Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, vere. Neid ootab ees kirev ja avastusterohke jalutuskäik Aafrikas vannis ja Paab ehk ahvileivapuu on vist üsna põhiline, kes siinjuures mitte kuidagi ei saa kahe silma vahele jääda. See on kõige uhkem savanni taimedest, aga põnevaid taimi on seal palju. Sedaviisi laulis siis nisugune ansambel nagu leidis, mis black Barroso ja see on tegelikult maailmakuulus ansambel, kes on aafrika kultuuri üle maailma levitanud. Ja laulu nimi on au Kematšoodia, see tähendab suulu keeles kuule mees. Ja et see kõlab natukene isegi lustakalt, kas see laul on tegelikult gospel niuke aafrikapärane gospel, aga, aga nii nagu Aafrikas paljud asjad, mis eestimaal panevad inimesi kulmu kortsutama, veavad Afreklase suuliselt naerule ja, ja samamoodi nende suhelda Jesper lauluga. Ja võib-olla on selles süüdi Aafrika maastikud, et näiteks seesama Aafrikas vann alati päikeseline, alati särtsakas ja alati üllatusi pakkuv ja aafrika savannitaim. No minu niisugune tõsine kogemus savanni taimedega, kui nad tõesti mulle ikka pärale jõudsid, oli kord, kui me olime Nad õhtul laagrisse vannis telgid üles pannud ja mul oli mõte, et ma pean natukene päevikute, kõnnin laagrist eemale. Vannis on kerge kõndida ilma rajata, seal ju on tasane maa, hõre rohi ja lihtsalt lähed läbi rohu, mõnisada meetrit. Aga noh, lühikesed püksid jalas ja siis sa tunned lihtsalt oma nahaga, kui kare on tegelikult see savannirohi. Sest ta kasvab ja kuival pinnasel ja iga gramm vett siin kulla hinnaga. Ja siis, kui ma lõpuks maha istusin, mõnesaja meetri kaugusel omaette, seal savanni lage pettuses ja hakkasin kirjutama, siis korraga vaatasin oma sokke, sandaalid ka olid sokid, sokid ulatusid poole säärani, sokid olid tihedalt täis kõikvõimalike rohttaimede seemneid. Ja siis ma sain aru, et ma olin sattunud nüüd siis nagu savanni looma rolli nende taimede jaoks. Ehk siis ma olin saanud austava missiooni levitada savanni taimi ja need olid ikka nii hästi seal sokkises kinni. Püüdsin neid sealt välja sikutada, igasugu fantastilisi konkse ogasid, Kidasid oli neil seal küljes igas Eeennalise nägu. Et ma ei saanudki neid kätte ja ütelda isegi koju tulles ja isegi pesumasinasse pannes ikka ei saanud kõiki kätte. Nojah, aga et kuidas nad seal siis niimoodi laieneda saavad, need taimed, kui? Seemneid kätte ei saa, ma kujutan ette, mõne looma kasukas ei ole neid mitte lihtsam välja noppida, arvan, et looma kasukese tähendab loomalik sokke jalas ei ole, sokke vast mitte, aga selle eest on kasukesi ja aga ega looma kasukas on ilmselt kohane sellel vane sellele taimele ja see on kõik väga, kohutavalt pika aja jooksul tekkinud omavaheline niisugune. Küll nad siis teavad, kuidas vahel hakkama. Kui nad on niimoodi ellu, vähemalt siis siis niimoodi need seemned kulgevad kaugetesse paikadesse ja vanni kogu. See elu käib ju selle peale, et ta tuleb hästi kiiresti elada siis kui on vihmaaeg ja, ja siis, kui on see pikk põuaaeg, siis tuleb kuidagi ellu jääda, tuleb jõudu kokku hoida just ja niimoodi ka need seemned levivad nendel kuivadel aegadel siis loomadega või tuulega mis tahes viisil. Ja siis nad pudenevad lihtsalt maha, jäävad oma aega ootama ja kui tuleb elustav vihm, siis nad imekiiresti hakkavad idanema. Õitsevad ja hästi kiiresti saavad ka seemned valmis. Hästi kiire, kiire on. Ja, ja noh, niimoodi see umbes käib ja tavaliselt siis kuival ajal see taime maapealne osa kuivab ära ja seemned viivad seda taimeliiki edasi. Aga teine trikk, millega metsaonni taimede ellu jäävad, on siis see, et neil on Maasest ohud, kui palju noh, nii-öelda keldreid, safreid ehk siis juurikaid, igasuguseid mugulaid seal maa sees nende sees nad hoiavad oma varuaineid, maapealne osa kaob ära, maa sees on varuained alles, nagu, kui kitsas käes, siis saavad, sealt sealt saavad, nad hakkavad sageli võrsuma juba enne seda, kui tuleb vihm, nagu, nagu saavad sellest aru ja hakkavad arenema ja neil on siis võta oma varu toitu, et ennast kasvatada. Tegelikult on niimoodi, et need maasisesed nii-öelda varulaod, fat, võhiku silmale