Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistega on stuudios Kai Vare. Riik ei suuda ohjeldada Liba kütusefirmasid, mis jätavad kütused käibemaksu maksmata. Hinnanguliselt jääb riigil saamata ligi 700 miljonit krooni, avastas maksu- ja tolliamet loodab, et olukorda aitab parandada kevadel vastuvõetav seadus. Peipsi rannakalurid protesteerivad keskkonnaministeeriumi otsuse vastu katkestada kutseliste kalurite püügiõigus kuni käesoleva aasta lõpuni. Lõunapoolsete väike kalurite sõnul on riiklikud püügikvoodid nende suhtes ebaõiglased sest nende püügitingimused on teistsugused kui põhja pool. Venemaal hukkus lauto põlengus üheksa, lehmalaudahoone oli kindlustatud, loomad aga mitte. Vene õigeusu kirik tahab inimestele lähemale jõuda interneti kaudu samas lehekülje Youtube'is. Ilmateade lubab vihma ja mõnel pool ka lörtsi. Puhub tugev tuul. Sooja on öösel kaks kuni seitse, päeval neli kuni seitse kraadi. Maksu- ja tolliamet on tunnistanud, et Eestis tegutseb kütusefirmasid, mille tegevusperioodiks on vaid mõni kuu. Need firmad ei maksa sisse toodud kütused käibemaksu. Seeläbi jääb aga riik igal aastal ilma sadadest miljonitest kroonidest. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Palusin Eesti Õliliidu juhil Toomas saksa libafirmade petuskeemi selgitada. Lihtsalt jäetakse käibemaks maksmata, kuna vastavalt Euroopa Liidu seadustele käibemaks on ainukene maksmise kohta ei kohaldata kriminaalvastutust, see on selline maks, meil on muidugi mitte maksta või seal tegelikult on ainukeseks karistuseks noomimine. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Monika Jõesaar tunnistas, et olukord on tõesti raske. Teabeanalüüsi andmetel on oodata maksukahju sel aastal tsirka 700 miljonit krooni registreeritakse ennast majandustegevuse registris kütuse käitlejana tegutsetakse tsirka kaks, kolm kuud maksuametile vahel isegi deklareeritakse maksud korrektselt ära. Ainuke asi, et jäetakse maksud tasumata. Mida peaks ette võtma? Õliliidul on laual kaks ettepanekut. Nii nagu praegu aktsiisilaod korjavad aktsiisimaksu julgeolekuvaru maksu võiks aktsiis elavad hakata korjama ka käibemaksu, kui tal vastas nii-öelda Euroopa direktiiv, mis seda keelab kurigi meie naabrid Lätis on, selles ootan läbi viia ja Lätis toimib süsteem imeilusasti. Oleme käinud ka sellise variandi välja, et maksustada näiteks kütused null käibemaksuga ja lisada selle võrra aktsiisimaksu, et noh, lõpptulemus oleks riigile sama, kuid ka siin on poliitilist vastuseisu ja samuti Euroopa Liit nagu ei lubaks seda teha. Maksu- ja tolliamet loodab aga vedelkütuste seaduse muudatustes, mis peaks seaduse kuju saama Riigikogus järgmise aasta aprillikuus. Tahame teha ettepaneku, et majandustegevuse registris, et firmasid ennem ei registreerita, kui tagatis tasutud. Peipsi rannakalurid ei ole rahul keskkonnaministeeriumi otsusega katkestada kutselistele kaluritele püügiõigus kuni käesoleva aasta lõpuni. Septembris välja kuulutatud riigikeele põhjus on toodud kvootide ammendumine. Igor Taro jätkab. Kui sonar. Teest võis Peipsi-äärses külakeses olla isegi mitu väikest tindikuivatustehast, siis lähiajal võivat rannast kaduda ka viimased kalurid. Peipsi põhjaosas püütakse kala Mutniku ehk põhja, nood aga, mis tähendab korraga suurusjärgu võrra suuremat saart. Selliste vahendite püügiluba on väga kallis ning lõuna pool