Teadust kõigile Läänemere kaunid lained teevad sadamates ka kahju. Lõhuvad rajatisi ja kuhjavat setteid sobimatuid paiku. Sadama ehitusinsener Nelli Olde. Kopp on nüüd leidnud võimaluse, kuidas murdlaineid senisest palju täpsemini mudeldada. Kariibi mere kaunil väikesaarel krynadal kipuvad vihmased tormid joogiks tarvitatava jõevett mudaseks tegema. Biorobootika sko. Risto lainen tahab koos kolleegidega välja just Grenada sobivaid vee puhtuse andureid, mis edastavad mõõtetulemusi mobiilivõrgu kaudu. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Noh, inimestele ikka meeldib vaadata merd ja merelaineid, kuidas nad randa loksuvad sellest tehtud ilusaid laule. Ja, ja kõik on ilus, kuid mere lainetel on ka tegelikult teine pool. Mõnikord lainete tegevus ei ole sugugi mitte inimeste huvidega kooskõlas. Juhtub ka seda, et tormiseid laineid aga võib olla ka vähem tormised tekitavat kahjustusi näiteks sadamatesse. Kuidas lainekahjustusi sadamates vältida, kuidas projekteerida sadamaid nii, et laine sadamaehitisi võimalikult vähe kahjustaks? Seda on lähemalt uurinud neli Oldekop kes on Tallinna tehnikaülikooli Eesti mereakadeemia külalisõppejõud ja suurema osa ajast tegeleb siiski ettevõttesse Corson sadamate projekteerimisega. Ja eelmise aasta lõpus on ta kaitsnud sellel teemal ka doktoritööd. Tehnikaülikoolis. Millist kahju lained meie sadamatele teha võivad? Sädemete projekteerimisel on meil suur osa konstruktsioone, on siis nüüd sadamates laeva sildumis tehaks just kaid, samal ajal meil on väga suur osa konstruktsioone, mis on tegelikult mõeldud nendesamade kaide kaitsmiseks ja neid on siis jagatud välimisteks ja sisemisteks kaitserajatisteks. Nii nüüd kui meil tulebki see, et laine siis need murdlained, mis tekivad, me võtame vastu väliste kaitserajatistega, kuidas need välja näevad umbes välised kaitserajatised, klassikaliselt on nad kaldpinnalised vabastad selliselt betoonist näiteks või kui meil on kaldpinnalised kaitserajatised, siis nad on tõenäoliselt tehtud kas siis suurtest graniitkiirest võiga, siis nüüd sihukeste erikujulistest betoon moodustistest nagu tetrapoodide, mida me võime näha siinsamas värskelt rajatud reidi teel, et meil on D-terminali kõrval kaldakindlustus, on tetrapoodidest ja samad, need ilusad suured betoonmoodustised on ka meil reidi tee peal. Kuidas öelda, siis pandud välja pinnakujunduseks. No need on tegelikult sellised küllaltki äratuntavalt sellised sobilised betoonkamakad. Täpselt aga lihtsam on teha siis nüüd seda kaitseväetist ka graniitkividest. Ja kui meil nüüd tulebki mere pealt see laine. Et kui meil on niisugune väga madal või madala nurgaga põhjajoon, et meil on noh, näiteks ütleme üks 20-le või madalama tõusuga inimese seisukohalt läheb aeglaselt sügavaks, läheb aeglaselt sügavaks siis meil see murdlaine, mis nüüd tuleb ranna poole ta murdub sihukese voogavalt, ehk siis me ei näe seda reaalset murdumist, aga me näeme, et ühest hetkest läheb lainesse vahutavaks massiks. Aga murdlaine ongi selline laine, mis hakkab vahutama. Ma saan aru, et see lainehari nii-öelda mingil hetkel nii kiiresti liigub. Ta murdub alla. Just see on nüüd järgmine laine, see on nüüd murdlaine, kui meil on see