on need täiesti aimamatut, kus seal maa sees on siis mingisugused vägevad mugulad või niisugused inimese oma jaokski väga toitvad varuained. Aga ükskord me käisime soni mehega, need on siis see rahvas, kes ongi elanud nendel aladel põliselt. Käisime koos mööda savanni ja siis siis ma nägin, kuidas tema oma kogemusega suutis noh, minu meelest täiesti tühjal maal märgata ühte paika ka imekiiresti põlvitas maha sinna jaksame kaevekepiga kühveldama kehveldasukest poole meetri sügavusele, liivakas pehmem oli ja tõmbas sealt välja korraliku kaalik. Ja, ja siis ta läks selle pooleks orgitses sealt seest mingit valget ainet välja, seda sisu ja, ja pigistas seda ja sealt tuli vett nagu sorinal. Et see oli minu jaoks täielik müstika, aga muidu oli kaalikas nagu kaalikas või jah, välja nägi nagu meiegi korralik kaalikas või isegi natuke suurem korralik niisugune naeris tooli hoopis mingi aafrika taim, neid on seal sadu, ma ei tea, mis ta nimi oli, aga teatud taimed on siis sellised, mis aitavad sanidelgi ellu jääda. Sellel ajal, kui on hästi kuiv ja vett pole kuskilt saada. See on nendel ellujäämise küsimus. Aga noh, minu jaoks näiteks on see täitsa selle tasemeni, ma ei ole Aafrikas jõudnud vannis tühja maa peal kühveldama hakata ja poole meetri sügavuselt korralik naeris välja tõmmata. Intuitsioon peab olema vastavalt aafrika inimesel sajandite kogemus, lastega tuba ja kõik need muud. Ja nendest rohttaimedest võib olla, näed, mida, mida ma tean ja mida ma oskan nagu, nagu määrata ja mis on ka väga põnevad, aga üks nendest on karjamaa, punahein on ta nimi. Ta on nime saanud siis sellest, et kari loomadele ta hästi sobib, aga mitte ainult siis koduloomadele, vaid ka savanni metsikutele, loomadele ja punahein sellepärast, et on punast värvi niuke punakat. No nii peaaegu et meetri kõrgune hästi ilusate punaste pähikutega ja niisama huvirändajana Aafrikas rännates naudid seda, et annab nagu sa vannile värvi nihukese punase tooni, annab hästi ereda punase tooni. Ja seda karjamaa punaheina on siis Aafrikast nahka hakatud mujal troopikas kasvatama teistes maades ja ja näiteks Austraalias andagi dekoratiivtaim aga näiteks Kariibi mere saartele, kui ta viidi, siis seal on ta nagu kariloomade jaoks, nii et üldiselt teda tuntakse ka teistel mandritel praegusel ajal. Ja üks niisugune teine huvitav taim on minu jaoks, mida ma alati märkan, on sõrm, rohi. See on hästi madal taim, vaevalt niuke kämblakõrgune. Ja ta kasvab hästi tihedasti ja lopsakalt, nii et isegi seal, kui on olnud juba proua kuiv, siis selle koha peal on maas nagu niukene vetruv roheline, pehme muru. Kust see nimetus on tulnud. Tal on niisugused sõrmed, moodustised seal lehtede peal. Ja tema juured ulatuvad tohutult sügavale kuskil kahe meetri peale välja. Selle tõttu leiab ta ka vett kuival ajal seal vannis ja oma juurtest saadakse ravimit suhkruhaiguse vastu. Ja teda on paljudes maades troopikas kasvatatud, sest sellest saab imemõnusa muru. Et ta ühesõnaga paned lihtsalt kasvama ja ta moodustab pehme rohelise vaiba ja kasvab ka siis, kui on tikk, põuaaeg. Alati on ta ilus ja dekoratiivne. Täiesti unikaalne, siis seal, et tal on niivõrd pikad juured, et ta saab kõik kätte, erinevalt siis teistest taimedest pole osanud endale nii pikki juuri tekitada. Otsa vannis on kindlasti ka taimi, kellel on veel palju sügavamad juured aga üldiselt näh, nende juured ulatuvad enamasti hästi sügavale, sest et vesi on väga hinnaline, vett peab kätte saama, see on eluküsimus. Aga nendes teistes, noh, ma mõtlen, et kui Eestis saaks seda sõrmrohtu kasvatada, siis vist väga paljud hakkaksid seda silmapilk kasvatama, sest mõnes mõttes võiks seda pidada ka laisa mehe muruks. Et sul ei ole vaja üldse hooldada. Kogu aeg on sihuke madal, ilus, pehme muru maas, aiapidajate unistus jah. Aga siin ta ei kasva, kahjuks on siin tema jaoks liiga külm ja mõnedes maades on ta muidugi visanud ka selle vigurid on hästi elujõuline. Et nii-öelda kargab aedniku käest loodusesse ja see on näiteks just Bermuda saar niimoodi, et, et seal on ta läinud kasvatatavatest