Aasta 2020 on Eestis nahkhiireaasta. Aasta looma on nimetanud MTÜ aasta loom koostöös Eesti Pereoloogia seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna loomaaia erametsakeskuse ja Eesti loodusmuuseumiga juba alates 2013.-st seda aastast. Aga hundi viigrimets ja mägrametskitse Ilvese ja eelmise aasta staari pra kõrval on nahkhiir esimene pisiimetaja selles auväärses seltskonnas. Ja need on mul hea meel tervitada yht Eesti juhtivat nahkhiireuurijad et kuulda, kuidas nahkhiire aasta läheb. Tere tulemast, Rauno Kalda. Kuna nahkhiired on sellised salapärased loomad, siis ehk võiksid, et kirjeldada veidi Eesti nahkhiirte populatsiooni. Sest et tegelikult nimetuse nahkhiir taga peitub ju vähemalt 12 või ehk isegi 14 liiki neid väikeseid käsi diivalisi, mis on ju tegelikult enam kui viiendik Eestis leiduvatest imetajaliikidest üldse, nii et kuidas ja kus elavad Eesti nahkhiired. Nii ta on tõesti, et nimetus on küll aasta loom, eks, aga seekord me lööme korraga lausa viiendiku Eesti imetajate aulast ja niimoodi, aga tegelikult eks terves maailmas umbes viiendik kõigist imetajaliikidest on ka nahkhiired või siis käsitiivalised. No meil on tõesti 12 liiki, kellele võib-olla lisanduvad või on lisandunud kaks liiki veel, nad on väga erinevad, meil on nii rändliike kui paikseid nike, et umbes pooled on meil kohapeal talv läbi, poolelt lendavad minema ja kui nüüd vaadata mõnda liiki lähemalt, siis näiteks põhja-nahkhiir on selline nahkhiir, keda meil kohtab pea kõikjal kui piisavalt otsida. Ta on väga tavaline nii asulates kui parkides metsas või kasutada nii kuuenduseid kui hooneid. Aga miks ta meile võib-olla oluline on see, et tema, selline tuumikala jäidki siia Baltikumi ja Eestisse levitšitki edasi Soomesse ja on ainus riik, kes suudab asustada ka polaaralasid teisel pool põhja vööri Jontsis ja ainsa liigina suudab ka seal sigida. Ja kui minna siit lõuna poole, siis teda küll Euroopas on, aga väga, väga hõredalt. Ja ta on seal väga-väga haruldane, et meie kõige tavalisem liik on siis Euroopas küllaltki haruldane ja pidada ennast kuidagi eriliseks või, või pidada põhjanakitsis kuidagi meie enda väga tähtsaks liigiks. Ja kui juhtival kohal on Eestimaailma nahkhiireuurimuses Eestis on nahkhiireuurimise traditsioonid päris pikad, just eelmine aasta tähistasime siin Piusal 70 aasta möödumist nahkhiirte uurimise algusest kiusav, et seal on tehtud talvisiplomentis neid väga-väga pika ajaperioodi vältel, et nahkhiireuurijad meil on siin natuke raske kokku lugeda, aga ütleme, selliseid aktiivsemaid tegelasi on praegu võib-olla kusagil ümber, äkki siis lisaks on veel selliseid inimesed tegelevad küllaltki aktiivselt nahkhiirtega, et ma arvan, võrreldes mõne teise imetaja rihmaga meil nahkhiireuurijatega küllaltki hästi. Samas liike on palju ja erinevaid tegevusi, et jah, seal inimesi on ja. Ja kuidas ja kus nad siis üldjuhul elavad? Eestis on väga vähe, on, ma arvan, tavainimesel teada üldse nahkhiirtest mis nad käivad. No nahkhiired on selline seltskond tegelikult, et kuigi inimesed sageli neist eriti ei tea midagi või märka, siis tegelikult nad elavad just küllaltki inimeste lähedal, et inimesed kindlasti teavad näiteks mõisa parkimisel nahkhiire seal selline levinum info või levinum teadmine aga tegelikult