Ja siin on koorunud ühed liivatülli tibud. Tere uued ilmakodanikud, kes rikub maas pesitsevate lindude pereelu. Selle pesa sa siis loed, rüüstatud ja selle pesa,  ma loen rüüstatuks. Kohtusin ema karuga koos kolme teismelise pojaga. Naine, kes ei karda kohtuda kiskjatega, et kuskil 30 40 meetrit,  et oleks ma nagu natukene nagu lähemale jõudnud,  siis nad ei olekski mahtunud mulle kaadrisse ära. Vaadake kõik jalgade ette, et ei oleks mõnda pesa  ega poega, et tõenäoliselt me saame aru,  kui, kui peaks tulema pojad, sest siis vanalinnud on üleval ärevad. Siin leitud. Kas see, et me praegu siin pesa juures oleme see kuidagi  niimoodi otseselt ei häiri, et ta tuleb siia tagasi. Mune võib veel sina kui teadlane, sa võid nüüd puutuda,  mõõta, katsuda. Et see, see munade katsumine iseenesest midagi,  aga siin võibki näha, vaata see poeg hakkab seestpoolt välja  tulema vaikselt, et ta on siin nokaga toksi. Ja kui kuulata? On ju mingi väike viiksumine? Siin sees on poeg. Et seda on näidatud, et nii need pojad omavahel pesas juba  läbi muna suhtlevad kui, kui, siis vanematega. Kuna nende tibude hääl on läbi munakoore juba kuulda,  kui lühikese aja pärast nad siis tegelikult kooruvad. Tead, see peaks olema nii, et kui juba me siin nägime,  et neil nad on natuke oma nokaga toksinud sealt seestpoolt,  et siis see võiks aega võtta kuskil kaks päeva,  enne kui nad täitsa välja jõuavad. Me oleme põgari sassi niitudel Läänemaal,  et vaadata, kuidas läheb siinsetel maas pesitsevatel lindudel,  kas miski neid ka häirib? Kui turvaliselt need maas pesitsevad linnud siin ennast  tunda saavad, mis või kes neid ohustab? Et üldiselt need linnud on kohastunud eluks sellistes avatud elupaikades,  kuhu nad lihtsalt siis panevad oma oma pesa kuskile  suvalisse kohta peaaegu et et ma arvan, et nad üldiselt  võiksid ennast tunda turvaliselt, aga kuidagi on praegu see  olukord läinud niiviisi, et tegelikult see elu neil väga  turvaline ei ole, et et kuna väikekiskeid on on liiga palju,  siis siis see kisklussurve nende nende pesadele on,  on nii suur, et need populatsioonid põhimõtteliselt ei suuda  ennast praegu taas toota. Lähme vaatame nüüd kahte järgmist pesa, mis on umbes 150  meetri kaugusel seal suunas. Lähme, uurime ja kes seal võiks olla. Seal on üks punajalg tilder ja, ja üks kiivitaja. Siin on mingi pesa. See on huvitav, sest see on jah, see punajalapesa,  et selle pesaga on see huvitav lugu, et siin oli,  oli eelmisel nädalal neli muna ja nüüd on ainult kaks alles,  et aga samas ta ei tohiks veel koorunud olla  ja siin ei ole mingit koorumise märke. Et siis on jälle hea. Munad on veel soojad, munad soojad, see tähendab haudumine  veel käib selle pesa järel, aga kuskile on need kaks muna. Kaotsi läinud, et tõenäoliselt mõni röövloom võttis need  endaga kaasa, aga teisele kahele pole veel järgi tulnud. See ongi täpselt see, mille järel te selle uuringuga olete,  te tahate teada, kes need on, kes käivad siin neid mune  varastamas ja kes need on ja, ja kui palju nad neid mune varastavad. Aga seda õnnestub selle pesa puhul ka teada saada,  kuidagimoodi seda, kes võttis seda otseselt  selle pesa