nõlvus, ütleme kuskil üks 10-le üks, 15-le, et on juba järsem. Ehk siis meile tulebki nüüd see laine sealt mere pealt, et ta põhihakata mõjutama, ta jääb aeglasemaks, see mass tõuseb kõrgemale ja lainepikkus väheneb. Ja meil üks hetk, see laine murdub sena ette. Ehk siis meil tekib siuke sukelduv murdlainemurdlained on ka veel mitut just ja, ja siis on meil viimane murdlaine tüüp, mis on siis, kui meil on juba see nõlvus, on mitte nõlus Sis, vaid põhja kalle on väiksem kui üks 10-le või niisugune väga järsk ja sel juhul murdlaine murdub vastu konstruktsiooni või siis näiteks meil pankrannik. Ja see on siis kokkukukkuv, murdlaine ja need on kõige ohtlikumad on, need on kõige ohtlikumad konstruktsiooni vaatevinklist, ehk siis, kui meil nüüd ongi see laine, mis tuleb merelt ja meil on, nüüd sai kaitseväline kaitserajatis, mis võtab siis selle murdlaine vastu. Et kui seal murdlaine murdub nüüd vastu seda konstruktsiooni, siis kui meil anda niuke kaldpinnaline, kus meil ongi siis nüüd need kas graniitkivid või siis need tetravoodid. Ta võib need kivid sealt välja murda ja ära liigutada. Samas kui me teeme välis- ja kaitserajatise vertikaalseinaga, noh, paneme näiteks suured massiivsed betoonplokid üksteise peale siis kui see laine murdub nüüd vastu seda seina, ta võid need blogid lihtsalt ära liigutada. Ja kuna need blokid kaaluvad niimoodi 30 tonni ja rohkem, siis neid tagasi päriza hiiguta. See on nüüd see muldlaine, mida me sadam ehituses üritame vältida. Ehk siis me tekitame sellise olukorra, et, et see laine murduks enne seda konstruktsiooni. Ehk siis me teeme sinna välise kaitserajatise ettesisene põhja siukse permi või siukse kõrgenduse. Et me saavutame selle, et, et see laine murdub enne konstruktsiooni tai purusta konstruktsiooni. Aga siis nüüd kokkukukkuva murdlaine asemel meil tekib see sukelduv noorlind. Et seal on siis selline välise kaitserajatise kaitse rajatud Jah, et see Permisel põhjas Perm tärn, siis selline astang seal põhjas, mis siis tõstab merepõhja kõrguse natuke kõrgemale, et et siis laine, mis tuleb, et tema jaoks ta saab varem hakata see põhja, hõre tööle, ehk siis see laine saab varem ära kukkuda. Jajah, nii et jõuab välis- ja kaitserajatisena juba hurmana murdununa, jah. Just, aga, et see energia, mis meil nüüd sealt lainest tuleb, ta peab kuhugile minema, seega taimed ei murdu, küll vastukonstruktsiooni, aita murdumine stsena laine ette põhja ja tänu sellele kogu see säte, mis seal põhjas on, tõuseb ülesse sustentsiooni. Sogaseks just tekib heelium. Ja nüüd seesama laine ja ka hoovused, mis meil paralleelselt mööda randa jookseb, liiguvad, hakkavad seda sätet nüüd edasi liigutama. Ja see on nüüd siis ettetransport, mis meil nüüd on järgmine probleem, mis sellest siis ära liigub, setega on see asi, et no ta on kogu aeg olemas olnud ta rannajoone peal, sa näed, see liivaterakesed ikka liiguvad, probleemiks tekib see sel hetkel, kui ta hakkab võtma kuskilt viib ära kuhugile, aga enam tagasi ei pane. Et sul võib-olla see olukord, et kui sa nüüd ei tõbisena sadama, et ühelt poolt kaob sul see ilus liivarand ära ja ta viib selle kuhugile mujale, kus seda liiva enam üldse vaja ei ole. Ehk siis sul ei ole seda