Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, tere. Aafrika pole muljetavaldav üksnes oma kliimataimede, loomade või rahvakunsti poolest, seal elutsevad ka ülimalt haruldased putukad. Termiidid, karabeusid ja kes kõik veel, aga just täna neist juttu tuleb. Igasugused, keda Eestis kindlasti ei ole. See oli siis niisugune rõõmsameelne meloodia, Namiibia meloodia Narrimbadel puuksülofonidel mängitud ja umbes samasugune tunne on, kui sa näed mõnda rõõmsalt lendlevad mutukat savanni kohal ja teistpidi ei kaasa neid vannis niimoodi päevasel rännakul väga palju ei näe, sellepärast et need olud on võrreldes näiteks eesti jaanipäevase niiduga palju karmimad. Et kusagil need putukad on, aga sa pead teadma, kust neid leida ja, ja märgata. Aga üks asi, mis küll sa vannis, millest ei saa üle ega ümber, näed seal kindlasti niisugusi, inimese kõrgusi ja teinekord kõrgemaidki nisukesi nagu savida torne. Ja seal on niivõrd iseloomulik pilt savannimaastikus, et see on loomulikult putukate kodu. Lähed lähemale, sa tead, et seal on termiidid sees aga näiteks Eestis, kui on metsas plase pesa, eks ole ka niisugune püramiid küll palju madalam siis soojal ajal ikka ju kihiseb sipelgatest. Aga see termiiditorn väljastpoolt vaadates absoluutselt elut sellele mitte kedagi näha. Termiidi nimetatakse vist ka valget, eks sipelgat, eks, aga sellest tuleb hiljem juttu ka. Tegelikult jah, nimetatakse niimoodi lihtsustatult, et seal tegi looduse sõbrad teavad, et termiitton sipelgast väga erinev, aga noh, ütleme inimesele, kes Demiitidest midagi tea, siis võib-olla tõsti sipelga ka võrreldes saad kõige kiiremini nagu pildi ette, milline ta on valge sipelgas tõepoolest, ta niisugune kahvatu, peaaegu läbipaistva kehaga ja ütleme natuke meenutab sipelgat, aga teistpidi midagi on väga teistmoodi. Tarud. Termiidi tagakeha on tohutult palju suurem ja matsakas kui meie sipelgatele. No umbes niimoodi, et nagu ütleme, ülekaaluline ja eluaeg kahvatuna kuskil kottpimeduses elanud sipelgas torni otsas printsess just tõepoolest päikesevalgust ta ei näe ja ta ei kannatagi päikesevalgust. Noh, peaaegu nagu vampiirid nendes müütilistes lugudes, et kui see termiidi suur savitorn kusagilt vigastatakse, siis seestpoolt hakkavad kohe töölised hirmsa kiirusega seda kinni mätsinud. Ta valgus sisse ei tuleks. Ja teistpidi aga nende elukorraldus näiteks on, on ka sipelgate-ga võrreldav, seal on üks ema, kes ja isegi mitu ema, kes vahetpidamata munevad kohutavates hulkades mune. Seal on töölised, seal on sõdurid nagu sipelgapesas aganaatia elavad, kus valgus ei paista ja noh, seesama savitorn on sisuliselt loomulikult ka hästi kõva väliskestaga, sellepärast et need, kes himustavad termitte süüa, et nad ei pääseks sinna ligi, et see on tõesti tugev, hästi tugev. Kaitseb siis ka ilmselt nende eest. Täpselt eesmärk ongi, et kaitsta tegelikult seda termiidipesa, sellepärast on ta nii tugev ja kõva väljastpoolt termiitide linnus ja ongi ja teinekord niukses inimese kõrguses pesas elab miljoneid termiidi. Mõnikord selline pesa võib ka olla kohutavalt vana, isegi isegi sadu aastaid, mõni niuke torn vanal hästi ajahambale vastu pidanud ja, ja korralik korralikud ehitustöölised. Muidugi termiidid teevad, pesi mitte ainult noh silmapaistvate torni tänava teinekord ka näiteks puu sisse ja, ja maa alla ja troopikas igal pool on nad suureks nuhtluseks puitehitistele, et nad ronivad maja puidust osadesse, õõnestavad