polegi neid ühtegi välja antud. Kvoodid kehtivad aga kõigile ühesugused, mis on väike kalurite suhtes täiesti ebaõiglane, leiab pereesias. Palosaare kandis tegutseb Voldemar saarestik. Aga meie saame päevas 10 20 kilo ja püüvõrguga ja meie odavamat peret ära, mees kütteraha isegi tagasi. Pere tahab süüa. Meil käivad lapsed ülikoolis, kui meie lähme võrguga püüdma, me ei saa seda kala, kätlesime, stan, mõrra ääreski seisab. Meie ei saa mõrdade juures püüda müüa püüdev seal, kus on kõige sügavam koht, ütleme, keset terve Eesti-Vene piiri ääres, kui veevooluga Pole, siis meie üldse kala ei saa, sellepärast kala ujub ninaga alati veevoolu vastu. Riiklikud püügikvoodid ei soosi just need, kes tegelevad traditsioonilise kalapüügiga ja seda põlvest põlve. Võrdsust pärit kalamees Mihhail krohv ütleb, et nii tema vanaisa kui isa olid kalurid ja tal polegi oma elukohas midagi muud oma eluga peale hakata. Kui kala püüda. Sõnimaalisse. Õde läinud nädalal avaldas siseministeerium Eesti omavalitsuste haldusvõimekuse edetabeli, mille tagaosas olid just Peipsi-äärsed vallad. Otsene seos edetabeli ja traditsiooniliste elatusviiside hävimise vahel on, tasub uurida, leiab Põlva maavanem Priit Sibul. Aga loomulikult, et kui me tahame, et inimesed maapiirkondades elavad ja neil mingeid toimetamisi on, siis nende ega maal innovatsioonikandi saa, et kuskilt tuleb nagu kasvada, et kui kui need, mida aastasadu on tehtud ja toimetatud, et need need alad kõik ärkama kaovad, et ega siis nii-öelda tühjale kohale päris lihtsalt iseenesest muidugi tekkinud. Igor Taro rahvusringhäälingu uudistele. Järve äärest Margitta otsmaa paluks kommentaari keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhatajalt Ain Soomelt. Viimastel andmetel ei ole nagu koha latika kvoodid Peipsile Eesti poole pealt veel täis püütud, aga püük on samas kinni pandud esimesest oktoobrist ja selle klausliga, et kui uute andmete kohaselt kvoodiruumi jagub, siis lubatakse ehk taas püüda. Kalurid on vihased, et nad on maksnud võrgulubade eest aasta lõpuni ega püüda ei saa. Viimased andmed, mis ei ole veel päris lõplikud, paraku näitavad, et ahvena kvoot on siiski praegu lõhki püütud koha ja latika puhul. Ehkki aga probleem on selles, et isegi kui kehtestada püügivõimalused veel suuresilmalisi püünistega püüdmiseks, siis andmed näitavad, et ikkagi ka nende püügivahendiga tuleb ahvenat ja loomulikult ahvenakoodid on meil ka rahaliselt kokku lepitud, et meil ei ole nagu võimalus minna ja püüda neid koote küla. Aga võib juhtuda, et enne aasta lõppu võimaldatakse midagi ikkagi püüda. Me vaatame lõplikud andmed üle, uurime vene poole pealt, kui palju nendel kasutust on, kas on võimalik teha mingeid kokkuleppeid siin veel, et vene poolega gooti vahetada. Aga kui neid kokkuleppeid ei sünni, siis me ei saa nagu jätkata olukorras, kus me oleme oma kvoodi täis püüdnud. Sõrmul hukkus laudapõlengus, üheksa, lehmalaudahoone oli kindlustatud, loomad aga mitte. Päästeamet sai teate põlengust Valjalas eile veidi enne keskööd. Päästjate kohale jõudes olid leegid juba lauda katusest väljas ja kohalikud inimesed päästsid Lüpsilehmi. Kõiki loomi siiski laadast välja saada ei õnnestunud. Laadas oli 95 lehma, neist üheksa hukkus õnnetuses, rääkis Margus mullale Valjala piima osaühingu juhataja Lilian Eensaar. Praegu kõigi oletuste kohaselt sai tuli alguse