Ebapärlikarbiuuringud on näidanud, et Eestis elavad nad vaid ühes Lahemaa rahvuspargi jões ning sealgi ole nad aastakümneid suutnud oma populatsiooni suurendada. Probleem on veekogude halvenenud seisukorras pika arenguga karp ei suuda seal lapsepõlve üle elada, räägib RMK kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ebapärlikarp on säilinud ainult ühes jões ja sealgi on arvukus alla 10000 isendi. Teadlaste hinnangul ja keskkonnaameti hinnangul ja arvukus väheneb ja seetõttu peab võtma nii-öelda kiireid samme hävingu ärahoidmiseks lausa ja, ja üks osa on selles karpide kasvatamine, õpime neid kasvatama, saame loodusele anda nii-öelda uusi põlvkondi läbikasvatuse ja teine asi on muidugi elupaikade taastamine, veelgi tähtsam, sest kasvatada ju mõne aja võime, aga ega me ei saa jäädagi nii-öelda loodusest seda tööd tegema, et, et kõik peab normaliseeruma ja sellepärast me ka seda kasvatama ja, ja loodame, et elupaigad lähiaastatel ka taastatakse. Veepuhastaja looduses olulist rolli kandvaid ebapärlikarpe päästetakse keskkonnaameti eestvedamisel käivitatud projekti raames. Pilootprojektina on RMK Põlula kalakasvanduses sel aastal käimas väikeste karpide kasvatamine, räägib Kunnar Klaas. Me kasvatame neid nii kaua, et et loots viies saaks siis ümbritseda sobiva võrgu suurusega, mis ei ummistuks liiga kiiresti, et kui karbid langevad lõbustelt, siis nad on umbes 0,3 0,4 millimeetrit, täna nad on 0,7 0,8 millimeetrit suuremad, kes on umbes kaks kuud kasvanud meil ja loodame ja, ja muu maailma praktikale tuginedes, et umbes millimeetriseks peaks vähemalt kasvatama, et siis saab ka umbes millimeetrise võrgu neile ette panna, siis saab neid nii-öelda looduses hoida. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, viiakse ebapärlikarbid loodusesse tagasi novembrikuus. Jões hakkavad karbid suureks kasvamiseni elama tehispesades, kus neid jälgitakse, pesasid vajaduse korral, puhastatakse põlulast raadiouudistele Rene Kundla.