selle seest tühjaks täiesti ja et nad on kõvad ehitajad ja hirmus kõvad sööjad. Kõvad hävitajad, hävitajad, et nende toit on taimne toit, nad söövad kõike taimset toitu ja muud, mitte midagi. Ja thermitton kohutavates, hulkades troopikas, tegelikult ka mujal maailmas, aga ikkagi Aafrikas on neid kõige rohkem kõikidest Mandritest Aniust terminite, nii hulgaliselt kui ka liigiliselt. Teadlased on eristanud mingit tuhatkond erinevat termiidiliik. Ja et nad ka ütleme sellesse vanni elukoosluses on nad ikka kohutavalt suure tähtsusega, sest nad nii-öelda aitavad sellele ainevahetusele kaasa seal elukoosluses ja et nad ise tarvitavad toiduks palju taimset ainet, noh põhiliselt puit to ja siis surnud orgaanilist ainet. Aga neid endid jälle söövad ka ikkagi paljud linnud ja loomad, kui nad vähegi ligi pääsevad. Ta elukoosluse nii-öelda peres on thermiitidel vannis asendamatu osa. Ja nende punased sipelgad, need, kes meile siis nagu tuttavad on neid tegelikult see nii väga kergesti ei näe, sa vannis olemas kusagil. Aga nad ei hakka silma, mõnikord on tal pesa maa sees, mõnikord on mingisuguse kuivanud puurondi sees sipelgapesa ja kõige põnevam sipelgapesa mis ma tean ja mis on su vannis, aga tüüpiline on niimoodi, et kui sa lähed nende Acadza juurde ja näed, et tema, need sõrmepikkused, Astlad on allosas nagu niuksed palli, kujulised niuksed nagu punased pallid on need astelda alumised osad siis sa võid kindel olla, et siin elavad sipelgad ja jumala pärast ära oma sõrme sinna takka. Sellepärast et nii kui sa selle punaka palli lähedal oma sõrme paned nii silmapilk koguse oks kihab sipelgatest. Ja see on niisugune huvitav loodus, niisugune, kuidas öelda koosmäng, et tegelikult hakkatsele on kasulik, et need sipelgad seal on, jaa, sipelgatele on kasulik jälle see akaatsia seal on ja mingil omapärasel moel need sipelgad kaitsevad seda katset, ehk siis näiteks need mõnedki savanni loomad suudavad süüa akaatsialehti vaatamata sellele, et seal on nii vägevad Astlad võrsete küljes. Aga näidiskaelkirjak, kui ta oma nihukese pika sinise keele sealt niimoodi osavalt laboreerib, nende ütelda vahelt läbi, siis silmapilkselt hüppad, et sipelgad sealt hordidena välja talle juba imi, oi, tal on õrn keel. Ja kui ta ühe korra selle valusa vitsa kätte on saanud, siis ta seda katset enam ei puuduta. Samamoodi elevant elevant jääb niimoodi, et ta võtab lihtsalt oma londiga, keerab selle ümber oksa, murrab selle oksa niimoodi puruks. Aga elevandi londi ots on tegelikult kohutavalt tundlik. Ja kui see nüüd satub ka sinna kuskile lähedale, kus sipelgad on need jälle tormavad nagu karjana sinna kallale natukene purevad seda elevandi lonti, siis siis temagi saab eluaegse õppetunni, et seda puudma ei puutu. Ja lühidalt öeldes Need apaatsed, kelle peal elavad need sipelgad, neid ei puuduta taimetoidulised, suured imetajad. Aga samal ajal sipelgad muidugi kasutavad siis noh, niisugusel mõõdukal määral siis ütleme nii vokaats ja puitu, lehti, õisi kui ka vilju. Ja teistpidi aga see katse nüüd niisugune kohutavalt lai, õilmitseb ja särav, ei ole ta niisugune madal. Ja noh, tunda, et, et keegi hoiatada tugevalt nagu nii-öelda pügab või hoiab, ohjeldab teda. Et needsamad sipelgad oma tegevusega ei lase tal nagu väga uhkeks kasvada. Aga see asi on seda väärt, sest selle eest ei ründa sind suuremad isendid ja ei kaota üldse maa pealt ära. Just et see on ikkagi koostöö ja mõlemad nii sipelgad, katsed