ÜRO on aasta 2020 kuulutanud taimetervise aastaks ja kuna maikuu on ERR-is traditsiooniliselt keskkonnakuu heidame lindude ja loomade kõrval veidi valgust ka taimedele, mis tavaliselt nii palju ei saa tähelepanu kahjuks. Jõgeval tegutseb Eesti taimekasvatuse instituut, mille üks suuri eesmärke on toetada põllumajandustootmise efektiivsust ja konkurentsivõimet, vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ja aidata kaasa elurikkuse säilimine. Uurime lähemalt koha peal Jõgeval ning mul on hea meel tervitada Eesti Taimekasvatuse Instituudi taimekaitseosakonna juhatajat vanemteadur Pille soovelik. Tere. Tere. Mida tuleb üldse kaitsta, kui me räägime taimede kaitsmisest, kes või mis need on, mida kaitstakse? Räägime tänav põllukultuuridest, kultuurtaimedest ja kaitsma peame me põllukultuure sellepärast et see on see, mis on meie toiduvili. Sealt meil tuleb, toit tuleb nii otseselt kui kaudselt koristame nisupõllu ära jahvatama, jahuks, küpsetame saia või siis koristame kehvema kvaliteediga teravilja ära, läheb loomasöödaks ja lõpuks jõuab poodi piimja või. Kuidas taimi kaitstakse, seal on ikkagi põhiline küsimus, kuidas kaitseb nii põllukultuure, millest me praegu räägime. Eesti taimekasvatuse instituut? Jah, meie siin taimekaitseosakonnas teeme tegelikult päris palju tööd taimekaitse poole pealt, et me teeme nii teadust kui ka praktilist poolt teaduse poole pealt aitame sordi aretajaid, Nemad arretavat sorte ja meie siis siin haiguste ja kahjurite poole pealt, siis toetame ja teeme oma uuringuid ja uurimusi ja, ja praktilise poole pealt teeme taimekaitsekatseid kus me siis eesmärgiga nõustame ja anname infot siis põllumeestele, et kui palju ja kui vähe tuleb taimekaitset kasutada, et siis jälle mingi konkreetne kultuursort siis annaks oma selle maksimaalse väljundi, mille pärast põllumees ta on maha külvanud ja mis ta sealt saada soovib. Mis on taimekaitsekoolituse, kas see on osa teie haridusest? Taimekaitsekoolitus on koolitus, mida peavad läbima kõik põllumehed, kes kasutavad taimekaitsevahendeid meie samamoodi teadlased, kes kasutame taimekaitsevahendeid ja see ongi selleks, et sa oleksid professionaalne taimekaitsevahendi kasutaja, see tähendab, et sa oled täielikult on omandanud teadmised, mida võib ja mida ei või kuidas põllul ringi käia, kuidas hoiustada, kuidas kasutatud taarat põhimõtteliselt kahjutuks teha. Et see ongi algusest lõpuni. Ma saan aru, et me praegu oleme rääkinud päris palju erinevatest kemikaalidest, millega kaitstakse taimi. Aga muidugi loogiliselt tekib tunne, et kemikaalidega taimede kaitsmine on loodusele kahjulik. Tegelikult on põllumajandusmaailmas ju ka üks päris suuri reostajaid. Jah, nii see on, et meie siin ka oma uurimustes tegelikult keskenduma päris palju selle peale, et kui palju on vajalik ja kui vähe on võimalik just nimelt keemilist taimekaitset kasutada ja just jälle põllukultuuride peal, mis on tegelikult meie nii-öelda toiduahelas põhikultuur ja meie teeme siin taimekaitsevahendi katse, kõigepealt Me uurime ja katsetame, noh, tegelikult on nii, et taimekaitsevahend, kui ta turule tuleb, ta on juba läbi katsetatud, ta on valmis loodud, öeldakse, et see ongi nüüd nende haiguste puhul ja sinna ta töötab ja see see nii ka on. Aga kuna need tootjamaad on kuskil seal suured Euroopa maad ja taimekaitsevahendi kasutajad on nii-öelda piirkondadena küll ära jaotatud, aga meie oleme siin põhja pool, meie kliima õnneks on nii soosiv, et viimase ajani on meil olnud talved, nüüd üks aasta ei olnud talve, aga see ilmastik on selline, et ta tegelikult taimekahjustaja pärsib päris palju, et me