tähendab küllaltki tavaliselt linnades nime väiksemates linnades kui ka Tallinnas ja Tartus. Lisaks sellesuvised, varjekohad umbes pooltel liikidel on päris sageli hoonetesse või siis mingites muudes inimeste rajatistest näiteks sildades. Et neid leiab küllaltki igalt poolt, nii päris sellisest põnidest, metsamaastikust kui ka päris inimeste keskel. Ja kas oskate öelda ka mingit numbrit, kui palju neid ongi? Numbritega on päris keeruline see lugu, sest et nahkhiir kokku lugeda on raske, sest sama loom, keda sa kohtad, lendamas kusagil siin, ma ei tea, ütleme Tartus Emajõe ääres pargis siis tunni aja pärast, sa võid teda kohata ka täiesti rahulikult mitme kilomeetri kaugusel. Nende öine lennuraadius on seal kilomeetrites, et kindlasti on neid tuhandeid või kümneid tuhandeid või isegi suurused rohkem, sõltuvalt liigist, mõnda rohkem, mõnda vähem. Aga kindlasti jääb see üldarvukust sinna kümnetest tuhandetest suuremaks. Milliseid üritusi ja tegevusi on selleks nahkhiireaastaks plaanitud ja milliseid neist saab üldse praeguses olukorras ellu viia? Üritust aga oleme sattunud ja omamoodi sellisesse omapärasesse olukorda, et, et on plaanitud igasuguseid avalikke, selliseid nahkhiireõhtu kui nahkhiirevaatluseid, ühiseid on kutsutud igale poole koolidesse ja mingitesse lastelaagritesse ja igasugu üritustele vestleme nendest, aga praegu eelmisel kuul jäi, jäi minule isiklikult äraandmises viis sellist üritust ja praegu on väga segane, millal jätkub, millal ei jätku. Aga loodetavasti siis suve keskel ikkagi saab ühtteist tulema ja sügise poole on plaanis ilmselt sellised mingid suuremad avalikud kampaaniad veel, aga see on selgumisel ja ootab sellise tavapärase eluga saabunud. Ja sellele vaatamata on see aasta tõepoolest siiski nahkhiire aasta sest ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia tõttu on see loomake saanud tõtt tõtt-öelda ka rohkelt soovimatut negatiivset tähelepanu. Kõik nii Eesti kui maailma loodusega tegelevad organisatsioonid, alustades Eesti tõrjoloogia ühingust, lõpetades ÜRO institutsioonidega, rõhutavad üht ja sedasama sõnumit, et nahkhiired ei ole. Ja see, et meil nahkhiireaasta on ja nüüd selline nii-öelda nagu natuke negatiivsem maine on kohati neile külge pikk olnud, et see on võib-olla isegi tegelikult seadvad, koos on, nahkhiired on rohkem pildis, on, meil on võimalus siis seda asja selgitada, et on juhtunud niimoodi, et nahkhiiri ja koroonat siin seostatakse, eks, aga, aga see on tegelikult natukene segasem lugu ja meedias on olnud selliseid nagu eksitavaid, selliseid lihtsustavaid pealkirju ja käsitlusi sageli see pealkiri on palju selline sentatsioonilisem kui see sisu, selle, mis tegelikult koroonaviirus iseenesest ei oleks midagi erilist viirusti, sest see on lihtsalt üks suur rühm viiruseid ja nahkhiired ei ole ka selles osas kuidagi väga eriliselt, sest koroonaviiruseid leidub väga erinevates loomarühmades. Et üldiselt on selline seaduspära imetajate seas, et mida rohkem imetajaliike, seda rohkem neid erinevaid tiirutasid, et nahkhiired on lihtsalt liigirikkuselt siis talle närilisi teine rühm ja neilt leitud erinevaid viiruseid, aga viiruste puhul on oluline selline asjaolu, et tegelikult Ta on nii-öelda igasuguseid viirusele siis Sonootilisi viirused ja need Sonootiliselt