püsivad elus ja see on naljakas, et kohalikes, kes on selle akaatsialiiginimi vilistavakaatse ja see tuleb sellest, et nendesamade nende astelde otsas olevate munade sees on hästi palju avaldusi, kus sipelgad sisse-välja käivad ja sa vannis puhub tihti tuus ja siis nendest avastustest tuul puhub läbi ja katse vilistab, tõeline Villegooria. Ja et seda kuuled juba kaugelt ära, et taas vilistavad katse, sellest tuleb eemale. Kaugemale hoiatab. Ja nüüd kui mõelda ja niisuguste tuntud savanni putukate peale, kes keelavad ka küll mõnes muuski elukoosluses, siis, siis võib-olla noh, kõige tuntumad, võib-olla kaks putukat on, on siis Skarabeus ja rändja kõrbetirtsud. Et need on juba nii tuntud putukad, et juba Vana-Egiptuse kultuuris olid nad, et tähtsad tegelased ja ja nendest on säilinud sellest kultuurist isegi jälgi. Karabeus Skarabeus lihtsamalt öeldes on ta sõnnikumardikas ja Skarabeusi liike on mitmeid, aga aga see, kes nüüd vanas Egiptuses oli, see oli jusse püha-sõnnikumardikas ja ma tean Egiptuses nägite neid või või ei kohanud, need on Egiptuses üsna tavalised kusagil, ütleme linnast väljapool. Kuidas nad välja näevad, näevad välja nagu hästi suured sitikad või põrnikad, niuksed tumedad ja suuremat kui meie põrnikad. Ja see, millega ta silma hakkab, on see, et niisuguses kuival maapinnal. Ta veeretab enda ees siis niisugust ümmargust sõnnikupalli kusagile minema. Niimoodi transpordib, veeretab seda maa Vastaksin selle peale, et taimaal ma nägin küll üsna tihti peaaegu et tänaval jalutamas mingeid eriliselt suuri Mardikalisi, aga Egiptusest kahjuks ei meenu. Jajah. Noh, need mardikaid on palju ja teistpidi on ka palju selliseid mardikaid, kes ka veeretavad neid sõnnikupall, aga võib-olla ja tõuseb sellepärast meelde, et tüüpiliselt ta veeretab seda niimoodi. Ta on pea alaspidi veeretades ehk siis nii-öelda kasvatab tiritammi ja siis tagumiste jalgadega nagu lükkab seda ja siis nende esimeste jalgadega osavalt niimoodi kõnnib selle selle palli järel pea alaspidi, veeretav mardikas. Et see on Skarabeus enamasti. Küll aga meenub Egiptusest väike armas Gekko, kes neil seal meie hotellis ja ronis mööda seina üles. Teretasime. Muidugi, Gekko on ju suurepärane kärbeste hävitaja, Ta on väga hea, kui ta elab su lähedal, et siis on, kärpisid vähem. Kas karbousid on jälle selles mõttes muidugi head, ütleme noh, sa vannis, nad on enam-vähem üks osaliselt elukooslusest, aga aga kusagil, kus on, ütleme, inimesed ja kariloomad ja tõesti seda loomasõnnikut on palju, siis nad on ka niisugused koristajad, mõnes mõttes nad teevad platsi puhtaks. Ja vanas Egiptuses olid nad lausa pühad loomad ja ja see on uskumatu, kui palju neid austati ja kummardati ja vanadel tuhandete aastate tagustel kujutistel on tihti Skarabeusi kujutanud võtnud ja on Skarabeusidele lausa skulptor tuure pühendatud ja kullast neid välja nikerdatud ja ta oli siis noh, tõsine maailma ülevalhoidja Vana-Egiptuse müütilises maailmas, et seal oli nagu mingi niisugune seos, et kui ta veeretas seda palli, tali nagu liigutas päikesekera ennast ja selle tõttu üldse uus päev saigi tulla, et keegi niisugune mardikas veeretas. Beus on olemas, ühesõnaga neile omistati üleloomulikke võimeid. Täiesti peaaegu ikka niimoodi, et tooted uut päeva ei tulegi, kus karabeus ei ole olemas ja lausa siiralt nagu usuti seda, kas neljani hauakambrites ka oma koht ta oli niimoodi, et ta oli just ütleme, matusekombestikus ta oli ka