ilusat superranda. Ja samal ajal, kui sul nüüd sadamakaitserajatised natukene valesti võib olla projekteeritud, võib juhtuda see, et teda ei liiguta mitte seda sidet nüüd ümber sadama liigutab selle sadama sisse. Ja mis siis juhtub, on see, et, et, et kui meil on meil nüüd madal veeseis, siis meil näiteks praamid ei pääse sadamasse. Ja ja noh, tegelikult me räägimegi väga mitmesugustest sadamatest ju Eestis, eks ole, meil on suur, mis nad siin on Tallinna sadam-Vanasadam ja meil on suur ja kaob kaubasadam ja, aga tegelikult on ka palju väikesi sadamaid, eks ole, piki Eesti rannikut Meil on palju praami sademeid ja meil on nüüd väga populaarsed paljud siuksed jahtide jaoks väike lõbusõidulaev aluste jaoks. Et ka viimane siin nüüd kakumäel on ilus sadam, väga ilus, paljud, paljud ilusad pildid sellest näha ja ja ses suhtes tõesti, et see seto transport kui selline on, on oluline, et ei mängi rolli, et kas meil on nüüd siuksed, suured reisilaevad või on siis siuksed, pisikesed kümnemeetrised alused, et kui seal sadamas uueni ikkagi kinni, siis me ei pääse sinna, siis me ei saa seda sadamat kasutada. Ja nüüd oletegi oma doktoritöös lähemalt uurinud seda, et mida siis teha, et murdlaineid veelgi rohkem vaos hoida, et see settetransport ei oleks nii suur ja et kaitserajatised ka jääksid edasi oma kaitsetööd tegema. Kuni selleni, et me jõuame sinnamaani, meil on tegelikult enne vaja teada, kuidas murdlaine ise töötab ehk siis meil on see, millele me siis oma lõppude püstitasin, oligi teada saada, et see, kuidas kineetiline energia, mis meil nüüd seal Murline sees On tekkinud, kuidas ta seal sees siis on näha, et läheme natuke veel sammu tagasi vaatama siseelu, et minu töö siis keskenduski sellele, et saada teada selles sukelduma murdlaine parameetrid paremini. Ehk siis kui me vaatame laine liikumist, me same laine liikumist jagada kaheks, meil on laminaarne voolamine, meil on, meil on turbulentne voolamine, magnorne, sirge, just vahune ja just et ehk siis et kui meil on laminaarses voolamises. Meie osakesed liiguvad niimoodi hästi rahulikult üksteise suhtes, nad on väga selgepiirilised. Me teame, kuidas nad liiguvad. Ja, ja seda osakeste vahelist hõõrdumist iseloomustab siis selline nagu molekulaarne viskoossustegur. Samal ajal turbulentsi puhul me saame samuti öelda, et nendesamade osakestevaheline on meil, milline on tegelenud nagu turbulentne viskoossustegur. Ahah, no viskoossus on tegelikult noh, mõista, mida vähemalt paljud inimesed on kuulnud ja tegelikult on kerge ettekujutus ka sellest, mis on. See on selline. Kui me vaatame, kõige lihtsam võib olla näiteks õlide puhul me teame, et viskoos, mida viskoossus, transistor võib-olla on siis nihuke paksem või niisugune et ta voolab no siis raskemini jahtma, kuidagi kleepuv. Just täpselt et ja samal ajal, kui me näiteks mängime veega, keerutame näiteks kraanikausis ühtepidi, et tekib niisugune ilus keeris ja siis üks hetk hakkame teistpidi keerama. Mis siis juhtub, üks hetk, kui see vesi jääb korraks seisma, siis ta nagu hakkaks venima proovima just täpselt. Ehk siis me saame siukses olukorras näha, et ongi, mis kooslus olemas. Jah, aga, aga tuleb välja, et mis kooslust on erile