saame hakkama palju väiksematega taimekaitsevahendite kogustega, kui on nüüd nii-öelda selle toote etiketil kirjas, et aastaid me oleme siin neid katseid teinud ja võime julgelt kõigile põllumeestele soovitada, et täisnormiga ei ole vaja kunagi põllule minna, et kolmveerand normi on täiesti piisav, ta teeb seal oma töö, lihtsalt tuleb õigel ajal seda vahendit kasutada ja õigete kahjustajate vastu kasutada ja sellepärast on ka need taimekaitse koolitused, mis tegelikult kõik selle õpetuse ja info põllumeestele edasi annavad. Kuidas muutuvad taimede hädad ja viletsus aastate jooksul, kas see on kiire või aeglane protsess? Ja nii nagu on aastad, ei ole vennad, nii ole ka need kahjurid ja haigustekitajad igal aastal ühesuguse intensiivsusega. Mina olen põhimõtteliselt taime haiguste inimene ja ma võin seda öelda, et kõik aastad on väga erinevad. Et haigustekitajatele patogeenidele on kolm väga olulist, nagu tingimust, et on, peab olema temale sobiv temperatuur, niiskus ja siis nii-öelda see peremeestaim, kus peal ta siis elluneb, elab, et kuna aastad on erinevad, siis on ka noh, üks aasta on meil hästi kuiv ja kuum suvi, teisel aastal on väga märg ja niisked, sealt tulevad siis need, need kahjustaja intensiivsuse kõikumised. Et selles mõttes on aastad väga erinevad. Aga nüüd, kui meil oli näiteks niisugune tüüpiline Inglismaa tall, kus ei olnudki talved, pigem oli aprill, oli talv ja talvel ei olnud talve. Et siis need haigustekitajatele nendel Jano kahjuritele sama moodi, et neil on nagu päris tugev see nii-öelda see ellujäämisinstinkt putukate puhul saab seda nii nimetada haigustekitajate puhul, siis on neil lihtsalt see kohastumis võimeni suur. Et aja jooksul liiguvad need haigustekitajad ja kahjurid põhja poole. Et noh, nagu ma enne mainisin, on meil talved, mis tegelikult väga palju neid hävitavad. Aga kui talvesid ei ole, siis need lõuna poolt tulevad haigustekitajad, nad suudavad siin kohapeal ära kohaneda, kohastuda ja sellega nad liigubki põhja poole, see haiguste ja kahjurite nii-öelda see vöönd. Ja siis, mis ma veel tahaks siia juurde lisada, et samamoodi on umbrohtudega, et ka umbrohud tegelikult kuna meil Euroopa liidus on seemned, et liikumine on nüüd palju vabam, kui ta varasemalt oli, et võib kasvatada sedasama sorti, kasvab Hispaania siis noh, näiteks siin meie juures, et siis selle seemneliikumisega samamoodi võib liikuda ja tulla ka meile uusi tundmatuid umbrohtusid, mis ei ole siiamaani meil isegi esinenud, aga nad võivad, et lihtsalt siin nii kergesti kohastuda ja muutudagi nagu probleemseteks umbrohtudeks, nad võivadki teelt selle nii-öelda seal põllumaadelt ära loodusesse minna, seal siis toimetama ja kasvama hakata, et see on näiteks ka üks võimalik koht, mida me oleme näinud, et noh, minu jaoks nagu kõige viimasem, see on võib-olla paari aasta teemaga noh minu jaoks on ta nagu suht uus ja huvitav, et kuna ma ise igapäevaselt umbrohtudega ei tegele, aga ma tean, et nende vahekultuuridega on siia Eestisse jõudnud selline umbrohi nagu tuulepäevalill ja, ja siis öeldakse, et see on ka sarnane nagu tuule Kaergi, et tegelikult sa ei saa teda sealt kultuuri seest nii kergesti välja sorteerida. Ja sellega sa jälle nagu põllumehed teadsin külvikorda, seda nõuab, et sa igal aastal nagu lähed teise põllu peale, et seal seda viljavaheldust jälgid, et sellega sa nüüd jälle levitad, niukseid umbrohtusid, mida sa ei suuda nagu sellest kultuurtainast välja sorteerida umbrohu ja prahina. Et nii on võimalik, et jälle levivad meile siia ka uued, näiteks umbrohuliigid. Miks on oluline kultuurtaimede kaitsmine? Tundub natuke selline