Oota veel, aga koba ja kohe hakkab kerima. Ehedad loodusele, used kalastuslaagris panid noorte silmad särama. Ma olen täna. Teise viskega tuli 51 pool sentimeetrit. Kuidagi on Eestisse jõudnud üks loom, kes ei tohiks siin  mitte mingil juhul olla koolipoiss Markus tegi Eesti  loodusuurimise ajalugu, lihtsalt viisin selle uda juurde  ja Uudo ütles, et see on midagi uut. Meie esivanemad sõltusid looduse andidest  ja kala on osatud püüda juba iidamast aadamast. Kuid kas tänased noored huvituvad kaladest  ja oskavad neid ka püüda? No siin toimub praegu nüüd spinningu püük ja,  ja hetkel me proovime siis saada siit koha kuna koha on üks  liikidest kindlasti, kes Emajões elab ja Emajõge  või kogu seda vesikonda nagu väga tugevalt rikastab  ja see on üks püügiviis, et tegelikult me püüame siin  ka ahvenat, mis on natukene teistmoodi, tuleb püüda ja,  ja ka haugi haugid, noh suuremalt jaolt me oleme saanud siit vanajõgedest,  kohapüük toimub siit suurest jõest. Kas te olete koha näinud nende ka ja missugune see koha on? Oskad kirjeldada selline hall? Ja. Kas sa koha maitsnud oled ja kala püüdsime  siis omal aal, kohe õhtul grillisime ära ka. Ja on hea kala ka siis, kui sa oled saba tüki,  siis on hea kala. Suurem tõenäosus on ikkagi nendel saada,  kes oskavad juba õieti visata, täpselt, visata sinna  kupulehtede vahele, kusagile ja kerida, aga aga osadel on  ka algajaõnn, viskab, viskab esimesi viskeid  ja juba tuleb see kala otsa, aga noh, see seda suurem,  see rõõm on. Aga mis seal kalapüügil nagu erilist on,  miks see teile meeldib? Kannatust ja vaikust peaks olema. Ja nagu see tunne, kui kala sul on nagu käes,  nagu see hea tunne, kui sa saad nagu kalapüüm seal kätte. Mis? Emajõe ääres toimub Toimub siin järjekordne Tartu loodusmaja korraldatav  õpilastele suunatud kalastuslaager juba viies kuues aasta  läheb miks seda tehakse? Algselt? Saigi õpilaste huvist kalapüügi vastu see alguse ja. Meie laagrid on sõnastatud kui keskkonnasõbralikud harrastuskalapüügilaagrid,  et siis lastele maast madalast õpetada, kuidas keskkonda  säästvalt kala püüda. Meil on välja kujunenud niimoodi, et laagrid on kolmepäevased. Esimesel päeval algab sissejuhatusega, kus  siis tutvustatakse kalapüügieeskirju looduses. Liikumise head tava ja kõike sellega seonduvat  ja siis põhirõhk on ikkagi praktiliselt kalapüügil  ja kui õnnestub saaki saada, siis ka kindlasti on oma osa  selle väärindamisel. Kuule aga määrame kala ära. Näiteks selle puhul ka on keeruline määrata,  et kumb ta nüüd on. Nuru me tunneme selle järgi ära. Tal on Silm on nõnda suur, et kui võtta see visuaalne ruum silma  ja ninamiku vahele, siis teine silm siia ei mahu. Me ütleme, et nurg on punnsilm ja teine tunnus on see,  et tal on natukene roosakad, uimed. Aga me laseme selle tagasi, see on nii väike,  tahad sa ise lasta appi ära? Ära karda, võta niimoodi julgelt ja. Ja kalamehed ütlevad saada vanaisa, et siis on lootus saada  suurt kala. Seda me kutsume tonkaks, tegelikult teda võib  ka fide rõngeks nimetada, sest me kasutame siin raskusega  selliseid söödakorve ja näete, siia on nüüd jäänud natukene  seda peibutussööta sisse, mis siia pannakse. Nii et see on peibutus, mis meelitab kalad kohale ja,  ja konksu otsa, sellise lipsuga pannakse  siis kas kärbsetõugud või, või sõnnikuussid  või vihmaussid, mida, mida siis kalamees eelistab? Ta on passiivne püük, sa ei pea hoidma käes,  aga samas