Teadust kõigile mõne päeva pärast stardib prantsuse koha Janast guru kosmodroomilt kett veega, pardal orbiidile kuupsatelliit hämarik. Mida hämarik tegema hakkab, räägib Tallinna tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon. Sajad huvilised jalutasid selgi kevadel Eesti nurmedel ja niitudel, et olla abiks teadusele ja looduskaitsele rahvateaduslikust, nurmenukuvaatlusest, selle tagamaadest ja tulemustest räägib Tartu Ülikooli taimeökoloog Aavik. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Jaanipäev on peagi käes ja tuntud kunst muistendi järgi saavad just selle veel kokku Koit ja Hämarik. Kui nüüd koidust ja hämarikust veel natuke edasi rääkida, siis umbes aastavahetuse paiku sai teatavaks, et taevas on üks täht nimega Koit ja tema ümber tiirleb planeet nimega hämark. Kuid sellega asi veel ei lõpe. Eelmisel aastal lendas orbiidile satelliit kuupsatelliit nimega Koit. Ja just järgmisel nädalal reedel on kavas lennutada maa ümber tiirutama. Arvasite ära kuupsatelliit nimega hämarik? Mõlemad need on Tallinna tehnikaülikoolitoodang. Järgmisel nädalal saab siis Eesti loodetavasti kolmanda satelliidil. ESTCube oli siis esimene ja ajan täna juttu Rauno Gordoniga, kes on Tallinna tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht. Ja nii Koidu kui ka hämariku eestvedaja. No iseenesest, satelliit on päike, üks kuupkümme korda 10. Nii nagu see standard on. Võib arvata, et tema orbiidile lennutamine ei ole väga suur laev. Kuidas neid satelliite orbiidile lennutatakse, et, et peab olema väga suur rakett ja kuna ikkagist ja mida suurem, seda parem tegelikult suurematel rakettidele on see kasutegur, et kui mitu protsenti sellest nagu orbiidile jõuab seda kasulikku satelliiti või siis või siis ka, eks ole koos inimestega kosmoselaeva ette. Et see on nagu suurte rakettide puhul varem. Ja praegu viib meid siis orbiidile Euroopa kosmoseagentuuri rakett nimega veega ja see on kuskil 30 meetrit kõrge, kui ta seisab maa peal ja, ja temasse on praegu paigutatud, kus on 53 satelliiti 53 päike satelliiti. Et ongi nagu valik, et tähendab, seal vegan raketil on, siis, ta viib orbiidile umbes poolteist tonni korraga. See on see maht, kui palju ta suudab korraga orbiidile viia, isade kaalub väga palju rohkem, aga see kasulik osa siis on, siis on mingisugune paar protsenti, eks ole. Ja, ja need kõik need 53 satelliiti on, siis, on siis nagu väiksed, et ongi väga võimalust ka süüa üks pooleteisttonnine orbiidile või siis palju väikseid ja praegu on seal 53 tükki nendest 40 siis 46 on sellised covid satelliiditüüpi alates Ühevikulises kuubikust kuni kolmedikuli sähkuvikuni ja, ja siis on veel seitse sihukest suuremat, ütleme 100 kilost niisugust noh, poolemeetriseid, selliseid, selliseid satelliiditükke on seal selline parv läheb korraga üles selle siis Lõuna-Ameerikast, kus Euroopa, kus proman jah, et Euroopa kosmoseagentuuri Euroopa kosmodroom on seal Lõuna-Ameerikas prantsusekojana tegelikult prantsuse territoorium iseenesest nagu parandada maakond. Mis seal hämariku sees siis täpsemalt toimub sinna 10 korda 10 korda 10 sisse mahub? See kümnesentimeetrine kuubik on siis nii tihedalt tehnikat täis pandud, kui me, kui me suutsime isenesest, seal oli ka kaalupiirang ette öeldud, et 1,33 kilo oli, see oli see standardisse kupsati standardse, milliseid neid võib teha, eks ole, ja me saime ka seal optimeerisime natukene seal seal kuidas need teine struktuure kergemaks teha ja hästi tugev olema ka samas on nii, et saime ühe koma kolmekilose satelliidi ja, ja põhipõhi siis sellistest eesmärgist või, või mis tase, mida ta seal teeb, eks ole, on see, et tal on kaamerat peal, ta teeb pilti ja peamiselt tahame maast pilte teha. Aga noh, neid kaameraid saab suunata ka