paradoksaalne seis, ise me oleme nad loonud. Aga nüüd on häda käes, et 40 protsenti maailmasaagist, igal aastal läheb taimekahjurite nahka. Kaitsma peab meid neid sellepärast, et noh, see ongi see, et sa saaks sealt selle saagi kätte ja inimkond toidetud oleks. Aga kui me räägime nüüd kultuurtaimede kaitsmisest, et kust mehed, kultuurtaimed, algus on saanud, et nagu ma enne mainisin, oleme meie siin tegelikult taimed kasvatuse instituudis väga suur rõhk on sordi Harretusel ja aretuses, et miks me üldse uusi sorte aretame just nimelt sellepärast, et me tahamegi saada rohkem ja paremini ja paremad. Et võiks ju jääda nende metsikute taimede ja kultuuride juurde. Aga nendel on just see häda, et üks annab seal saaki vähem, teisele jälle haigustele, vastuvõtlikum ja nii edasi. Et siis me nagu selle aretusega püüame saada seda maksimumi, et meil oleks nagu kõik ülihea. Mida näete teie Eesti veeEuroopa kultuurtaimede tulevikus, kuhu liigub praegu trend, kas ütleme on näha, et vähendatakse mingit kemikaalide kasutamist, kas on tulnud mingid uued huvitavad põnevad võimalused, kuidas kaitsta. Ühesõnaga, mis on praegu järgmise, ma ei tea, 10 aasta näiteks pilt, mis on meie toidulaual 10 aasta pärast. 10 aasta pärast võib meil vabalt olla siin uusi kultuure toidulaual, kuna see kliima muutub, lõuna poolt, liiguvad kultuurid siia põhja poole ja kui ma nüüd meenutan, et siin mõned taimehaigused, mida mingi 10 15 aastat tagasi oli näiteks Leedu kolleegid rääkisid, oi, neil on tõsine probleem, meil polnud seda veel ollagi. Et need haigused liiguvad põhja poole, kohastuvad siin tekitavad probleeme aretusei ole nii kiire ja siis ongi nii, et lihtsalt põllumehed otsivadki väljundit ja võimalust uute kultuuridena näol, kuidas nad saaksid nagu jälle suuremaid saake, suuremat sissetulekut, teine asi on see, et, et see maa väsib ära ühest-kahest kultuurist, kui meil siin on, kartulikasvatus on teada, on vähemaks jäänud, loomapidamine on väike, põldheina kõike seda on vähem. Et väga ühekülgseks jääb see põllumajanduse taimekasvatused, teravili, raps, teravili raps, et see nagu kurnab jälle maad ülipalju. Ja nüüd see tõusev trend ongi. Ja noh, ka tegelikult ongi nagu nõudmised, et oleks see nii-öelda see maa rohestamine toimuks, et kasvatatakse vahekultuure, mis ongi selle eesmärgiga, et sa toidadki mulda ja hoiad mulda, et, et see ülisuur harimine, intensiivne harimine väheneks ja siis sellega sa tootki mulda ja teisi taimi, mis siis nagu oma nii-öelda kasvamisega siis seda mulla mikrobioloogiat elustavad ja ja, ja toidavad Kuidas Eestis on üldse lood just nimelt selle üksikkultuuriga või kas on ka selliseid kohti, kus külvatakse ühe lapile erinevaid taimi, et see mitmekesisus oleks suurem, kas ka mingeid selliseid asju on praegu näha? Noh, nii ja naa, et neil siin mõtlete neid mitmeid kultuur, et see on siis nii-öelda need segu, kultuurid, tegelikult see on maailmas on ta suht tõusev trend ja selle kohta meiegi siin ühe projekti kirjutasime ja rahastust ootame, et see on jälle jah, variante jälle nagu sellest keemilisest taimekaitsest nagu eemalduda ja ja taimed nagu ise hakkama saaksid, et seal segu kultuuride mõte ongi selles, et külvatakse erinevad sordid kokku ja mis on siis erineva saagikusega erineva haigestumise tasemega, et siis nii-öelda toetavad seal vastastikku, et oleneb jälle, kuidas kasvuaasta tuleb, et siis kui on nagu haiguste levikule soodne, siis nii-öelda aitavad kaasa need sordid, mis on nagu haiguskindlamad, et see patogeen peab ka jõudma sinna selle taimeni, mis on temale vastu võtlikega. Kui seal segus kasvab ka see sort, mis seda nii-öelda seda haigustekitajat ei karda ja see eos tema lehe peale langeb ja seal ta nagu probleeme ei tekita, siis on ka nii-öelda seevastuvõtlik sort mingis mõttes nagu paremini kaitstud ja päästetud. Aga üks teine teema võib-olla veel, mis on ka, et noh, päris nii-öelda kuum teema, aga mitte mitte väga uus teema on just nimelt need bioloogilised tõrjevahendid biostimulaatorid, et meie oleme neid katsetanud siin teraviljade ja rapsi peal juba üle 10 aasta. Et on teada, et siin, Euroopa Liidus 2022.