piirkondadelt ise laiali saanud niukseks umbrohuks ja vallutanud tohutud alad enda alla ja saanud lausa nuhtluseks, nii et seal nimetatakse seda mõnikord Bermuda rohuks, aga mõnikord nimetatakse aednikud nimetavad seda ka saatana roogsalber, muudas. Ta selline natukene metsik on oma käitumises. Ei allu, ei kuuletu ja mingit kahtlust ei ole, et see sõrmrohi Aafrikas ei saa iialgi muutuda selliseks umbrohuks, sellepärast et seal ta on paljude teiste elukoosluse liikmetega koos ja tal on oma nišš seal, kus ta on ja, ja see elukooslus ise hoiab teda oma nišis kogu aeg. Ja kui nüüd mõelda natukene kõrgemate taimede pealekasvu poolest, siis põõsastest on, on niisugune, võib olla kem põõsaseltsuse vannis on prote. Eestis võib-olla vahel harva võib osta lõikelillena seda aga ta on väga eksootiline, väga haruldane mõtlejad kasvavad ainult lõuna poolkeral. Nende välimus on täiesti unikaalne, noh, nad on põõsad ja nendel on, eks need suured rusikasuurused õied ja need on tohutult dekoratiivsed, tohutult värvilised ja erinevatel Brotherlikkidel veel eri värvi. Ikkagi kui Karl Lynne taimedele ladinakeelseid nimesid andis, siis prote tulebki hiinakeelsest perekonnanimest. Ta pani selle kreeka jumala proteuse järgi, sest Proteus siis antiik, loo, kes oli selline jumal, kes vägagi kergesti suutis oma kuju muuta. Ja selle tõttu, et just need pruute ja õied võivad olla kohutavalt erinevad ja lehed ka väga erineva kujuga. Ten värv ei ole erinev, vaid ka kujusid nad võimelised muutma. Ja just lehtede kuju näiteks on väga vaheldusrikas. Ja nendest teades seda, noh, nad on ka, ütleme väga iidsed taimed, nad kasvasid kümneid miljoneid aastaid tagasi, kui oli olemas veel see Kondvana manner, misi hiljem lagunes, Austraalia läks ja Antarktikasse, Aafrikaks ja nii edasi. Et juba sel ajal olid nad olemas ja nahka paaniliselt, nad on niisugused kummalise niisukese aegse ehitusega aga just selle tõttu on nad kõigi nii-öelda, et maailmaõite seas väga erilised ja Lõuna-Aafrika vabariigis, kus neid eriti palju kasvab seal näiteks vannis, on teinekord niimoodi, et on üks õitemeri sinised, kollased, punased õied ja, ja kõik on prootajad tegelikult. Et siis üks nendest Brothia liikidest on Lõuna-Aafrika vabariigi rahvuslill. Selle nimi on kuningproov ja, ja see on kõige suurema õiega pruut tehases, kõikidest nendest. Kui mõelda seda tegelikult siiski meeletud taimede kuningriiki, mis seal Aafrikas valitsed, eks ole, kuigi on ka väga palju kõrbe ja muud, aga siiski taimi, siis on nad vägevad. Aafriklased ju teadaolevalt kaljujoonistel armastasid kujutada just loomi ja jahistseene ja sõjakäik, et ei tea, kas nad oma imelisi taimi ka vahel kaljudele joonistasite. Neid ei ole säilinud. Näinud küll neid vanu jooniseid, seal näiteks just sonid 10 tuhandete aastate vanuseid, aga agadest taimi seal tõesti ei ole, seal on loomad võib-olla loomadega seal nagu ka, ütleme Austraalias ma olen näinud, et kaljujoonised et sellised loodusrahvad, neil on ilmselt loomadega nagu kuidagi tihedam, lähedasem, tähtsam olulisem suhe kui taimedega. Nii et mina ei tea, et seal kaljujooniste peal oleks. Taimi kujutati Egiptuse vanaegiptuse kultuuris. Aga, aga mitte seal. Loomad olid Teie elutähtsad olendid number üks ilmselt ka vist jah, et noh, inimene tunneb kuidagi lähedust, nad on ju sageli tootemloomad ja, ja, ja niisugused eetilised elukad ja et nad on, nad on mingil kombel olnud lähedasemad inimese jaoks võrreldes taimedega. Aga taimed on muidugi väga tihti sellised igapäevaelu olulised aitajad, osa toiduks, osa ravimiteks, osa igapäevatarbeks, eks, ja ja näiteks nendestsamadest põõsastest on üks põõsas, mille mina tahaks küll eesti keeles nimetada hambaharja põõsaks. Tal on ametlik nimi, botaanikud Eestis on pannud tugev paintpuu ja mina ei saa aru, miks ta on niisugune nimi on sellepärast et kõik aafriklased teavad, et see on kõige parem hambahari, mida üldse on võimalik saada seal Ta on tegelikult sihukene madal põõsas võib-olla meenutab veidikene näiteks salveid või, või midagi taolist. Niuksed hõbedased lehed on tal, aga tema okstelt