mujale, saame kuust pilti teha ja, ja päiksepäikse poole igaks juhuks ei suuna, et see võib kaamera rikkuda. Aga tahame maast pilti teha, jälgida maadelt, et kaamerad on, on nagu põhilised asjad, millest esimesena rääkida ja aga loomulikult peab siis olema kõik muu tehnika, mis kogu seda asja toetab, et peab toide olemas, akud peavad olema arvutisüsteem, see, mis salvestab kaamerast pilte ja see, mis annab need pildid siis raadiosüsteemile edasi ja siis raadiosüsteem siis peab maaga sidet, et kõik need süsteemid, pühad peavad olemas olema. Ja siis ka noh, selline peen süsteem, mis saab aru, kus pidi satelliit on, on, eks ole, et mis küljega ta, kuhu Polon kaarkaameraid peaks saama suunata. Nii et sellised asjad on satelliidi siis sees ära mahutatud sinna 10-sse sentimeetrisse. Kaamerad on mitmuses, mitu kaamerat on ja millised kaamerad, põhilised maa, seirekaamerad on kaks tükki suunatud maa poole, siis teleobjektiiv kitsa nurgaga vaatab kaugele, eks ole, objektiivi vaatenurk umbes 10 kraadi lai, niimoodi et, et me saame siis, kui me oleme seal 550 kilomeetri kõrgusel orbiidil siis saame maa pealt sihukse kitsama nagu kuskil 100 kilomeetrise sajagi 100 kilomeetrit laia pildi selle, selle kaameraga, et sellised on kaks tükki, üks on värvikaamera RGB ja teine kaamera seal kõrval on siis lähiinfrapunasellele lisaks vaatavad täpselt samasse kohta, teeme korraga pildi, et saame värvi info siis kolm kala, eks ole, ja lisaks nelja lisand lisamist neljanda kanali sinna lähiinfrapuna soojuskiirgust ka vaadata, kui soe ta ei ole, otseselt soojust on selline soojuse lähedane ja visuaalse ja soojuse vahepeal olev ala, aga ta annab väga palju infot taimestiku kohta, et see, kui hästi taimed elavad ja mis mere peal toimub näiteks ka temperatuur on seal mõjur. Aga kui on vetikaid ja, ja, ja kui on mingeid reostus ja see oli sellised asjad, no ütleme, siis tulevad hästi esile, kui võrrelda neid erinevaid värve, ütleme punast ja seda lähiinfrapuna ja muude kanalitega nagu võrrelda, siis sa nagu taimestiku kohta nagu head infot. Ja kolmas, meil on pisikene lainurkkaamera igaks juhuks, et saame teha nimetatud selfi kaameraks, aga, aga kuigi see nagu päris nagu selfi, nagu satelliit iseenesest ei pildistajat, et ta lainurk ja selle kolmanda kaamera. Me tahame käivitada kohe, kui satelliit visatakse raketist välja kohe, kui ta on üksi. Loodame saada pildi peale veel selle, selle kosmoselendava raketi selle osa, et see oli selline lootus on, et panna see kohe, kui ta eraldub sealt, siis panna video käima ja vaadata, kas seal videopildi peale isegi selle, selle kosmile, situatsiooni, kuidas siis meie väike satelliit eraldub sellest suuremast kanderaketist ja seda oleks pärast põnev vaadata, oleks väga põnev seal tõesti. Tegelikult tänapäeval on ju meil igaühel mobiiltelefonis ka kaamera või isegi mitu, eks ole, kui palju nüüd hämariku kaamerad erinevat. Mobiiltelefoni kaamerast, noh, võib-olla need need maa poole suunatud kaamerad on sellised rohkem niivõrd teleobjektiiviga kaugele vaatavat kaamerat saada, asume maast kõrgel, lendame sellisel, nimetataks küll maalähedaseks orbiidiks, aga ta on ikkagist nagu pildistame maad siis 550 kilomeetri kõrguselt. Ja, ja siis tahame saada suhteliselt kitsast vaatenurka, et mobiiltelefonis enamasti on laiad ja väga-väga oluline mobiiltelefonis ülilainurk, et saada kõik seltskonna pilliga inimesi pilti teha, eks ole. Nii et see, see teleobjektiiv on, on see üks iseärasus ja muidugi seda lähiinfrapunatavaliselt ei ole, et ikkagi enamasti inimesed vaatavad värvilt ja lähiinfrapunaenam enam väga ei huvita, et see annab, annab tehnilist infot, aga visuaalselt, et on seda raske nagu aru saada, mida, mida täpselt tähendab, eks. Nii et nii et see