kohta ei õnnestu teada saada. Aga kuna meil siin niidul on ka paar rajakaamerat,  et siis me teame üldiselt, kes on need rööloomad,  kes siin liiguvad ja siis on üsna tõenäoline,  et et needsamad loomad, keda me kaamerates näeme,  löövad ka neid ülejäänud vesi. Kes siis on need tegelased, kes käivad maas pesitsevate  lindude pesade kallal? Et tänu nendele raekaameratele me teame,  et, et peamiselt see on rebane ja seal, kus leidub šaakalit või,  või mäkra, seal söövad ka nemad. Ja ühel meie uuringu alal tundub, et on linnupesadele  spetsialiseerunud rongapaar, et, et seal teevad nemad kõik tühjaks. Et et tundub, et, et seal, kus on imetajast rüüstajad,  et nad küll võtavad palju, aga midagi ikkagi koorub. Aga selle rongapaari puhul ei, ei ole põhimõtteliselt mingit lootust. No vot ja siin on koorunud ühed liivatülli tibud,  võib-olla eile muidu nad oleks juba pesast ära läinud. Issand, kui väikesed. Tere, uued ilmakodanikud. Et neid poegi me rõngastame, sellepärast et  siis me saame neid paremini jälgida ka siis,  kui nad juba järgmine nädal suuremad on,  et kui me siin kuskil läheme ringi jooksmas,  siis me teame, et nii see on sellest pesast sellel pesal on  nii palju poegi alles. Ja, ja tuleviku mõttes on see hea, et näiteks kui nad  järgmine aasta siia pesitsema tagasi tulevad  siis me samamoodi näeme, et, et see on selle koha lind. Et, et me saame selle järgi vaadata nende pesapaigad,  ruudust ja hiljem ka seda, et kui palju nendest Põhimõtteliselt ellu jääb, et kui, kui mitu aastat nad siia  tagasi tulevad ja nüüd võid panna need tibud siia,  paneme tibud tagasi, et nad laiali ei jookseks,  et siis on hea meil meil kiiresti ära minna. Et siis vanalind saab tagasi tulla. Kas sellises vanuses need linnupojad siin saavad vanematelt toitu? Ei nad juba esimesest elupäevast peale otsivad ise ise toitu. Nii et praegu need tibud, keda me nägime ühepäevaselt  inimeste mõistes vastsündinud Juba ise hakkama toitu leidma, et esialgu nagu sa ise  ka nägid, et isegi see käimine on neil nagu keeruline,  et, et see on jah. Väga kena, et nad hakkama saavad, aga nad saavad ise  selle toidu leitud. Ühest küljes nagu karm elu. Äkki minema pesast ära sellepärast et on vaja kõht täis saada. Järjekordne pesa, aga selline vist, mis on uus sinu jaoks? Jah, seda mul kaardi peal ei ole, et me seda varem leidnud  ei ole ja sellisel juhul ma Võtan siit koordinaadid. Nii see läheb sul telefoni kirja kaardi peale,  kus see pesa täpselt asub. Ja selleks, et me saaksime arvutada, millal see millal see  lind munemist alustas ja millal ta kooruma peaks,  selleks me teeme sellise lihtsa testi selle järgi,  kui kui palju muna hõljub, saab öelda. Kui kaua teda hautud on? Aa, no see muna tundub, et on nagu väike poi. See on jah, umbes niiviisi millimeeter üle vee,  mis peaks tähendama, et ta on umbes 11 päeva hautud. Ja igaks juhuks teeme seda teise munaga ka. Rohkem see on tegelikult põhjas, et see tundub nagu Päev vähem autod. Need neli muna kuuluvad siis liivatülile,  sa mõõtsid nad seal veevannis ära. Kas see on kõik? Jah, et tavaliselt me üritame pesa juures tegutseda hästi  kiiresti ja kuna on