viirused on netist tahtsid inimestele huvi pakkuma, et viirused, mis võivad üle hüpata inimestele inimestel põhjustada siis mingisuguseid haigusnähte viirushaiguseid. Ja see hetkel siis leviv koroonaviirus, mille ametlik nimetus on siis sars kom kaks, et see on siis 11 Sonootilistest viirustest. Selge on see, et nahkhiired ei ole sellega üldse nii otseselt seotud, kui kuidagi jäetakse mulje. No seal, kus ta nii palju, et see viirus ei levi nahkhiirelt inimesele ja see ei ole pandeemia põhjuse pandeemia, põhjuse siht, et viiruse levik inimeselt inimesele, inimkontaktide kaudu said seda algset viirust või kus sellele looduslik reservuaar võiks olla, kus loomaliik või loomarühm, kus ta väljaspool neid haiguspuhanguid on, otsitakse nahvikus eeskätt see on selline üks d, kust teda otsida, nahkhiirtelt on teada palju erinevaid koroonaviiruseid, aga eks seda otsitakse ka muudest loomadest. Ja tõenäoliselt see viirus ei ole otse üle hüpanud nahkhiirelt inimestele, vaid seal vahepeal on olnud siis mõni vaheperemeest või siis eesti keeles on selline termin nagu võimendust peremees, kus see viirus on omandanud siis selle inimesele ülekandumise võime seda vaheperemeest ka hetkel ei ole päris hästi teada. Nii et nahkhiirte häirimine, nende tagaajamine või hoidku jumal, nende tapmine on täiesti väär ja nagu ma aru saan, Eestis ka kuritegu. Ja see ei ole kuritegu mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes muudes kohtades. Et Euroopas on kõik nahkhiireliigid kaitsjal, samuti Eestis, oleks kõik teises kaitsekategoorias ja otse mõne viiruse levik nahkhiirelt inimesele on küllaltki vähetõenäoline, et nii on, parem ei ole selliseid asju eriti juhtunud, siis ei ole põhjust arvata, et nüüd ka juhtuda. Et kui nahkhiirega kokkupuuted, eks siis tasub säilitada selline terve mõistus nagu iga metslooma puhul, et kui on tarvis ta kuskilt toast eemaldada, siis tuleb kindlasti kasutada kindaid ja vältida Toomsiline hammustaks. Et seda mitte koroona pärastust või üleüldiselt, et kunagi ei tea ju, mis viirused või bakterid võivad olla mõne metsiku loomahüljes lihtsalt kindlasti on, ja tuleb siis tegeleda sellega, et oleks ise kaitstud, kui mõne metsloomaga kokku puutuda. Pigem on jäänud isegi selline mulje, et nahkhiired, nagu te ütlesite, on kõikjal maailmas kaitse all. Et pigem inimene on nahkhiirele ja tema üpris haprale ilukeskkonnale ohuks. Nii et juba sellegipärast tuleks olla ettevaatlik. Ja et nahkhiired küll üle maailma päris igal poolkaitsjal ei ole ja see konkreetne see tapmine, millele selles teleloo seltsi ja ÜRO avalduses viidatakse, et see on pigem on, toimub hetkel seal aasia kandis. Aga jah, nahkhiirtel on pigem kahjulik, kahjulik, aga ohtlik inimene, sest sellised viiruste ülekaldumised ühelt teisele on viimastel kümnenditel levinud teostataksegi siis just nimelt paljuski sellise elupaiga hävimisega ja metsloomadele lähemale kolimisega ja nende elualade hoidmisega. Teadusuuringutes on näidatud, et just need liigid, et kellelgi on olnud rohkem selliseid kontakt inimesega inimese poolt tekitatud, kas siis nende elualasid kasutatakse põllumajandusaladeks või siis keda siis müüakse ja püütakse elu salaja ja veetakse maailmas ringi, et need on need riigid, kellel tõenäosus, et mõni viirus hüppab, nende