurkapitali kogutud rahadega on ehitatud kumu Eesti  Rahva Muuseum ja konservatooriumi kontserdisaal. Kõik plaanitud objektid valmis, on aeg mõelda,  kuidas minna edasi. Millised on olulised kultuuriobjektid, mis tahavad Eestis ehitamist. Räägime suud puhtaks. Etioopiast pärit teismeline tüdruk kasvas üles Taanis. Lapsendatud Aimi otsustab jäikade reeglite kiuste jõuda oma  tõeliste juurteni ning taastada purunenud peresuhte. Inimõiguste kuu liigutab dokumentaal Eimi tahe täna õhtul  kell pool 10 ETVga. Ralli. Elu väikeses Norra linnas muutub tundmatuseni  sest ootamatu merealune leid naftamaardla lubab enneolematut  jõukust ja pöörab ringi ka inimsuhte. Tõsielul põhinev auhinnatud draamasari. Õnnemaa täna õhtul viis pärast kümmet Eesti Televisioonis. Ja. Ja tõesti, südames me jätkame. Tere hommikust, doktor Margus Viigimaa. Kas tõesti on nõnda, et see pime aeg, mis ikkagi sügis  ja talv siin meie laiuskraadil on päev on  nii lühike inimeste südamed on haigemad,  ehk et need hädad väljenduvad siis teravamat  ja rohkem. Jah, nii ta on, et ega Põhjamaades igal pool on  südamehaiguseid päris palju ja on leitud,  et näiteks kasvõi lihtne asi, vererõhk, see on talvel palju  kõrgem kui suvel või näiteks võtame südamepuudulikkus. Neid ägenemisi on tunduvalt rohkem just sügis  ja talveperioodil. Isegi südamelihase infarkt on leitud, et jah,  talvel on seda rohkem, mõnedes riikides on leitud just  kevadel on seda rohkem? Äkksurma näiteks jällegi külmadel talveilmadel  ka väga kuumadel suveilmadel, nii et selline sesoonsus on  täiesti olemas. Kas see pimedus on siis üks põhjus, võime niimoodi öelda või? Jah, kindlasti selline depressioon on üks väga-väga tugev  südamehaiguste tekke põhjus, mida nagu tegelikult,  et veel võib-olla 10 aastat tagasi nii väga tugevasti ei  olnud ki nagu esiplaanile tõstetud. Ei seostatud nii palju ja just seal on väga palju  hormonaalseid muutuseid, mis meil talvel on näiteks isegi kolesteroolitasemes. Võtame hormoonide tasemes. Sügisel, kui on pime, siis inimene ka liigub vähem  ja kui ta liigub vähem, siis tegelikult on  ka südamehaiguseid rohkem trombitekke. Oht on suurem, nii et väga erinevad faktorid mängivad siin. Me justkui sügisel tunnemegi, et tahaks natuke nagu  talveunne jääda ja tohtrid ju ütlevad ka,  et kuulge magagegi rohkem, et tegelikult ongi tarvis seda  und ja siis kevadel. No küll ma nüüd elan, et nüüd ma alustan uuesti. Jah, päike ikka annab tohutult palju energiat  ja näiteks üks selline faktor on veel D-vitamiin. Kui D-vitamiini tase langeb, siis jällegi see tekib,  tekitab suurema vastuvõtlikkuse infektsioonidele. Kui on rohkem infektsioone, on põletik põletik tegelikult  tekitab kilupjumist, tekitab ate raskeroosi  selle lupjumise nii-öelda ägedamaid vorme,  nagu siis südamelihase infarkt vajuinsult. No ei saa ju öelda, kuulge, kihutage kõik siit Eestist  minema selle pimeduse ja külma ees, et pigem tuleb ikka siin  hakkama saada. Kas siis kõik peaksid peaaegu, et hakkama neid kere  kõrgvererõhutablette võtma ja -vitamiini juurde,  et ennast päästa, nendest südameprobleemidest pimedal ajal? Jah, tegelikult me peame teadvustama, peame inimestele  ka ütlema, et tõesti südamehaiguste oht on suurem  ja kes eriti on ohustatud muidugi vanemaealised üle 65  eluaasta eriti üle 80 eluaasta, siis teiseks need,  kellel ongi südamehaiguste risk suurem või  kellel juba haigus on olemas, et neid ägenemisi vältida. Ja, ja me peame ütlema, et tõesti toitumine peaks olema  veelgi tervislikum talveperioodil just D-vitamiini rikkaid toitumi,  nagu näiteks kalatoidud. Tõesti, meie laiuskraadi peaks võtma D-vitamiini  ka juurde. Ja just eriti talveperioodil suvel seda nagu vaja  ei ole siis samuti riietus peab olema nii-öelda vastavalt ilmale. Jah, et oleks soe, sest ega see külm tekitab veresoontes pasmi,  see tekitab vererõhutõusu, see tekitab ka näiteks trombiteke ohutõusu,  nii et need asjad on kõik omavahel seotud ja,  ja muidugi lukkumine, et väga paljud inimesed räägivad,  et suvel ma ikkagi liigun palju rohkem, käin aiamaal,  käin rattaga sõitmas, aga meie sellise libeda ilmaga selline pime,  vihma sajab, inimesed ei taha väga kehaliselt olla aktiivsed,  aga tegelikult peaks olema sügisel ja talveperioodil  tunduvalt ka aktiivsem kehaliselt. Inimesed tahavad ja istuda toas laua taga,  olla internetis ja guugeldada aimu, nagu süda peksab,  nagu laperdab, mis mul siis häda on, lõpuks tuleb see enda diagnoos. Tegelikult on olemas variant südamekeskus.ee  ja seal on päriselt adekvaatne kontrollitud informatsioon  südamehädade probleemide kohta. Jah, mul on väga hea meel, et selline südamekeskus E  veebisait on nüüd aktiivne. See on mingi nädal paar vist. Täpselt seal on, seal on päris palju huvitavat  informatsiooni inimesele kes tunneb huvi südamehaiguste ennetuse,  tamise, südamehaiguste olemuse osas ja seal on väga palju  sellist kaasaegset tõenduspõhist, informatsiooni millised On diagnoosimeetodid,  millised on täiesti uued võimalused, kuidas südamehaiguseid  saab kindlaks teha, millised on need ravimeetodid,  kuidas need on arenenud, millised võib-olla noh,  ütleme, ohud seal ka mõnede haiguste ravimisel on,  aga millised eelised, millised võimalused on tänapäeval  ikkagi südamehaiguseid seljatada ja väga huvitavad sellised  patsiendi enda näited, nii et, et päris põnev veebisait,  mis on. Praegu siis selles ravis või jälile saamises,  et inimesel on südameprobleem. No meil on tohutult palju diagnostilisi uuendusi,  meil oli just meie, Põhja-Eesti regionaalhaigla  südamekeskuse suur konverents, kus me sellest rääkisime  ja ma ei kujutagi ette, et veel 10 aastat tagasi me pidime  ikkagi mõnedes küsimustes olema nagu, nagu. Väga suured nii-öelda spetsialistid, et diagnoosida ilma  nende väga kaasaegsete meetoditega, milleks on näiteks  kompuutertomograafia või, või siis magnetresonantstomograafia. Nii et sellised meetodid on tulnud südamehaiguste  diagnoosimisel juurde mis oluliselt tähendab täpsustavad diagnoosi,  annavad meile teatud juhtudel võimalus öelda,  et sellel inimesel ei ole üldse sellist südamehaigust. Näiteks me saame teha kompuutertomograafia südame pärg  artaritest ja öelda, et, et vähemalt 10 aasta jooksul sel  inimesel tõenäoliselt mitte mingeid probleeme südame  arterite lupjumisega ei tule. Toimetagu rahulikult no see teadmine aitab  ka tegelikult väga