-ks aastaks keelatakse tegelikult taimekaitsevahenditest 26 toimeained, millega põllumehed on siiani päris harjunud, et seal on hulgas nii insekitsiidid, herbitsiidid kui Vungitsiili toimeained. Ja siin on nüüd jah, see biostimulaatori teema on nagu niisugune väga oluline, et need on bioloogilised tooted, need on kas bakter, preparaadid, kas on toodetud näiteks merevetikatest, siis on nad niuksed mikrotoodete baasil tooted vermi kuumusest toodetud, et need on need, mis on nagu täiesti ohutud loodusele, pigem rikastavad ja tervendavad mulda. Ja ka inimesel on nad ohutud ja taimele nad kasulikud, kuna nad et lihtsalt toetavad ja aitavad taimel kasvada ja siis areneda ja tähendab maksimaalselt saagikust saada. Et nii nagu on inimesed, nii on ka taimed, et väike nohu, väike köha ei tee meile midagi taimede puhul puhul samamoodi, et viis protsenti näiteks seal lehepinnast seal taimehaigusega nakatumine. Et see ei ole taimele mingi probleem, kui tal on see kasvukeskkond normaalne, soodne on ta toidetud, on ta kastetud nii-öelda. Et siis see väike haigus ei ole nagu probleem ja, ja see on jälle see, mis aitab jälle seda keemiliste taimekaitsekasutamist oluliselt vähendada. Me ei ole selles asjas loomulikult üksinda eestlastega, et taimekaitsmine peab toimuma koostöös teiste riikidega ja terve maailmaga. Mis te arvate, kas see praegune kriis pärsib kuidagi mingeid eesmärke, mis taimekaitsel või kahjurite tõrjel? On globaalselt? Pigem ta võib-olla ei pärsi, vaid ta nagu õpetab ja panebki inimesi mõtlema, et kuna kõik teed ei ole nii lahti ja ei ole liikumine nii vaba, tulebki nagu oma peaga mõelda ja leida need lahendused, kuidas need taimed nüüd kaitstud saavad ja mis vahenditega ja võib-olla siin mõnes mõttes ongi loodusele see võib olla kasulikum, et ei tormatagi kohe poodi järgmise seal taimekaitsevahendi kanistri ostmise järele, vaid mõeldakse, mida saab nii-öelda mehaaniliselt ja tehniliselt ära teha. Võib-olla selle poole pealt on ta isegi kasulikum, et jah, et seda liikumist on vähem ja siis ei ole nii lihtne, et ma helistan ja mul on probleem ja sõitke kohale ja pritsimehe ja teeme vaid, sa lihtsalt ise pead sellega hakkama saama ja siis, kui me räägime taimekaitse ja taimetervise poole pealt, siis Eesti on tegelikult maailma lõikes väga puhas ja ohutum maa, selles mõttes, et kui neid taimekaitsevahendi statistikat nüüd Euroopa liidu suhtes. Et Eurostat teeb igal aastal ülevaate, et selle kohta, kui palju riikide kaupa taimekaitsevahendeid turustatakse, see tähendab seda, et kui palju neid nüüd ära ostetakse. Aga kasutamise kohta on eraldi statistika, seda nad avaldavad iga viie aasta tagant, järgmine ongi nüüd selle 2020. aasta lõpus tehakse kokkuvõte, et kui me selle järgi võtame siis 2016. aastal avaldatud statistika järgi Eestis tegelikult taimekaitsevahendeid kasutatakse toimeainepõhiselt hektari kohta seal kuskil 600 grammi, aga niisugused suuremad Euroopa Liidu maad, Hispaania, Prantsusmaa, seal on see ikkagi kuus, seitse, kaheksa liitrit hektari kohta. Et me oleme ikka väga puhtad ja mahedad ja taimetoiduohutuse mõttes