Koroonaviirusega nakatumise järel ei muutu tekkinud antikehade tase veres kuigi palju, vähemalt neli kuud pärast haiguse läbipõdemist, kinnitas Islandi geenipanga direktor kaarist Johanson Novaatorile antud intervjuus. Kui varem peljati, et antikehad kaovad inimese verest juba paari nädala jooksul peale terveks saamist, siis värske Islandil tehtud uuring tõestab vastupidist. Uuringus jälgiti pea 30000-l inimesel antikehade esinemist veres. Nelja kuu jooksul selgus, et eri tüüpi antikehad tekkisid ja kadusid veres eri rütmis. Nakkusele kõige kiiremini reageerivaid IGM tüüpi antikehi polnud reeglina enam näha kaks kuud pärast diagnoosi saamist. Aeglasemalt tekkivate antikehade hulk langes veres vähesel määral järgneva ühe kuni pooleteise kuu vältel sealt edasi ja antikehade tase enam-vähem samaks. Ühtlasi viitab uuring, et rohkem antikehi leidub vanemaealiste ja haigust rängemalt läbi põdenud inimeste veres. Kõige vähem tekkis antikehi suitsetajatel ning haigust kergelt põdenud naistel. Nädala teine uudis tuleb kosmose valdkonnast. Tallinna tehnikaülikooli ja aktsiaseltsi teatel koostöös valminud tudengisatelliit hämarik lähetati kolmandal septembril Prantsusmaguayanast orbiidile. Esialgu loodeti satelliit orbiidile saata juba märtsis, kuid start viibis koroonapandeemia ja kehvade ilmastikuolude tõttu. Tallinna tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juhi Rauno Gordoni sõnul on tegu eeskätt tudengite näpuharjutusega, kuid kogutavatel andmetel on ka praktiline väärtus, jätkab Rauno. Kordan Ta annab meile väga hästi taimestikku infot, võrreldes siis värvipilti ja lähiinfrapunaMe saame täpsemalt öelda näiteks kas, kui hästi taimed kasvavad, kas põllud on niisutatud, korralikult kasvanud, metsast tehtud lageraiet, selliseid asju saab, nagu öeldud. Eelmisel aastal saatis sama meeskonda orbiidile esimese vaatlussatelliidi Koit.
