Tere kuulama folgialbumi saadet plaan on kuulata Petlemm viliks bändi jõulualbumit aastast 2011 ja külasen Sille Ilves üks selle külabändi liikmeid sille, mis muusika siin on, ma sain aru, et tegemist on valsi küla Petlemiga mis on huvitaval kombel siis sama nimega kui Jeruusalemma lähistel asuv Petlemma Kela. Kuidas teie kandikene kokku sai? Ja kuidas sellest saigi jõulualbum? Me oleme rahvamuusikuid, enamus sellest bändist noh, mõni rohkem asjaarmastaja, mõni teeb seda rohkem tõsisemalt või noh, professionaalsemalt, et selline kirju seltskond olema, et üks meie liikmetest elabki seal pehmehemi väikses külakeses tundlike väike, täitsa pisike küla. Et seal ei ole isegi poodi, seal on väike kirik siis on postkontor ja siis on väiksed majad, hakkasid seal, et see on tõesti noh, väike küla ja noh, siis on loode ei, on see, kes elab siis seal Beslemi külas praegu ka tema on torupillimängija ja nihuke väga asjaarmastaja ja otsib ise lugusid ja mängib ise pind, kuidas torupilli mängida ja temaga saime sõpradeks ilusti aastaid tagasi, kui ma sinna eelse elama läksin. Ja siis Ta kutsus kuidagi noh, sõpruskonda niimoodi tekkinud, et et jõulude ajal on alati on Siuke kuulus jõuluturg Krismissvee jõululaat. Ja kuna bet lehemi külakene on sihukse huvitava nimega, siis on jõulude ajal ikka päris palju rahvast sinna tulemas ja postkontoris on omaette selline temp Opel tehtud, et kui sa saadad postkaardi pehmehemi külast kuskile maailma, siis sul on ilusti sihukene tempel veale, et nüüd lähen saadetud, et seal tuleb päris päris turist kaugemalt ka. Kes kohale jõuab, et siis oligi teisson, kutsus oma sõbrad kokku ja tulge laadale mängima laadal rahval nagu lõbusam ja nii tulimegi, aga siis see oli 2010 aastal, siis enne jõulu ja, aga vot oli selline asi, et noh, väga tihti ei ole seda miinuskraadid, tulevad võisi. No ikka tavaliselt on plusskraadid ja niisugune sula ja sihuke pehme kliima seal. Aga too päev oli just nii, et oli nii külm ja jah jäätunud ja ja noh, seal ei ole talirehve ka. Meie jõudsime ilusti kohale, ikka tulihingelised pillimehed ja peavika laadale minema ja mängi vaja. No me olime kohal, korraldajad ka, ma ei tea, kas jätame üldse ära või nii, meie olime seal, hakkasime pilli mängima ja siis et isegi BBC-st pidi tulema. Roy pidi tulema ja avama selle laada, jah, aga teda ei tulnud. Aga siis oligi, et siis temale mõeldud väike kingitus sai see bänd. Ja siis me seal mängisime ja oligi, et me olime nagunii-öelda lumelõksus või selle külmataadi lõksus ja mängisime lihtsalt siukseid lugusid, mida veel nagu ette valmistanudki lihtsalt, et et noh, eks ta, jõuluaeg ole, mängime rahvamuusikat, kaalid tantsulugusid tšikid ja Riilid ja pulgad ja valsid. Aga siis hakkasime mõtlema, et aga, aga mis jõululaule me kõik teame ja tuligi välja, et meil kõigil olid nii erinevad. Lemmik loodi, sellised jõuluassotsiatsioonid tekkisid oma lapsepõlvega, et see ongi, et jõulangi, noh, see jääb nii hinge, just see lapsepõlveaeg. Et siis me järjest hakkasimegi mängima ja mängisime mitu tundi järjest neid jõululugusid tuli järjest ja järjest ja järjest ja siis me mõtlesimegi, et noh, nii natukene nagu naljaviluks, et kuulge, et järgmiseks aastaks teekski jõuluplaadi pehmehemi küla, et võiks ju olla oma oma plaat, et selline väike mõte tekkis sellel laadal. Kes seal bändis, kes me siis olime, oli Tšižn loode, mängid torupilli ja siis siukest iiri puitflööti. Mina mängin viiulit, hiiu kannelt, ratas, lüürat. Mart teen, abikaasa Martin Liimann mängib üherealist lõõtsa ka selline huvitav, ainult üks rida on. Ja siis pasukid kitarri ja meil kaugelt