liikide puhul on see suurem. Nahkhiired on tegelikult terve inimajaloo jooksul pakkunud närvikõdi ja alati olnud mingil põhjusel teatud väärarvamuste ja ebausuga kimpus. Et räägime me siis vampiiridest või marutaudis või nüüd siis sellest vaesest koroonahädas. Väga huvitav kultuuriline fenomen, mis teie arvate, Need, loomad? Nii selliste võib-olla veidi kuritegelikku kuulsust omavad. No see on niuke maitse asi, et mina isiklikult Eestis ma arvan, et see, see maine tegelikult ei ole üldse väga halb, et inimesi on pigem nagu positiivselt suhtuvad nakiptesse ei ole sellist väga kõrget hirmufooni, aga kui vaadata nüüd popkultuuri, siis nad sageli seostuvad ja sellise ikkagi tumedate asjade ja kurjade värkidega, et kui mingeid lastemultikaid vaadata näiteks hommikuti siis seal kangi nahkhiir, tegelane, siis ta pigem pahalane. Aga eks see kõik tuleb sinna tagasi, et öö on ju traditsiooniliselt olnud väga selline ajaperiood, mõistlik inimene õue tähe ja siis Kundavad seal mingid kurjad vaimud ja tegelased ja nahkhiir on just selline loom, keda inimene ikkagi. Kui ta just seda kuskil talvituma seekordseks keldrisse laka peal, siis ta kohtab seda öösel. Ja kui üks loom suudab öösel nii kiirelt ringi liikuda, siis seal peavad mingid trikid mängus olema, et ei saa päris tavaline kõik, mida sa ei mõista, see tekitab enamasti hirmu. Tartu loodusmajal on selline tore traditsioon nagu liili la Linna-Linnu-Laupäevak ja seal on tavapäraselt pakutud huvilistele võimaluse meisterdada oma koduaeda lindude pesakast. Nüüd on aga tegelikult esitatud ettepanek pidada hoopis omamoodi Liina laad, kui see võimalikuks saab, ehk linnana kiirt, laupäevakut kas tõesti on nahkhiirtel Ki vaja oma pesa ja kas nad üldse oleksid huvitatud lärmakate inimeste ja linnamelu sissekolimisest, ehk oleks neile hoopis ohtlik? No siin küsimuses oli nii mitu erinevat otseselt, et ma hakkasin tagant pihta, see lärmakus ja linnamelu, et siin on niikuinii kohal. Tartus on nii teada, kas seitse või kaheksa nahkhiireliiki kindlasti. Ja Tartu on ikka väga nahkhiired ikka siin. Kui on niisugused majasid, kus seal piisavalt pragusid või potentsiaalsetest varjekohti, kuhu peitu minna, siis seal on nahkhiired. Varjekasti teema on nüüd natukene selline segasem, et neid nahkhiirevarje kaste kasutatakse mujal maailmas kohati päris palju. Eestis on teada, linnupesakastidest mõndasid nahkhiireliike, aga üldiselt nende nahkhiir kastide kohta, et palju neid Eestis asustatakse ja kui palju reaalselt kasu neist on, selle kohta meil on küllaltki kehva ülevaatel. Aga ilma kastidetame seda ka teada ei saa, et loomulikult võib nahken kasti teha ja küll pärast selgub, kui suur huvi Eesti nahkhiirtel nende vastu on. Paljudest nendest tekstidest ja pressiteadetest tulebki välja just see nahkhiirte kohta teatakse väga vähe ja üks nahkhiire aasta eesmärk ongi just see, et inimesed pööraksid neile üldse tähelepanu, et oleks võimalik uurida, kuidas see nii on juhtunud, sest tegelikult nahkhiiri on Eestis uuritud pea 100 aastat. See on selline jutte, mis ringleb sageli, et nahkhiirte kohta ei teata eriti midagi, aga tegelikult mina ütleks, et Eestis on teadmistega küllaltki hästi, et kui me vaatame vaid ja võtaks mõne muu väiksema imet teha, siis võiks umbes sama mõõt olla, ma ei