just see, kes kuidagiviisi nagu taaslõi maailma, ehk siis ta oli nagu ühendusepidaja selle siinpoolse ja ja sealpoolse maailmaga ja näiteks nende vaaraode hauakambrid kujutistel seal sees on tihti kaskarabeusjust kujutatud seoses selle teispoolse maailmaga. Nii et matusekombestiku juurde väga, väga tugevalt käis. Seal ju usuti ost, et teatud aja pärast ärkab uuesti kadunuke ellu ja seal võis ka olla seoskarabeusiga tänu kellele see võis juhtuda vä? Ta nagu taaslõi maailma Skarableus ja noh, need teised rändtirtsud ja kõrbetirtsud, kes on suhteliselt nagu sarnased omavahel hästi suured tirtsud. Kui võrrelda näiteks meie suuremate tirtsudega, siis see kõrbetirtsu mingi kuus sentimeetrit pikk noh, natuke suurem kui need meie kõige suuremad, aga täitsa võrreldavad need on ju noh, juba piiblis, eks ole, see vanaegiptuse üks nuhtlustestad, et tirtsud ja tegelikult nad on olnud pluss aegade algusest peale, et kõikjal, kus peetakse põlde ja see on üks müstiline lugu, et mingitel aastatel, kuid teatud tingimused nagu kuhjuvad et siis on eriti sobiv paljunemisaasta ja kui need rändtirtse ja kõrbetirts ja nad mõlemad on niisugused põldude nuhtlused kui need väga palju, siis nad hakkavad kogunema täiesti lugematutes hulkadesse kui ja, ja see on pooleldi müstiline lugu. Eelmisel aastal just käis ka siin meie teadusuudistest läbi, et need on nagu teadlased selgitanud selle aine selle nimi on serotoniin. Et kui selle rändtirtsu kõrbetirtsu keha hakkab seda serotoniini tootma, siis ta satub nii-öelda elevusse ja vajab väga seltskonda ja siis nad hakkavadki kogunema ja tohutult elevile, siis tekibki see, see kohutavad tirtsude parved, kes matavad taeva ja võivad lennata mitte sadu või isegi tuhandeid kilomeetreid ja teha kõik oma teel tühjaks. Elada tuhandeid aastaid, et mida pisem seda visanud, teinekord saurused surid välja, aga bänd ja kõrbetirtsud. Aitäh jah, liigina on ta tõesti küsinud kohutavalt kaua ja tavaliselt näiteks kõrbetirts, kes kassa vannis tavalisel aastal tan üksikute putukatena näha väga harva ja kunagi nad ei ole koos ja nii läheb palju-palju aastaid. Aga siis tuleb üks teatud aasta ja, ja siis tekib see egiptuse nuhtlus uputusi jah, ja nad lendavad ju. Nad on lennanud ju ka Euroopasse näiteks Inglismaale välja täiesti hooga ja Eestis on igal ütleme vähemalt teisel aastal tuleb jälle teada, et putukateadlased määrasid ära, kahtlemata kõrbetirts on jõudnud Eestisse. Aga loomulikult siin on ta täiesti ohutu. Lihtsalt ta üksikud on jõudnud siia välja. Kahju nad siis teevad, kui nad suurte parvede kuskile jõuad, söövad põllu lagedaks lihtsalt täiesti sõna otseses mõttes must Maieberg. Neid on palju, kõik tahavad süüa ja ja, ja see on selles mõttes inimeste jaoks ikka ikka kohutav nuhtlus ja praegu arvataksegi, et järsku selle, kui see aine on juba avastatud, selle tirtsu kehasse serotoniin. Et kui seda nüüd õnnestuks kuidagi noh, nii-öelda manipuleerida või või selle tootmist nagu kuidagi pidurdada, et siis ei tekikski hiigelparv? No see on praegusel hetkel küll ulme, aga mine tea. Kõlab küll tõelise ulmena, jah, täiesti. Aga igal juhul on see mõnes mõttes ongi ulmeline. Et kuidas nad ikkagi mingil aastal käib mingi klõpsatus läbi ja siis kogunevad need hordid ja lähevad pärituulega rändama. Ja muidugi vannis kohtad, et ikaga niisugusi putukaid, kellest üheski raamatus juttu ei ole. Minu jaoks oli kõige suurem mõistatus kord, kui me jällegi Botswanasse