erinevat sorti veel, et laminaarsel ja ja turbulents. Ja nende puhul on see, et kui nüüd laminaarian, kus meil on sihuke hästi rahulik ja turbulentne, mis on siis hästi tormiline et need vis kosmoses on selles suhtes üksteisest väga palju erineva suuruse järgu väärtused. Ja mis, kuidas see lainetegevusele mõju avaldab lainetegevusele kuidas see laines üldse väljendub, et lainel on laminaarne osa ja mis koosneb või, ja turbulentne osa? Murdlaine ees on meil siis, kuna tegu on ikkagi turbolents voolamisega, siis meil ongi ainult turbulentne viskoossus tegur seal mis on siis määrav? Kas turbulentne viskoossus on suurem või väiksem kui laminaarne? Nii et see laine laine tegelikult laksub rask raskemini ja kleepovamalt jää tugevamalt ja tugevamalt, isegi. Ja et see turbulentne voolamine jäätud, see murdlaine kui selline on ikkagi väga, kui seal siis vägivaldne liikumine. Kuna ta, kui ta ikkagi põhja välja ulatub, siis ta läheb väga suure osa sellest põhjast ülesse. Nii et päris ohtlik ja võimas loodusnähtus ja ja, ja kuidas ta siis täpsemalt seda vis, kooslust ja turbulentsi Uursitamades. Ma saan aru, et oli kaks uurimismeetodit nii nagu ikka tihtipeale, et nii katse- kui ka teooria. Just et esiteks me võtsime katseandmed, me tegime Tallinna Tehnikaülikoolis laine rennis katseid murdlainetega ja selja, sealjuures me uurisime ka juurde teoreetilist osa, et mis turbolents, viskoossusteguri teooriat kasutatakse ja leidsime väga mitmeid mudeleid. Et põhiline ja kõige levinum turbolents viskoossusteguri määramise mudel on ka epsilon, mis tähendab turbulentsi, kineetilise energia ja selle energiaid hajumise sõltuvust, mille kaudu siis arvutatakse kindlusesse turbulentne viskoossus tegur väga levinud mudel, kuid kahjuks on tal teatud piirangud ja põhiline piirang, mis meil siis on, on see, et, et ta ei tööta väga hästi piiritingimustes. Ehk siis seesama põhja pind ja ka laine enda pind. Ehk siis me saame väärtused seal laine sees. Kuid mida põhja lähedale ta läheb, seda ebatäpsemaks tema tulemused tulevad. Ta on üks laialt levinud meetod, mis siiski väga täpselt tegelikkusega kooskõlas olevaid tulemusi ei anna. Ei, ta on tõesti võib-olla paljudes turbolents soolamistes, kuid konkreetselt murdlaine puhul tal on puudujäägid. Nii aga siis ongi hea võimalus neid puudujääke siis hakata kõrvaldama. Just täpselt, ehk siis, kui me teemegi nüüd laine katseid, me saame need väärtused, millega siis arvutada seda turbolents, viskoossus tegurit ja kui me kasutamegi neid laialt levinud mudeleid arvutamiseks me näeme neid puudujääke ehk siis kõige esimene ja kõige silmatorkav on puudujääk, on see, et see turbulentne viskoossus tegur omab negatiivseid väärtusi, noh, ja seda tegelikult ei saa olla just täpselt kuna meil on tegu kineetilise energiaga. Energia kui selline ei saa olla negatiivne. Ja tänu sellele ei saa ka siis turbulentne viskoossus tegur olla negatiivne. Aga see tuleb siis sellest, et need meetodid on välja töötatud mingi laiema vaatega mitte sadamate jaoks, just. Jah, just murdlaine kui selline, et selle jaoks seda ei ole ja, ja teda siis modifitseeritaksid vastavalt sellele, et mis turbulentne voolamine meil kuskil on. Aga praegusel hetkel, kui