kalamehe meel peab alati väga ergas olema,  sest ta peab ära tunnetama, et mis liikumine on see,  kui tuul liigutab või mis liikumine on see,  kui vool viib seda rakendust edasi. Ja lastele õpetame alati niimoodi, et kui käid niimoodi värin,  siis on väike kala, aga kui käib niimoodi ridva ots,  siis on suur kala. Ma praegu ma segan sööta kala sööta. Selle sees on niisugused lõhnaained, mis kala ligi  meelitavad ja kala sellest ise natuke toitub ka. See ongi põhimõtteliselt see käibki nendesse söödakorvidesse  või teha tehaksegi lihtsalt pallid. Ja visataksegi vette. See see meelitab kala ligi täna selle lõhna. Kui hästi see töötab, see töötab väga-väga hästi,  see meelitab kala sinna kohta, kus kohas see söödapall on,  kuna see on jõgi, siis sa pead enamasti sa viskad üles  natukene üles voolu seal kohas, kus sa püüad,  kuna see jõgi vool viib selle ka juba olla. Kas sa tead ka, mis kalad selles Emajões on üldse? Umbes päris kõike ei tea. Näiteks. Olen kuulnud, et sega elab tõugjas ahven,  haug, särg, turg säinas. Nurg latikas. Särg vist juba ütlesin. Suht ongi kõik, mis kala sa ise tahaks saada. Mida sa pole veel saanud näiteks? Ema eest ongi ainult kaitsealane liik peakski olema,  ainult sega, ongi, keda ma ei ole ema eest peaks olema. Ülejäänud kõiki oled saanud juba ülejäänud kõiki peaksin  olema saanud küll. Kaldalt võib kala saada, ütleme niimoodi,  kuidas sa said siis landiga? Sõbral olid tonkad vees ja siis läksin sinna  ja rääkisin juttu ja siis lihtsalt mõtlesin,  et niisama, mis ma ikka passin, loomi anti. Ja teise viskega tuli 51 pool sentimeetrit. Täitsa normaalne. No nii, kas oled selles mõttes enne ka püüdnud  või see on see kõige suurem kala? Ei enne olen ka püüdnud isiklikult 2,1 kilo 2,1 kilo,  see, ma arvan, et ta võib selline kuskil kilo kanti olla. Kaua sa ise oled kalapüügiga tegelenud? Praegu läheb. Kuues aasta spinninguga kokku läheb kaheksas miks sulle  meeldib kala püüda? See on lihtsalt hea vaheldus igapäevarutiinile. Mõnus on, tuled loodusesse, kuulad veevulin linnulaul,  niisugune, mida igapäevaelus nagu linnas ei saa nautida. Peep, kui vanal sina kala püüdma hakkasid,  oma arvan, et kuskil viie-kuue aastaselt esimest korda  hoidsin õnge käes, kus need algtõed ikkagi tegelt. Selle noore selle lapse jaoks pihta hakkavad,  et mis need esimesed tõed on, mis te lastele nagu annate. No esimesed tõed on kindlasti see, et, et kala kala on  väärtuslik ja kindlasti see, et, et see,  kui kala püüda See ei tähenda kindlasti seda, et me kuidagi,  et see kalapüük kuidagi loodusvaenulik tegevus oleks,  et tänapäeval paraku süveneb, süveneb ka see tendents,  et, et igasugune looma nii öelda tapmine on,  on, on kurjast. Tegelikult sa ei püüa seda kala lihtsalt paljalt lõbu pärast,  vaid vaid need kalad, mis me ikkagi siin siin  ka püüame ja kui nad on näiteks liiga väiksed  või ei ole need, keda me plaanime laagri lõpupoole ära  suitsutada ja ära süüa lastega koos. Et need, me laseme tagasi, et see tegevus ei ole,  ei ole kuidagi nagu vastuolus tegelikult hea looduskaitse põhimõtetega. Nii rahu, rahu, rahu, vaata, oota veel haagi haagi  ja koba ja kohe hakka kerima. Kohe hakka kerima keri eri keri ise. Sinu kala. Keri keri keri muudkui keri, seal on heinad keri,  keri, keri, keri, keri. Näed, kala on kaval, ta tahab minna sinna heinte vahele peitu. Keri keri keri keri. Aga eesmärk ei ole, eks ju, suure saagi võimalikult suure