Märtsi keskel, kui koroonaviiruse puhang Eestis alles jõudu kogus, piirati kõigis Eesti haiglates plaanilise töö mahtu, see tähendab see kõik haiglad, olenemata nende suurusest, pidid ennast valmis seadma suureks hulgaks koroona patsientideks. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhataja Agris Peedu ütleb, et uue võimaliku puhangu ajal võiks käituda teisiti. Kindlasti me ei sooviks need covid, patsiendid satuks näiteks Hiiumaa haiglasse või Läänemaa haiglasse, et me näemegi, et need patsiendid tuleks siis tuua, kui nad vajavad haiglaravi, näiteks Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Kui uus laine peaks tulema, siis Pärnu haigla, Tartu Ülikooli kliinikum, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla on peamised ravikohad ning Põhja-Eesti regionaalhaigla tagama kolmanda taseme intensiivravil. Põhja-Eesti regionaalhaigla saab kõrgema taseme intensiivravi pakkuda maksimaalselt 52-le inimesele. Üsna sarnaselt on asjad korraldatud praegu. Agris Peedu selgitab, et kui Põhja-Eesti inimene haiglaravi aga saab iseseisvalt hingata, viiakse ta Lääne-Tallinna keskhaiglasse, mis Tallinnas on nakkushaigla. Kui patsient vajab juhitavat hingamist, ravitakse teda Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Ja samas nii Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla tegevat loomulikult ka siis Covid positiivsete rasedate või sünnitajatega ning Tallinna lastehaigla on valmis ka siis võtma vastu Covid positiivseid lapsi. Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütleb, et ka lõunas keskenduvad väiksemad haiglad plaanipärastele vastuvõttudele. Koroonahaigete raviga tegeleb seal Tartu Ülikooli kliinikum. Ja kui siis mingil põhjusel kliinikumi ressurss peaks ammenduma või kohad täis saama, siis tulevad kõne alla hospitaliseerimise teistesse haiglatesse, sealhulgas lõunat. Arvi Vask ütleb, et neile ei tulnud koroonahaigeid ravida ka kõige suurema kriisi ajal siiski haiglast läbi. Niisuguseid patsiente käis. Aga me püüdsime kõike haigeid, kes tulid hoida isoleerituna nii kaua, kui on selge, kas neil koroonaproov on positiivne või negatiivne. Arvi Vask lisab, et enam naq kõigile haigetele koroonatesti ei tee. Sama ütleb ka Agris Peedu. Nendele patsientidele me loomulikult, kellele palavik, kellel on korralik köha, peavalu me teeme ka kiirtestid. Agris Peedu selgitab, et haiglal on küll korralik varu nii-öelda tavalisi teste, aga nende analüüsimine võtab üle nelja tunni. Aga meie kõige suuremaks probleemiks on jätkuvalt nii-öelda need tunni äärsetestit. Kuna nende arvukus on jätkuvalt Eestis ebapiisav, siis me ei saa kõikidele sissetulevatele teha, ei oleks ebamõistlik ka see, et kui patsient tuleb kiirabiga, siis me võtame sealt tavatesti ja siis ta ootab EMOs meil neli, neli pool tundi ja higist, temaga tegeletakse edasi. Ei, et kui ta on ikkagi sümptomitevaba, siis talle testi ei tehta.