me võtame ta murdlaine peale, Ta täpsus ei ole piisav meie jaoks. Ja nüüd tuligi siis seda täpsust kuidagi suurendada, kuidas ta sellele lahenesid? Me tegime selleks paar sellist lähteeeldust. Esiteks, kui me teame, et vesi on kokku surumata siis praegusel hetkel me tegime eeldused, kuna see murdlaine kokku kukkudes või siis need selle sukeldumise hetkel sinna jääb väga suur õhumass sisse. Et see vesi on vähesel määral kokku surutav. Lisaks, mis me tegime, oli see, et peale selle, et meil on see kineetiline energia, meil on ka potentsiaalne osa meel, eemaldasime sellest kuulamisest potentsiaalse osa tehes sellega siis selle lihtsa eelduse, et turbulentne viskoossustegur sõltub ainult sellest kineetilise energiaosast, lihtsalt, et lihtsustada ossa just täpselt. Ja saimegi lõpuks siis sellise mudeli vei tähendab võrrandi, mille tulemusel on ka meile on turbulentne viskoossustegur, mis muutub ajas ja ruumis ehk siis erinevatele sügavustelunda erineva väärtusega. Pluss ta on kokkulaineperioodi jooksul positiivse väärtusega mürki just täpselt. Ja see oli ka siis see põhitulemus, et me saimegi siis nüüd selle positiivse väärtuse, mida meil kõik teoorias me teame, et turbulentne, mis, kus ta peab olema positiivne. Kuid samas meil on paljud mudelid, mis näitavad, et näed, tuleb negatiivne osa ka sisse. Ehk siis kui nendes mudelites. Me lihtsalt eemaldame ta niimoodi jõuliselt, et on nii, et selle koha peal me ma ei tea, siin ei olegi. Aga et meie tulemus andis siis ka selle, et nüüd kogu sellel laineperioodi jooksul ta ongi positiivne, tuligi reaalselt positiivne väärtus. Nii et see annab juba eelduse, et ta võib ka olla tegelikkusega, pigem siis kooskõlas. Täpselt tegite ju katseid ka? Just, ja mis me veel avastasime tänu sellele. Meil on nüüd seal sukeldub laine, et mida siis need olemasolevad mudelid ei ole arvestanud, on nüüd see, et sukelduma koha peal ehk siis laine orus, kuhu nüüd see laine sisse sukeldub, et kas seal tekib turbulents? Väga suur osa sellest, kui olemasolevad mudelid seda ei suuda lisada oma tulemustesse, ehk siis murdlainete all see turbulentne viskoossustegur on veel keerulisem kui oskasime arvata just täpselt, et kui me seni leidsime teatse turbulentne viskoossus tegur, tema kõige suurem väärtus on täpselt seal murdlaine all, ehk siis see koht, kus nülgimise kõrge lainemass on veel siis tegelikult on tal ka lisakoht seal täpselt laine ees, seal, kus nüüd siis sukeldub, osa satub. Nüüd on siis võimalik täpsemalt juba välja arvutada, kuidas viskoossus ühes või teises kohas laine all ja laine läheduses ja laine sees on, kes täpselt, kas me saame sellest ka juba teha mingisuguseid praktilisi järeldusi või kunagi tulevikus, et kuidas sadamarajatisi paremini ehitada? Praktiline aspekt kogu sellel teoorial, siis nüüd ongi see, et, et kui me nüüd alguses rääkisime seda, et me üritame vältida seda kokku, kukuvad lainet vastukonstruktsiooni ja me tekitame siis selle olukorra, kus nüüd see murdlaine murdub enne seda konstruktsiooni sukelduvalt ja see sukeldub, laine siis satub sena põhjani välja ja ta lööb üles selle sette, mis nüüd hakkab liikuma. See, kuhu nüüd siis see turbulentne viskoossus tegur nüüd sobibki, ongi