saagi. No kindlasti mitte ei ole see peamine eesmärk,  et peamine eesmärk on ikkagi see looduse tundma õppimine  läbi siis kalapüügi aga selge on see, et,  et kui sa juba õngega oled siin ja, ja, ja noh,  need väiksed kutid, eriti Nad, nad tahavad saada suurt kala  või siis nad tahavad väikest kala saada palju. Ja see hasart annab neile nagu selle innu,  et nad, nad arenevadki selles oskuses edasi. Aga mis tunne oli, kui otsas oli? Hea tunne oli ja põnev oli ja. Oled sa veel kala saanud või see oli esimene,  ma olen täna saanud muru ja särge päris palju. Oled sa palju kalal käinud enne ka? Meeldib sulle ja miks? Sest sellepärast, kui ema pani mu ühte ringi  ja seal ma saingi selle huvi ja sellest saadik meeldib,  kui mulle kala käia. Miks sulle meeldib kala käia? Sest see on lõbus. Mis seal lõbusat on? Kalapüüdmine ja siis need kohad on ka tavaliselt hästi ägedad. Et sa looduses olla või? Ja siis mulle meeldib veel selle juures see ka,  et saab asju meisterdada ise. Aga miks on ikkagi oluline uuel põlvkonnal kala püüda osata  ja teada, mis kalad meil siin? Jõgedes järvedes, meres elavad. Sellega tegelikult kasvab nende kogu keskkonnateadlikkus  ja teatavasti keskkonnateadlikud inimesed käituvad looduses  teistmoodi kui, kui väikse või kehva keskkonnateadlikkusega  ja tõenäoliselt nendest meie laagrist tulijatest ei saa  selliseid kalamehi tulevikus, kes jätavad oma sodi kaldale näiteks. Mulle hästi meeldib selle Eesti looduskaitse isa Artur Toomi ütlemine,  et laps, kes võtab sõbraks looduse, muutub hingelt paremaks. Kalapüük õpetab lastele. Sellist nagu rahuolekut Et et see tormamine ja, ja, ja, ja see tulemus ei ole elus  kõige tähtsamad, et see, see rahu iseendaga  ja ja looduse keskel olemine, et, et see on. On tõesti, mis teeb lapsi hinged paremaks? Nad võtavad siit selle huvi ja teadmised koju kaasa  ja hästi tore on see, et mitu last on öelnud,  et kui. Kõigepealt võttis isa või ema neid kalale kaasa,  siis nüüd on laste huvi juba nii suur, et,  et isa ema ei jaksa nendega enam sammu pidada. Tohi nii tugevasti tõmmata. Sellepärast, sest. Siis võid sa katki minna. Ta ei läinud ka. Millalgi. Ja aga ussi enam otsas ei ole. Just uued. Me oleme ühes paigas, kus möödunud sügisel hargnes huvitav sündmus. Kuidagi on Eestisse jõudnud üks loom, kes ei tohiks siin  mitte mingil juhul olla. Ta elab muidu mitmesaja kilomeetri kaugusel Eestist. Kas me leiame veel tema suguvendi või õdesid? Saame kohe teada. Aga siin on keegi käinud siia maha on kaevatud pooleks  lõigatud pudelid. Need on sellised lõksud, kuhu väikesed imetajad,  kes siin maapinnal liiguvad, sisse kukuvad. Ja niimoodi on võimalik selgeks saada, kes siin toimetab. See teaduspüük sinu maakodus käib ju sellepärast,  et siit kuskilt õnnestuski leida uus loom Eesti looduse jaoks,  kuidas see juhtus? No see juhtus siis niimoodi, et vanaema tuli maja poolt  ja kõndis siis siia ja vaatas, et mingisugune imelik  tegelane on siin muru peal. Alguses ta mõtles, et ta lihtsalt on uimane  ja liikus edasi. Tuli mõne aja pärast tagasi ja vaatas, et ikka on see loom siin. Siis võttis ta siitsamast kuurist labida võttis  selle labida peale ja oli valmis seda juba põllule viskama. Kuid siis tuli tal äkki meelde, et mina käin. Loodus loomaaia ringis ja et ma tahan neid iiri saada  uurimiseks ja siis võttis ta karbi ja viis ta sügavkülma  ja siis ootas, kuni mina lõpuks tulin ja lihtsalt viisin  