Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, Raadio kahe eetrisse alustab raadio kahe teadusrubriik puust ja punaseks saatejuht Arko Olesk ning meil on külas Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn, kes aitab meil natukene sel nädalal veel avada maateaduseteemalisi uudiseid, nende tagamaid ja võimalikke mõjusid nendest protsessidest, mida uudistes, et teada saame. Eelmisel nädalal rääkisime Jaaniga päris palju kliimaprotsessidest ja tegelikult jätkame sellega ka nüüd, kui maakera temperatuurid tõusevad, mida me oleme näinud, et nad seda teevad, siis üks tagajärg, mille need kaasa toovad, on kahtlemata ka kuumalained ja põuad. Ja üks selline põud piinas Euroopalt paar aastat tagasi, aastal 2018. Ja nüüd teadlased, kes on uurinud sedasama kuma ainete põuda toovad välja sellise päris huvitava seose. Et kuidas see, mida tekkis, vaid võimendus ehk siis mängus ei ole mitte ainult et nii-öelda õhutemperatuur vaid, vaid natukene teistsugused protsessid mängivad seal ka kaasa ja siin me vaatame nii-öelda looduse ja taimede poole. Nagu ma aru saan, jaan siis kõik algas sellest, et aastal 2018 oli päris varajane kevad. Jah aasta 2018 võib-olla omalt selliste absoluuttemperatuuride kõrguse poolest või palavuse poolest ei olnud päris rekordiline, isegi kui me räägime jah, kogu mõõtmiste ajaloost, eks ta oli, oli palav suvi, aga mille poolest Ta oli selgel rekordiline oli just nimelt seal suvepikkus siis Eestis algas suvi täie hooga pihta mai alguses ja kestis septembri lõpuni. Ja noh, eks see, eks see Eesti, ma saan aru, et on siin ka üsna tüüpiline näide see enam-vähem sarnaselt toimus kogu Euroopas, noh loomulikult mida tähendab suvi ja põud Euroopa erinevates piirkondades alustades siis siis Arktikast tundrast sealt lõuna poole taigavööndis ehk siis suured Venemaa ütleme põhja Põhja-Venemaa ja Põhjamaade okasmetsa vööndid, segametsavöönd nagu meie siin enda jaoks parajaks peame parasvööde, ehk siis selliste suurte laialehiste metsade vöönd Kesk- ja Lääne-Euroopas ning kuni Vahemerelise sellise Fiba looduslikult palava suve ja jaheda või vihmase talvega, ehk siis seal nendes kõikides on üldse suvi erinevalt määratletud, erinevalt tähendusega, aga aga see pikkus on siin tõesti võti ja see, mis, mis just taimekasvule mõjus, erakordselt. Võib olla see pikk sügis või tähendab jah, pik, septembrisse suve nihkumine. Mitte nii palju, aga tõesti see varajane kevad küll, et mida siin on täheldatud, on selline noh, ütleme pärandefekt, et see mõju sellest kuivast ja soojast kevadkuust, eriti just siis maikuust see, seda, seda taimede kasvule ja nende toimimisele. See oli jälgitav kogu suve jooksul. Ehk siis kevadel varajane taimed hakkasid juba varem kasvama, neil oli see pikem periood, kus nad said jõudu koguda. Ja nii nagu teadlased viitavad, siis see tegelikult võimendas seda, et kogu suve valdas selline nii-öelda päris kuiv olukord. Ehk siis kas ma saan õigesti aru, et nii-öelda need varakult varasemalt kasvama hakkavad taimed lihtsalt tõmbasid maapinnast niiskuse ära? Jah, võib nii öelda küll, et kuna sademeid oli ka suhteliselt vähe, seda sealt niiskus mulda juurde ei tulnud ja samal ajal siis taimed nagu hästi teame kasutav kasutasid intensiivselt, et seda niiskust ära siis siis mulla niiskus selle selle võrra kiiremini vähenes. Ja