paljusid, sest kuna guugeldades  nii paljudele haigustele saabki justkui ise jälile  jutumärkides ja saab endale diagnoosi panna,  siis on pigem ilmselt vahel vaja neid patsiente  või inimesi lihtsalt rahustada, et tegelikult Ja täpselt nii, et anda tõenduspõhist informatsiooni,  sest tegelikult ikkagi internetis on väga palju  kommertsiaalselt kallutatud või siis täiesti väärinformatsiooni. Aitäh Margus Viigimaa täna hommikul selgitamast  ja hoidke siis ennast lihtsalt tundke hästi,  pange soojalt riidesse, sööge hästi ja tervislikult,  ja kui arst on ikkagi ravimeid vääranud,  kui on kõrge vererõhk, siis võtke neid ka sesse. Pime ja külm aeg on natuke selline keerulisem üle elada. No kindlasti on sellel pimedal ajal tore  ka midagi ise meisterdada ja see aitab ka kaasa sellele,  et on vähem sellist stressi ja sügis nukrust. Makramee, ilus sõna ja üks ilus asi meil siin valmib Ene,  kas me püsime graafikus, mis toimub? Ja mul on nöörid on ilusti kinnitatud ülemine rida on  ka ära tehtud ja nüüd on see põhimuster hakkab  ka poole peale jõudma, nii et püsima küll graafikus. No see on selline iluasi, aga vastab see tõele,  et vanadel aegadel meremehed tegelesid makromeediaga. No otse loomulikult, sest et nad oskavad ju kõiki sõlmi,  et. Et nad tegid kodustele kingitusi tegid näiteks võrkkiikusid  igavuse peletamiseks, et see on hästi selline jah,  üldtuntud fakt. Krome kohta. Meremeestel on tohutult neid erinevaid sõlme,  mida neil vaja on, huvitav, kui paljud neist kattuvad nagu  makrameeat seal ikkagi sarnasused olemas,  makramee sõlmed ongi purjetamise sõlmed. Aga tänapäeva purjelaevadel ei ole neid sõlmi  nii palju vaja, et siis siis nüüd on nad tulnud edasi makrameesse. No ma sain vahepeal teada, et näiteks Türgis õpetatakse  koolis lastele nii poistele tüdrukutele seda,  kuidas makrameed teha. Kui meil tahaks õppida, siis sa ikkagi pead leidma lihtsalt  mingi makramee, disaineri, makramee, meistri,  kes oskab teha. No see sõltub väga palju käsitööõpetajast,  kes koolis on, et ta võib ju väga vabalt võtta programmi  magame et praegu on kudumine, heegeldamine,  tikkimine, puutöö, et. Tundub, et see võiks vahelduseks olla ju väga tore,  tõenäoliselt natuke see peenmotoorika on  ka teistsugune, mis arendab seda kuidagi. Ja, ja ta arendab väga palju sellist loovust,  et et sa ei ole nii mustris kinni või sa noh,  võid teha mida iganes nende sõlmedega. Et mis su fantaasia lubab. Väga tore, see loomisprotsess meil siin jätkub  ja kuna Ene ütles, et me püsime graafikus,  siis tõenäoliselt me saame ka seda valmisprodukti ühel  hetkel näha. Aga kui rääkida valmisproduktist, siis Maria Stuart sai  hiljuti uue albumi valmis ja sellised plaadiesitlus  kontserdid on ka tulemas, me jõuame sellest veel rääkida,  aga Maria Stuartit kuulame juba nüüd ja praegu. Tahe ja. Ja. Tuli veel siis tust. Oled minu tuppa? Nagu. Ka astuda. Ja. Ja. Ja. Kuni väiksemist just. Ja. Ja see on Asja iga iga. Ja. Stu stu. Astu. Te. Seks ja. Nii veel suvist just. Seal on see üks See on see üks iga Ja. Tere hommikust, viis minutit, kaheksa läbi on kell  ja terevisiooni vaatate. Täna on 29. oktoober ja on ka interneti sünnipäev,  nii et palju õnne, internet ühest tänasest tänasest  intervjuust lähtuvalt võib küll öelda, et kui te plaanite  näiteks täiskasvanute filmis osaleda siis mõelge korra veel,  sest pärast ei pruugi seda enam internetist ära saada. Kui te üldse ei saa aru, millest ma räägin,  siis järel vaadake ja saate teada. Ja Karmen Turg tõi väga hea näite, et internetti ei  kirjutata mitte midagi hariliku pliiatsiga,  vaid ikka tindiga ja kustutada ikka praktiliselt väga  keeruline ja võimatu mingites olukordades. Kes on kodust väljumas, siis arvestage sellega,  et õhutemperatuurid ei ole enam nii soojad kui siin. Mõned päevad tagasi praegusel kellaajal võiks küll valdavalt  olla juba üle nulli. Ja aga siin järjepanu selleks nädalaks öised temperatuurid,  ikkagi sellised miinused, mis tähendab seda,  et varahommikul võivad teed olla libedad. Ka praegu mõnes paigas ikkagi on teetemperatuur veel selline,  et libedust võib täiesti olla. Õige sõidukiirus on see märksõna, mis aitab. Nii on, meil on saatega seoses veel palju märksõnu,  aga praegu kohe hakkame üle vaatama värskeid ajalehti  ja selles osas on meil abiks Susan ja Piret,  tere hommikust. Teile. No alustame Piret sinuga, mis lehest silma jäi? No kõigepealt jäi silma äripäevast üks kolum,  kolum, mis räägib siis Nordic si foorumist,  mis toimub igal aastal Helsingis kuskil oktoobrikuus  ka eestlasi käib seal üha enam ja enam ütleme,  1500 võib-olla isegi rohkem. Miks ta silma jäi, sest ma ise olin ka sellega seotud üks  kord ja, ja olen ka seal mitmeid kordi käinud. Ja lihtsalt hämmastav on see, jah, see kolumnist  siis kirjutab siin, et. On hämmastav, et inimesed teevad endale iga aastaga  sünnipäeva kingituseks lausa selle, et see on kõige kallim pakett,  on siis 3000 eurot kõige odavam 900 eurot. Ja mis mulle sellest kolumnist nagu sellise Võib-olla pisut humoorika seigana silma jäi,  oli see, et kõige enam siis kiitust või ovatsioone leidis  ühe pankuri ettekanne, ühe naisnaisjuhi ettekanne Morgan  Stanley pankur Karla Harris, kus siis kõik püsti seisid  ja aplodeerisid, millest ta siis te rääkisite sellise,  aga jah? Aga see lause jah, mis ongi. Võttis mind nagu muigam oli see, et, et. Harris rääkis usaldusest innovatsioonist,  usust, enesesse meeskonna usaldamisest ja vigade tegemise tähtsusest,  näidates, et isegi pankurid oskavad inimesi motiveerida. Ma olen ise ka panganduses tegelikult pool oma karjäärist olnud,  et noh, ma arvan, et seal on ikkagi väga palju häid juhte Jah, võib-olla see pangandus kõlab hästi igavalt,  aga et, et see ei ole päris nii igav ja siis muidugi,  et külalisesineja, George Cloony Sellepärast olid tippu, ma arvan, pool saali oli sellepärast algu,  mitte rohkem. Ja mis see tegelikult too aasta, kui me tegime  ka Eesti nii-öelda Eesti standi, siis Nordic  siis foorumil, siis tegelikult pidi George Clooni  ka esinema. Ja kuna ma tean George Clooney abikaasat ühe oma tuttava kaudu,  siis tegelikult ma vaikselt üritasin nagu et kui George  Clooney tuleb juba Helsingisse, et äkki ta tuleb nagu  Eestisse ka, kuna tal naise kaudu on nagu väike seos Eestiga. Aga no ei läinud õnneks ei läinud õnneks neil sündisid kaksikud. Ja George Cläks. Õnneks. Aga jah, ta