selle Uudo juurde ja Uudo ütles, et see on midagi uut. Mis tunne oli, kui sa said teada, et sinu vanaema  ja sina olete teinud Eesti loodus uurimise ajalugu? No ausalt öeldes päris uhke tunne oli selles mõttes,  et jah, mulle ikka väga Kas metslemmingu leidmine Eestist on aimatav? Ei, see noh, kunagi ei ole siiamaani registreeritud  metslemminguid Eestis ja kui me vaatame metslemmingu levilat,  siis, siis jah, kõige lähemad kohad siia on Soomes  Lõuna-Soomes aga vahepeal on Soome laht, millest ülesaamine sellistel pisikestel loomadel on,  on väga küsitav. Kuidas see metslemming siia, sinu vanaema  ja vanaisa kuuri ette sai? No mina ikkagi kipun seda arvama, et ta on siin juba elanud  kaua-kaua ja elab siiamaani siin. Nii et tema vendi või õdesid või vähemalt  siis sugulasi võiks olla siin veel. Mis müstilisel kombel metslemming siia sai? Sellele küsimusele ei oska vastata praegu veel keegi,  sest see on tõesti müstika. Eestis elab loomi, kelle olemasolust oleme ammu teadlikud. Kui siinses looduses liigub ringi elukas,  kelle teadaolev kodu asub meist enam kui 300 kilomeetri  kaugusel siis tundub tema leidmine Eestist esmalt loogikavastane. Uue loomaliigi müsteerium sai sellel kevadel ootamatult  vürtsi juurde. Nüüd leidis ühe haruldase närilise kaheksa aastane  mpõhikooli poiss Mirko hoopis Pärnumaal. Udo Timm tegi kindlaks, et Mandri-Eesti teisest otsast  leitud loom on samuti metslemming. Aga üllatus, üllatus. Saate valmimise ajal, leidis Mirko sealtsamast Pärnumaalt Kikeperast. Veel kaks metslemmingut. Teadlastel uurida, kuidas need loomad on Eestisse sattunud. Ahah, kes see on? Ka. Vähem. Üks loomake, kes siis tegelikult on? Mitte see päris, keda me siin tingimata otsisime,  jah. Jah, siin on nüüd nüüd karihiirega tegemist noh,  kari hiirtele on iseloomulik see, et noh,  tava, tavainimesed ütlevad, et et pika nina ga hiir. No tegelikult, ega see, see on jah, kärss on tal pikk ja,  ja ta oma toitu otsib lõhna järgi. Silmad on tal nii pisikesed, et see nägemine on tal viletsavõit,  tema näriline siis ei olegi, ei ole, tema on hoopis putuktoiduline. Aga, aga kuna meil Eestis Eestis tavapäraselt öeldakse  kõikide väikeste loomade kohta hiired, siis,  siis noh, karihiir, tegelikult karihiir ka oma nime on  saanud sellest, et siis kui ta poegadega ringi liigub,  siis pojad hoiavad emal siit tähendab järjest siit tagumiku  pealt kinni hammastega ja siis läheb nagu köis niimoodi  karjas niimoodi ajas ja see on siis kari hiir ongi sealt kari. Pisiimetajate teaduspüügis kasutatakse söödaga püüniseid. Nii on võimalik liike näha, kindlaks teha,  mõõta ja seejärel loomad vabastada. Antud juhul on karihiir pudel lõksus kahjuks hukkunud,  sest putuk toidulise loomana ei jätkunud talle piisavalt toitu. Põhiline eesmärk meil on praegu ikkagi siit metsast leida  äkki neid samu metslemminguid ja mis tema toiduks läheb. Ma vaatan, sa aed, sammalt. Metslemming on sambla, sööja sambla ja sambliku sööja  ja ja, ja. Ja ta, ta ei olegi huvitatud absoluutselt millestki muust  ja metslemmingu. Toiduks siis põhitoiduks ongi? Ongi siit järjest võttes Laanik. Palusammal. Ja ja siis siit kaksikhammas. Need on, need on kolm, kolm põhilist sammu. Kambla liiki, keda siis metslemming sööb? Siia maha lähevad järgmised pudelid. Ehk siis sellised lõksukesed, mis on mõeldud selleks,  et äkki õnnestub leida siit kandi metsadest veel mets. Lemminguid no saame näha, saame