sellised asjad. Aga no muidugi iseärasus on see, et mobiiltelefon on, on masstoode mobiiltelefonides jube head kaamerad. Tegelikult et tipptehnoloogia, aga tipptehnoloogia on viidud nii suurde tehasesse, nii masstootmisesse, et seda saadakse suht odavalt teha ja, ja sa saad selle endale osta, eks ole. Nüüd satelliidi peal olev kaamera on, on meil täiesti enda välja arendatud? No mitte päris, mitte päris kõik komponendid ja materjalid, eks ole, et aga, aga me oleme nagu valinud, millist mikroskeemi, millist protsessorit osta. Milline objektiiv käib, milline siis pildisensor ja need omavahel kokku liidestanud. Ja see tarkvara, mis seal sees käib, et kõik on enda enda arendada ja see viib selle ühe ühe kaamera muidugi ütleme töömahukus, mis on sisse on pandud meie, meie inseneride tudengite poolt on nagu väga suur, eks ole, et see kaamera kallis võrreldes siis masstoodanguga, mis, mis nagu mobiiltelefonis Kas selle kaamera tehtud või kaamerate tehtud piltidest on ka midagi praktilist kasu oodata kas teaduslikku või majanduslikku või eluolulist või on lihtsalt nii-öelda tehtud näpuharjutuseks õppeotstarbel. Kõige suurem on jah see hariduslik aspekt, et kogu satelliidi meeskond õpid tegema neid asju. Ja, ja see teaduslik aspekt seal, et me saame seda ka kasulikult ära kasutada, et mille jaoks see vajalik on, et, et seal on niisugused nüansid, et et väga häid satelliit on tehtud palju, eks ole, ja, ja on ka neid satelliite näiteks Euroopa kosmoseagentuuri suuretsendile satelliidid, mis pildistavad kogu aeg maad, teevad seda regulaarselt ja palju aastaid juba ja need andmed on, on laialt kättesaadavad nagu tasuta kätte saada, eks ole, et ja samas nad on teatud tihedusega, et Euroopa on siin teatud Sentinel piltide poolt kaetud iga kuue päeva tagant. Ja, ja see on nagu sihuke regulaarne tihedus nüüd. Et, et seal ei saa nagu käsu peale täpselt päeval ja kellaajal, eks olema, tellin pildi sellisest kohast. Et on teisi firmasid, kes neid pakub, ja see, see maa seire ja maa pildistamise süsteem. Kogu see äri on nagu läinud päris suureks, et neid pakkujaid on mitmeid ja, ja ka ka huvilisi on mitmeid ja see on nagu on olnud lausa selline turg tekkimas. Et milliseid seireandmeid, pilte, eks ole, ja meie saame anda sinna oma pisikese panuse, et teeme ka oma pilte. Neid satelliit on, on väike, on, on nagu noh, ütleme siin Euroopa kosmoseagentuuri mitmetonnised, suured satelliidid ja meil on siis see 1,3 kilo, eks ole. Mis peab täitma ära kõik kõik missioonid nii tegema pilti, et oma kui raadiosidet pidama, kui laadima ennast päikse paneelidest ennast laadima, eks ole. Et see, see pilli kvaliteet mõnes mõttes on, on võrreldav ka mõne suure satelliidipildiga, aga, aga jällegi, me ei saa nii suurt tihedust nii tihti neid teha, eks ole, igalt poolt aga saame valikuliselt teha teatud ajahetkel mingi mingi spetsiifiline päev ja, ja kui kuidagi erilist kuskil toimub, siis võib näiteks mõelda, et millised siuksed, suured sündmused, mis maa peal toimuvad, võivad olla hästi kosmosest vaadeldav, mingid erilised kliimasündmused või midagi. Kui näiteks vulkaan hakkab purskama, mis teatud hetkedel, kui ma sealt üle lendamine, saame sellest pilti teha. Kas hämarik saab ise valida, ka võisin juhtimiskeskus suunata, et millal ta kuskilt üle lendavat või orbiit on juba nii-öelda. Ära määratud ja orbiit on ette antud ja see orbiit on selline, et ta tiirleb niimoodi ümber maa, et varem või hiljem ta läheb igast kohast üle. Et päris igast kohast, noh, me ei saa täpselt vertikaalselt ülalt alla pilte või natukene paremale vasakule kaamerat suunata, siis niiviisi pool viltu saab, saab kõikides kohtades pilte. Et see orbiit on siis selline maalähedane orbiit, missa polaarne, ta käib üle pooluste