vandides rändasime. Ja siis saime pikalt kogeda ühte sihukest mutukat, keda me ise rihtisime, ta haisox hitikaks. Ja tegelikult ma siiamaani leidnud, mis ta õige nimi on. Kohalikud teejuhid ütlesid, et nad on üle 10 aasta liikunud nendesse vannidesse ja mitte kunagi ei ole olnud neid. Aga seekord oli siis nii, et kui me õhtul laagrisse võtsime ja mõnusasti sööma asusime, siis järsku hakkasid lendama sihukesed pisikesed mardikad, niuksed, need nõelad, tea, suurused, mardikad, pruunid, niisugused. Järsku näed, et käte peal on neid ja lusika peal on neid. Mõni satub supi sisse õngitseda välja, varsti on kaks tükki asemel ja siis muud ei saagi teha, kui, kui õngitseb neid toidu seest välja. Süüa üldse ei saa ja kui kogemata siiski ühe nagu suhu paned, siis ta nii kibe, et terve suur kibedat maitset täis ja söögiisu täiesti katku. Ja me ei saanud aru, mis asi see on, et igal õhtul ilmuvad uuesti välja. Et kui me tulime kajal õhtused looma vaatluselt oli hämar, jõudsime laagrisse, siis ma järsku tabasin ära, et sellel hetkel, kui me panime hämaras panime nagu tuled põlema, niisugune selle otsmikulambi endale põlema otsa ees, siis olid nad kohal, siis hakkab mingi krabin lehtedes ja telgi peale saaks nagu vihma. Ühesõnaga tulid valguse peale tegelikult. Ja sellest hetkest oli asi selge, et nii kui sa kulbiga selle toidu sealt paja seest, saad kiiresti telki telgi uks kiiresti kinni ja siis vaikselt sööd seal siis on asi korras, ka ei raatsi väikestele loomakestega midagi ja siis oli tõeline nuhtlus oli hullem kui egiptuse nuhtlus, nad nad lihtsalt sõna otseses mõttes ujutasid kõik kohad niukse pruuni putukate kihiga, elame laagris. Ja kõige naljakam oli minu meelest just see, et need kohalikud kogenud teejuhid, Gatesi tõlk, nad ei teadnud, kes nüüd on ta pannud siis varem kohanud? Ei, ei olnud. Eriline au Teile tulid tervitama just, aga vot ongi vahe võrreldes võib-olla Eestiga. Et siinse ikka enam-vähem nagu suudad orienteeruda. Savanni troopiline putukariik on niivõrd mitmekesine. Ettearvamatu nad arenevad võib-olla ühel aastal 10 aasta jooksul võib-olla nad on ainult ühe nädala jooksul niisuguse tohutu massina ja siis ei ole 10 aastat mitte kedagi näha. Et see ongi troopiline samann, tegelikult, täis mõistatusi. Aga noh, muidugi oli seal ka nisukesi, keda ikkagi suutsid nagu ilusasti ära määrata, näiteks põõsaste peal on, on niisugune Ritsika moodi, putukas laulab kuidagi vägevamalt, kui meie ritsikas lähed lähemale. No ma ei tea, kas te kilki olete elu sees näinud, mina, mina ikka olen kilki näinud kilka niuke arhailine putukas, meil siin Eestis vanasti elas ahju taga ja laulis. Ma ei ole kindel jah, natukene Ritsika muudega, niukene kööbakas, jäme niuke, imelik. Nüüd see putukas oligi, Kilk ritsikas kuskiltki näha saab tänapäeval vanades majades, kus pidevalt ikkagi köetakse seal sa võid seda kuulda, aga väga veidratest kohtadest samuti Eestis kuulda, aga näha just ma mõtlen raamatus pildi peal. No ütlen ausalt, mina nägin teda näiteks prügimäel suvisel ajal oskasite vaadata jah. Et laulis seal kõva häälega aga kilk ritsikas on, on üsna tavaline putukas Aafrikas vannis ja ta on noh, umbes nagu ritsikas, aga tal on niuke selja peal niuke paks kilp pühade ajal niisugune jässakas ja ja jäme välja ja, ja kindlasti ei maksa tema poolega oma sõrme, sirutada ta üsna kiiresti, võib sul sõrmest kinni krahmalt täht aga laulab hästi ilusti ja kõlab kaugele. Ja siis veel, mis