Kanadast väga huvitav selline pool Vilsas pool ukralla, see niisugune päritoluga tromboonimängija, kes tüli oma juuri otsima valsi. Sest ta isa rääkis kõmri keelt täiesti vabalt, seal Kanadas, aga lapse leiab vaatand ja siis ta tuli oma juuri otsima sinna veel siia siis keri õun, Johns, nende nimi, tema, tema siis tuli valsi uuesti elama ja hakkas õppima täiesti uut pilli oma elus harfi, keldi harfi ja tema oli siis meil bändis. Koos seal mängisin, siis mõtlesime, aga kuidas me nüüd siis oleme pest lehmi, küla bänd, olemegi nagu külapidustustel mängisime ka tantsubänd, tegelikult mängisime tantsuõhtud sumpas, tantsud öeldakse selle kohta. Nagu Šotimaal on need keeli tantsud, on niisugune sarnane sarnaseid, selliseid ingliska b tantsud, kus tehakse kujundeid ja ja vahetatakse partnereid ja siuke hästi lõbus, kõigil lõbus pillimeestele on ka. Ja siis taas tegime tantse, aga siis ma mõtlesin, et aga jõuluvanad, positsionaalid nagu nimetas kärus Kristines käravus, jõululaulud, need on ju kodantsitavad, et paljud ongi kolme peale lood, näiteks valsid, täiesti valsiks mängida. Ja on ka näiteks selliseid rahva muusikakülalisi jõululaule ka, et ongi, et selline nagu paganlikud pool jõululauludel, see on sihuke huvitav bänd, et, et kolm meist selles ansamblis olema niisugused professionaalsed rahvamuusikud ja kaks siis meil me mõtlesimegi, et meil ei ole sellist eeslauljat või sellist tugeva häälega meeslauljat, meil ei olnud bändis ja me mõtlesime kuidas, et kus me leiame selle ja kuidagi niimoodi lihtsalt üks õhtu, kus me olime kuskil pubis, väikesession tekkis selline, mängisin rahva, rahvapillilugusid seal kõigil, mis oma repertuaar oli ja siis järsku seal sponsi Salzonzi lähistel, kus, kus mina elasin siis seal oli üks onsi kõmri keele õpetaja tegelikult ka mängis kitarri, hakkas laulma, et noh, ma tean teda küll, et on teises bändis kuskil mängib ja ta laulma seda ei olnud kuulnud. Ja kus hakkas siis laulma, tal oli võimas madal hääl, mõtlesin Kriss Venud, tema võiks tulla meile laul lauljaks, kui ta tahab, on ju, tema oli muidugi väga liigutatud sellest, kus, mis, mis mina ja tema jaoks oligi see, selle plaadi lindistamine päris esimene kord üldse stuudios olla ja lindistada. Ja sama oli ka meie pess lähemi mehel seissonile, et tema oli täiesti esimest korda stuudios, et üldistada, et, et see nagu suurt proovilepanek meile kõigile, aga võikski siis kuulata, mis te siis välja valisite, väiksed kommentaarid siis lugude juurde. Täiesti esimene lugu, plaadi esimene lugu näiteks on soos riisips rahvapärane täiesti kirjutatud üles siis seitsmeteistkümnendal sajandil ja siis soos riisips on siis, et ma nägin kolme laeva laevas, laev sõitis pähklehemi, et seeneline, lõbus laul ja meil olid seal, sellel laulupeol olid veel kaks külalisesinejat ka lääne või siis kus me seda plaati lindistasime. Meie Hei, tehnikon hoopiski sakslane, kes on ammu juba elanud seal või siis tema, tema väike poeg, kuueaastane ja nende naabritüdruk ka kas oli seitsme aastane Hans ja heisol, et nemad ka siis laulavad kaasa selles laulus, et see on selline lõbus lustakas jõululaul ja siis on peidetud natukene veel aisakella meloodiad, singel Pälls, aga ta on nagu natuke muudetud siukseks tantsu lisemaks džiigiks. Siis me kutsusime Chingul džiiks. Nonii. Agris. Nuusk kallan, kalan tähendab kõmri keeles või siis noh valsi keelest õhtu enne uut aastat või siis vana-aasta õhtu, see on sama lugu tegelikult, mis on see plaadi viimane lugu, kõik teavad tekte hools. Ta täidab ta täidepala la la la et ongi originaalis on ta valsi rahvalaul. Noscalon on lihtsalt