Tere, kärp, tera on reede hommik ja meie kärgiga tervelt nädal otsa lapsesuu saates jutu rääkijad. Täna pidime sinuga loomajuttu rääkima ja ma võin sissejuhatuseks öelda, et sinu sussid on täiesti erilised maa. Terve selle nädala jooksul tahtsin kogu aeg nendest rääkida, aga lõpuks mõtlesin, et olgu, reedel ütlen välja, et sul on väga vägevatu, asusid. Kell draakonil, jah, Nad on sussid, aga sul on kodus ikkagi, eks, päris elav loom ka. Päris tiiger kahe. Ärgu nüüd lapsed, ehmatagu, tal luks nimi. Tiiger Abram ja ta on minu kass ja sellepärast on ta tiiger, et ta on triibuline kass. Kui võib-olla alustaks sellest, et räägiksin, kuidas delt Peile sai makestil iluvõimlemises paar aastat. Ja üks päev ütles treener mulle, et kas kaks kassipoega tahta ja läksin siis koju ja lootsin Kiiest väärt, et lubatakse kassipoega, küsiline, pillisin pool päeva. Lõpuks saingi, mis tahtsin siis järgmine kord, kui trenne oli Keveltaly, käsi mustas kotis, kui trenn lõppenud, läksime reedes ruumidesse. Tüdrukud hoidsid seniga kassipoega. Kuni ma riietusin, siis võtsin kassipoja, panin oma jope taskusse, läksime. Kass vaatas jope taskust nina püsti välja ja kõik vastutulijad laste küttasid, oi kui harmaskassikene. Ja siis pärast hakkas libisema, panin põue ja viisin koju edele hästi niru saba. Ja siis ta mängis, magas oli meil juba päris pikka aega ja siis panime telenime. Anne nimi läks, sest sellest, et ma alguses vaatasin, tahtsin talle käpu panna Avatrimis käpu, ta on õige mees, tal ei ole korralikus sabagi. Panin talle tiiger, et küll siis nimi, kosut teda, et siis ta läheb paremaks ja siis saigi nimeks tiiger opera. Ja Tal tuleb nüüd jälle kolme aasta sünnipäev. 28. märtsil ma lubasin talle sünnipäeval, toon talle veel lesta, vaatame, kas siis saan oma lubadusi täita ja. Ta on nüüd hoopis suure sabaga ja suurkiigel nagu peaksidki olema. Ja täiesti ma arvan, et isegi teile, kui te näeksite, tunduks, et tiiger. No igal juhul on ta üks igavesti vägev ja võimas, kas aga samas natuke kombekalt kartlik ka, kui ma ikka sinu juurde tulin Kärtena siis ta hoidis tagasihoidlikult eemale ja uuris nagu soliidsele kassile kohane seda olukorda sugugi ei tormanud kohe sülle kargama, nagu teinekord jälle mõnes teises kodus on juhtunud. No igati väärikas kass ja tark. Ka ja ükskord ma maal olin kassiga siis oli nii, et meil jäänud juhuslikult kassil midagi süüa anda ja kas läks siis välja? Olin natuke aega õues, siis tulid tagasi ja tõi, mille rotti, sest arvasin, et meil ka süüa ei ole. No aga loomulikult, kui talle ei anta, siis tähendab ilmselt teie tema meelest ka istusite tühjadega õhtudega. No see oli temast väga suuremeelne. Ja tõi meile ka süüa ja meil oli enne teda enne tiigrit oli veel üks, kas kassil on mustvalge ja ta oli hästi armas kass, aga kui mulle Väikevend sündis, siis kaskidi ära on, sellepärast? Muidugi oleks midagi mulle vennale haiget teinud. Kogematu, eks ole, lugemata, aga see kasti elaksin veel lõbusalt edasi, oma arust täht nina ka hommikul pistab oma pea mulle ninna ja karjatab ja äratab mu ülesse. Eks tal ole kõht tühi ja siis veel hakkab, siis hakkab veel nurru põlema silu peal, teised käes mu vihalemäega. Midagi ei ole parata, vaata, kas ei tihka kuidagi nii kaua magada, nagu sina. Ja, ja siis, kui ta hommikul kell kuus mind üles ajab, silmal lükkan ta kõrvale, magan edasi, aga siis ega ta ennem mind rahule jätta, kui ta mind ülesanne ajanud ja oma portsu kätte saanud. Siis ma vahest annan talle, panen õhtul veel söögi valmida ka, siis on ikka nii, et õhtul söön selle ära. Küll nõuab uut. Nojah tore ja ilus priske kass ka, ja karv läigib kenasti, aga kas sinu Aabram ei lepi siis kuidagi, et keegi teine talle hommikul süüa annaks? Ei lepi, sest mina olen enda peremees minu poja. No vot siis tuleb kõik rõõmud ja mured sul kanda, kui ta sind selleks tunnistanud on. Ja temaga on üks suur häda, peab ütlema. Vaest, hääldab päris vihale, kysisin, ma viskan ta õue. Aga sisele lepita ära. Lepime me igakordselt, kas ise nõuab lepitest, muidu ta ei saa süüa, on, ütleme ükskord, me läksime tülli paariks päevaks, siis ma siis ta tuli kohe külge, lõi küüned sisse, siis ma ei andnud alla kolm päeva järjest süües pärast läksid. Ka nii kurvas jälle neljandal päeval see jältsin kassiga omad väikesed veidrused, eks ole, vist natukene lõbus, on see elu kui niisugune elus loom kodus on, aga tema eest tõesti palju hoolitsema. No ma arvan, et need inimesed, kellel on koer kodus, pead kaks korda rohkem kui kas koer saab kaks korda rohkem kui kass aga kassiga peab ka päeva hoolas olemisest alguses. Paljudel inimestel ei ole võimalust, kassi väljastaja peavad sellepärast tolle ajalehed panema, aga minul on siinne rõdu, kus sul trepp, rõdust läheb trepp alla, kas käib ilusasti, jalutab õues üksinda, siis tuli tagasi. No see on teil küll mugav, eks ole, ja ja kas on ka asja ilusasti selgeks saanud? No ma arvan, et see, kas võib-olla ootab samamoodi nüüd kevadet nagu sinagi, kärts, sest et siis on ka suurem vabadus ja mis veel suvest rääkida, kuid ükskord rikkuma tallu sõidate ja alguses ta jõuab, siis on niimoodi, et tal nagu hulluks läinud, jooksen ühest kohast teise täitsa aru, kuu ennem minna, kuhu ta peab kõigepealt minema kas roti püüdlavaid, wanna magamiskohta vaatama hoopis võrk, kiigu või aps tallu või ma ei tea, mida te jääma metsa viia. Ja kuidas ta siis omadega nagu kokkuleppele jõuab? Ta jõuab niimoodi, et ta käibelt jookseb, kõik kohad läbi, edasi-tagasi tiirutab, siis rahuneb maha, siis ta tuleb hoopis tuppa sööma, siis hakkab rahulikult asja võtma. Ja siis nii-öelda sätib endale järjekorras, siis siis on sul lõbus, kas küll. No ega siis midagi, ma arvan, et me kõik koos, kuigi on alles jaanuarikuu ja ehk on võimalik ka veel nii mõnedki sõidud suuskade ja kelkudega ja uiskudega teha, ometi salamisi ootame ka juba kevadet. Ja ega siis polegi muud, kui aitäh sulle, Kärt, selle nädala lapsesuusaadetes jutule tekkimise eest ja kohtumiseni tulevikus. Kahteliseni.