su vannis nagu hästi kaugelt ikka silma hakkab, on muidugi ämblikud, võrgud just põõsaste vahel. Ja ykskord ma olin eriti uhke, kui ma siis ikkagi suutsin ära määrata, et kahtlemata oli seal üks kangur ämblikutest. Kangurämblik on siis niisugune tegelane, inglise keeles on tal veel tee luuleline nimi, son. Inglise keeles ja tema, see võrk näib koosnevat tõesti peenikestest nööridest. Ja ta on hästi võimas, hästi suur. Hästi tugev ja. Meie ämblikutest suurem ja kõige suuremad nendest on ikka niimoodi, et koos jalgadega on ta ikka üks niuke poole peopesa suurune putukas. Vabandust, ämblik ei ole putukas. Ämblik tal on kaheksa jalga. Aga ta on maailma kõige suurem võrku kuduv ämblik. Ja tema võrk on näiteks niisugune, et see ei ole mitte üheks nädalaks üheks kuuks, vaid mõnigi kordse võrku on ta mitu aastat seal üleval, et see on väga tugev võrk. Kristi ilma aeg, kui kuulu ämblik olendid Aafrika rahvaste müütilist tegelaste hulka. Ka ja muidugi kõrvuti madudega ja see on ka muidugi mujal maailmas on väga vingeid ämblikke, aga, aga savanni ämblikutest ma ütleks küll. See kangurämblik, tema võrk on ka tõesti nagu teatud nurga all nagu päikese peegelduses on ta tõesti täitsa nagu kuld niitides tehtud kaal. Ja muidugi Hanso vannis palju liblikaid ja jällegi mitte niimoodi, et, et kõik kohad on neid täis, vaid ikkagi peab neid oskama näha ja leida. Ja mitmed liblikad on on lausa legendaarse kuulsusega Aafrika rahvaste hulgas. Ja kui ma ühega sellisega tuttavaks sain, siis, siis ma olin ka väga uhked, tema nimi on Mopaani liblikas ja valmikuna on ta niisugune pruuni värvi. Tema tagatiibadel on niuksed, ilusat, uhked sõõrid. Need on siis nagu nagu vaenlase hirmutamiseks, aga ma paani liblika valmikut ehk seda lendavat liblikat vaat näeb väga harva, mina pole teda kunagi näinud, ta elab üldse kokku kolm-neli päeva, ei söö mitte kunagi vahet, nii kui ta sellest nukust välja tuleb. Nii ta tegelikult peab oma pulmad, muneb, sureb ja ei söö üldse. Aga seal ka söök siis elaks kauem. Võib-olla aga et loodus on niimoodi seadnud, et, et selles vastse eas ta tegelikult siis pukib täie eest ja kogu aeg ja vahetpidamata ja vot need nabani liblika vastseid ehk siis röövikuid, neid ma nüüd olen küll näinud. Ja paanipuu ise on ka väga huvitav puu tegelikult see on üks tähtis puu kogu Lõuna-Aafrika lõunaosas, vannides ja mujal. Tema lehed näevad ka välja nagu liblikatiivad sellel paani pool, need kaks nihukest rohelist suurt lehvikut ja paani puulehed on, on väga toit, ütlevad paljud vannielanikud, himustavad seda süüa, aga enamasti nad ei saa puu otsas seda kätte ja nii kui mu paani puu oma lehed maha poetab, nii tormavad sinna alla jälle kõikvõimalikud rohusööjad, söövad maast siis maha pudenenud lehed kohe kiiresti ära, nad on niivõrd toit agama paani, liblika vastne, tema muidugi sööb neid lehti seal juba seal puu otsas ja vot seal teda siis on ja ta on, ta on ikka hirmus tähtis tegelane Aafrika rahvaste jaoks. Kui ta hakkab seal siis pugima, siis umbes kahe kolme kuuga sööb ta ennast siis nii suureks, no peaaegu nagu pöidla pikkuseks. Ja sel ajal, kui nad on, siis nüüd nii-öelda röövikud on, on täissuuruses vot siis lähevad, et Aafrika inimesed korjama paani liblika vastseid, nii nagu Eesti inimene läheb sügisel Johvikale. Naised-lapsed, Lähevad sa vannidesse otsima neid ja seal on oma reeglid, näiteks kui üks naine leiab kõigepealt niukse Mopaani puu, mille otsas on juba