tühistas kõik. Läheme järgmise teema juurde võib öelda,  et Ott Tänakul läks ka õnneks, onju. Ja vot Ma tean, et sellest on palju räägitud ja,  ja, ja paljusid paljudele teie eitab see meelehärmi,  et nii palju sellest räägitakse, aga, aga samas On sport Eestis olnud viimasel ajal nagu see,  kust on tulnud ikkagi väga palju häid uudiseid  ja niisugused head uudised on, on, on toredad  ja tulles selle Ott Tänaku jutu juurde või artikli juurde  tänases Päevalehes, kus räägitakse inimestest,  kes teda siis kõige lähemalt toetanud on,  et vaata, mina arvan, et see ei ole päris õnn,  ainult et see vot et mis ma tahaks välja tuua,  siin on see, et, et kui pikk see teekond tegelikult,  et on ja kas või selle selle ühe siis nii-öelda  maailmameistrivõistluste tsükli pikkus on ju peaaegu terve  aasta ja kuidas su psüühika ja su tervis ja,  ja, ja see tehnika ja kõik peab sul nagu vastu pidama. Et tegelikult on mul väga suur respekt selle  selle töö osas, mis on tehtud ja ja tegelikult väga hea meel. Ja kuigi ma ei ole seda terve aeg nagu ise jälginud,  siis ei ole midagi teha, see viimane sõit,  ma ikka vaatan Ikka elas kaasa. Nad olid täiesti läbi. Kas pärast seda tekkis sul tunne, et nüüd läheks istuks  rooli ja vajutaks kaasa? Läks Tallinn-Tartu maantee. Ta sõidab nagu päriselus autoga, onju, et noh,  et Saaremaale sõites või niimoodi, aga ma usun,  et et ta suudab autot väga, väga mõistlik. Kui ära ei unusta, et ei käi see niisugune klõps,  et kas ma. Ma olen vabal hetkel, kui. Nüüd on ka, saad ralli. Või ei ole, aga, ja, ja see artikkel toob siin välja ka,  et, et et noh, üksi selliseid asju päris ei tee,  et, et neid olulisi inimesi enda kõrvale on,  on vaja. Aga igal juhul mina soovin küll edu  ja õnne otile. Ühineme nende soovidega. Me alati muidugi ka neid inimesi, kes muudkui rügavad,  rügavad ja kellel seda õnne ja juhust üldse ei ole  ja noh, nad ei saagi kunagi maailmameistriks,  aga ikka rügavad kogu aeg. Jah, vot et ega ralli, ma saan aru, et tema teekond ei ole  ka liiga lihtne olnud ja nagu ta ise välja tõi,  et paljust on pidanud nagu loobuma elus. Aga kõik on ju siis lõpuks seda väärt. Võtame, mis. No täna ei saa üle ega ümber sellest, et Toomas Paulil on  sünnipäev ja, ja mind kohe kõnetas tema juubeliintervjuu üleüldse,  noh ma olen väga palju tema tekste lugenud ja,  ja religiooniteema tõmbab võib-olla selle võib-olla ma  sellepärast ka alateadlikult valisin selle teema,  et eestlased nagu liiga palju kardavad seda teemat minu meelest,  et, et tegelikult sellest peaks rohkem rääkima,  et, et see ei tähenda, et noh, me oleme kuidagi rumalad või,  või. Poolearulised, et, et see on, see on osa nagu kultuuriruumist,  osa filosoofiast kuidagi elukäsitluse, st. Minu meelest on temal selline suurepärane omadus Toomas  Paulil see teema natuke selliseks heas mõttes argiseks  rääkida või kirjutada. Jah, just, just täpselt ja, ja mis mul kohe  ka Toomas Pauliga seoses meelde tuleb, on loomulikult Arvo Pärt,  et kui Toomas Paul ütleb siin oma intervjuu lõpus,  et jumal ei päästa maailma, aga inimest küll  siis Arvo Pärtel ka öelnud, et ta ei saa aru,  et miks kõik inimesed kogu aeg tegelevad maailma päästmisega  ja tõesti, et tal on endal juba nii raske nagu iseendaga tegeleda,  et nagu iseennast muuta paremaks inimeseks. Ta, et ma, ma, mul on täpselt sama seisukoht,  et kui me kõik tegeleksime nii palju iseendaga,  kui me tegeleme teistega ja maailma päästmisega,  et siis maailm. Juba päästetud ja ja üleüldse, et see näiteks mu lemmik  saade on plektrum otse peale reisi. Ja Toomas Ja, ja, ja, ja mul tegelikult üks saade tuleb meelde plektrummist,  mis oli religiooniteadlasega kes siis ütles minu jaoks parim  nagu definitsioon religioonist. Et religioon. On? Võime uskuda millessegi, mis ei ole teaduslikult tõestatud. Et, et see on minu jaoks nagu kuidagi väga-väga hästi öeldud,  et, et tasub lugeda selliseid asju, mõtlen. Ja tasub siis plektruumi ka järel vaadata Eesti televisioonist,  aga võtame järgmise teema. Nii, aga siis, mul jäi siin selline oma igapäevatööga seotud  teema silma siis tänases Postimehes on selline nupuke  või looke siis liitlaste õppusest tracktabl  ja see on selline, sellist laadi õppus, mida,  mida meil ei olegi sellisel kujul varem võib-olla Eestis  päriselt toimunud selline siirmisõppus, kus harjutatakse seda,  kuidas, kuidas siia siis vajadusel vägesid inimesi tehnikat  juurde tuua. Ja nagu, nagu kaitseminister siin ka ütleb,  et et kus see lause nüüd on, et ka meie võimalikul vastasel  oleks täiesti selge, et siirmisele on mõeldud,  selleks on olemas vahendid ja osk oskusteave  ning vajaduse korral on võimalik kiiresti tegutseda. Et, et seda siis liitlased koostöös meie oma Eesti kaitseväe  ja kaitseliiduga siin harjutavad. Sellel nädalal. Jah, et see on, see on oluline teema kaitses,  et üks asi on see, et me harjutame siin koha peal. Oma vägedega ja koos liitlastega aga aga vajadus selleks loodame,  et ei teki, aga võib tekkida, et on, on vägesid siia juurde  vaja ja kuidas see sujuvalt toimiku, see on väga keeruline  logistiliselt igatpidi, et, et seda on vaja  ka meil läbi teha jah, mitte ainult paberi peal  või arvutis, eks. Jõuame kiirelt veel rääkida kaks sõna lemmikloomadest. Ma just mõtlesin, et susaniga väga tasakaalustama,  et mul on kõik kuidagi sellised rigikest. Pehmet. Võis võis ta. Tundub, et ma olen päevapoliitikast nii ära väsinud,  et võtsin lemmikloomad, teemaks. Aga ma arvan, väga paljudele läheb korda see teema eriti  kuidas lemmikloomad siis tervislikud ka toitu. Mul on üks armas kolleeg ka, kelle, kes,  kes on ka mures oma koera ülekaaluga, et noh,  sellepärast see võib-olla kõnetas, et me väga sageli  rääkisime selle töö juures mulle lihtsalt nagu see oli,  see oli väga armas, kuidas siin lõbus öeldes koer ei ole  väike inimene, kass ei ole väike koer, et,  et me kipume nagu mõtlema, et oi, et talle meeldib süüa,  noh, talle maitseb see teine, kolmas, et,  et tegelikult me, me tekitame tegelikult rohkem kahju. Et, et kui me mõtleme, et me armastame seda väikest loomakest,  aga kui me, kui me ei mõtle selle peale,  mis ta sööb, et siis Me kõik teame, millise näoga koer oskab vaadata. Ja siis. Kator soovitab. Soovitab siin värskeid köögivilju, näiteks porgandit  või kurki armastavad paljud koerad. Tehke proovi. No samad nõuanded nagu inimene absoluutselt. Nii et