tea, mutt, natuke suurem küljeks aga palju. Eestis on mutiuurijaid, et minul nihukesest tegevate muti uurijatest tuleb kedagi meelde, et nahkhiireuurijaid tegelikult leidub. Ja kui nad on kaitse all, siis meil on ikkagi iga-aastaselt toimuvad mõningad tööd uuringut. Meil on nahkhiiri seire, et meil selline ülevaade tegelikult võrreldes mõnegi teise, sellise väikse imetajarühmaga hoopis oluliselt paremini hinnangul. Mida teha, kui kodus on siis pööningul või seina sees nahkhiirekoloonia, kuidas neid aidata, kuhu pöörduda käsitleda? See, mida tehase sõltub täpsest olukorrast. Kui see maja asukaid, nahkhiiri ega siis inimesi, eks see ei häiri, siis ma üldiselt arvan, et ei olegi tarvis teha midagi et iga metsloom ilmtingimata ei vaja abi, et kui ta on selle maja valinud, saab seal kenasti hakkama, mingeid probleeme või konflikte ei ole seal inimasukatega, et siis võttis asi olla nii, nagu on. Küll aga võib selle koloonia üles lasta märkida mõned nahkhiireuurijal selleks võtta ühendust näiteks Eestimaa looduse fondi ekspertidega või teavitada keskkonnaametit sisestamise loodusvaatluste andmebaasi, sest et selliste varjekohtade ja kolooniate kohta on meil küllaltki kesised teadmised Eestis. Et iga selline infokild aitab ja kui on tarvis mingi liigi kolooniat konkreetsemalt tulevikus uurida, siis meil on olemas juba mingisugune võrgustik, kust andmeid hankida. Aga kui nüüd on mingisugused probleemid näiteks vahel, et on tarvis hakata maja soojustama või katust vahetama ja on teada, et seal on nahkhiired, siis on õige ajastamine. Kõige tähtsamaid töid ei saa kindlasti teha sellel perioodil nakitel väiksed järglased, kes ei suuda veel lennata, et tuleb ennetada ja õigel ajal tööd teha ja selleks tuleks nõu kindlasti küsida. Mõned taktid. Ekspert testis on kõik väga sõbralikud uurijad ja aitavad hea meelega sellistel juhtudel. Mida nahkhiired võivad majas teha, milline nende pesa välja näeb, mida nad söövad tavaliselt, kuidas sellest aru saada, peale selle, et näha on, et nad lendavad õue peal ringi. No nahkhiired pesa idee, et pesa on selline moodustiseks, kus pannakse vooderdatakse ja tehakse mingeid selliseid nagu nii-öelda sõit siis nahkhiired koevad lihtsalt kuskile sobivasse kohta, et selleks võivad olla meil näiteks voodrilauad praod, seal on hea soe, piisab sellisest paari sentimeetrisest praost mõned liigid võivad tippudega pööningult aladeks, milles aga pigem enamasti eelistatakse selliseid varielisi kohti, siis ollakse puuõõnsustes, koorealustes, ühimikes või puupragudes siis pesa on selline lihtsalt piisavalt soojaks minev koht soojustamae selleks, et siis lapsed, kui nad ööseks maha jäävad, ära ei jahtuks. Nad areneksid võimalikult kiiresti küsimuse, teine pool valimisteks, mida nad söövad, nahkhiired söövad meil kõik putukaid. Mõni liik võib süüa ka ämblikke, ehk siis üldistatult täpsemalt lülijalgseid näiteks võivad süüa sääski, söövad ööliblikaid ja erinevaid, selliseid putukarühmasid ja need, kes vee kohal lendavad, võivad ka putukaid noppida siis jalgadega veepinna pealt. Nii et need on ikkagi pigem kasulik pidada, hävitavad putukaid, võib-olla ka kahjureid. Ja kindlasti, et maailmast on teada näiteid, et seda on meie, meie siin Euroopas vähem uudistada troopikas teadesse nakite kahjuritõrje