näha, et seal on palju neid röövikuid, siis ta paneb selle puu peale märgi, et see on minu omama, juba leidsin selle, et teised seda siis ei puutu, milline see märkan, teeb lihtsalt noaga mingisuguse märgi sinna tüve peale ja, ja niimoodi ühesõnaga korjatakse neid tohututes hulkades kokku ja siis, kui nad on kogutud, siis, siis need säilitamiseks neid siis kas kuivatatakse või suitsutatakse. Panin liblikaröövikud ja, ja kui sa lähed mistahes korralikul Aafrika turule, ütleme ekvaatorist lõuna pool kusagil keegi müüb korvi sees, siis neid, neid ma panin liblikaröövikud suurepärast telekat, tassi, mida kunagi ei ole liiga palju. Alati tuleb sellest puudu, alati on tahtjaid rohkem, kui, kui seda jätkub. Et see on, see on päris kummaline, et, et öeldakse, et kuskil aastas on siis sadu tonne. Need korjatakse ja tarvitatakse toiduks. Ja, ja see on mingisuguseks omamoodi niukseks rahvussümboliks saanud ja ja ma olin päris uhke Zimbabwes õhtul, kui me läksime niisugusse ausalt öeldes päris peenesse söögikohta, siis muuhulgas pakuti meile siis ka suitsutatud paani liblikaröövikud ja iga eestlane küll seda nagu ei julenud võtta. Aga, aga mina ikkagi erinevalt siinkõnelejast ja kohe proovisin järgi loomulikult. Ja ütleme, näpuotsatäis suitsuliha on niisugune pisikene niukene, kerge niuke suitsuliha maitse, kui tal üldse mingit maitset oli, solist suitsutamise maitse oli sellel, aga missugune see konsistents ta oli, ta oli niukene, kuivavõitu niisugune, nägi pehmetega ei oletsevad. Kui ta niimoodi ära töödeldud, siis ta säilitamiseks ta säilib palju, kuid, ja siis seal ei saa midagi niisugust olla, mis pehme. Tegite siis agitatsiooni ka kaaslaste hulgas, et ei olegi midagi hullu? Ei no igaüks proovis, igaüks proovis oma krustes oli nagu igaühe iseasi, aga igal juhul siis siin ongi minul tunnistus selle kohta. No niisugune väike turistitrikk tegelikult, aga et, et ma tõesti olen vapralt alla neelanud selle ilus, värviline ja peaaegu nagu diplom. Jah, ja seal nagu kohe kuupäev ka kirjas, millal esimest korda sööja ju. Ja et ja lausa suured õnnitlused ja no väga tore ja, ja veel kohalikus Shoo keeles. Et meie keeles on ta nimi, kilbi et noh, ühesõnaga sai noh, nii-öelda tehtud läbi võib-olla niisugune rituaalne liigutus lihtsalt, mida kohalikud aafriklased siis igal aastal teevad ja peavad seda oluliseks osaks oma elust. Aga see ongi siis mõeldud seal nii-öelda kohalikuks snäkiks või suupisteks kõhtu temaga vist pole mõeldud. Ja ta on ka delikatess, teda on nii vähe alati, et see on ka nagu niisugune eriti noh, gurmee asi aafriklaste jaoks. Ja ütleme, see on siis nüüd see liblika röövik, keda kõlbab toiduks tarvitada ja väga haige, isegi palju süüakse teda ka on seal ka hulga niukesi liblikaid, keda ei maksa ikka suhu pista ja nende röövikuid ammugi mitte ja üks nendest on Aafrika monarhliblikas. Ja kui mina teda nägin jällegi esimest korda ja pildistasin, siis ma olin ikka väga uhke, et ma olin teda nüüd näinud, sest aafrika monarhliblikas on väga kuulus aafrika liblikas. Ja ta on väga klassikaline, tüüpiline aafrika liblikas ja ja teda on Aafrikas üle Aafrika samannides igal pool olemas. Ja ta hakkab kergesti silma sellepärast et kui see lendab, seal see, see valmik siis ta lendab hästi aeglaselt ja väärikalt, kalt ja umbes kogu aeg ta näitab, et vaata mind, tal on oranzid, tiivad tiibade otstes on niisugune musta-valgekirju muster. Ma muidugi teadsin, et, et ta nii tähtis