instrumentaal. Et see on siis kogutud väikse saare pealt põhja, Velzist anglusi saare pealt inis moon kõmri keeles. Meieni jõudis ta oma sõprade, kes on ka torupillimängijad nende käest ja siis teine versioon siin on neil harfimängija siis kogu selle sealt laborist vesi nagu kirjandusmuuseum muuseumist siin täitsa seal kirjas on üks pime harfimängija John pärid soss, kes elas 1710 kuni 1007 82 aastal, et siis harfi versioon sellest samast loost. Kauem Osseil see on, nüüd vaatasin liimani lemmik et kauem siis selline poolsaar, vaatasin sealt pärit ja Vosseil vusseilin on selline traditsioon on Inglismaal ka ja siis lõuna või siis no kuidas nagu sanditamine või natuke nagu nagu mardisandid Eestis, aga aga noh, inimesed ei ole ennast ära muundanud, et lihtsalt see on siukene ja uksest ukseni käimine, punt mehi tavaliselt, et noh, vahest on ka naise tulnud kambas, sest see on niisugune väga vana traditsioon, käivad uksest ukseni ja soovivad pererahvale järgmiseks aastaks head õunaaastat. Et nad saaksid siidrit valmistada ja see põhimõte ongi see, et ossa tähendabki chio Half. Sinu terviseks. Töötame sinu terviseks ja ongi sihuke nagu müstiline natukene see laul, et käivadki pööripäevast kuni uue aastani, siis käivad niimoodi ukselt ukseni ja soovivad head õunasaaki. Ja see lugu ja viimane salm selles loos on ka hästi tore. Kaue poos oleks kõige armastatum, tuime tuntuim laulik Sis sell tarne, see oli tema, tema lemmiklaul, teda lindistati isegi BBC, kes seda lindistamas 1949 aastal. Kaua suures-kuulsas pubis, kingaase pubis, me oleme seal ka pillimängijaid hästi lahe kohta. Ja siis tema, tema tehtud on see viimane salm, et nõu paide muun või not diskussioon, mis me teame seda kuu järgi, et me ei ole liiga vara minu Paide, Sky notsu hai, me teame selle taeva järgi, et me ei ole liiga kõrgel nõu paides taas Vinodsufaa teame tähtede järgi, et ei ole liiga kaugel. Ja siis viimane rida, need minu paide ground ja võisin saund. Me teame maa järgi, et me oleme õiges kohas, et see on niisugune väga huvitava sõnumiga. Lõbused, mis see tähendab, väga müstiline, sihuke kelti, keldi paganlik, sarn, hüppad sisse sinna. Et vaas ei ole ta, Freesamps maas. Ta oli teinud, ei ole, ja kui Siis neljas lugu on kära lohvede Pälls, see on meil harfimängija poolt valitud, kuna tema, ta ema on ukrainlanna, et see lugu ongi tulnud Ukrainast Šebrick on siis selle nimi tähendab tõlkes külluslik või Šembri Vetcher. Külluslik õhtu on see siis, et seda lauldi siis Ukrainas vana-aasta õhtul, aga siis oligi, et millal see vana aasta oli, et kunagi enne ennemuiste nende vana-aasta õhtu oli aprillis uus aasta aprillis. Aga siis, kui siis kui tuli ristiti ära, siis, siis see kõik muutus. Aga nüüd tänapäeval samuti seda laulu lauldakse Ukrainas selle jõulise kalendri, mis vana kalendri järgi. Et 13. jaanuaril ja kusjuures veel siis on ka vana kalender teatud kohtades ikka veel lost lost väliset. Me oleme ka siis vana-aasta õhtut veetnud just 12. jaanuaril. Et ongi keri keri poolt, saime siis midagi huvitavamat, mida me ei olnud enne kuulnud sellist nagu. Varisuid on selline väga vana traditsioon, gaasike vasseiling tüüpi, väga sihuke kõmrilik, vesilik traditsioon, see fari luid või siis mari luid, tähendab mari on siis nagu naisterahva nimi mari, aga siin selles kontekstis on ta hoopiski hobune. Ja siis ongi selle jõuluperioodil käib meile grupp mehi uksest ukseni ja, ja üks on üks kannab hobusepealuud ja seal pealuud, mis dekoreeritud igasuguste lintide ja ilusate toredate asjadega seal ja siis seal mingi toika otsas see, kes seda kannab, sellel on ilusti valge