osakaal võrreldes lindudega on päris märkimisväärne näiteks kohviistandustes või mõnede muude selliste põllukultuuride puhul. Mida loodate teie, kuidas aitab aasta looma aunimetus kaasa selle looma elutingimuste paranemisele? Astronoom kampaania puhul kindlasti, mida me hetkel ootame, ühe asjana on nende sellise positiivse ja hea kuvandi säilimine ja võib-olla isegi parandamine, et ei tekiks sellist viiruse hirmu asjatut, seda natukene vahetamata ja teise koha pealt. Me loodame levitada ikkagi sedasama sõnumit, et kui nahkhiired on kuskil hoonetes, et nendega hästi läbi saada, et kui on plaanis teha seal mingit, et ehitustöid, kust abi saada, kust infot leida. Ja kolmanda teemana tahaksime levitada kindlasti seda juttu, et meil on suured nahkhiirte talvituskohad Eestis, siis tehiskoopad ja vanad kaevandused ja militaarobjektid nende külastamist siis talvel vältida. Sellega tegeleb meil ka üks Eestimaa looduse fondi projekt hetkel, kus me Tarastame ja tegeleme koobast valvega, et levitada sõnumit, et talvel ei tasu minna koopasse ja enamikul puhul on see ka tegelikult seadusega keelatud. Et nahkhiiri siis talvel mitte häirida. Kuidas sattusite teie vaimustusse nahkhiirtest? Kui see suhteliselt selline juhuslik lugu, ma arvan, et minu puhul kindlasti ei saa rääkida sellest, et juba lapsepõlvest peale huvitasin, hakib see ikkagi juhtus, ülikooli ajal oli viilu tõrv, kes tegi oma magistritööd parasjagu nahkhiirtest ja siis oli tarvis välitöödel abikäsi. Ja siis sealt hakkas kuidagi hargnema, et sealt järgi tsipa siukest linna nahkhiirte uurimisprojekti Tallinnas ja siis ta lihtsalt on sealt kedranud vedelenud järjest järgmiste asjadega, et et see on juhtunud niimoodi tööprotsessi käigus. Kui palju olete teie ise kohtunud nahkhiirtega, kas ka sel aastal? Ega sel aastal rõngastatud ma olen, ma arvan, juba ligi ligi 2000 looma, et näost näkku, ma olen kohtunud päris suure hulga nahkhiirtega ka sellel suvel kindlasti. Me oleme rääkinud hästi toredatest asjadest, et nahkhiired lendavad väga kaugele. Et nad ei pesitseja, aga on samamoodi majade sees kui sarnased nahkhiired ja linnud. Üldsegi on väike võrdlus võib-olla, et kas nad rändavad, kuidas see toimub. Nahkhiirte lindudele kindlasti sarnasusi ja erinevusi. Kõige põhilisem on kindlasti see, et nahkhiiretalleks imetajad ja linnud on viinud, siis tulevad sellised erinevused, et linnud munevad, nahkhiired poegivad, Piret siis toidavad, jätkas peks piimaga. Aga sarnasust täna on kindlasti see, et nad lendavad, see võimaldab mõnes mõttes sarnaseid asju, et nende kodupiirkonnad on võivad olla päris suured, et nende nii-öelda varjekohti, lindudel, pesakoht võivad nende toitumisalast olla kilomeetreid eemal. Ja teine asi, mis on kindlasti sarnane, on see, et osad nahkhiireliigid, nagu ka osad linnuliigid, on siis rändliigid ja lendavad talveks minema. Et neil on nii sarnasusi kui erinevusi. Aitäh teile, Rauno Kalda, ma loodan, et see veidi erakordne tähelepanu ei tule nohikutele kahjuks, vaid ikka vastupidi, et inimesed võtavad aega, et uurida ja nende põnevate loomakest eluga paremini kurssi viia. Ilusat nahkhiireaastat soovime teile. Ja aitäh. Mulle tundub ka, et pigem on ikkagi inimesed, võtavad rahulikult ja nahkhiired on heas kirjas. Et midagi hullu ei juhtunud.