puhkeruumist. Karjaku sõnade kohaselt oli ta tasandikuringile antud momendil ja kui ta läks, siis puhkeruumi, siis oli juba kõik see tuld täis, sinna ta enam sisse ei saanud. Seal olid telefonid, mobiilid, siis ta muidugi võttis jalgratta, millel tuli kett pealt maha, jooksis meile. Ma elan siin kõige lähemal, võib-olla siin üks kolm-nelisada meetrit meie siia jõudsime, siis juba oli lahve tuli juba tuli ülevalt sealt just puhkeruumi kohalt juba esimesed talad tulid alla ja siis me hakkasin nii kiiresti kui võimalik igale poole helistama tulederetesse ja kõigile oma juhtkonnale ja meestele ja et abi on kiiresti tarvis ja siis me hakkasime pimes ja vingus neid neid loom ükshaaval lahti laskma ja ikkagi praegusel juhul üheksa looma nukkunud. Kaks inimest sai vigastada, üks oli karja, kes on praegu näo põletustega haiglas sees ja teine oma abikaasa, kes sai tugeva vingumürgituse, aga neid hommikul ma enda haiglast välja. Vene õigeusu kirik astus täna sammu lähemale nüüdisaegsele infoühiskonnale lunastaja Kristuse kirikus avati pidulikult kirikulehekülg videokeskkonnas Youtube. Krister Paris räägib Moskvas pikemalt. Internetti kui meediumi võimsusest saavad Venemaal aru kõik oma videoblogi pidava president Dmitri Medvedjevis tissidentideni, kelle jaoks nende blogid üldse üks väheseid võimalusi levitada oma sõnumit ka teistele. Ja nüüd hakkas edastama videosid ka õigeusu kirik. Jutluse kolisid otse internetti. Esimese läkituse pani mõistagi teele patriarh Kirill. Mul on hea meel, kui nende videomaterjalide läbivaatamise järel tekib paljudel huvi kirikuelu vastu. Kirik tehnikat ei karda juba enam kui 10 aasta eest, väidavad oma kodulehekülje ning määrasid isegi internetile kaitsepühaku püha. Paani Lifjafan Saturniga trükissaži Breivikile prouat laenu endale näete. Mitte ilmaasjata ei veetama kongis kirju läkitanud pühafjofaani internetikaitsjaks, rääkis õiguse ekspertide assotsiatsiooni esimees Kirill Frolov. Kogu intervjuu peab olema õigeusklik, meie ülesanne jutustada õigusega igav. Pool ka seal, kus on keelatud ning anda edasi oma mõtteid. Kirikute heiduta seegi, et internetist enam kui poole moodustab porno. Nagu märkis kunagi peaminister Vladimir Putin. Armastusest kee pole selles süüdlane flööti, rääkis Venemaa patriarhi pressitalituse ülem Vladimir digiLianski. Nii näitas rõiv gruusia keeles leida Venemaad, kuid anda edasi ka suurte poeetide sõnu. Õiguslikud aga ootavad internetis eeskätt seda, mida ilmalikudki mugavust Assisest using. Krimiitilini elutempo on praegu väga kiire tormakas, kirjeldas tänasel videoblogi avamisel õiguslik Vladimiri Katariina tsejat, koova inimene koormatud igasuguste asjade ülesannetega internet on endiselt mugav variant, et vaadata seda, millest muudel hetkedel jagunud aega. Videoblogi hakkab edasi andma jutlusi kui uudislõike kirikuelusündmustest rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Ilmast öösel sajab paljudes kohtades vihma ja lörtsi, puhub lääne ja loodetuul kuus kuni 12, rannikualadel kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaks kuni seitse kraadi. Päeval sajab mitmel pool vihma, Ida-Eestis võib tulla ka lörtsi. Õhtupoolikul saju võimalus väheneb. Loodetuul kaheksa kuni 14, rannikualadel kuni 18, puhanguti 23 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Sooja lubatakse homseks neli kuni seitse kraadi.