lina ümber, ongi täitsa hobune. Et see on siis, et variluid, hall mari, mis sümboliseerib vana aastat käivadki siis uksest ukseni ja neil on oma oma sihuke selline luulevormis isegi sihuke eriline meetrium, kus kohe kohapeal neid sõnu välja mõtlema, et kui seal nagu laulad grupp mehi, kes on ukse taga, mõtlevad sõnu välja ja siis inimesed, kes on sees, need peavad vastu vastama ka ainult sellesama luulelise vormil. Ja ongi niimoodi, et, et kui, kui see majas seesistujad jänni jäävad, enam ei, ei oska uusi värsse luua, siis nad peavad nad sisse laskma neile kõike head-paremat pakkuma, jälle õlut ja, ja siidrit ja, ja kõike seda, aga vastutasuks. See tore meesterahvad siis soovivad neile head, head õnne järgmiseks aastaks, et see on kõik väga tore. Selle loo lõpus on veel. Chation mängib meil flöödi ka Arvorend viis, nad olid. Et see ongi jõulu jõuluhommikul sellel jõuluhommikul selline vana meloodia. Kaude tee on järgmine, see on ladinakeelne laul. Vaimulik laul, rõõmustagem. 1582. Aastal olevat üles kirjutatud soome munga poolt. Et sealt edasi siis on vaimulikud rahvalaulud või sellised jõululaulud. Ja siis olite saunapäev, lähen, see on nagu meie väikse vehlemi linnakese-külakese laul, nagu oleks Suurbritannias on seda meloodiat, laulsid ühe viisiga selle viisiga, millega meie lindistasime, mis on täitsa noh, ka korjatud Ralf foon, Williams, temaga kogus ka rahvamuusikat ja kogu ja see on endise rahvalaulust playboy striim siis kõndia, poisi unenägu kogus 1000 903. aastal ja tegi sellest siis siukse jõululaulu. Sõnad on kirjutanud, üks preester, see hoopiski on Philadelphiast, seal Suurbritannias on üks meloodia, aga Ameerikas on täiesti teine meloodi selle, selle loo peale, et see oligi üllatus. Kävile oli see üllatus, kui ta, noh, tema on Kanadast, tema teadis seda laulu täiesti teise meloodiaga. Jah, et seda me laulsime kahe-kolmehäälselt niimoodi, et me leidsime. Kusjuures me polnud enne koos üldse laulnud ja siis selle jõuluplaadi tegemisel siis me kuidagi vaatasime, kuidas me hääletantsegi kokku sobivad. Siis me tegime nalja, et millal, nagu see tagurpidi kook meie hääletud põhilauljal põhi viisi hääl on selline madal baritonihääl siis teised hääled on minule soprani hääl ja keril on selline tenorihääl, et teised hääled, niuksed kõrgemad kui põhiviisi laulja. Et, aga noh, meil oli hästi tore, meil oli hästi lõbus teha neid laule, et väga vahva aeg oli. Bly sa ei laadinud, liiv on. Aasta klassi ees. Mehi ta mind end ees võldasin. Kui iksoos veel see, mis ta teeb ka isend. 10 sugu on Kress Venud tema valis selle, noh, ta on kõmri keele õpetaja Sonsi ülikoolis, tema enda lemmik, kõmrikeelsed sihuksed, jõululaulud, Karoli bluff, mis tähendab siis, et Carol tähendab jälle, et nagu see vana traditsionaalne rahvalaul bluff tegelikult tähendab karpi. Et see on siis, kui need kolm, kolm kuningad tulid ja andsid kingitus üle. Jõululapsele. Ja siis üks roosike on tõusnud, on järgimine inglise keeles low haua bluumen ja see on selline lugu, mida Suurbritannias eriti rahvas ei tea. Kanadas on see ka tuntud lugu, et Kanadas on palju sakslasi, kes seal elavad, et ma arvan, et sellepärast, et see on vana, 16. sajandi meloodia. Aga selle me mängisime niimoodi iga instrumentaalina, et tromboon mängib viisi seal. Siis mul on selline huvitav viiul, mis on oktav madalamaks häälest noh tähendab oktav, madalam, viiul, oktav viiul on selle nimi, et ongi jämedamad keeled täiesti sky, hästi madal, mõni isegi kutsub Sochelloksin tähendab, et lõua tšello ja Mart Ta mängib seal kitarri. Ja siis nait ehk siis püha öö. Kõikides maades on see