suht ohutu maa, et inimesed kindlasti toituge ja kasutage ja, ja ostke eestimaist toodangut. Ja Eesti need mahetootjad, noh see on päris suur arvestatav kogus ja need on ju veel, mis on ju täiesti nii-öelda käsitööga toodetud tooted, et need on meil igal juhul täiesti ülitervislikud ja kindlasti inimesed toituge Eestimaal toodetud toidust. Aitäh teile, Pille Sooväli, kõigepealt teie töö eest siin Jõgeval ja ilusat suve ja ilusat taimeterviseaastat. Aitäh teile. Küsisin lisainfot maaeluministeeriumi taimekaitseosakonna nõunikult proua ulgalawrintsevalt, kes selgitab, milliseid üritusi taimeterviseaasta jooksul toimub ja kuidas nii suured kui ka väikesed kaasa lüüa saavad. Taimediviisi aasta on selline väga eriline aasta meie jaoks, et üritusi oli planeeritud väga palju erinevates riikides ja kaasa arvatud planeeris palju üritusi. Kahjuks hetkeolukord ei võimalda kõik need ellu viia, aga on olemas seniseid tegevusi, mida me saame teostuda virtuaalselt. Et meil praegu käimas fotokonkurss Eestis korraldatud fotokonkurss, mis on suunatud kuni 17 aastastele lastele ja noortele. Ja see hakkas esimesest aprillist kuni esimese septembrini maaeluministeeriumi koduleheküljel, on olemas info selle kohta, et kus on võimalik esitada oma ja seal on kolm erinevat teemat. Esimene teema on ilus ja terved taim. Teine teema on, kui mis taimega on juhtunud. Seal on oodatud fotot kankatud või haigetest taimedest. Ja kolmas teema on putukad taimedel ja sinna on oodatud fotod taimedel askeldavatest, putukatest. Kogu info on maaeluministeeriumi ja samuti on meil on olemas plakatid taimetervise teemaline rändnäitus. See näitus koosneb kaheksast rollap paneelidest ja seal, nagu tutvustatakse taimetervise mõiste ajalugu, erinevad taimekahjustused linikuviise ja kuidas igaüks vihkab nagu takistada ohtlike taimekahjustajate levikut. Kuna lääne tervise haar ta idee seisneb selles, kui me just nagu pöörame tähelepanu inimtegevustele, mis soodustavad ühestajate levikut ehk siis oma tegevuste kaudu planeerisime ja planeerime teostada Eestis. Me tahame just nagu rõhutada seda poolt, et inimesed ise ei levitaks taimekahjustajate. Ja see näitus on mõeldud niimoodi. Seen rändab, kuna rändnäitus rändab kuulide vahel ja on võimalik broneerida ja broneeri saab ka teostada maaeluministeeriumi veebi kaudu seal Agrib e mida saab Eesti teha ära, räägime alguses riigi tasandil, et kaitsta kodumaiseid taimi, mis on meie võimalused. Meie võimalused, igaühe inimeste võimalus on see, et me ikkagi reisides me jälgime, mis me ruume Eestisse see on. Eeskätt puudutab need inimesed, kes reisivad, mitte Euroopa Liidu riikides. Ehk siis kolmandad riigid, näiteks ta ei Venemaa, Austraalia ja on oluline, et me ei tooks kaasa taimi, mis võivad anda ohtlike taimekahjustajate ja siin Eestis levida ja siis kahjustada meie keskkonda ja põllumajandus. Ja on olemas selline Euroopa Liidu nõue, mis kehtib ka Eestis. Et taimi, puuvilju, juurvilju, lõikelilled, istikud ei tohi tuua ilma selleta, et oleks tõend. Et taimed on terved. On olemas ainult viis taimeliiki, mida saab tuua ilma selleta tuleks fütosertifikaat see tõend Ananass, katel, kookospähkel, agressiivsed eksootilised puuviljad, pähklid, miks need on lubatud, nad on lubatud sellepärast, et nende taimedega ei ole ohtlikud just meie oludele siis kliimatingimused ei soodusta nende levikut. Mida on plaanis nüüd veel teha selle aasta jooksul, sest et tegelikult on käes ju alles mai. Meil olid väga suured plaanid just nagu kevadeks mõelda, kuna tegu on taimedega ja hetkel on selline aeg, et inimesed pööravad rohkem tähelepanu taimedele. Meil