tegelane juba Vana-Egiptuse freskodega teda näiteks kujutatud. Ja tegelikult ta, ta on lihtsalt niivõrd silmatorkav ja teistpidi niivõrd enesekindel, et ta ei karda mitte midagi, ta näitab otse välja, et vaata mind ja põhjus, miks ta ei karda, on ka väga lihtne. Tõesti, mitte keegi ei julge teda puutuda. Sest ta, ta on täiesti söödamatu mis tahes loomadele lindudele. Et kui keegi veel pole saanud seda kogemust mõni mõni röövlind näiteks siis nii, kui ta puudutab seda aafrika imeilusat monarh liblikat, siis eritab kehast niisugust eriliselt haisvat ja kohutava maitsega vedelikku. Ja peale selle on ta ise ka niisuguse hästi sitke kehaga, nii et ta selle linnu nokahoobi kannatab välja. Samal ajal paiskab ta selle vedeliku oma keha peale ja see on niivõrd eemaletõukav ja lausa eluohtlik tegelikult lindudele, et nad jätavad ta rahule. Ja selle tõttu ta siis ongi nii enesekindel, yi jääb seal ja ja et vaata hoolega, vaata enne kui sa ründavakt jäta meelde, ütle teistele ka ja, ja, ja sellega jälle omakorda on tekkinud, et huvitav niisugune loodusseos, mida loodusteadlased nimetavad nimega Nimicry. Ehk siis see on siis noh, looduses mitmetel loomadel on see kaitsekohastumuslik, sarnasus eksis, mitmed liblikad on endale võtnud samasuguse mustri nagu aafrika monarh liblikal. Et siis ehk jäetakse nad ka rahul. Ja neid on päris palju liike kohe, kes justkui sarnanevad selle aafrika monarhliblika ka ilusad värvilised oranzid, tiivad isegi mustad otsad. Aga ausalt öeldes noh, nad on ikka võltsingud ja, ja näiteks kui sa natukene ikka oled inimese ja piltnikuna näiteks valmis neid eristama, siis ei ole raske eristada ikkagi nendest jäljendajatest ja võltsijatest. Mis see põhierinevus siis on jäljendaja ja ehtsa tegelase vahel? Nagu madja parajasti siin räägime eurode turvamärkidest, et seal on niuksed väga selged niuksed detailid näiteks see, et Aafrika monarhliblika tõesti enamik tiivast on, on absoluutselt ühtlased niuke, oranž, punakas, seal ei ole mitte ühtegi täpi mitte ühtegi kriipsu nendelt teistel tegelastel seal on veel mingisugused muud niuksed kas mingid mustad kriipsud või, või mingid täpid ja siis serva peal ikkagi monarh liblikal see ära vahetama. Too musta-valgekirju selline serv, et teistel on ka, aga see muster nagu teistsugune, nii et arenguruumi on veel jah, ja ei, nad suuda ikka täpselt järgi teha. Enam-vähem võltsivad ja, ja noh, igal juhul kui sa oled juba Aafrikas ja Aafrikas vannis siis kusagil monarhliblikad kohata, siis, siis sa ikka tunned, et nüüd ma olen ikka tõepoolest veel putukariigiga tõeliselt tavaks saanud, et üks tema kõige klassikalisem esindaja on kindlasti aafrika monarhliblikas ja ja annab sellele samale vannile samasugust värvi ja päikese lisust nagu need Namiibia meloodiad, mida mängitakse marinbadel. Seesugune oli siis tänane saade aafrika. Ka putukatest ja mutukatest ma ei tea, mis vahe on putukatele mutukateks. Seda õpetati mulle seal Tartu Ülikoolis, et kui sulle tuleb vastu loom, olgu ta või hobusesuurune aga tal on kuus jalga, siis ta putukas ja kõik, kellel on mis tahes muu arv jalgu. Need võivad olla sitikad, Tõi, satikad või mutukad või, või mummud või mis iganes niuksed, rahvapärased nimetused, aga putukad on alati kuus jalga. Ja nendest ja teistest Me täna rääkisimegi, millest tuleb juttu järgmises saates. Vaatame, kes on need krokodillid ja muud aafrika roomajad. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