võimalus, et me ei tea,  kas, kas näiteks rebased ja šaakalid meie jälgedes käivad,  et siis on võimalikult kiiresti, peaksime siit lahkuma  ja võimalikult vähe jälgi selle pesa ümber jätma. Et läheme, vaatame järgmist. Ja see on see pesa. List, kui muna peaks koorunud olema, siis tuleb vaadata,  kas siin pesamaterjali sees on väikseid kooretükke. Et see viitab, et, et pesa on koorunud. Sest kui nad kooruvad, siis nad neid munakoori natuke oma  jalgade all tambivad ja siis see satub siia pesamaterjali sisse,  see koorepuru, see pesa peaks olema koorunud,  mis on, mis on eriti tore uudis, sellepärast et see oli  niiduridi pesa, keda Eestis on ainult kuni 230 paari,  et haruldane lind kellel nüüd on siin kuskil ümbruskonnas  loodetavasti neli poega. Et siin meil peaks olema üks kiivitaja pesa on tõesti,  aga pesalohk on tühi? Jah, et. Et kuna see pesa peaks tegelikult kooruma alles esimesel juunil,  et siis siis me võime kindlalt väita, et see pesa on,  on lihtsalt ära rüüstatud. Siin peaks jälle olema üks kiivitaja pesa aga tundub,  et alles on ainult pesalohk. Nii et on käidud või on pojad lahkunud või kuidas? Et jah, et mul andmed ütlevad, et see peaks olema koorunud  kaks päeva tagasi. Et siis me saame vaadata, kas ta on koorunud sellega,  et me vaatame, kas siin pesamaterjali sees neid kooretükke on. Et, et ma ei näe siin siin praegust kooretükke  ja tavaliselt ka see on halb märk, kui, kui pesa ümber ei  ole või kuskil läheduses ei ole vanalinde,  kes alarmeeris alarmeeriks ja et kui neil tibud on,  siis nad on tavaliselt üsna kurjad. Aga jah, et selle. Selle pesa sa siis loed, rüüstatud ja selle pesa,  ma loen rüüstatuks. Uuringuid me teeme praegust, nüüd kolmandat hooaega et 2018  aastal alustasime ja me teeme seda nii pikalt,  kuna, kuna on näidatud, et, et see rüüstekoormus võib  aastati väga erineda. Ja tulemused, praeguseks on sellised Et kahe aasta peale kokku oleme näidanud,  et üle 80 protsendi pesadest süüakse enne koorumist ära. Mis tähendab seda, et nende lindude, nende linnuliikide  jätkusuutlikkuse on küsimärgi all? Jah, ja, ja kahjuks on see nii, et, et see ei ole probleem  ainult Eestis, et ka ka mujal Euroopas on näidatud seda  väikekiskjate arvukuse suurenemist ja, ja nende negatiivset  mõju linnupopulatsioonidele. Leidsin maast kiivitaja munakoore, mis tähendab,  et see on ilusasti näha, selline koor just kust tibu on  välja tulnud. Ja polnud kuigi kaugelt vaja otsida. Triin, sina leidsid ka kiivitaja tibu ja see oli selline juba. Ma täpselt ei oska öelda, aga ma arvates ke nädalavanune Et paneme talle ka rõnga jalga, et siis saab näha,  kas ta tuleb siia järgmisel aastal tagasi,  kui kaua ta elab. Ja muud. Millist infot te nende rõngastamiste toel olete juba saanud? Eelmisel nädalal meil oli üks selline tore juhus,  kus me püüdsime ühe niidurüdi vanalinnu ja,  ja kui me ta kätte saime, siis me nägime,  et tal oli juba varasemast metall rõngas  ja siis Matsalu rõngastuskeskusest uurisime  ja saime info. Et seesama lind oli, oli siinsamas, sellel samal niidul  koorunud neli aastat tagasi. Et, et see tähendab, et nüüd ta oli siia tagasi tulnud,  et