on olnud planeeritud erinevad emapäevad botaanikaaias, aga me ei taha neid pühitada. Me tahame tõsta siis teine poolaasta, siis me mõtleme korraldada teemapäev Tallinna botaanikaaias. Siis ma mainisin varem, et meil on need taimeterviseteemaline fotokonkurss lastele. Siis oli plaan külastada erinevad lillelaadad ja lillepäevad ja et me oleks nagu kaasatud asja hammastesse üritustes kogu Eestis. Ison planeeritud avatud uste päev põllumajandusametis ja põllumajandusuuringute keskusest. See on väga põnev käia areney, eks laboris, põllumajandusuuringute keskuses ja vaadata, et kuidas määratakse üks või teine taimekahjustaja. See tegevus ei ole mõeldud ainult lastele, siis on nagu kõikidele, aga eks me siis anname rohkem teada kavast neil hetkel laelu ministeeriumi see koht, kus meil on info, selle aasta ta uuendatakse, siis me püüame ka läbi mõelda, mida veel võiks teha maalselt ja siis planeerida edaspidi erinevaid üritusi kus me saaks näiteks kaasata lapsi, siis meil on ikkagi planeeritud Philine üritus, teadlaste ka, et kui meil on plaan arutada Eesti taimetervise, no olukorda ja noh, riskid ohud ja mis meil läheb hästi, puhume edasi, suundume. Kas tuleks ette võtta mingeid radikaalseid muudatusi meie toidulauast, näiteks loobuda igasuguste sisse toodud taimede tarbimisest või, või midagi sellist, kas see aitaks põhimõtteliselt kaasa taimehaiguste levikule või kas see on praeguses maailmas ebamõistlik? See ei ole mõistlik ja selleks ongi meil igas riigis just see asutus, riiklik taimekaitseorganisatsioon, kes ikkagi jälgib ja riik vastutab selle eest, et kui üks või teine taim väljub riigist, et siis see on kontrollitud ja me ikkagi tahame, et meil, laud oleks rikkalik ja, ja meie küll ei kutsu üles kiirata erinevad huvid ja ta või juurviljade tarbimist. Ei, mitte mingil juhul. Mida saab inimene igapäevaselt teha, kas looduses ringi liikudes või, või kodus, et taimedele rohkem tähelepanu pöörata ja neile kaasa aidata. Me loodame, et need kampaaniad, mis me praegu korraldame, just nagu inimesed pööravad tähelepanuhaigetele taimedele, nad saavad teada rohkem, mis on ohtlik taimekahjustaja. Ja siis nad pööravad rohkem tähelepanu ja vajadusel nad võivat informeerida meie pädevat asutust selle kohta, et on midagi kahtlast. Samas me usume, et, Inimesed ei tohi tuua teistest riikidest, ma mõtlen, mitte Euroopa Liidu liikmestaimi, kui inimesed saavad sellest aru ja nad jälgivad, see juba ka aitab kaasa. Kas teie arvate, et meie lastel, noortel täiskasvanutel on veel piisavalt teadmisi ja arusaamist, et nad tunnevad ära haige taime või kahjuri? Ja vot seda ma, ma ei eelda, et tavainimestel oleks teadmisi selle kohta, et pigem on see, et inimesed on üldse teadlikud, et on olemas sellised haigus ja taimekahjustajate näiteks ma võin tuua teile üks hea näide, et Soomes paar aastat tagasi oli selline Muhang nagu Aasias. Uhan, see on selline mardikas, kes väga hästi elab lehtpuude ja et oligi vaja nagu vaadata, et kui palju taimi on kahjustatud sellega ja tuli muul, kes oli nagu selle koha lähedal, et siis lapsed Läksidki vaatamas, et mis need mardikad on ja siis nad leidsid väga ruttu ja selle abil, nagu see pädev asutus sai nagu tuvastada, palju rohkem, kui nad poleks ise nagu umbes saanud teha. Ehk siis meie ees eesmärk ongi, seisneb selles, et, et me tahaks, et meie inimesed oleks teadlik ja hoiavad silmad lahti, kui on häda või noh, mingi vajadus tuleb. Suur tänu teile, Olga Laurienteva maaeluministeeriumi taimetervise osakonnast ja ma loodan, et kõik pööravad tähelepanu eesti taimedele ja et nende tervis püsib jätkuvalt hea. Suretanud.