inimesed rohkem Kurki ja korralik susanda Piret, suur aitäh,  et te tulite ja ilusat. Päeva teile aitäh, aitäh. No. Nüüd loodusjuttude juurde ja mul on väga hea meel,  et hommikul on meile külla tulnud Tõnu Talvi,  tere, Tõnu. Looduses oli torm, sul oli ka elekter ära,  mul oli ka elekter ära päris pikalt ja said hakkama. Muidugi. Aga kui rääkida loodusest, ma tegin siin  ka paar päeva tagasi mõned pildid oma telefoniga  ja ma vaatasin, et üldiselt on looduses ikka  nii soe aeg, et väga paljud liigid õitsevad praegu näiteks saialill,  raudrohi televaataja oli saatnud maasikaõitsemisest pildi,  mis see siis tähendab nende liikide jaoks,  kes on praegu uuesti õide puhkevad. No eks võib-olla need, mis võib-olla päris liikide niimoodi  kui üldise nähtuse, aga nende isendite puhul tõenäoliselt  näitab seda, et nad natuke segaduses on või nad on juba  mingisuguse signaali nemad on juba selle kätte saanud,  mida meie inimesed, ma mõtlen siin näiteks kliima,  trende või muutusi võib-olla pole, pole veel päris omaks  võtnud ja, ja niimoodi, nii et, nii et eks seda juhtub,  on varem ka juhtunud ja, ja juhtub tõenäoliselt edaspidi sagedamini. Aga see niimoodi on, kas või vaatame, mis põllumees teeb,  eks ole tema kahe ühe, kahe, kolme nii-öelda haljas massi  või rohusööda varumise aeg, varsti saab neli  või viis lõikust teha ja nii edasi, nii see toimub. Konkreetselt nende isendite jaoks, mida nüüd ekraanilgi näha on,  kas see tähendab siis seda, et nad kuidagi neil läheb halvasti? Eks nende isendi jaoks muidugi läheb halvasti,  nad on, nad on selle selle riski või sellise vahva sooja  pika sügise sügise ajal selle uue katsetused õtnud  ja loomulikult nad enamus ei jõua viljuda,  eks ole, või ei jõuagi viljuda ja ja nende jaoks oli  siis selline üks väga lühikene, õnnelik sügise mäng. Üldiselt hakkab loodusest saabuma see aeg,  kui paljud liigid, nii taimed kui loomad lähevad magama puhkama. Kes kuhu, eks ole, mõned mõned, kes on selleks harjunud ja,  ja kohast nud, nemad on ju hoopis ära lennanud,  ära rännanud, osad nahkhiired, väga paljud linnud,  osad, eks ole, on hästi tõsiseid ettevalmistuse,  nagu mõni meist inimestestki on teinud, talveks on endale varunud,  on oma pesa vooderdanud sätivad juba vaikselt niimoodi hästi  rahulikku oma suure energiavaruga rahuliku uinakusse ja,  ja tegelikult meie loodusest väga suur osa ju toimetab  samamoodi edasi, noh, väiksemad väiksemad muutused on ju see,  et nad oma karva kasuka vahetavad, kindlasti nad on rohkem  rasvavaru endale kogunud. Nad hõlmavad väiksemaid territooriumi, jäävad vaiksemaks,  sest et see kõik selline suurem liikumine  ja Ja ringi ringi kolamine energiakuluga ja riskiga seotud,  nii et nii et sellised muutused jah, toimuvad  ja ja eks me peame ka siis nii-öelda looduses käies  või sellega arvestama, et ühe külje pealt. Ühe külje pealt, jah, loomad on võib-olla natukene sellised häirimistundlikumad,  sellepärast et kui me neid rohkem liikuma ajame,  siis nad kulutavad ja ja lähevad oma selliseks nii-öelda  valmis valitud ja, ja valmistunud kas talvituskohast või,  või lihtsalt sellist väiksemat territooriumilt laiali. Ja teine asi, mis ikka ikka ja jälle tuleb,  eks me peame ka sellega harjuma, et see paraku see meie  põhja poolkera sügise talv ongi selline valikuperioodi  ja kus kehvemad ja nõrgemad nii-öelda väga-väga niimoodi  külmas või akadeemilises teaduse keeles öeldakse,  kehvemad geenid valitakse lihtsalt ja lükatakse kõrvale  ja me peame seda tunnistama, nii et. Aga me ei peaks sellele kuidagi kaasa aitama,  sest noh, näiteks nahkhiiri kui talvel häirida,  siis nad võivadki hukkuda, sellepärast et energiavarud  saavad otsa ja inimene häirib Noh, ja see, see kaasaaitamine ongi just nimelt,  et sageli ongi kõige parem tegemine, mitte midagi tegemine ja,  ja tõesti, selliseid, kus me teame seesama nahkhiirte talvitumine. No väga, väga tavaline on ju rohkem ja vähem teada  looduslikujatele karu sellised talvituspiirkonnad seal  siis mitte tegutseda, metsatööd teha ja nii edasi,  nii et et sellised sellised Vähem tegemised või ettevaatused on alati mõistlikud,  palju linde juba ära rännanud on, kas neid on juba kordades vähem,  need on enamus nii-öelda rändlinnud on läinud  ja ja, ja kes kes siis sellised sellised hulkujad või,  või katsetajad siin kohapeal on nagu näiteks paljud veelinnud,  kes üha rohkem rohkem jäävad meile talvituma  või osad rästaliigid näiteks, kes jäävadki rohkem meile  talvituma mõned üksikud punarinnad, mõned üksikud metsvindid,  nii edasi need muidugi jäävad ja, ja rannikualadele  ja saartele, kus ongi see enamasti see asi soojem meil,  talv, siis, siis see on tavaline, et me neid,  selliseid tegelikult rändlinde, lindude üksikuid isendeid kohta. Tõnu väga palju räägitakse kliimamuutustest kliimakatastroofist,  kohati tundub, et räägitakse nii palju, et seal on juba oht,  et inimesed tüdinevad sellest ära, sest kui millestki väga  palju räägitakse, siis see oht on. Räägitakse jah. Ja nüüd tõesti see, see kliimavaidlused või sõda või,  või pagulus ja kõik nii edasi, nii edasi,  need on hästi popid teemad, me vaatame viimase viimase aasta  jooksul näiteks, eks ole, ja kui tagasi tagasi võtame  siis üks tegelikult üks suur erinevus ja see mitte tüdimisele. Selline üleskutse on ju see, et kui vara varasemalt  keskkonnaprobleemidest rääkimise nii-öelda laused  või lipulaused on, noh, mäletame siin möödunud sajandi 70  kaheksakümnendatel oli ökoloogia hästi populaarne teema  ja selline selle taha poeti või või siin kas  või selle aasta 1000 alguses siin elurikkus näiteks sellest räägiti,  aga need paraku jäid hästi sageli just sellise akadeemilise  ringkonna ja selle, selle nii-öelda mängumaksja  siis see tavaline publik, tavaline inimene sellest tüdis ei  võtnud seda omaks. Nüüd me tegelikult peame siiski tunnistama,  et, et kuigi meile ka tundub, et uudistes  või uudistankrutes või, või poliitikute või  või huvigruppidega see kliimateema tundub nagu olevat väga  selline enda teema või, või niimoodi üles võetud,  tegelikult ta ju puudub, puudutab meid igaüht  ja ta ei ole kuskil mingis kuskil kaugel ÜRO kõnetoolis või,  või, või, või nii-öelda katastroofi na kuskil troopilistel  aladel üleujutustel mingisuguste musoonvihmade  või sellistena ta tegelikult meie õues ja,  ja ümber igal pool igal pool samamoodi olemas,  me peame