ja ta käib natukene viltu üle pooluste, mitte nagu täpselt üle pooluse, sest et, et kui natuke kaldenurga all polaarne orbiit selle saab teha päikese sünkroonseks, et iga kord, kui ta lendab üle maa siis on ja päev päeva ajal, eks ole, päise päeva pooldan parasjagu päikse poole peal siis on, on päiksevalgus, on sama nurga all ja see on väga hea nagu võrreldavate piltide jaoks. Näiteks pildistan üle lennates sama metsa iga kord sisenedes, puude varjud on samas suunas ja, ja see valgushulk on sama suur kui Ale pilviana. Et on hästi võrreldav, need muutused, mis aastaaegadega toimuvad maastikul või, või, või, või merel või ookeanil on, on nagu hästi-hästi võrreldavad. Aga kui ma siin jutu alguses mainisin eelmist satelliiti Koit siis ega sellest nüüd väga palju kuulda ei olegi olnud peale selle, et temaga ei ole vist ühendust saadud. Meiega võid, satelliit jah, läks eelmine aasta juulis ja ta ei ole meile andnud raadiosignaali, et täiesti võimalik, et tal isegi midagi töötab. Aga miskipärast kas on, meil on ka mitmeid variante, mis mõtlesin, mis seal võis viga olla, eks ole, ja, ja üks variant on see, et raadiokivi, see, mis see, mis pidi välja saatma signaali, see ei tööta näiteks raadio, väljund, võimendi. Ja seal on seal on variante, et kui seal midagi midagi purunes raketis vibratsiooni käigus, siis võis anda minna lühisesse ja kõik toide maha, näiteks siis siis asjad ei töötaja ja selliseid, selliseid versioone on mitu. Ja me ei tea, mis neist täpselt õige. Nii et kui me sellega niimoodi läks, siis siis mõtlesime, et kuna meil on teine satelliit ka varsti minemas, siis mis me nagu parandada saame, mis me teha saame. Ja, ja kuna iga kord enne raketi üleandmist tehakse satelliidiga, siis katsetuseks, eks hulk, et, et selleks, et teda üldse lubada raketi pardale, selleks on vaja teha vibratsiooni, katse ja, ja tavaliselt ka kuumutamine vaakumkatse, eks ole, vaakumis kuumutamine. Et kui seal on mingit plasti plastist, seal eraldub kaasa, et need ei, ei hakkaks kosmoses raketi sees eralduma ja teisi võib-olla asju seal segama ja nii et selliseid asju me tegime natuke tõsisemalt ja vibratsioonipingis vibreerisime natukene kauem teist satelliidi prototüüpi mis oli muidu sinnamaani tehniliselt identne, eks ole, samad, samad komponendid, sama disaini järgi tehtud asjad, vibratsioonikäigud, seal hakkasid teatud asjad logisema ja tulid lahti ja ja aga selline, nüüd pikem vibratsioon mitte nii nagu tavalist raketis on, aga ütleme siis noh, nende, neid, neid samu näitajaid oli siis pikendatud ajaliselt vibratsioon on jube asi või kui ta kestab pikemat aega, lõhub kõik elektroonika ära. Aga nüüd on enam-vähem teada, et vibratsioonikindlus on, on hämarikul suurem kui koidule. Ja hea on, et seal me mitut asja parandasime, mõni asi, väändus seal seal kõveraks ja ja siis me natuke tegime disaininud ringi ja nii, et on sees asjad tugevamad. Teine aspekt ka tegelikult tarkvara, et selle aja jooksul on, on tarkvarameeskond saanud asja edasi teha ja ja mõned mõned isegi tagavarafunktsioonid meil esimesest KOIT satelliidist olid puudu. Et põhiraadio pidi töötama, aga oli ka taga varr raadio, aga selle tarkvara näiteks ei saanud valmis? Ei jõudnud, tähtaeg tuli peale, pidime viima, ära pikendasime, palusime veel, et laske veel hoida nädal aega meie käes, siis tegime, mis suutsime ja pidime ära viima selle, eks ole, andma rakettidele. Nii et nüüd on, nüüd on ka see, see asi on palju rohkem edasi arenenud. Ja hämarikustart on siis järgmise nädala reedel, 19. juulil Kuru kosmodroomilt prantsuse kojanas. Kas sellest veebiülevaade üle ülekandega? Ja sellest on, on kõigepealt on Esa ja aarianes pas, eks ole, firma, kes lennutab, nemad teevad oma veebiülekande ja siis me teeme ise siin