võtad lõikude niukse b kooritsele ära, nuusutad juba sa tunned, tal on niisugune meeldiv, väga meeldiv aroom. Ja selle pulgaga selle oksast tehtud pulgaga nühitakse lihtsalt hambaid ja see puhastab suurepäraselt hambaid, kuigi ta ei ole hari. Ta on tegelikult pulk puupulk, kooritud puupulk. Ja see tugev paint puu ametlikult, aga tegelikult ikkagi hambapuhastamispõõsas kasvab ka Aasias ja ka seal tuntakse teda iidsetest aegadest kui nihukse loodusliku hambapuhastusvahendina. Ja tänapäeval on teda meditsiiniliselt uuritud ja antud täielik kinnitus sellele, et olest see puit sisaldab nii hambaid, hoidvaid kui ka igemeid, ravivaid aineid ja puhastavad ja puhastavad ained, nii et tegelikult ka tänapäeval on võimalik näiteks ütleme, loodusravipoodidest osta sellist hambapastat, mille nimi on mess. Ja mis hakkan siis just Aasias, sellesama põõsa nimi, mis kasaka Aafrikas annides. Ja see on tehtudki selle puu ainetest ja hambaarstid on absoluutselt ühel meelel, et siin on kõik need komponendid, mis peavad olema vahel täiuslikul hambapuhastamisvahendil ja see ei ole kindlasti ainus näide nendest savanni põõsastest, mida siis inimene oskuslikult on sealmaal kasutanud oma igapäevaelus. Aga kui nüüd tulla veel päris nende kõige suuremate taimede juurde misse vannis üldse kasvavad, siis muidugi pao papp on nendest kõigevägevam. Tal on tõesti selline välimuselt, kus ta korra näed, siis sa kohe ei suuda seda unustada. See on niivõrd kummaline see keset lagedat savanni mis need tohutult jäme jura, kas mitukümmend meetrit kõrge ja justkui pandud nii-öelda pea alaspidi maa sisse. Ja ta nii kentsakas tundub, et see, see on mingisugune mingi fantastiline juurikas või mis asi see on, et kas on tõesti puu ja seda vahel nimed, looduse nali? Jah, looduse nali ja Aafrikasse nimetataksegi tihti pea alaspidi puuks. Kohalikud põlisrahvad. Aga teistpidi on ka, olen isegi kuulnud aafriklaste suust neid siis seletusi. Rahvas ikka peab seletada, et miks ta on niisugune välimus on ja siis on mõned niuksed naljad. Need on pikad ja mõnedel lühikesed lood, hästi palju lugusid on paopapi kohta, aga noh, see põhimotiiv on seal ikkagi see, et, et mingil põhjusel on jumal keeranud selle puu nii-öelda pea alaspidi ja löönud peabki Dima siis. Ja need lood, mis sellega seotud on, ilmselt sisaldavad ka seda, kuidas papp ise sellesse suhtub ja, ja, ja kui rahul asjaga on ja kui rahul ta siis on. Ja tavaliselt alati tüüpiline on see vao Papan andnud ülbe ja uhke, et ma olen nii suur ja nii vägev ja, ja teised on nii viletsad mu ümber ja see on isegi vist Botswana kooliõpikus vist on isegi sees siis õpetlik lugu, et et oligi, et lihtsalt liiga uhke ajaleht ja jumal siis nagu natukene taltsutasid teda Diaaess maa sisse ja vajutasin niimoodi kasvama, et, et siis sa oled natuke tagasihoidlik. Iganesega suur on ta ikka igavene suur ja ükskord kusagil seal okkavango Ta kandis me võtsime oma hambaga, kes me kõik seal olime eelised kätte, sest kinni ja vaatasin, et mitu inimest on vaja, et, et siis sellel Paabopilsaks ümbert kinni võtta ja pärast läksime, sõitsime rivisse, vaatasime, palju meid sai, 14 inimest pidid seisma kätest kinni, ulatuda ümber papi tüve, ilmselt on ka väiksemaid liivast üks suuremaid või tavaline ja ei, see ei ole tavaline. Seda ma olen ka näinud, et esimesed 30 aastat näeb välja umbes nagu lepapuu niisugune peenikene sihukese õhukese koorega ja ta ei ole ka üldse paksenenud, nagu need vanad papid vanapapa nagu keskelt kuidagi paiste läinud, aga aga noor papp umbes 50 aastat ei ole tal üldse seda paksenenud, tüved annab välja nagu täiesti tavaline puu. Siis pihta pärast 50 ja siis siis tal tekivad need imelikud välistunnused, mille järgi teda ilmeksimatult saab ära tunda ja ja kui need kõige suuremad, see ei olnud kaugeltki kõige suurem, aga kindlasti oli ta üks vägev Paavop, seal siis kõige suuremad vapitahvlid, kas on ümbermõõduga kuskil üle 30 meetri ja need on siis maailma kõige jämedamad puud üldse. Mehhiko sooküpressi järel, Mehhiko Soogetesse on maailma kõige jämedam puu aga kohe järgmine papp. Nii