arvestama, needsamad võõrliigid kas  või samad võõrliigid või, või millest me alustasime,  seesama seesama nädalavahetuse torm, eksole,  näiteks või, või, või need üha sagenevad tegelikult ja,  ja siin ja seal ootamatult ette oled madalatel aladel,  kus me oleme oma rumala peaga ehitanud ja sealt üleujutused ja,  ja nii-öelda liigveega võitlemine. Ja, ja just nimelt seesama, et et kui me tuletame meelde  seda esimest reaktsiooni, kuidas me erilasämblikule või,  või kas või šaakalile või reageerisime, siis oli esimene  selline eneserahustus, noh, need on kellelegi toodud  või see on mingi väga juhuslik ja meie maal ei saa seda  juhtuda ja küll nad kohe kaovad ja nii edasi. Tegelikult me peame ju harjuma, et see üks selline tõdemus,  mis on väga mõistlik, nagu kõikidele omaks võtta,  on see, et ega see loodus ei ole paigal seisev  või niimoodi püsiv ja selline, nagu on paarkümmend aastat  õpikus kirjutatud või või nagu me oleme harjunud rääkima  endale tõeks südamena, et, et kevad tuleb  siis ja sügis tuleb siis ja kõik muu selle vahel on,  on selline. Et, et tõenäoliselt see on muutuv ja selle nii-öelda  kliimaprobleemi või sellega tõenäoliselt intensiivistuv  või selliseks kontrastsemaks selgemaks saav,  sellega on mõistlik, mõistlik nagu teadmiseks võtta  ja teine õpetus võib-olla või selline tarkus on seal see,  et et ega sellega tegelemiseks me ei peagi,  ma ei tea koolis puuduma tööst, töölt puuduma,  ennast nii-öelda roheliseks võõpama mingi väga. Tubli ja tragi Rootsi koolitüdruku selja taha pugema vaid me  saame igaüks seda ise ju tegelikult oma kodus teha,  et vaatame kas või köögikopis, et missugust,  mille peale me raiskame oma raha, et sinna prügikonteinerisse,  mida me siin oleme kokku vedanud või või mõtleme  selle peale, mis me oma suvemaja muruga teeme või,  või mida me oma esivanemate poolt nii-öelda päranduseks  saadud metsaga teeme, et, et sellised asjad on tegelikult  igaühe väikesed sammud on igaühe enda käes samamoodi. Kõik algab rohujuure tasandilt, loodus on hukas,  inimesed on läbi aegade niimoodi öelnud,  ütle, kas see on ka nüüd märk sellest, et rongad ründavad lambaid,  loodus on juba nii hukas. Loodus ongi seda läbi aegade tõesti, öeldakse,  aga aga selle, selle ronga ja lamba suhte kohta me võime  tegelikult nüüd või vastupidi öelda, et kui kui  selle kliimat lahti seletades, siis siis see,  mis üle ilma toimub, tuleb meile, tuleb meile õue samamoodi  selle ronganduse ja, ja selle konflikti puhul on mõistlik  alati vaadata, et noh, mis loom või mis liik on see rong. Ta on ju, eks ole, raipe ja raipe ja röövtoiduline. Tema saak ongi see, mis on kõige lihtsamini kõige kergemini  saadav ja kui selleks juhtub tõesti nüüd kas haiguse  parasiidi vigastuse tõttu nõrgestatud poegimise trauma  ja nii edasi selline loom, siis on loomulik,  et see loomulikult selle omaniku ja, ja lamba pidaja suhtes  väga traagiline sündmus ronga suhtes lihtsalt väga tavaline. Hästi elus toimimise toime tulemise konflikt saab. Ta ründab ikkagi seda, kellest tal jõud üle käib. Tõnu, suur aitäh, et tulid, tule jälle. Jaa. Selline kavand oli siis ja tõesti selle kavandi järgi ongi  täna sündinud üks väga kena makramee tehnikas tehtud,  kuidas sa ütled, seinakaunistus või seinadekoratsioon,  seinadekoratsioon? Just ja see muster peaks nüüd kaitsma kõige halva eest,  ehk et selline asi võiks igalühel kodus olla. Ja see on rahvakunstis tuntud kaheksakand on see üks  selle tuletis, et, et seda mustrit on kindlasti näinud  või kinnaste peal vööde peal rahvariietel  ja ühe selle põhisõlmega tehtud, see, mille mina  ka siin koos sinuga varahommikul juba tegin,  et päris lihtne tegemine ja tund aega ja ongi valmis. No kui kaua võtab sellise sellise väikese asja tegemine  siis pool tundi või veel vähem? Umbes nii. Ma võtan selle konksu siit ära, on nagu parem. Aitan sind, saad arutada, kui populaarne makramee praegu on,  ole hea, ütle. Tundub, et praegu on järjest rohkem ja rohkem muutub populaarsemaks,  et et järjest rohkem inimesi hakkab sellega hobi korras tegelema. Sisustuspoodides on juba näha asju, sisustuspoodides on  kõige tavalisemad need, kuhu sa saad lillepoti sisse pista,  nii nagu sul täna ka üks kaasas on. Mis need kõige tavalisemad asjad on, ongi need  lillepotihoidjad või? Jah, ja seinadekoratsioonid on ka juba näha. Väga tore. Ene, aitäh täna hommikul tulemast makrameest  pilte meile muuseas veel ei ole saadetud,  aga tehke seda sellepärast, et käsitöö on see,  mis tegelikult rahustab. Ja pimedal ajal, kui te toas olete, siis ongi hea,  kui näpud käivad, aga aitäh, et te olete palju pilte saatnud  ja täna hommikul mõnda veel jõuame kindlasti  ka vaadata, aga saatke veel nii, et selline tore üleskutse  ka siit päris mitu teemat mahub veel sellesse viimasesse  pool tundi näiteks kuidas sättida muruniitja sellisesse olukorda,  et võibki panna ära garaaži või kuuri ära,  et see hooaeg on nüüd selleks sügiseks lõpetatud? Sügishooajal võivad meid tabada ka sügistormid  ja kriisist, me räägime veel ka eile, kui vaatasin televisiooni,  siis ma mõtlesin, et ma kindlasti päeva jooksul lähen,  käin seal kriisilehel ära ja vaatan, mis mul peaks kodus olema. Ma ei ole seda veel teinud, veel teinud ja ma arvan,  et inimesi on veel, aga see ei ole kriisiks valmis. Midagi mul seal kodus ikka on, aga ma kahtlustan jah,  et võib-olla kõike ei ole. Täna siis vaatame, mis peaks olema. Jah, ja muusikat ka veel üks lugu juba kõlas  siis Maria Stewart selline tore, mõnusalt helgelt kõlav punt,  täna hommikul terevisioonis. Muruniidukid ja tere hommikust, Arko Need on  nii läikivad, nendega ei ole mitte grammigi tööd tehtud,  olen ma täiesti kindel? Täiesti uued, nad on osa võetud just eile hommikul. Just sest muidu nad näeksid hoopis teistsugused välja,  tean lihtsalt oma muruniiduki pealt, aga praegu juba on  selline hetk, kus viimane muruniitmine on tehtud  ja võiks siis nüüd panna sellise muruniiduki ära garaaži,  kuuri ja sellises olukorras, et kevadel oleks hea võtta,  et kõik töötab ja on korras. Mida siis tuleb teha? Täpselt nii, et usinamad hoolused juba teevad siin  sügishooldusi ja see on väga õige aeg teha seda üldse sügisel,  et mitte kevadel, et klassikaline näide on,  et lähed kevadel maa koju võtan niiduki välja,  hakkad niitma, tegelikult ta käima ei lähe. Miks ta siis ei lähe sellepärast, et ta midagi on jäänud