Eestis sellise anname varsti teada, et meil veel neid linke välja panna ei ole hetkel, aga aga me tahame sellele lisada sellele samale Arjanes passi veebiülekandele tahame lisada ka oma kommentaare, olla seal samal ajal, kui seda rakett stardib seal, rääkida satelliidist, mida ta nüüd teeb ja ja natukene võib-olla kommenteerida jõudude eesti keeles seda, seda, mis seal lennu ajal toimub. Aga ta on sees, toimub Eesti aja järgi niivõrd öösel, see on reede hommikul, siis ütleme 19. kuupäeval kell null neli, 51 toimub start. Praegusel valgel ajal võib-olla ei olegi nii keeruline üles ärgata ja, ja et, et noh jah, sellisel imelikul ajal ta on tegelikult kogu Rows on juba seal Lõuna-Ameerikas on juba juba ta on veel mitte 19 kuupäevaga veel 18. kuube, ta on 18. kuupäeva õhtul. Aga meie jaoks on ta varahommikul 19. kuupäev. Ja null, kell null neli 30 võib hakata siis jälgima, et, et siis me avame ka oma oma väikse jututoa, seal räägime. Näitame mõnda pilti, satelliidist ja mingit pilt mõne mõne pildi võib-olla, kuidas seda raketti seal ehitati, kokku pandi seal ka Gruusia ja siis jälgime starti ja starti ei kesta see kaua seal mõned minutid ja siis ta on kosmoses praktiliselt ja, ja nii, et siis on jälle magama keerata, see on kiire, kiire sutsakas. Jajah. Hästi. Loodame, et start läheb hästi ja loodame, et õnnestub ka raadioside säilitada. Satelliidiga aitäh Rauna korda. Nurmenukud oma ilusate kollaste õitega rohelisel taustal rõõmustavat kevadel loomulikult paljude inimeste silma. Aga peale selle aitavad nad ka, võiks öelda ühiskonda sidustada, teha koostööd teadlaste ja muude inimeste vahel, sest ka teadlasi, nurmenukud, huvitavad ja, ja ise oma jõududega nad ei jõua kõike seda teavet ilmtingimata kokku koguda. Umbes aasta tagasi käis Eestis esimene selline kaasav nurmenukuvaatluse kampaania. Eesti otsib nurmenukke ja sel puhul oli meil jutuga sipe Aavikuga, kes on selle kampaania üks eestvedajaid ja Tartu Ülikooli taimeökoloogia vanemteadur ja tänagi laboristuudios. No praegu, juuni keskpaiku hakkabki nurmenukkude õitsemise aeg juba läbi saama ja kampaania samamoodi tõmbab otsi kokku, kuidas sel aastal läks. Jah, sellel aastal läks taaskord üle ootuste hästi, et meil oli siin selline eriolukord, mis Juwel praegusekski kõik lõppenud ei ole mistõttu jäid ära mitmed tegevused, sealhulgas ka Eestimaa looduse fondi poolt korraldatav, teeme ära talgukampaania, mille raames tegelikult eelmine aasta siis ühe lisategevusena rahvat teaduse projekt, et Eesti otsib nurmenukke ka tuimus. Ja sellel aastal, kui teeme ära talgud, jäid ära arusaadavatel põhjustel. Aga nurmenukukampaania otsustasime siiski ellu viia, sest see on võib-olla just selline ideaalne tegevus. Alternatiivne tegevus, et mida siis teha, kuidas meelt lahutada, kasulikult meelt lahutada, loodust nautida ja ühtlasi siis teadusele kaasa aidata, et nurmenukukampaania sellel aastal siiski toimus ja võib olla, et isegi selle eriolukorra tõttu meil osalejaid see oli vägagi palju. Kuigi jah, eelmisel aastal osales meil mitusada koolide ja ka lasteaedadega seotud grupi, et sellel aastal osalesid ka mõned koolid, aga ka õpilasi oli siis õpilastest osalejaid oli vähem, aga sellegipoolest kogunes neil andmeid rohkem kui 1300-st paigast üle Eesti ja veidi ka Lätimaalt. Muide, sellel aastal esimest korda ja vaadati rohkem kui 155000 nurmenukku isendit nende õieti, nii et andmeid kogunes jällegi väga-väga palju, et eelmine aasta oli küll veidi rohkem, aga sellel aastal ka ikkagi väga märkimisväärne. Tulemas nii, et kaks pluss kaks reeglit silmas pidades kammiti siis Eesti niidud läbi jest ja mida te täpsemalt nurmenukkude puhul siis vaatlejate, et kas lihtsalt, kui palju neid kuskil kasvab või tegelikult juba eelmisest