et, et kahtlemata ka maailma ulatuses väga võimas puu ja tal on palju naljakaid omadusi ja noh, kui meie oleme harjunud, et puu peab ju noh, kasvõi natukenegi igal aastal nagu jämedamaks kasvama kasvõi veidikenegi Spo. Ah niimoodi oleneb aastaajast. Et kui on märg aeg, siis ta läheb suureks ja kui tuleb kuiv aeg, siis ta läheb jälle väiksemaks. Kogub endasse niiskust ja absoluutloomad joad ja sellepärast ta paisubki, et tegelikult tema tüvi on üks suur veetünn ja ta korjab sellel vihma ajal enda sisse lihtsalt niiskusvaru. Ja ühes suures paokapis on umbes seda vedelikku kuskil umbes 130 tonni. Ja seda ta siis kasutajaline veereservuaar just, ja seda ta kogu sellel kuival ajal siis kasutab, kuigi kuival ajal ta heidab ka endale lehed ja säilitab ka niimoodi seda niiskust või koonerdab selle niiskusega. Aga ikkagi ühesõnaga tema tüvi ongi üks suur veetünn, võiks niimoodi öelda. Muidugi, see on ka huvitav, et see, nii-öelda see puit, mis seal sees on ma seda ka näinud, mõnikord nõnda vigastatud, mõnikord on ta õõnestatud, et see ei ole üldse nagu meie puude puit, pehme poorne ja nagu käsna moodi võiks, see on kõva kest, mida elevandid arvavad, vastavad ja elevandid tahavad ka sealt niiskust kätte saada, kui on kuiv aeg ja vett pole kuskilt võtta, aga teistpidi on muidugi, näiteks EPaabopi tüvi on on seest väga niiske, temale jälle kasuks siis kui tulevad tulekahjud. Tulekahjud on savannide kohutav nuhtlus ja kõik savannitaimed ühel või teisel viisil peavad olema kohastunud sellega et sealt käivad aeg-ajalt kohutavad tulekahjudele ja igal taimel omad trikid. Rohttaimedest me rääkisime, neil on seal maa all oma varud peidetud, paljudel puudel on hästi paks koor, sealt ei pääse siis leegid läbi. Abapil lihtsalt see tüvi on nii hirmus niiskust täis, jah, tuli aka peale tuli kaela tulekindel, selles mõttes, et vahel on küll, ma olen näinud nihukesi suuri haavu, tule haavu, tal seal, koor on tal õhuke, aga sealt edasi tuli, ei lähe lihtsalt. Ja muidugi on üks suur suur mõistatus on olnud läbi aegade see, et kui vanad need papid siis on, sest ta on arvatud, et nad on tuhandeid aastad vanad praegusel ajal botaanikud on skeptilisemad, et asi on selles, et seda ei saagi kunagi öelda, sest Paabapi sees ei ole sellist puitu nagu meie männil ja kuusel rõngad, mingid aastarõngaid seal ei ole ja võimatu siis niimoodi vaadata tüve pealt, et kui vana ta on. Ja üks vähemalt kindel tugipunkt on sealsamas Botswana'st, Kalahari kõrbes kasvav hästi vana ja võimas pao papp mille tüve peal on kirjutatud aastaarv 1858 ja selle all on siis idanimesid kraabitud sinna koore sisse. Aga need on kõik siis kuulsa maadeuurija living, Stowni ekspeditsiooni liikmed, kelle nimed seal on ja noh, siiamaani on kõik alles ja nad on alles kõrvalises kohas. Ja teistpidi siis on vähemalt kindel, et juba sel ajal 1000 18. kaheksa oli see puu nagu hiigelmaomärk seal keset savanni, mille juures peatusid eelmised ööbisid. Mulle meeldib selle puu juures eriti see, et seal on kõik kõik need valged ekspeditsiooni liikmed nimepidi nimetatud, ainukene, keda seal eale Liivingistowni nime seal ei ole. Teada on, et see oli tema ekspeditsioon, just, sest see aastaarv klapib, see marsruut klapib, kõik need tema liikmete nimed klapivad. Tal ei olnud võib-olla nagu öeldakse pliiatsit. Ei, ma arvan, et see on palju ilusam igasuguseid mõtteid, igaüks oma variandi mõelda, aga mulle tundub, et, et ta oli lihtsalt niivõrd tagasihoidlik mees, et ta leidis, et miks ma pean see puu sisse noaga oma nime kraapima. Just nimelt. See on kaksipidine asi üldse see noaga nime, kraapimine puu sisse, eks ole ju. Aga ta ei takistanud ka teisi seda tegema. Takistanud ja minu mõtetes saab igatahes Livingstone plusspunkti selle eest, et ta ei pannud oma nime sinna. Aga, aga vähemalt see on seal mingisugune Paabopi vanusekindel arvamise võimalus ja noh, ühesõnaga lühidalt me võime öelda, et paagopid elavad kindlasti sajandite vanuseks, selles ei ole kahtlust, aga võib-olla mitte aastatuhandeid. Väidetavalt on ka nendeta koor ravitoimega hea, nende koor on