tegemata,  et seal probleeme on palju, et alates sellest,  et, et. Võib-olla ta ei lähe käima. Kas on niiskus sinna midagi teinud? Võib-olla on kütusega juhtunud kütus vaigustub,  et nüüd on see viimane kuum teema, on. Etanool ja nii edasi. Ja ja põhjuseid on tegelikult palju, et mis,  ma tahan nagu niidukite kohta öelda, et et hooldus ei ole  ainult õlivahetus. Et see tegelikult on pikk, pikk pro. Aga võtame, meil on kaks väga erinevat, üks on robot,  niiduk ja üks on selline, millega ma siis vuristan  ja kasutan oma füüsilist jõudu ja lükkan seda edasi,  eks alustame sellest, mis tuleb sellega teha. Väga konkreetsed asjad. Alusta kütusest kõigepealt, kui on jäänud ikkagi paaki väike  tilk ei ole lõpuni niidetud tühjaks. Tegelikult kõige tähtsam asi on, et nagu need masinad on puhtad,  et tegelikult puhtus on number üks mäletan oma koolipõlvest,  et kas jääbki 16 korda kiiremini roosteta masin siis,  kui ta on must. Et selles mõttes kindlasti puhtaks. Seal on rohujäägid, need on happelised, niiskus,  korrosioon, et see on see, mis kindlasti masinat kõige  kiiremini ära tapab. Et mitte lihtsalt vaadata, et noh, siit nüüd juba läigib,  et lasen siit veega üle vaid tegelikult see alumine osa on  oluline ära puhasta. Alumine osa just rohujääkidest ja kindlasti masin üldiselt  ja siis nii-öelda kuiva jahedasse ruumi,  et võib-olla see on selline hea hoiutingimus. Teine asi, kütused, et kindlasti, kui nüüd on ei tea,  mis kütusega on tegu, et siis on olemas nii-öelda  spetsiaalse kütuse muruniidukitele ja kahetaktiliste saagid,  trimmeritele soovitakse seda kasutada, et see kindlasti peab  talve vastu. Teine asi on, et poes müüakse ka siis nii-öelda väiksed kütuselisandite,  kui see viimane niitmine teha, siis panna seda vastult  õigele kogusele paaki sisse ja minna siis nii-öelda talvel vastu. No aga kui see kõik ei ole niimoodi läbimõeldud  ja on ikkagi jäänud tilk sinna kütust, et sellest peab  kuidagi vabanema, siis lihtsalt niita lõpuni see ära kuskil edasi-tagasi. Mõistlik oleks niita lõpuni ära ja, ja võib-olla  siis ka võib-olla törts panna sellist 98 peale,  et seda seda me kutsunud ja täna nagu kõige kindlamaks kütuseks,  mida nii- taga saab. Kaks olulist asja, siis peske puhtaks korralikult kuiva  ruumi seisma, eksju, ja kütusepaak tühjaks. Just, ja võib-olla kolmandaks asjaks see,  et tegelikult hooldust on alati mõistlik  ka sügisel ära teha, et esiteks kindlasti kõik hooldused  ja ettevõtted tahavad neid varuosi müüa hästi hea hinnaga. On seda, on mõistlik teha. Ja teine asi on ka see, et tegelikult need õlid  ja igasugused jäätmed nagu ladestuvad sinna masina põhja et  siis on hea sügisel sooja mootoriga see välja lasta,  uus õli sisse panna ja minna rahulikult talvele vastu. Ja siis kevadel, kui esimeseks niitmiseks läheb,  saate võtta masina, mis siis ikkagi käima läheb  ja päriselt saab hakata tööd tegema. Just. Nii, aga võtame selle robotniiduki nüüd kas robotniidukiga  võib nõnda käituda, et see, kus tema, see tore kodu  või laadimispunkt on, et noh, sinna ta oma nina on pannud  ja sinna ta siis jääbki või? No tegelikult mitte, et see on kindlasti hea meile hooldustele,  et meil on see väga hea nii-öelda rahateenimis,  viis, kui nii tehakse. Aga tegelikult mitte, see ei ole see, mida me soovime,  et me soovime, et kliendid ostaksid masinad,  na saaks neid aastaid kasutada. Ehk siis täpselt samad protseduurid tegelikult. Et masin peab olema sügisel puhas masin taas üle pesta  korralikult või kindlasti neid masinaid pesta ei tohi. See on jälle taaskord, see soolused on väga rõõmsad,  kui te olete öelnud, me võime masina puhtaks,  siis meie jaoks tähendab see seda, et tegelikult on,  seal võivad päris suured kahjustu. Seda masinat võib pesta. Ütleme nii, et mõistliku, et alati pigem on võib-olla sihuke  niiske lapp ja nii-öelda mõistlik kasutus. Paljudel masinatel on ka pesu nii-öelda niplid olemas külje peal,  kus pannakse see voolik külge, tõmmatakse masin käima,  ta puhastab alt ära. Robotniidukite puhul on tegelikult ainult kuiv puhastus lubatud. Või pigem niiske lapiga, aga kindlasti mitte veega. Selge nii, no esimene asi on, puhastame selle  siis niiske või kuiva lapiga ära. Just siis on kindlasti masin võiks olla kuivas kohas,  aku võiks, võiks ja peaks olema laetud. Et ärme jäta teda õue kuhugi sinna, kus see tema  laadimispunkt on seal kodus. Mitte ainult masinat, vaid ka terminali,  ka terminal tuleb talveks ära võtta, sest  ka terminalis on elektroonika, mis siis nii-öelda niiskusega  tekitab probleeme, et mõistlik on seda hoida heas kohas. Mis veel, mis veel kindlasti hooldus, et samamoodi on,  tal on terad, terade teritus, üldine kontroll,  võibolla suve jooksul mingisugused kuluosad ära kulunud,  neid oleks mõistlik vahetada. Jälle on sügisel hea teha, hinnad on paremad aega rohkem. Kevadel on kõigil kiire, kõigil on kohe vaja,  muru kasvab. Et pigem teha sügisel ka see terade teritus,  et tõesti siis olekski nagu täiesti töökorras,  kui. See selles mõttes ma ütlen tihti minu jaoks on nagu olemas  mõiste stardivalmis niidutehnika, et tehke seda sügisel. Et see on kõige parem ja kevadel on, ütleme nii,  et kevadel tuleb tegeleda kevade asjadega  ja puhata, et et selles mõttes las see tehnika jääda sügisesse. Kuiva kenasti ootama. Nii aitäh täna hommikul pilt, selge, kuidas  siis panna oma muruniidukit talve korda,  on need siis robotmuruniiduk või selline? Käsitsi lükatav? Nüüd aga räägime sellest, mis puudutab hiljutist tormi,  no ma arvan, et paljudel inimestel tuli siis meelde taas see,  et kui oluline on meie jaoks näiteks elekter  ja me ilma selleta justkui ei oska üldse hakkama saada. Tere hommikust, Jako. Tere hommikust. Selleks, et nüüd nädal aega näiteks iseseisvalt hakkama saada,  selleks on tegelikult terve hunnik asju,  mis võiks kodus olemas olla. Mis neist on need kõige olulisemad? Kõigepealt on see, et need, see hunnik asju nädalaks mahub  umbes sellisesse kasti ära, kodus ei pea ta kastis olema  võib-olla kapis ja riiulil. Ja, ja, ja võib-olla alustades sellest, et kõik need asjad  on meil internetipäeval, tasub kasutada kriis.ee lehekülge  ja vaadata sealt üle siis käitumisühised kriisiolukordades  ja seal on ka olemas kriisiolukorra varude meelespea  ehk siis täitsa võimalik endale komplekteerida koju selline varu,  millega toime tulla. Aga siin on jah, erinevaid asju, nii