aastast mäletan, et tuli ka õie sisse piiluda. Just nurmenukk harilik nurmenukk on üks selliseid huvitavaid liike, keda iseloomustab selline iseäralik paljunemistunnus, mida nimetatakse eri kaelsuseks ehk tervest hüljaks, seda esineb ka teistel nurgani sõsarliikidel või nurmenuku perekonna esindajatel ja veel mõnedel teistel taime sugukondadel. Väga tavaline see ei ole, aga see väljendub väljendubki siis nurmenuku õieehituses. Et me võime leida enamasti nurmenuku asurkondades kahte erinevat tüüpi b õitega isendeid ja me nimetame neid eesti piks ja helltüübiks ja seda saabki kindlaks teha, nii et me ei ei piisa sellest, et lihtsalt niimoodi eemalt peale vaatama ja vait tuleb natuke lähemale minna ja piiluda sinna sisse. Ja eestipi õitega isenditel on näha, viisid tolmukad. Õie peale vaadates ja L-tüüpi õitega isendite puhul on näha ühte sellist täpikest, mis on siis nurmenuku emakas emakakael, et siis paljunemisorganite asetuses on, on erinevus nende tüüpide vahel ja selle kampaania raames me palusimegi minna inimeste sinna, kus leidub nurmenukk hariliku nurmenuku ja vaadata enam-vähem kui võimalik 100 nurmenuku isendi õie sisse ja panna kirja veebiplatvormil nurmenukk poee. Siis märkida ära, kui palju neist 100-st isendist oli testib ja kui palju eldi. Ja tõesti, nagu siin küsimus algas juba, kuid kui palju neid nurmenukke on, et eelmisel aastal me seda inimestelt ei küsinud, aga aga sellel aastal panime ka protokolli sellise võimaluse, et võib hinnangu anda, et kas see on mõned üksikud või natukene rohkem või, või on massiliselt tuhandeid nurmenukke. Sest see võib mõjutada seda, kui palju seal siis neid SEAL on SL-tüüpi isendeid, et tavaliselt on neid pooleks meie siis vaatasimegi, et, et kas ka meie maastikese neid pooleks või siis. Aitäh, aga räägiks lühidalt sellega üle, et mispärast nurmenukul üldse on kahte sorti õisi, äss, tüüp ja L-tüüpi. Ja mida see meile teada annab, kas see aitab ka kuidagi loodust kaitsta. Kui me teame? Ja et siin on nüüd mitu mitu nüanssi, erikaelsus see huvitas juba Charles Taavinit evolutsioonibioloogia isa, kes see, kes seda teati, märgati juba üksjagu varemete nurmenukul on kahte erinevat tüüpi õisi, aga tema ikka huvitus sellest, et et miks see nii on ja, ja ta pärast hoolikaid vaatlusi ja katseid tegigi selgeks, see aitab nurmenukul vältida nii-öelda iseviljastumist või enda lähedase sugulasega viljastumist. Ja selle kaudu siis hoida alal nii-öelda liigisisest varieeruvust, geneetilist mitmekesisust. Teisisõnu tollel ajal ta noh, sellist selliseid termineid võib-olla ei kasutatud, aga tänaseks me teame, sest see erikaelsus on olnud paljudel teadlaste selliseks mudel objektiks. Ja tuleb veel ära mainida seda, et et mis puudutab nurmenuku paljunemist, siis peab reeglina paika selline printsiipe, testib Islandilt pärit õietolm saab viljastada vaid Pi õitega nurmenukk ja vastupidi, heldibi õietolm peab siis sattuma Eeess tüüpi õitega isendile, et reeglina nii-öelda tüübisisest viljastumist ei toimugi, nii et selliseks uuenemiseks või paljunemiseks on nurmenukul vaja, et seal tema lähistel oleks teist tüüpi õitega nurmenukk. Ja just sellepärast ongi see võib-olla siis valik sellisel moel toimunud või looduslik valik, et neid peaks olema enam-vähem pooleks nurmenuku asurkondades, et siis on see võimalike sobilike partnerite arv suurim. Aga nüüd võikski siis vaadata, mida need tulemused näitavad. Et kui me nüüd kahe aasta tulemusi võrdleme, siis me näeme juba ka dünaamikat. Just nimelt, et see dünaamika uurimine oli ka üks põhjus, miks mitmeid kordusanalüüse või vaatlusi teha. Ja eelmine aasta jah, ilmnes selline huvitav asi, et kuigi me eeldame, et neid erinevat tüüpi õitega isendeid on enam-vähem pooleks, siis vaatluste