ravitoimega ja eriti hinnaline on nende nii inson sisse koore alumine osa sellest, siis tehakse kõikvõimalikke punutisi, igal korralikul aafrika turul võid leida mingisuguseid ja korve, mis on tehtud Paabapiniinest, hästi vastupidav ja tugev ja sama, nagu meil kunagi on olnud, pärna nii on, et seal on siis Paabapiniin. Ja siis on tal muidugi need viljad. Et Paabopi teine nimi eesti keeles on ju ahvileivapuu. Ja minu meelest see on niukene lai imav nimi selle ahvileivapuukohtadest mina olen maitsnud, neid vilju kõlbavad inimesele ka väga hästi kõlbavad ja sees on niisugune niukene valk pehme suhkruvatt, vot niisugune umbes niukene pehme ja ja ta ei ole väga magusaga, ta on hapukas ja kindlasti söödav. Ja sellest peavad muidugi luguga kõik savanni loomad, mitte ainult ahvid, aga ka inimene ja inimene korjab neid söögiks ja takkapihta, praegusel ajal on uuritud ka jälle nende nii-öelda tervistavad mõju. Ja just praegu ütleme kuskil viimase aasta jooksul on Euroopas hakatud väga palju propageerima Paavo ehk ahvileivapuuviljade põhjal tehtud jook. Kuulge isegi eurodirektiiv soovitab niisugusi kasutada, miks siis niiväga nüüd äkki, sest Ta tõepoolest sisaldab palju eristuvaid aineid just eriti vitamiine. Ja näiteks kui võrrelda nende kuulsate vitamiiniandjate sidruni apelsinigranaadiga, siis on tema nendest tervistavalt isegi alati proovinud ka maitsega jooke jälle proovinud. Ma olen ainult seal Aafrikas koha peal, seal külas seda säsi nagu söönud sealt seest vilja seest mingeid koogi, mis on ahvileivapuuviljadest tehtud, neid ju tehakse ei ja seal kuidagimoodi teda ristitakse, seal kohapeal ilmselt tehakse midagi, aga ma ei ole neid proovinud, aga aga kindlasti tehakse just nimelt ka mingeid jooke, tähendab, segatakse seda vilja sees toetavat ollust nagu vee sisse ja siis saadakse niisugusi kosutavat jooke. Et see on võib-olla üks põhiline ja võib-olla ka mitte ainult vee sisse. Siin jään tõesti vastuse võlgu, et ei oska arvata, seal on teisi jälle vilju, millest saab tõesti palju kiiremini. Niisugusi joovastav jook aja eest. Paavo pist võib-olla läheb natukene suurema vaevaga see asi. Aga see papp on, on üldse Nasse vannis, kui sa teda näed, Ta Savennan lage maa pop on nii kohutavalt suur, et mõjub nagu mingi majakas või, või mingi märg ja ränduritele on ikka kindel. Kui sa näed mingit pao papa juba üks, 10 või 20 tükki sealse vannis lähestikku, siis sa võid enam-vähem kindel olla, et seal kõrval on üks küla kindla peale, sest inimesed vannis väga armastavalt bow pappide lähedal elad. Ja noh, nii nagu kasutavad väga mitmeti need maohappega maha nad neid ei raiu, mitte mingil juhul. Aga väga tihti on näiteks seal mingi õõnsus sees ja ma olen tihti näinud seal näiteks kanu peetakse, mõnikord peetakse seal kitsi niuke paraja kitselauda suurune on siis ikka nii, et, et on nagu inimasustuse lähedal või õigemini inimene on väga tihti savanni elanik kolib Paapide lähedale elama näitab sealsete inimeste elukvaliteedile kõvasti kaasa. Just, ja ta on ikkagi ka varjuandja kindlasti selles palavuses. Ja kõige naljakam kasutus, mis ma nägin, see oli kassaane linnas, sambes jõe ääres, kohaliku politseijaoskonna õue peal oli hästi paksu madalapapi sees vangla. Siberist huvita vangla vangla. Kuidas vangla siis välja nägi, ta oli see tüli, kui ta on seest ära õõnestatud, taan täpselt nagu üks paras kartsa mõõtu ruum. Ja seal õndsuse avavuse ees olid trellid. Sinna pandi ta siis kinnise vang. Üle ühe vangi vist eriti ei mahtunud. No tegelikult ta on, läbimõõt on lahkudes taia. Kui tahad euro tingimust, kuidas hoida, siis küll ei mahu, aga Aafrika tingimustes see Aafrika ja neli-viis inimest ka sinna, siis, kes veel siis, kui vaja, on, aga lihtsalt minu meelest selline naljakas, et, et ka selline variant on olemas. Ja nüüd jälle mõelda sellesse vannipuude peale, siis papp on kõige suurem hiiglane. Aga võib-olla vanni sümbolpuud on ikkagi akaatsed. Katsed on niisugused laia vihmavarjukujuga, neil on niuksed, äikesed, liitlehed ja tihti kollased õied ja viljadeks nihukesed, pikad rippuvad kaunad. Ja neid