nii toiduaineid kui  toidu valmistamis, aineid kui hügieeniks tarviliku. Kui no ma näen siit kohe näiteks makaronid,  on siin erinevaid konserve, on siin Enamus asju mulle tundub, et on nagu söögiasjad näiteks  täistera kaerahelbed, nii edasi, mis siin lisaks toidule  lisaks veel on see, et kui nüüd Kas või see? Pühapäevane Võru Võru piirkonna lugu võtta aluseks,  et siis on olemas valgustusseadmed, mis üks on seal sinu  käes ja, ja teine taskulamp, et miks meil valgust vaja on,  eriti sügisesel ja öisel ajal on see, et just pimedas,  nagu ütlesid ka haigla juhid, et inimesed kipuvad kukkuma et  endale mitte vigastusi tekitada ja näha,  siis mida, mida teha, et siis on hea mõni selline liikumise  ajal kasutatav lamp ja siis võib-olla ka mõni,  mille saab leediga tänapäeval panna kuhugi köögikapi nurga peale,  et oleks priimuse peal võimalik siis süüa  ka teha. No vaatan, siin on näiteks üks aku põhimõtteliselt,  aga see torm näitas meile seda, et ega sellest ei pruugi  palju abi olla, et mu telefon võib näiteks laetud olla  ja mul on akud ka, aga ma helistada ikka ei saa,  sest need telefonivõrgud on maas. Just aga, aga akupank võib vajalik olla selleks,  et, et nii nagu Me vahest ütleme ka, et,  et kriis on tõsine asi, kriisi reguleerimine ei pea olema  võib-olla nii tõsi tõsine asi ja valmistumine,  et seda võib natukene niimoodi lihtsamal viisil  ka teha akupank, telefoni või nutiseadme  siis nii-öelda tööea pikendamiseks. Ja kui te olete näiteks ole valmis äpi alla laadinud oma  telefoni sisse, siis seda loomulikult võiks enne nii-öelda  kriisi saabumist läbi lugeda, seal on ka kõik need  käitumisjuhised ja, ja palju muud veel kasulik olemas. Aga see jääb alles ka siis, kui andmeside ja,  ja mobiiliside on kadunud ja, ja ta võiks olla ikkagi kriisi  ajal abiks ja kohaks, kust sa saad vaadata,  millised on need juhised, mida siis peaks tegema kriisi ajal. Nii et see akupank ei ole võib-olla jah,  ei aita küll helistada, aga aitab võib-olla säilitada  siis endal mingi informatsiooni, mida kindlasti tänapäeva  inimesed ei ole välja kirjutanud endale. Jako see kriis näitas ka seda, et inimesed võivad jääda ilma veeta. Kas see tähendab siis seda, et igaüks meist Peaks põhimõtteliselt mingit tünnivett pidevalt kodus varuks hoidma. Jah, see nüüd jällegi sõltub inimestest,  et kas nad elavad linnas või ka tänapäeval tegelikult maal  vee kättesaadavus on, me oleme teinud selle enda jaoks  mugavaks ja, ja kui elekter ära läheb, siis reeglina on väga  keeruline aru saada, et kuidas me ka maapiirkonnas  või eramajas nii-öelda veele ligi pääseme. Et kui on enda jaoks selgeks tehtud see,  kustkohast joogivett. Saab võtta ka siis, kui elekter ära kadunud on,  siis võib kodus olla minimaalne pudeliveevaru näiteks aga  kui ei ole sellist kohta lähikonnas, siis tasuks võib-olla  enda juures hoida ja meie soovitus on, et,  et inimese kohta selline kaks liitrit vett päevas toidu tegemiseks,  üks liiter juurde. Ja, ja kindlasti sellega tuleb arvestada,  et kriisi ajal me ei saa sellisel viisil talitada nagu siis,  kui meil kõik mugavusteenused olemas on. Peame käituma kokkuhoidlikumalt ja teine pool,  kui kriis läbi saab. Ka inimene ja elanikkond peab endale natukene aru andma,  et tavapäraselt ei juhtu meil ka näiteks seda,  et noh, kõik ühel ajal linnas näiteks lähevad duši alla,  et ka siis võib esineda tõrkeid peale kriisi  ja nii-öelda selles taastamisfaasis Väga olulised on kõik need asjad, akud, valgustid,  toiduasjad nii edasi, aga teine pool on ju kõik see  mõtlemise asi, et läbi mõelda, mis siis tuleks täpselt teha,  kui näiteks elekter ära läheb. Absoluutselt et, et mida me ka püüame innustada,  nii nii inimesi, kohalikke omavalitsuse kui korteriühistuid,  seal vahepeal veel külakogukondasid sellele mõtlema,  et mida me oma nii-öelda mugavustsoonist ilma jäädes  peaksime ette võtma, kuidas me toime tuleme. Sellepärast et nagu näha on, ikkagi suuremate,  selliste, ka loodusõnnetuste ajal on, on riigiteenistustel käed,  jalad tööd tegemist täis kas või selle näite puhul praegu  puude saagimine teede pealt, et oleks sõidetavus tagatud. Et siis inimene peaks ikkagi ise kodus hakkama saama  ja just see mõtlemine selle peale, kuidas ma toime tulen,  see on oluline, sest kui inimene mõtleb,  siis ta kasvõi alateadlikult ehk ka midagi natukene selles  suunas toimetab ja, ja võib-olla on eeldus olemas,  saab paremini hakkama. Et iga perekond võiks tegelikult ka selle läbi mõelda,  et juhtub selline olukord, elektrit ei ole,  kust me siis saame abi, kuhu me peaks pöörduma,  kuhu me võib-olla sooja läheme näiteks või  mis iganes just, et, et, et jällegi need võimalused ja,  ja nii-öelda soovitused ja juhised on kõik nendes kriispee  lehel ja, ja ole valmis äpis olemas, et samamoodi  päästeameti kodulehel, et hästi lihtsalt kuni kuni  ka ütleme siis imemaitsvate roogade retseptideni,  mis on, ütleme võimalik teha sellistest varudest täiesti kuivainetest,  nii et, et, et see mõtlemine on oluline,  mida paremini me oleme valmis, seda vähem me peame ise  ka kartma ja seda paremini me saame hakkama. Hakkama Jako, suur aitäh ja jõudu teile teie töös,  aitäh. Meie saame nüüd aga natukene targemaks selles vallas,  mis puudutab kesk ja vanemaealiste haridus  ja töökarjääri. Jaa. Kui me vaatame Lääne-Euroopa eakaid, siis me näeme,  kuidas paljud neist kütavad mööda maailma jahtide  või autosuvilatega ringi turnivad mägedes sukelduvad  ja mida kõike veel. Eesti vanemaealistest sissetulekud pole nii suured,  mistõttu on ka nende elulaad märksa tagasihoidlikum. Millest sõltub meie pension, vastab kohe Tallinna Ülikooli  rahvastikuteadlane luule Sakkeus. Eesti 50 aastaseid ja vanemaid iseloomustab üks Euroopa  pikimaid haridusteid ja töökarjääre. Samas aga pereelule on meil kulunud tunduvalt vähem aega. Mida pikem on töökarjäär, seda rohkem võivad vanemas eas  inimesed omada ka sissetulekuid. Palgalõhe kandub mitte niivõrd selle palkade ebavõrdsuse  tõttu vanemasse ikka, kuivõrd ka lühema töökarjääri tõttu. See on ka üks olulisi põhjuseid pensioni,  mitte suurtes vahedes. Viimastel aastatel näeme, et juba 1900 kuuekümnendatel  aastatel sündinud meestel on kasvanud mitteaktiivsus  perioodide hulk ehk need perioodil nende elus,  mil nad ei tööta, suurenevad samas kui juba viiekümnendatel  aastatel sündinud naistest alates aktiivsusperioodid