käigus ilmnes andmeid analüüsides, et Eesti võite ka isendeid on, on keskmiselt populatsioonides või asurkondades veidi rohkem ja neid on ka kogu andmestikust siis ligi 10 kuni 15 protsenti rohkem kui Eldid b õitega isendeid, et see on miski, mis on täitsa selline uudne leid nurmenukuuurijatele ja taimeteadlastele. Kuigi seda erikaelsust on uuritud varem, mitte küll Eestis, aga Kesk- ja Lääne-Euroopas, siis enamasti noh, pigem on on leitud, et ka enam-vähem pooleks küll on täheldatud seda ja sellest, millest dist nagu tulenes ka meie uurimused, kui maastikud muutuvad nurmenuku kasvukohad, sellised traditsioonilised kasvukohad, niidukooslused kaovad ja nende asurkonnad kahanevad siis erinevate õietüüpide osakaal nihkub paigast. Kas on siis juhuslike, selliste häiringute tõttu on kas siis ühte või teist tüüpi liiga palju, mistõttu ei ole enam nurmenukul? Ei ole enam nii palju sobivaid parte, Nareid, mis omakorda võib kaasa tuua geneetilise mitmekesisuse languse ja see on see, mida meiega tegelikult nägime omaenda uuringus Läänemaa niidukoosluste ja siis me tahtsimegi teada, et et kas me saame, nagu seda erinevalt tüüpi õitega isendite osakaal on omamoodi indikaatorina kasutada, et kuna me näeme, et kui see tasakaal nihkub paigast kani ühte või teist tüüpi õitega isendeid rohkem siis kaasneb ka geneetilise mitmekesisuse langus, et see geneetiline mitmekesisus ehk siis liigisisene varieeruvus, mis on tegelikult oluline pikas perspektiivis tagada liigi ellujäämine ja tagada siis just ka igasuguste vastupanu võime keskkonnamuutuste suhtes täna ka oluline ja, ja siis väga huvitav oligi seal heidet eelmine aasta tõesti millegipärast oli neide stipi õitega isendeid rohkem. Et meil tekkis mitu küsimust ja mitu mitu hüpoteesi ja sellel aastal, eks siis põhjuseid, miks seda siis korrata, et tahtsime teada, et kas see tõesti, kas see tõesti, kas me suudame korrata seda tulemust kõikide nende vaatlejate abiga ja huvitav, selline üldine see hinnang selle aasta tulemustele ongi see, et tõesti ka sellel aastal leiti neitsid inimesed rohkem S-tüüpi õitega isendeid, et see ei ole mingi ajaline dünaamika või, või, või siis muutuv võite osakaal ajas muutuv vaid, et see tõesti paistab nii olevat. Kusjuures huvitav, kui need esimest korda sellel aastal paari nädala jooksul said osaleda kampaanias nii-öelda pilootuuringud lased. Et neid vaatlus ei tulnud sealt niipalju, et ligi mõnisada paarsada, aga Läti andmete põhjal võib öelda, et neid on, neil on enam-vähem neid õisi pooleks. Et tegelikult muidugi neid vaatlesin vähem ja seda noh, võib-olla loodetavasti järgmisel aastal siis lätlased, kes juba sellel aastal olid väga entusiastlikud osalejad järgmisel aastal ehk saavad kogu nurmenuku õitsemisaja osaleda, et siis saab paremaid andmeid, et kas tõesti on, on siis mingisugune erinevus Eesti ja Läti vahel, millest see tuleneb, kas see on kuidagi ka maastikumuutuste poolt põhjustatud või seda peab veel vaatama, aga tõesti looduskaitse jaoks mida see teadmine annab, nagu ma ütlesin, et et meie andmed näitasid, et, et teatud määral see osakaal erinevat köitega isendite osakaal natukene jagu indikeerib seda geneetilist mitmekesisust ja, ja kindlasti see signaal, et kui see tasakaal läheb paigast ära, on murettekitav, miks olla looduskaitse jaoks, et ta natukene annab nagu võib-olla aimuga kaudselt teiste sarnaste niiduliikide kohta, et kuidas nende käsi siis käib ja väga oluline on just selle tunnuse puhul see, et, et kes siis seda õietolmu ühelt tibid teisele viivad, on tolmeldavad putukad, et, et see on selline tihe ja sümbioos, et seal selles siis treenis, on siis tolmeldajate olemasolu ka väga oluline, et kaudselt siis ka tolmeldajate ütleme olemasolu või puudumine võib seda, seda