siinsamas pesitseda. Et ma lasen ta lahti, siis ta saab oma õdede-vendade juurde  tagasi joosta. Minule avanes täna hommikul nendest rannaniitudest  ja karjamaadest täiesti uus maailm. Selgub, et siin maapinnal lausa kihav elu. Kuid see elu on paraku habras. Pisike auk. Suur kirenii, endine. Värkakud on selle üle võtnud. Nii pisike. Värkokk on, eks ju, selline Eesti kõige pisem kakuline mahub  sinna ära. Kuidas sa selle avastasid, sealt? Ma jalutasin siin läheduses üks õhtu ja,  ja siis kuulsin sellist värvkakule omast sellist piiksumist  siis ma jäin vaatama, et mis on ja siis ma nägin,  istus oksa peal ja siis isane kakk, siis lendas  selle emakakuju lähedale ja andis see siira üle. Ja siis ma käisin siin lähedal ootamas ja vaatama  ja siis nägin, et nad on selle asustanud. Praegu ilmselt toimub siin selline Eriline hetk pesitsemine, just nii, et millal need pojad  siis välja tulevad ja mis edasi? Üsna pea, et värkkokk pesitseb küll natukene hiljem kui  teised kakul, aga kui kaku pojad välja sealt lendavad,  siis, siis nad üldiselt on ka lennuvõimelised kohe. Lähme siis ruttu ärasid. Sinul on õnn. Looduses palju käia, mida sa oma ametiks pead? Et nagu loodus, giid, et viin inimesi loodusesse,  et siiamaani olen peamiselt. Välismaalastele tutvustanud Eestit ja ja see on väga huvitav,  kuidas sa nagu. Eesti loodust tutvustades ise õpid. Et see, kuidas nad imestavad selliste lihtsate asjade üle  nagu toonekurg või, või sookurg, et neil on see juba hävitatud,  see selles mõttes, et mõni ei ole näiteks 20 aastat  toonekurge näinud ja. Et inglastele see Eesti loodus meenutab justkui nagu nende  lapsepõlve et siin on kõik see veel olemas. Kuidas sina jõudsid? Ma olen nagu terve kogu mu elu nagu loodusega koos kasvanud,  et minu lapsepõlv möödus ikkagi looduse keskel  ja minu mängud olid nii-öelda kraavi ja tiigi peal  parvetades ja metsas onni ehitades, et. Ma olen ka paar aastat Tallinnas töötanud ja,  ja, ja see kuidagi nagu ei sobinud, et see tempo  ja see rütm Loodusest leian nagu selle rütmi, mis minu,  minu rütmiga sobib, et, et. Ja siis tegin endale nii-öelda töökoha, et,  et saaksin nii-öelda kodus tööd teha ja. Ja sinu tegevuskohaks on kosemetsad, mis ei ole tegelikult  ju Tallinnast üldse kaugel ja on väga-väga looduslik koht. Ja üks osa on kindlasti, et kuna ma siin lähedal ise elan ka,  et siis Et see on minu jaoks täiesti üllatav jah,  et ma olen. Enda koduümbruses nii palju elurikkust. Leidnud. Et minu jaoks on see täitsa üllatav, et,  et sellist alevik lähedal metsades võid kahte erinevat  kakuliiki näha ja siin on sellised viljakad Ilusad vanad metsad säilinud veel. Et neid tuleks kindlasti hoida. See mets on siin õõnsusi täis, et järgmises õõnsuses on juba  järgmine lind suurkirve. Just nii. Et suur kirjurähn ju teeb värvkakule nii-öelda pesasid,  et järgmine aasta võib olla siis värbkak,  seal pesitseb, siin käib ikka jube aktiivne möll nii-öelda  isal emale mõlemad toidavad poegi hoolega. Jah, et praegu on väga oluline aeg. Uus elu sellised puuõõnsused metsas on väga-väga olulised,  kes veel siin nagu pesitsevad nendes kohtades. No väga paljud linnud pesitsevad