kuulda. Markus, kas sa tead, millised pisikesed imetajad siinkandis elavad,  keda sa näinud oled või kohanud? Ühed ongi need karihiired, siis leethiired,  kaelushiired. Noh, siis ka see metslemming Koduhiired. Aga kuidas sa kõiki neid loomi nii hästi tunned,  kuidas sa, nad oled enda jaoks selgeks õppinud? Põhiliselt ikkagi loodusloo ringis, Uudo on mind õpetanud. Kõike seda. Kas teile loodusringis antakse ka mingisuguseid konkreetseid ülesandeid,  et käige looduses, leidke loomi, püüdke neid kinni. Õppige selgeks. No mulle on ikka antud ja et too annab mulle kas lõksud  või siis kaamera ja siis ma panen need ülesse  ja siis. Püüan neid hiiri, et saada rohkem teada ja. Kes näiteks rajakaamerasse on sul jäänud? On jänesed ja isegi rebane. Jänes on siis kuskil täitsa niimoodi maakodu lähedal. Ja põhimõtteliselt ukse all. Ja nüüd nad käivad juba iga päev, iga hommik,  iga õhtu käivad köögiakna all meil söömas. Ja nad ei karda absoluutselt inimesi, siis. Kuidas see võimalik, ma ei tea. Nad on kuidagi ära harjunud teiega ilmselt küll  ja oled sa mõne foto ka saanud neist teha? Ja ma olen palju pilte teinud ja. Kui tähtis roll on koolinoortel ja laiemalt üldse  loodushuvilistel inimestel Eesti looduse uurimises? No järjest enam on populaarsust võitmas nõndanimetatud Rahvateadus ja, ja kui me nüüd vaatame näiteks uute liikide  leidmise puhul, siis, siis on tegelikult,  et. Rahvateaduse roll päris suur, sest. Esimene esimene asi on see, et keegi peab  selle esimese looma või või taime nägema. Ja siis kui, kui sellest antakse teada, siis on juba asjatundjatel. Ülesanne see siis täpselt ära määrata ja ja,  ja siis edasi uurida. Siin on sellised nagu, nagu käigu. Rajad. Augud. Siin sambla all on nagu käigud. Et see oleks nagu, nagu selline selline võimalik lemmingu Tegutsemise koht. Siitsamast sambla pinnalt õnnestus Markuse  ja Uudol leida liikumisrada ja pole võimatu,  et see kuulub lemmingule. Kui me vaatame lähemalt, siis ta käib vahepeal siit nagu  sambla vahelt väljas, siis jälle sukeldub tema urg. Kui ma praegu näpud siit allapoole ajan,  siis ma näen, et tõepoolest siit sambla alt kulge burg  siis aegajalt tuleb ta siit sambla vahelt jälle välja. Nagu ka siin on paremini näha, nii et ta toimetabki siin  selle sambla vaiba all. Kuidas siis tänane päev kokku võtta ja üleüldse kogu müsteerium? Ega me ju täpset vastust ei tea, praegu ühtegi metslemmingut  me ei näinud. No ega ega üldiselt pisiimetajaid nii nii lihtsalt ei näegi või,  või kui näeme siis ainult vilksamisi. Ja sellepärast tulebki nende leviku selgitamiseks tulebki  neid kinni püüda ja ja noh Kui toome paralleeli mõne teise liigi esmaleidude ja,  ja järgmiste leidude vahel, siis metslemminguga on läinud  isegi väga hästi sest sügisel oli esimene leid  ja juba juulikuus järgmine aasta teine leid. Ühe loomaliigi võrra rikkamaks on nüüd Eesti saanud tänu  sinu vanaemale ja sinule. Mis sinu tuleviku sihid on, soovid sa saada loodus uurijaks? Oska öelda, aga kindlasti midagi loodusega ma kavatsen teha  küll ja mis sellel teekonnal sinu jaoks oluline on,  mida sellel teel sa veel oskama ja omandama pead? Kindlasti palju õppima igasuguseid loomi  ja taimi ja putukaid rohkem tundma. Kes sul lemmikud on? Ikka imetajad ja linnud. Siia läheb täna viimane lemmingu püügilõks. Saame loodetavasti peagi teada, kas need lemmingut päriselt  elavad ka Eestis, me lihtsalt ei teadnud seda varem.