suvine siis põud selle võrra kiiremini tekkis ja süvenes. Ja veel üks tagajärg, sellega seoses on ju see, et kui mul on, ütleme siis tavapärases loodusringluses ikkagi need taimed neelavad süsihappegaasipinnas neelab süsihappegaasi, sellise põua puhul aga teadlased tähendasid, et sealsamas kuumalaine ajal ka see süsihappegaasi süsiniku sidumise võime vähenes. Noh, sedelite sõltus piirkonnast, et kuna see süsihappegaasi tekke, mis, mis tekib iseenesest igasuguse ütleme, taimse päritolu ainese noh, kui me elu eluslooduse puhul räägime rohkem hingamisest, siis surnud taimse materjali puhul räägime kõdunemisest, aga keemiliselt iseenesest on tegemist ühe ja sama asjaga siis kuna süsihappegaasi tekke, mis toimub siis kas hingamise või kõdunemise mõlemal puhul keemiliselt on meil tegemist siis hapnikuga reageerimisega ehk oksudeerimisega siis kuna see ei olnud ei ole looduslikes ökosüsteemides vähemalt otsene vaid vaid seda mõjutavat taimed ja lisaks ka veel mikroobid siis siis see sõltubki just nimelt nendest sellest loodusliku ökosüsteemi enda vastupidavusest, siis nagu sai räägitud. Ühelt poolt jah, see põud süvenes, aga teiselt poolt taimed jällegi kasvasid selle võrra paremini. Nii et võib jagadagi selle Euroopa kasvamise ja ütleme siis süsinikutootmise põhjal kolmeks, et see, selline Euroopa süda, kui me võiks ju nii-öelda noh, lääne Lääne-Euroopa, eriti siis Saksamaa, Prantsusmaa Madalmaad, seal süsiniku paisati pigem rohkem õhku selgelt rohkem kui, kui see nii-öelda 40 aasta norm ütleks. Ja sama toimus ka Euroopa stepipiirkonnas, mis jääb siis Ukraina lõunaossa ja ja samuti lõuna Venemaale. Aga samal ajal okasmetsavööndis süsiniku omastamine, süsiniku salvestamine paranes ja huvitaval kombel ka Vahemeremaades ja ka sellist siiski ei ole nagu põhjus, miks võiks nendele piirkondadele soovida jõudu ja kuumalaineid ega ju noh siin oleneb nüüd, kas me räägime inimestest või, või taimedest. Et see näitab, et taimed ikkagi teatud vähemalt lühiajaliselt ja noh, üks üks aasta ühe puuelus on ilmselgelt lühike episood, see näitab, et taimed, eriti metsa ökosüsteemid võivad olla lühiajaliselt äärmiselt vastupidavad ja ise pigem kasu lõigata ka äärmuslikes olukordadest. Et need piirkonnad, mis kannatasid, noh, need olid küll võib-olla kliima poolest üsna erinevad, nagu sai välja tuua siis Lääne-Euroopa ja stepi vöönd, aga mõlemat iseloomustab see, et metsade osakaal on suhteliselt väike. Et pigem meil ongi tegemist siis metsavaese ja sellise avamaastikuga, mis arusaadavalt, milles taimekasv on palju vähem intensiivne ja milles jah, ei olegi neid neid taimi, mis, mis võiksid võiksid üldse oma elutingimusi kuidagi seada. See on muidugi huvitav, et ka ka Vahemeremaad. Ma ei kannatanud selle all, pigem taimekasv paranes. Et noh, siin võib ikkagi olla, et need sealsed taimed on kohanenud sellise põuase suvega ja jällegi reguleerivad oma elukeskkonda. See oli tänane raadio kahe teadusrubriik. Rääkisime sellest kokkuvõtlikult, kuidas varane kevad võib võimendada, suvepõuda ja mis sellega kõik kaasneb ja kuidas. Eri piirkondades võib erinevalt kokkuvõttes mõju avaldada. Stuudios saatejuht Arko Olesk, Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Täname ning Jaaniga kohtume veel taas kolmapäeval kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