puuõõnsuste  siis puukorista, must, kärbse, mitmed kakulised,  eks ole, et Mul õnnestus näha seda, kuidas handkaku isa  nii-öelda motiveeris ja utsitas oma poega lendama,  et nad olid oksa peal ja siis isa nagu järjest lähemale läks,  et poeg läheks ja hüppas teisele oksale,  et siis arutas lendamist. Me kõnnime siin metsateel ja siin on karu jälgi praktiliselt  igal pool, et see on selline karude mets siin ümbruskonnas. Jah. Jah, võib öelda küll, et siin on neid päris palju. Karud miskipärast on sinu ühed sellised lemmikloomad,  et miks sa üldse sellist nii-öelda looduse poole vaatad,  eks? Ja selles mõttes, et kõik nagu elav loodus on huvitav,  aga eks ikka ju loodusfotograaf tahab ju pildistada seda  suure kõige suuremat kiskat ja et karu karu on nagu selles  mõttes raske pildile saada ja, ja see pakub põnevust,  et siuke armas loom ka. Sina oled selleks nagu ikkagi erilisi nagu ettevalmistusi teinud,  et karusid veel rohkem vaadata, et sul on siin metsades oma  karu varjed, isegi. Ja et kuna nagu jahimehed nagunii söödavad,  et ma teadsin, et karud käivad seal, et miks mitte  siis panna sinna nagu vaatlusvarje ja siis saad neid nagu pildistada,  seal. Millised kohtumised sul on siin karudega olnud,  siis? See kevad on päris mitmeid kohtumisi olnud niimoodi,  et mitte varjes, vaid päris niimoodi kõnnin kuskil ringi. Ja, ja siin siinsamas lähedal on olnud, kohtusin ema karuga  koos kolme teismelise pojaga. Nüüdseks on nende teed küll lahku läinud,  et nad on juba nii vanad, et ema läks oma teed nii-öelda ula peale. Jooksuaeg on neil praegu ka, et siis kolm teismeliset peavad  nüüd siis esimest suve hakkama saama, üksi. Kuidas sa tundsid ennast, et sa ei olnud nii-öelda kaitsva  varje taga, vaid nii-öelda silmast silma oli kohtumine. Ja et see oli väga võimas, et, et, Et kuskil 30 40 meetrit, et oleks ma nagu natukene nagu  lähemale jõudnud, siis nad ei olekski mahtunud mulle  kaadrisse ära. Et see, et ma olen enne neid varjest näinud  ja jälginud ja tean nende käituma siis see andis nagu palju juurde,  et ma oskasin nagu käituda, et mul oli peas nagu kõik läbi mõeldud,  et mis saab ja nii edasi, et pojad nägid mind,  ema ei näinud mind, ema tõstis pea hästi kõrgele  ja tahtis nuusutada, et mis seal on, et pojad nagu panid  esimesena jooksu. Et neil on nagu selline kabu hirm nagu inimeste ees,  pigem. No sina ise oled ju ka kolme poja ema, et kuidas sinu pojad  suhtuvad sellesse, et sa kohtud Eesti metsade suurima kiskega? Nad võtavad seda täiesti normaalselt ja sest nad sünnist  saati nagu on selles mõttes sellega nagu harjunud  ja teavad, et ma käin ja ma näitan teile pilte  ja nad on. Ja ma olen nad ise nagu varjesse kaasa võtnud,  on varjest ise ka nagu kõik. Karud ära näinud. Aga noh, karud jätavad ka märke maha. See on tõesti tunnistus, ei ole see siin lehmakook,  vaid see on ka karu väljaheide ja. Miks ta siia niimoodi tee peale, siis selle jätab? No neil ei ole vahet ju Nüüd me oleme sellises eriti sünges võimsas laanes. Palju sina sellistes metsades üldse kondamas käid? Ikka väga tihti, et sellised kohad on just minu lemmikud kohad. Et nad on puutumata, mõjuvad