Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Raadio kahe eetris algas raadio kahed teadusrubriik puust ja punaseks. Kaks korda nädalas toome teieni värskemaid uudiseid mõnest teadusvallast ja meil on alati stuudios ka üks ekspert, kes aitab neid teemasid teie jaoks lahti seletada. Mina olen saatejuht Arko Olesk ja sel ja järgmisel nädalal on minuga koos siin Tartu Ülikooli keskkonnatoksikoloogia. On see nüüd õige pea, võib öelda küll. Randel Kreitzberg, tere randal. Tere, Arko. Oleme teie jaoks taas välja valinud terve rea põnevaid teemasid, mis kõik on teadlased vahepeal teada saanud, et loodus ja loomariigi kohta? Esimene teema viimid kliimamuutuste mõjude juurde olemegi ju siin saates ka päris palju kõnelenud sellest, kuidas maakera temperatuur tõuseb, jääkilbid sulavad, ookeanid soojenevad. Äsja veel tuli eelmisel nädalal suur raport, mis hoiatab, et loomaliikide arvukus on viimase 50 aastaga kahanenud, et üle 60 protsendi. Ehk siis üsna mustad uudised. Aga millest me täna räägime, on see, et natukene paremini mõista seda mehhanismi, et mis siis täpselt nende muutuste juures loomadele halvasti mõjub ja täpsemalt räägime kaladest. Ehk siis sega kalu on tabanud oluline arvukuse langus ja selle põhjuseks ei ole mitte ainult ülepüük ehk siis kõik inimesed, kes tahavad sushit ja teisi maitsvaid kalaroogasid, kelle nõudluse rahuldamiseks ookeanit järjest tühjemaks püütakse vaid kliimamuutus kui selline. Samamoodi mõjutab seda, kui hästi kalaliikidel läheb ja, ja nagu ma aru saan, siis see uuring, millest me räägime, on see on ikkagi nii-öelda väga suur ja ulatuslik uuring, mis vaatas peaaegu peaaegu kõiki või vähemasti sadu ja sadu kalaliike. Ja täpselt, et kliimamuutused ei tähenda mitte ainult seda, et meil Tartu maraton hakkab tihedamini talvel ära jääma vaid seal on väga palju selliseid detaile, mis mõjuvad üksikutele liikidele või liigigruppidele või biotoopidele ja mõnikord soodustavalt, aga, aga valdavalt siiski negatiivselt. Ja, ja see uuring siin oli siis selline metauuring, mis võttis kokku väga paljud teiste teadlaste tehtud teadustööd, et seal oli vist peaaegu mingi 700 kalaliiki, kes selle uuringuga kokku võeti ja noh, kokku on, maailmas on 30000 kalaliiki või ja seal oli nii merekalasid kui mageveekalasid väga erinevaid ja toppe kaasatud. Ja leiti siis, et üks, mis nendel kõigil on ühine, on see, et kui meil maailma meretemperatuur kerkib kliimamuutuste tulemusena, siis siis mõjutama armiselt halvasti nende kalade noorjärkude arengut. Ehk siis võib panna tugeva põntsu mehe kala populatsioonidele ja edaspidi võib-olla Žušist üldse. Ehk siis kalad ei suuda hästi paljuneda, kui vesi on kuumalt. Ja täpselt, et see, kui vesi on nii-öelda optimumist väljaspool või see veetemperatuur ehk antud juhul siis liiga kuum, siis suurendad enda kalade energiakulu. Ja see on termoregulatsioon või, või see nii-öelda temperatuuriga kohanemine. Ta varvas arvestatava hulka keha energiast. Ja, ja siis see tähendabki seda, et kui varem said kalad oma energiat panna kas siis näiteks Maria tootmisesse või, või siis kude rändesse, paljud kalad teevad seal tuhandete kilomeetrite pikkuseid kuderändeid, siis nüüd selle kõrgemad natuuri puhul on neil üks lisastressori juures tal on vaja hakkama saada selle kõrgenenud temperatuuriga, see halvendab nende marjast nii-öelda koorumise edukust nende kalamaimude ellujäämise edukust. Ja üleüldse, kui, kui veekeskkonnas temperatuur muutub, siis need tsüklid, mis seal veekeskkonnas on nii-öelda selle temperatuuri järgi ajastatud, et millal need kalamaimud kooruvad, et umbes samal ajal, kui, kui oleks palju nendel toitu, mingeid sooblanktereid, sest need igasugused tsüklid lähevad kõik nihkesse ja siis kalamaimude pole toit ja, ja sellest