liike sadu. Ja igalühel on mingi oma omapära ja iseärasus aga nad on väga hästi kohastunud savanni kuivusega. Nendel on paks koor, mis kaitseb tulekahjude eest ja nad on ka savanni elustiku jaoks niisugused paigad, kõhu koguneb putukaid ja linde, linnud teevad pesa ja putukad söövad sealt neid lehti ja õisi ja vilju. Ja akvaatsetel on tihti kohutavalt suured astmed. Need on ikka hirmus vägevad niuksed, sõrmepikkused, teinekord rändurile jälle teinekord muidugi. Kõige hullem ei olegi see, et nad on seal puu peal, sest Sa ju näed siis seda ka toidud ei ole aga, aga oksad kui oksad maha kunud ja sa kõnnid, Ma olen kõndinud näiteks niimoodi lihtsalt vannis ja see astel on maas oleva oksa katseoksa pealt on tunginud mu sandaali tallast läbi lihtsalt et see on palju hullem või mistahes okastraat. Ja on ikka jõud taga, tugevus tugev jah, ta on tugev nagu sukanaelad, niuksed ja rändur, kes Aafrikas liigitub olnud näiteks autoga. Meie saime oma kogemusega kätte kuskil väga üksildases paigas, tõmbasime natukene, tee naerda ja loomulikult kumm tühjaks ja tähendab üks akaatsiaoks, mis oli maas ja selle küljes Olev astel oli torganud lihtsalt augu sisse. Ja siis me olime seal ikka päris hädas selles üksildases paigas ja ja kogenud rändurid, kes vannides rändavad näiteks autoga mitte ühe rehvivad ikka, kas kolm rehvi võtta ikka kaasa? Sellega pead arvestama, taas on mingisugused niuksed, rasked tõkked, akaatsia nalja ei mõista ja muidugi katse ja nii-öelda eesmärk ei ole küll autokumme tühjaks lasta, vaid vaid need ikkagi tegelikult siis kaitsevad mingil määral väga paljude, ütleme savanni imetajate eest, et need siis päris tühjaks ei sööks neid katseid lehtedest, et täitsa nagu nende enda jaoks nagu pika aja jooksul tekkinud kaitse ja vaatlejate liikidest on minu lemmik, on üks selline, mille nimi on palavikupuu. Ja seda ma olen kohanud just seal Lõuna-Aafrikas sõnade eemalt juba ära on nii teistsugune kui teised apaatsed, ta on niisugune säravkollase tüvega. Nii erekollane tüvi, mõtetes üldse puulsam, nii erekollane tüvi olla, lähed lähemale, puudutad seda, see on niisugune nagu peagu niuke pulbritaoline, see koor, hästi kerge on seda ära pühkida ja selle palaviku puu nime on pannud sellele akaatsialiigile puurid. Puurid on siis need hollandlaste järglased, kes juba sajandeid on elanud Lõuna-Aafrikas. Nad olid niisugused rändurid oma suurte härjavankritega, rändasid tuhandeid kilomeetreid mööda Aafrikat vannides ja nad nagu kogesid seda, et selles kandis, kus kasvab need kollase tüvega katsed võib väga tihti sattuda malaaria nakkuses. Ütlesid, et, et see puu kuidagiviisi levitab seda malaaria. Praegusel ajal oleme targad, teame, et mitte see puu ei levita, vaid see on ikkagi see sääsk, kes levitab Malariat, aga see palavikupuu kasvab paikades, kus on malaariasääsk, season, selline säigi teenimatult halva maine tol korral tol korral ja praeguseks on huvitav nimi, klapib jällegi ainult et nüüd juba plussmärgiga, sest nüüd on jälle teadlased välja uurinud, et sedasama kollakas koor sisaldab tegelikult malaariavastast. Et siis sellega saab hoopis ravida malaaria nomite ravida, vaidlema kui malaaria, Se palavikuhoog tabab inimest, et siis nagu Hiniinigi süües sa surud nagu selle palaviku alla, jääd ellu. Et ühesõnaga, malaariahaigetele nagu leevenduseks on tegelikult ikkagi palaviku puu nimi sobib ka sellisel puhul hästi ja praegusel ajal ka Lõuna-Aafrikas, seda peetakse sageli niukseks talismani puuks või niuksed vanad. Tihti panevad selle kollase kooretüki omale taskusse ja usuvad, et siis kõik läheb hästi. Ta on sihuke kuulus ja, ja huvitav puu. Ja kui seal on palju põnevaid puid, aga nagu ühest ma ei saa üle ega ümber seal. Marula Marula välimus ei ole ka eriti midagi, ämblik madal puu, igihaljad lehed ja tal on siuksed, kollakad, ploomisuurused viljad. Ja kui nad küpsevad, siis nad kukuvad puu otsast alla ja nii kui nad puu otsast alla liiguvad, nii läheb madinaks. Kes saab endale need viljad, need on, ma olen neid maitsnud, nad on palju paremad kui meie ploomid. Väga aromaatsed. Ja ainult