rahustavalt,  et kindlasti üks ühed minu meelispaigad. Ja peale karu nüüd, kellest me rääkisime,  keda sa veel oled sellistest suurtest imetajatest näinud? No siit kindlasti käivad paljud loomad läbi,  et. Põdrad ja, ja, ja siin on ilvese ilvese jälgi olen näinud  siin hundijälgi. Et siin on palju loomi, jah. Sellises metsas aga hunt nüüd ütleme võrreldes karuga,  teda on ju veel raskem pildile saada kui  ja näha ka. Kindlasti kindlasti on raskem, et ma ise olen nagu paar  korda elu jooksul näinud ühe korra pildile saanud,  aga mitte päris niimoodi, et ma olen nagu varjas jällegi  saanud pildile, et, et mitte nagu looduses,  ma olen väga lähedal neile olnud. Kuidas sinu arvates hundi elule mõjutab see,  kuidas inimene meie maastikke kujundab? Ikka mõjutab, et siin ei saa nagu luua illusiooni,  et, et ei mõjutaks, et aga samas hunt on hästi plastiline ja,  ja tugev loom selles mõttes, et ta kohandub. Aga samas nagu, kui me tahame, et ta kohanduks nii,  et ta meile nagu probleeme ei tekitaks, siis me peame ise  andma nagu võimaluse hundil ja üldse ka teistel metsloomadel  nagu olla, ehk siis las ta olla hundil hunt,  et see on nagu kõige parem, mis saab olla,  et kui hunt saab nii-öelda oma territooriumi hallata,  et tal on tugev kari. Meil on see rikkus huntide näol olemas paljudes Euroopa riikides,  neid lihtsalt ei ole. Praegu veel on, et aga, aga see, kui tundub,  et looduses on kuidagi see selline hästi õrnaks lastud,  see, et, et kui mida midagi väga nii-öelda laseme mingi  momendi üle, et siis on väga raske seda seda taastada,  et me ei tohiks lasta seda tekkida, peaksime hoidma seda,  mis praegu veel on. Kobras on ka üks liik, keda sa tahad pildile saada,  mis annab tunnistust, et siin jõe peal kobras tegutseb üldse. Esiteks on siin palju kopra tegevusjälgi  ja näiteks praegu siin kevadel on näha, et on siin värsket  naati ja muru söönud ja ja. Ja et kevadel on see Väga maiuspala nende jaoks see värskelt kasvanud muru. Sa võib-olla tunned seda spetsiifilist lõhna. Kobras märgistab oma territooriumi, et kui ta nagu seda  märgistust siin siin-seal on tunda, et siis,  siis on teada, et siin kobras on aktiivne. Sa oled siin enne seda kobas passimas käinud. On ta sulle ennast ilmutanud niimoodi kas kohe  või oled pidanud tükk aega ootama, et kuidas kunagi,  mõnikord tuleb kohe. Kuskil. Viie minuti jooksul, et nüüd teinekord ootad mitu tundi Et neil on üsna aimatav Eluviis. Et eks iga õhtu kell üheksa ujuvad tea kohtades mööda. Praegu on neil kiired ajad ka. Märgistavad oma territooriume ja. Valmistuvad nagu. Uueks põlvkonnaks? Mis su eesmärk on nendes looduses käimises üldse? Eks alguses on seda nii-öelda adrenaliini  ja hasarti, et, et saad teatud liigi endale pildile. Aga eks ajaga on see muutunud, et kui sa Loodusega nii-öelda oled kontaktis pikemalt. Et. Siis tekib see küsimus. Et aga, et mis, kuidas ma nagu saaksin, mida ma saan nagu  loodusele vastu anda et just need lugude rääkimine,  et, et et püüda nagu nende fotodega ka kuidagi inimeste Õpetada siis loodust. Või või näidata ta eri näidata eri nurga alt,  et. Et me, et me ei võõranduks loodusest niivõrd