see samasse ette transport. Ja, ja selle nende mudelite missis nüüdsete transport arvutab, et nende parandamiseks, et meil on klassikaliselt ja kõige lihtsam meetod, kuidas ettetranspordi arvutatakse, ongi turbulentne viskoossus tegur, mis võetakse konstantseks. Ehk siis meil on kogu rannaala peal üks väärtus. Baile muidugi puudu, siin jääb väga palju detaile puudu. Kui me võtame seda, et settetranspordi jaoks modelleerimisega meil on olemas, siis põhimõtteliselt see võrgustik mis on klassikalised kolm korda kolm meetrit sammuga ja näiteks arvutame kahe sekundilise ajaka siis see konstantne turbulentne viskoossus tegur võib olla väärtusega kuskil 0,09 ruutmeetrit sekundis. Kui me nüüd läheme täpsemate mudelite peale, kus me siis nüüd saime teada, et meil see turbulentne viskoossus tegur muutub nii ajas kui ruumis ta võib olla null Ta ei lähe alla mulle nulli, ta on alati kas null või sellest ülespoole. Ja kui meil on näiteks seesama kaks sekundit periood ja läheme nüüd täpsemaks kui kolm korda kolm. Ruut. Me võime saada, et see turbulentne viskoossus tegur võib olla 0,0009 ehk siis meil on sajakordne erinevus ja see on väga märgatav. Samal ajal võib tekkida küsimus, et aga okei, me arvutame nüüd selle suure 0,09, aga ta ei ole ju noh, me saame suurema väärtuse. Me saame kiiremalt võib-olla selgeks, kuhu see säte liigub. Aga see on nüüd see olukord, et kui me näiteks ehitame maja ja arvutame sinna katusele lund, et kas me paneme sinna 120 kilogrammi ruutmeetrile. Noh, see on niisugune klassikaline arvutusvõime, paneme 12 tonni. Vahe on selge, väga märgatav ja et jah, me saame, me paneme selle 12 tonni sellega kaasnevalt, me läheme kõik konstruktsioonid tunduvalt suuremaks. Dimensioonid suuremaks. Aga kas nüüd on siis lootust, et settetranspordimured saavad, saavad leevendust? Tahaks uskuda, aga sinnamaani on meil minna, et praegusel hetkel me olemegi siis saanud selle mudeli, kus me saame siis nüüd oma seda ilusat positiivse turbulentsid, viskoossus, tegurit, mis siis muutub nüüd ajas ruumis. Kuid nüüd sealt edasi järgmine etapp, mida me siis peamegi tegema, on nüüd see panna selle samasse setu transpordimudelisse. Et see on nüüd see, mida me siis nüüd järgmiseks üritame edasi teha. Praegusel hetkel tööd käivad, töö ei saa kunagi sooja ja samuti on teadmistega, et mida rohkem õpid, seda rohkem märkad, et on vaja verre. Aitäh nüüd on ja praegu rääkisime siis uuematest teadmistest murdlainete, nende turbulentsi ja mis koosluse kohta ja vestluskaaslaseks neli Oldekop. Ja nüüd läheme jutuga siis ühele kaugele saarele Kariibi meres, mille nimi on Grenada. Mis on üks selline väike saareke enam-vähem seal Lõuna-Ameerika ranniku lähedal. Ja Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskuse teadlased on seal saarel käinud ja aidanud selle saare elu-olu korraldada täpsemalt siis joogivee puhtuse tagamise alal. No kuidas sa nüüd robootika ja, ja joogivee puhtas omavahel seotud sellest kohe räägimegi, Asko Ristolaineni ka, kes on eelmisel aastal juba korra granadata vaatamas käinud ja nüüd sel aasta sügisel, siis on kavas jälle minna. Räägiks kõigepealt ära selle, selle olukorra, et mis üldse tingis vajaduse nüüd tehnikaülikoolil