inimesed ei korja neid, vaid kõik savanniloomade elevandid tormavad sinna kohe rabelema ja ja seal, kui sa tahad näiteks teha pilte savanni loomadest ja lindudest, siis varitseja kuskil Marula puu lähistel ja seal käib elu kogu aeg, üks mäsu käib. Aga meenutavad siis ploomega maitselt või ei ole, ta on hoopis teine maitse. Välimuselt ma sain välimus pisut välimuselt, nad meenutad, suurus, kollane värv, need on nagu samad. Ta on, ütleme, see viljaliha on natukene nagu, nagu kõvem ja puisem kui loomil. Aga ta on tohutult palju aromaatsed. Need on tohutu palju erinevaid maitseid ja ta niukene, magus ja, ja väga-väga mõnusa maitsega. Ja näiteks suulud ja paljut teised teevad sellest ja avastavad jook. Ma olen ise juures olnud, kui see suulu emand suure uhmise stambid, neid Marula vilju pehmeks, siis ta paneb nad vee sisse, kääritab need mõned päevad ja siis tuleb. Siis tuleb õlu, Marula õlu. Seda ma olen ka maitsnud, ausalt öeldes enam natuke magus, aga ausalt öeldes umbes nagu magushiiu koduõlu, kui nii võib ette kujutada niuke pruun sogane vedelik. Aga kiiresti saab valmis. Ja jälle, kui eestlane tahab marulaga tutvust teha, siis on täiesti võimalik, sa lähed meie suurematesse kaubakeskustesse siis seal, kus on need joovastavad joogid, seal on enamasti õnneks valge, pudeli sees on sihuke jook. Morula on kohe suurelt peale kirjutatud. See on nüüd siis liköör, mis on tehtud Marula viljadest. Nii et see on siin tõesti Eesti poodides olemas. Fantastiline puu, mulle väga meeldib. Ja võib-olla lõpetuseks veel üks selline tähtis savannipuu, kelle nimi on vorstipuu. Nii sealt siis hakkad küll vorste, kui mujalt ei saa. Niuksed meetrised kangid ripuvad puu otsast alla ja sageli on neid kohe hirmus palju seal. Ja loomulikult siis nagu tahad proovida, et mismoodi ta on ja ja võtad selle kätte siis esimene asi niimoodi lööd nagu sõrmega vastu, noh koliseb niimoodi puiselt, et see vorstipuuvilja Keston on jumala kõva, hästi kõva täisti puitunud. Ja siis, kui sa selle lahti teed, siis seal sees on need seemned. Ega need ausalt öeldes ka ikka süüa ei kõlba, tähendab, vahel neid süüakse. Kohalikud söövad niimoodi, et nad drestivad vorstipuuvilja sees olevaid seemneid. Ja siis saadakse enam-vähem ikka söödav, aga mitte midagi erilist. Niisugune roog saadakse valmis. Aga savanni karvased ja neljajalgsed viljelevad neist lugu. Näiteks needsamad vorstid seal vorstipuu otsas, need on hoopiski näiteks kosmeetilised vahendid ja kohalikud, et inimesed näiteks sellest toorest vorstipuuviljast ja niuke siis roheline ja see, kes ei ole veel täiesti puit, nutta, natukene pehme, sellest tehakse ütleme meie mõistes siis niisugusi nahahooldusvahendeid, et millega siis saab nagu nahka korda või teinekord, kui sul on ohatised või halvasti paranevad haavad. Vot siis vorstipuu Phili nagu aitab sel puhul. Ja ma ei unusta iialgi seda korda, kui kord jällegi vannis hakkasime telki üles panema ja ja noh, mina mõtlesin ikka puu all on nagu ikka õigem panna kui lagedale ja siis sättisin selle telgi sinna vorstipuu alla ja siis tulised. Ja ütles, et oi, et ära siia küll paned. Ja siis ta rääkis mulle sellise loo, et kuidas keegi rändur oli siis samamoodi pannud selle telgivorstipuu alla ja, ja seal oli üks vili siis piisavalt küpseks saanud, et talgu Kuda ja see oli siis läbi telgi katuse tabanud rändurit ja teda noh, väga eluohtlikult vigastanud lausa. See on ikka meetri pikkune, niuke raske jurakas kukub päris kole mõelda jahet vorsti puust nagu haavatud, aga sellest ajast ma siis vähemalt vorstipuu alla telki ei pane, just et kõigile aafrika ränduritele ära iial pane oma telki vorstipuu all. Ja, ja võib-olla sellega lõpetajakski selle saani, taimede ja puude ja kuulaks ja lõpu, seda päris natukene naljakat Aafrika pärast. Gospelit haugematšoodža, kuule mees, kuna Aafrikas on muusikaalailma seotud tantsu ja kombetalitlustega, siis võib neid siia juurde kujutada vabalt. Selline oli siis tänane saade, milles tuleb järgmine. Räägime savanni, putukatest ja putukatest. Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.