omad sõnad täiesti loodud, et me mõtlesime ka, et me ei hakka sinna sõnu sõnadega ära rikkuma. Muidu on, et mis keeles lauljaga siis originaalis niimoodi saksa keeles või, või siis inglise keeles või kõmri keeles või eesti keeles, et valikut oleks nii palju. Ja siis me mõtlesime, et teeme hoopiski midagi õrna niimoodi, et on, on harf ja, ja siis Hiiu kannel. Et see ei hakka Saksamaal kuusi. Austerlase poolt korjatud lugu. Pliikmedwinte tõlkes kõledal kesktalvel, see meloodia jäi mulle õudselt kõrvamat, tuligi välja, et ma otsisin, kus ta siis nüüd pärit on. See on kirjutatud Gustav seodor Holst tema poolt täiesti klassikaline helilooja on selle meloodia kirjutanud dema sättiski sõnad ka sinna peale, et, et selles suhtes jõululaul saaks poetess Kristiina Rosseti, tema kirjutas luuletuse juba ammu 1872 või umbes niimoodi pärast tema surma siis olnud on saanud kuulsaks laul, et kahjuks kahjuks seda ise nagu ei kuulnudki, et see, tema luuletus on siis jõululauluks saanud, et mulle endale meeldib see meloodia hästi ja vaimulik. Ja siis järgmine on Helle kõmrikeelne kaver he's your poore mis tähendab sellel hommikul, et see on kogutud sellest samast väikselt saarelt Angusi saarelt kaheksa 39. Aastal. Kogu trassi džentelmen on siis üks sisend Viisri Kings kogutud kirikuõpetaja, millel on hästi kahtlaselt valsi vesilik nimi John Henry Hopkins. Et Hopkins on täiesti Sonsi perekonnanimi, siis kõtkingventseslas Renseerisime sellises vormis, et muidu on kõik laulud jõululaulud. Me oleme selles viisis, et, et nad oleksid nagu nagu tantsulist sett selline tantsuline süüa. Et tegime nagu pillinnudi paarideks, et üksis ühe fraasi ja siis teine nagu vastab järgina natuke selline Bretoonilik. Valsi rahvamuusika on ka kuidagi, neil on oma side selle Bretooni muusikaga ja siis me ise nagu mõtlesime, et rääki sobib, nii et paneme, proovime, et ongi, et kiiremad osad ja siis on sihuke aeglane nii-öelda pall sinna sen keskel betooni tantsudes on ka siuke hingekogumise aeg, et puhkad ja siis siis läheb edasi, Gutkingventsuslases on siis esmakordselt isegi trükitud, oli 1582, et see on ikka päris vana lugu. Siis on tuntud tindom LianH ei, see on ka tantsul täiesti puhtalt tantsulugu olnud. Prantsusmaalt. Nii hästi sobis sellele rataslüüra leiust. Sellel ajal oligi rataslüüra, tal oli õitseaeg 16 sajand täiesti õitseaegsel Prantsusmaal, et klassikalised muusikuid kirjutasite lugusid rataslüüra peale ja see lugu on täiesti nii hästi sobiv rada sõiraga mängida, seal meil ka tehtud rataslüüra ja harfiiga harf ja, ja üherealine lõõts. Ja see ongi, et see ühe üherealine lõõts, seda ka eriti ei mängita. See on niimoodi, et sa seda ainult sedaviisi kätt mängida, rohkem, seda oli ainult üks rida. Neid meloodiat kutsutakse isegi teda nagu suupill, aga suu pihlaga käsi suupill nii-öelda et sisse-välja, et siis on erinev hääl. Väga selline talupoeglik kõla. Ja siis Tekveehaalse ongi seesama number kaks lugu, Noskalan, see on üle maailma ikka tuntuks saanud, et tõesti ega ei teatagi, et kust ta pärit on. Et see on väheseid, kes teavad, et ahah jah, see ongi ju Walesist pärit oo esimesed sõnad, mis oli kirjutatud, oligi kõmri keeles, et üks poeet Jon kiir joog kius, et tema siis kirjutas, need sõnad ja meloodia on vana jah, 16 sajandi tantsulugu jälle ja seal oli meil naabritüdruk ja väike Hans ka laulsid kaasa, siis väike kaer segan, lastekoor laulis ka meiega kaasa. Sellinali Betlem, Filitš bändi jõulualbum stuudios oli külas Sille Ilves. Aitäh kuulamast ja häid pühi. Folgialbum muusikat, aja kardinate pragudest köögilaua tagant ja pilve pealt. Folgialbum.