on selle kauge saareriigi joogivee puhtuse teema ette võtta. Meie biorobootika keskuses Tallinna Tehnikaülikoolis oleme siis viimastel aastatel tegelenud palju veekeskkonnamõõtmisega ja, ja üks valdkondilises v kvaliteet. Umbes kaks aastat tagasi oli väga soe suvi Saksamaal Saksamaal, Saksamaal jah, et see hakkab kaugemalt pihta. Et neil oli probleem sellega, et jõgedes hakkasid kalad surema ja meie kolleegid kalauurijad, seal soovisid mõõta vee kvaliteeti ja neil oli vaja kiirelt seadmeid, millega oleks võimalik vee kvaliteeti logida. Ja seadmed said tehtud valmis ja leidsid rakendust seal jõgedel, aga me tahtsime seda neid seadmeid ka hiljem rakendada. Ja leidsime, et keskkonnainvesteeringute keskus oli välja toonud ühe meetme, mis siis toetab väikesi saareriike. Ja meil õnnestus saada kontakt, siis Grenaadaga ja, ja andsime sisse taotluse projektile, mis aitaks Grenada saarel vee kvaliteeti paremini jälgida. Ja Me osutasime siis KIKi poolt rahastatuks. Aga mis mure Grenada joogivee kvaliteediga on? Et Grenada on üks selline mägine väikesaar, kus siis peamiselt joogivesi tuleb kõike jõgedest ja nad on nii-öelda väga avatud tormidele ja, ja sellised tugevad vihmasajud mõjutavad otseselt seda, kui värskes vesi seal jõgedes neid voolab ja sellele reageerida on üsna keeruline. Tugevate vihmasadude korral kantakse kõik sätted ja kõik, mis mäekülgedel on sinnasamasse jõkke. Et seda oleks vaja kuidagi paremini mõõta. Ja hetkel olukord oli seal selline, et heal juhul mõõdetakse üks kord nädalas võib-olla kord päevas mõne mõnes veepuhastusjaamas. Aga selline metoodika nagu ei võimalda kiirelt reageerida vee kvaliteedi muutustele. Ahah, no arvata võib, et väikesaar elanike ma ei tea, kui palju seal on, et. Et elanikke on seal 300000 ringis ja, ja tõesti, et neil on ressursside puudus, kuna kuna seal nad peamiselt elatuvad turismist on neil nagu võib olla pisut keeruline nagu teisi valdkondi kaasa aidata ja nad on üsnagi palju, mitte ei tahaks öelda, need sõltuvad välisabist, aga, aga igasugune välisabi on väga teretulnud. Nii et tuleks tihedamini mõõta vee kvaliteeti ja, ja siin tuleb appi siis robootika, no ütleme kohe ära, et ega nüüd mingisugust sellist klassikalises mõttes robotit, et seal ei ole mängus. Ei robotit seal mängus ei ole seekord jah, et et tegemist on põhimõtteliselt jahtis erinevate vee parameetrite mõõteseadmetega, mis on ühendatud GSM modemi külge ja andmeid, siis saadetakse nii-öelda üle interneti kuskile serverisse, kus siis näiteks v jama, operaator saab jälgida jooksvalt, kuidas see kvaliteet muutub ja samas on võimalik süsteemiga anda näiteks teavitust, kui mingisugused parameetrid lähevad üle kriitiliste piiride. Ja meie süsteem on siis lisaks sellele, et me saadame üle internetti andmeid jooksvalt, on ka päikesetoitel, et juhul, kui seal tormide tõttu või või mingil muul põhjusel kaob elekter näiteks ära, et meil süsteem endiselt jätkab nii-öelda v monitoorimis. Ja, ja selle poolega on meid aidanud kohalik ettevõte flaidogsu Nations, kes siis tegeleb sarnaselt vee kvaliteedi mõõtmisega aga meres, et nad on välja töötanud erinevaid lahendusi mere poide näol, et profileerida nii-öelda meres vee parameetreid. Aga