tunnust mõjutada. Aga kuidas nurme nukkudel üldse siis Eestis läheb? Sest tegelikult silmaga vaadates neid ikka ju näha on, nii siin kui ka seal. Jah, et nurmenukkude ka kõige kõige hullemini lugu ei ole tõesti Ma veel mainiks remargi korras ja teadmiseks, et nurmenukulähedane sugulane, pääsusilm, kellel ka esineb seesama erikaelsus, et tema käsi ei ole nii hästi käinud või noh, et teda teda tõepoolest on meie maastike Sist nendesamade niidukoosluste kadumise tõttu märkimisväärselt vähem. Et kui me algselt kaalusime siin teha äkiga pääsu silmaga seda uuringut, siis tõenäoliselt see uuring nii nii palju osalejaid ja vaatlesime eile ei tooks, sest lihtsalt pääsusilma on juba niivõrd palju vähem, aga nurmenukk. Aga tema selline ökoloogiline nišš ei natukene laiem, et tema tema saab ka tõesti kasvada. Eks teeservades ilmselt vist ongi, võib-olla selline esmamulje jääb kui sõita nii et Eestimaal eriti põhja Lääne-Eestis, kus rohkem kui esineb, et teda ikkagi teeservades leidub. Ja huvi pärast tegimegi nüüd selle aasta andmetega sellise esmase analüüsi, et kui palju vaatlusi laekus meile teeservadest või ideede lähedalt. Et, et kas siis need teeservad pakuvad alternatiivset kasvukohta. Ja tõepoolest umbes 30 kuni 40 protsenti vaatlustest pärinesid teeservadest. Võib-olla oli seal ka see tegur, et inimesed sõidavad ringi, teavad selle kampaania kohta naemad nurmenukke, peatavad auto kinni ja teevad selle vaatluse ära. Aga, aga, aga mingil määral tõesti jah, nurmenukke saab kasvada teeservades ja võib-olla ka sellistes teistes kasvukohtades, mis pole traditsioonilised niidukooslused mingil määral, kui neid majandatakse õigesti. Nii et teeservad võivad nurmenuku päästa. Nüüd on tähtis see, et vähemalt teeservi säilitada. Est-teeservi sai teda ja, ja ütleme mida, mida laiem, seda parem ja teeservad mitte ainult siis nurmenuku jaoks, vaid ka teiste, ütleme siis niiduliikide jaoks, aga neid reservi tuleb ka niita või sarnasel moel seal toimetada, nagu niidukoosluste olete, et meil on sageli või kipub olema võib-olla liiga intensiivselt majandatakse või liiga sageli niidetakse iganädalaselt suisa või näeme me siin siin-seal glüfosaat Ki kasutamise jälgi, et et selles mõttes on mul väga hea meel, et maanteeamet on ka hakanud huvi tundma selle kohta, et kuidas me saaksime siis, kuidas oleks võimalik neid teeservi elurikkuse sõbralikumad majandada, et seal oleks siis need niidutaimi ja oleks ka tolmeldajaid putukaid. Selles mõttes väga, väga tänuväärne algatus. Maanteeameti poolt ka, et ehk ehk siis edaspidi loodame, et nurmenukul läheb ka teisel vast paremini ja noh, mis puudutab veel, et selline esialgne analüüs näitas seda teeservade võrdlust siis ja teiste kasvukohtade võrdles ja kuidas see osakaal nendes teeservades on ja teistes kasvukohtades suurema pinnalisematele, ütleme siis niidu kooslustel või et ilmnes see, et et väiksemad populatsioonid osurkonnad teeservades nendesse asurkondades on see tasakaal rohkem paigast kui ütleme väikestes asurkondades mujal. Samas, kui need populatsioonid teeservas on suuremad, tuhandeid isendeid, ütleme niimoodi piki seda serva sisse, siis see tasakaal on nagu rohkem paigas, et et see näitab, et tegelikult ja looduskaitse jaoks ka võib-olla oluline teadmine, et tuleb hoida suuremaid populatsioone ja me ei räägigi isegi mitte 100-st isendist, vaid ikkagi ikkagi suuremad, mitmed sajad ja tuhanded. Nii et saame juba ühe praktilise järelduse teha nurmenukukaitseks ja maastiku kujundamiseks sellel eesmärgil ajasin juttu nurmenukkudest, nende erikaelsusest ja selle vaatlustest, sipe Aavikuga. Tänases saates oli juttu hämarikust ja nurmenukkudest. Juttu ajasid Rauno korda Tsipe Aavik ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