suurenevad. See ennustab meile, et tulevikus saavad olema meeste  ja naised sissetulekud vanemas eas ehk. Ja. Maria Stuart on meil täna külas õige pea,  kuuleme neid musitseerimas, aga praegu ajame natukene juttu ka,  tere hommikust. Kust, miks ikkagi Maria Stuart, ma arvan,  te olete sellele küsimusele varemgi vastanud,  aga siiski. Et kas on mingi uus teooria? Nii et tegelikult, kui me bändi alustasime,  isis meil bändis olid kõik tüdrukud, välja arvatud meie  kitarrist Margus Sekk, siis tahtsime kuidagi teda tema nime  tuua bändi ja panime bändi nime tema kassi järgi. Ei mingit kuninglikku inspiratsioon. Millal te alustasite, sa ütlesid, kui te alustasite,  aga millal see oli 2013 50. Plaadi peal, mis teil valmis on saanud, on uusi lugusid,  aga on ka selliseid, mis on juba aastaid sahtlis seisnud,  mis nad seisid seal siis ei kõlvanud varem. Ja mõned lood on tõesti sellised, mis on nagu paar korda,  võib-olla kunagi 10 aastat tagasi kusagil proovitud,  aga ei ole, ei ole nagu seda õiget tunnetust tekkinud,  mis see kõige vanem lugu siin on siis 12-st? Hea küsimus on. Liivatera on juba tegelikult aastast 2009  ja see on ka plaadi kõige esimene laul. Lugu vaja seismist ja laaderdami. Aegu samal ajal kuidagi noh, muusikas ja tohutu palju muutub,  ühel hetkel tuleb, ma ei tea, luuper moodi  ja ühel hetkel outo ton ja või siis tuleb nad ümber teha. Ja tegelikult ongi see, et oleneb ka, mis kujul nad nagu  valmis on, et siin on näiteks olnud siis tekstid ja,  ja mingisugune niisugune algeline meloodia on alles olnud. Aga näiteks liivateraga juhtus niimoodi,  et mina andsin selle meie uuele klahvpillimängijale kuulata lihtsalt,  et mis ta arvab ja aga temal oli endal mingisugune põhi  kunagi varem valmis tehtud ja ta sobitas nagu kaks asja kokku. Ja lõpuks tuli nagu selline asi. Lood on kõik teie endi tehtud ja. Ja kuidagi seda sama muide, et noh, tuleb ajaga kaasas käia,  tuleb mingisuguseid saunde keerata moodsamaks. Pigem teeme ikkagi seda, mis meile endale meeldib  ja tunne on, et, et kuidas tahaks teha ja  mida ise tahaks teha. Aga ilmselt nagu kõik see, mis väljaspoolt ikkagi tuleb,  see mõjutab meid kuidagimoodi ja noh, miski jääb kusagile  alateadvusesse ikka kinni, et et see võiks nüüd olla natuke  nii ja, ja mõni teine asi natuke a, et aga jah,  üldiselt me nagu väga seda moodi ei jälgi. Aga kes on mõjutanud kõige rohkem või inspireerinud,  ma vaatan, et tänate kõiki neid armsaid inimesi,  kes on olnud toeks ja, ja abiks ja. Väga inspireerinud muusikas näiteks. Näiteks muusikas, kes teised muusikud Aga kui ma saan aru Näiteks tekstide mina kirjutan nagu tekste  ka bändis, et mind on võib-olla bändidest Eesti bändidest  kõige rohkem inspireerinud vennaskond ja Tõnu Trubetski,  Allan Vainola. See koolkond. Siis ma eeldan, et ka näiteks kosmiku lähevad teile korda  ja me oleme kosmikutega isegi koos. Kontsert. Kosmikud olid hiljuti siinsamas stuudios  ja ütlesid, et noh, nemad ikka hiljem, kui kell 10 tänasel  päeval väga esinema ei taha minna. No eks publik väsib ka ära hiljem, aga näiteks sellel  laupäeval meil on väga heal kellaajal esinemine,  et esineme kell pool 10. Luunja. Kontsert Luunja Luubine enne meid Koopa orav pärast anon. Ja kuuleb ka kõiki neid peaaegu kõiki neid uue plaadi laule ja,  ja mõned vanemad lood tulevad ka ikka ära mängimise. Et pool 10 on täitsa hea õhtul esineda, aga kuidas on enne  kella üheksa? Kaheksa 55 näiteks. No see ärkamine on päris raske, me ärkasime täna kell viis,  õnneks me tulime Tartust eile juba siia ära,  aga noh, ütleme niimoodi, et õhtul on märksa lihtsam küll. Me kuulame siis kohe lugu pealkirjaga avakosmosesse  ja me palumegi teid juba lai. Aitäh ja aga kell üheksa on ju viimased uudised,  aga enne seda on Juhanil veel üht-teist öelda meile nimelt  siis halo ween on tulemas, sest täna on 29. oktoober juba  oktoobri lõpp kohe-kohe käes ja no millega sa seda halo  weeni siis nüüd seostad. Jah, oh õudust, haloween on väga lähedale jõudnud,  juba neljapäeva õhtul jooksevad kõikvõimalikud koletised  ja muud põnevad tegelased ukse tagant ukse taha kotid kommi  täis saada. Eestiski on halloweeni tõesti populaarsust järjest kogunud,  aga USAs muidugi halloweeni tähistamine igal aastal võtab  täiesti uskumatud mõõtmed ja USA president Donald Trump  ja Melanie Trump on nüüd avalöögi andnud,  võõrustasid nemad valges majas väikseid kolle,  superkangelasi ja väiksed dinosaurused, olid seal  ka palju muid tegelasi, mõistagi veel sõjaväelaste  perekonnad ja kohalikud koolilapsed koos oma vanematega  ega said siis valge maja hoovis kollitamas käia  ja president koos esimese leediga jagas lahkelt kommi  ja muud nänni. Valge maja oli ka mõistagi halloweeni puhul ehitud,  maja kaunistasid kõrvitsad nõiutud puud ja väädid. Muusika, tants ja trall valges majas, see on  ka iga-aastane traditsioon ja seal me näeme. Üks tore minion on ka seal presidendi ees. Täitsa uhke, aga jah, et USA-s on muidugi see halloween  päris püha. Kas sina ka tähistab seda kuidagi, Juhan,  on sul mingisugused oma taktikad, kuidas nende kõrvitsatest  laternat saada? Ei, ma tõesti ei tähista, mu laps on ka veel  nii väike, et vara vara, õnneks ma veel pääsen sellest,  et ma olen rohkem selline mardi ja kadripäeva mees. Aitäh Juhanile õige pea, uudised eetris,  muidugi need kõrvitsad annavad ka võimaluse meisterdada ja,  ja meie ootame siis teie toredaid pilte teie meisterdustest  ja neid pilte on tulnud väga palju. No siin on näiteks näha, ma ei suuda öelda. Meil on mingi moodsam nimi ka, aga ma ei tea praegu,  mis see nimi on. No eesti keeles on tore sõna vurr kasutada puidust vurri  mõistet just panete pöörlema vahvasti. Siin on keegi sügist lehemeest ja. Ja, ja igal juhul meisterdused, olgu need  siis pehmest materjalist või näiteks puidust  või metallist. Täna sai siin makrameed tehtud puulusikaid näiteks jah,  väga tore. Saatke meile. Ja meie näitame neid siis teistele ka ja teised saavad inspiratsiooni,  teevad järgi. Aga? Maria Stuart ja avakosmosesse on see lugu,  mis nüüd kõlama hakkab, mõnusat kuulamist. Kõike head teile tänaseks. Jaluta. Teispritsin varba. Lumesulate. Auto. Lasid peegelduma üks mul veider silu. Koristamata. Ära lapsed. Ta. Vist 10. aprill. Ja. Ja. Ja. Ja. Siia. Pooleks lõika nud lennuki. Meespüg kasti kõrval pooltühjast pudelist. Koristate ära. Lapsed. Kus siis? Ja. A. A. Ja.