kuidas see teie mõõteseade välja näeb, kas ka poi või, või, või? Ja meil esialgu oligi idee, enne kui me kohapeal käisime, et me lihtsalt paigaldame seadmed nende veereservuaari idesse. Aga selleks, et vett nii-öelda paremini mõõta, et ei ole hea, kui seadmed on seiso sees. Et seepärast me tegime lahenduse pisut ümber ja Me paigaldame põhimõtteliselt torustiku juurde, nii et vesi voolab, seadmete see on, tõstis pidevalt läbi. Selge ja siis seadmed annavad, annavad teada keskserverisse, kuidas olukord on. Jah, põhimõtteliselt nii see välja näeb ja need seadmed siis paigaldatakse vastavalt Grenada enda soovidele, et meie meile nagu ette ei, ei anna mingisuguseid tingimusi. Et te peate just seal või seal mõõtma, et me oleme hästi avatud nagu just nagu nende vajadustele ja mõnes kohas nad tahavad mõõta enne veepuhastusjaama mõnes kohas pärast või siis näiteks võrrelda enne veepuhastusjaama ja pärast, et kuidas vee kvaliteet on muutunud ja kas on piisavalt hea, et ega nende seadmete juures nüüd midagi nii eriskummalist võib-olla ei ole lihtsalt see, et et neid sellises nii-öelda koosluses ei ole nagu tehtud. Et need seadmed on mõeldud küll välitingimustel, aga kogu see muu elektroonika ja, ja sideedastusvahendid on nagu siis spetsiaalselt kujundatud Grenada vajadustele. Kas seda kogemust saab kuidagi laiendada teistele väikesaartele üle maailma? Ja tegelikult selliseid väikesaari on väga palju maailmas, kes kliimamuutuste mõjudega nagu peavad toime tulema ja tänapäeval ta on siis meil tegelikult olukord, kus selliseid tugevaid torme esineb meredel palju rohkem ja sellised saareriigid, kus siis magevee varud peamiselt tulevad vihmaveest annad nagu väga haavatavad sellistele probleemidele neti, tsaari, kus, mida me võiksime sensoritega katta, on tegelikult väga palju, aga mitte ainult, ma arvan, sellised väikesed riigid, p kvaliteedi probleem on ülemaailmne ja samamoodi samas siin Eestis võiksime samamoodi tegelikult oma põhjavee kvaliteeti jälgida. Ja et ka Eesti põhjavette siis panna mingisugused väiksed sensorid, mis saadavad infot Põhirõhk oli, see ei ole üldse paha mõte. Väga hea, nüüd on teada, mis ka edasi teha. Ja nüüd sügisel sõidate siis uuesti Grenada-le ja võib-olla siis need seadmed ka kaasas ja panete nad üles. Ja et me just alustasime piloot installatsiooni koostamisega siin TTÜs ja hetkel paigaldasime ka esimese seadme nii-öelda välitingimustesse, et katsetada ja võimalikke probleeme, siis ette näha Meie enda labori lähedusse ühte ojja. Õnneks on praegu meil üsna sellised soojad ja niisked ilmad, et nad pisut võib-olla siis ka imiteerivad seda Grenhada kliimat, kuhu me seadnud paigaldama, et et ma võin öelda, et esimese külastuse järele, et seal oli tõesti iga päev pea 30 kraadi sooja ja õhuniiskus oli väga kõrge, nii et need seadmed peavad vastu pidama üsna karmidele tingimustele. Grenada joogivee puhastamise seadmete väljatöötamisest ja paigaldamisest siin juttu Asko Ristolaineni ka Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskusest. Tänases saates oli juttu murdlainetest ja vee puhtuse anduritest. Juttu ajasid nele Oldekop Asko Risto lainen ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni tasid.