lõppkokkuvõttes tekib suur kaos. Ka teame, kui tõsine see efekt on või kui ohustatud need kalaliigid selle tagajärjel on. No mida nad siin rääkisid, et kui, kui see globaalne soojenemine on siin 1,5 kraadi sellisest meie käesoleva sajandi keskpaigaks, siis et siis 10 protsenti kaladest on probleemidega silmitsi. Aga noh, siin kõige hullemad stsenaariumid on, et kui siin saab kliima soojenemine on viis kraadi isegi siin sajandi keskpaigaks võrreldes praegusega, et siis see ohustab juba kuutekümmet protsenti kõikidest maailmakaladest. Et see on ikkagi väga suur number asi, mille pärast tasub muretseda. Ja nagu ma aru saan, siis see ei ole nagu piiratud, et ma ei tea, et see puudutab ookeanikalu võiks ju tegelikult igal pool, ma arvan, et ka meie Läänemeres, meie jõgedes, järvedes savaldab täpselt samasugust müüa võib-olla isegi tugevamalt kui selles suures laias ookeanis. Jaa jaa, täpselt, et, et noh, selle kliimamuutusega, et see kõik on nagu selline suur komplekt, et noh, kui me mõtleme näiteks klassikalise lõhe kuderände peale siis see, milline on jõgedes, veetase et kas tulevad suuremad tormid, tulevad suured vihmasajud, siis võib-olla see jõgede veetase hästi kõrge ja vool liiga kiire, et kalad ei jõua kudepaikadele. Siis kui on jällegi vett jões liiga vähe, siis ei jõua nad selle pärast sinna kudepaikadele või eksivad ära paneme sinna juurde, siis siis muutused selles jõe vee temperatuuris, et see seal ründab nagu mitme nurga alt ja, ja kindlasti ei saa öelda, et oi, et need merekaladega on kehvasti, et pole hullu, et suunab oma fookuse siis magevee kaladele. Ei, et sellepärast ongi tegemist globaalsete kliimamuutustega, et ta mõjutab tervet meie planeeti ja kogu biosfääri. Aga kas me siis tõesti mitte midagi ette võtta ei saa peale selle, et pidurdada kliimamuutusi, et kas, kas siis need kalad ei suuda kuidagi ümber kohaneda? No kohastumiseks või nii-öelda lühiajaliseks kiireks evolutsiooniks on vaja ikkagi selleks peab olema see, see mõjutaja eriti tugev kliimamuutused on piisavalt. Nad on küll tugevad, aga, aga ma kardan, et nad on piisavalt leebed ja aeglased. On näiteid kliimamuutustega kohanemisest, puhastamisest, aga need on pigem sellised erakordsed, et ütleme siis niimoodi, et me ei saa kindlasti selle peale lootma jääda ja kindlasti ei suuda valdav osa nendest liikidest, kes siis nii-öelda on ohustatud. Kindlasti ei suuda nad kohastuda, sest need kohastumused on niivõrd spetsiifilised noh, kasvõi seesama lõhe näide keeta. Et kui sul on seal terve jõestik koos oma harujõgede ja ojade ka siis see, kuidas lõhe oma selle kudeplatsi üles leiab. Noh, üks oluline faktor on, et voolukiirusel pidada siis sealt vee seest nii-öelda tajub ja mille järgi ta oma rännet nagu sätib. Kui need on ära rikutud, siis, siis ta ei jõua sinna kudeplatsidele. Ja seal on nagu palju-palju pisikesi detaile mille kõigega nii-öelda kohastumine, kohanemine on sisuliselt võimatu, et, et mida me saame teha. Me saame muuta poliitikaid ja vahendada oma mõju kliimamuutustele. On sinul nagu enda kogemusest, sajuga seilab tihti Läänemerel ja oled meie kaladega nagu üsna üsna hästi tuttav, et kuidas, nagu eesti kaladega olukord on, et kas nad on nagu keskmiselt rohkem ohustatumalt nendest protsessidest või võime siiski, et saame veel laupäeva hommikuti käia kalaturul ja niimoodi värskete kodumaist mereandi endale laua peale tuua. No sellega on nii ja naa, et, et siin Läänemere kalastik on arvestataval määral sisserändajatest koosnev kalastik, sest Läänemeri on suhteliselt noor meri ütlesin pärast jääaega on ta muutunud mitmes suunas, et olnud siin ühendatud nii Põhja-Jäämerega kui Atlandi ookeaniga ja kui olnud ka päris järved, et need kalad, kes meile siia on tulnud, need on isend mingil hetkel olnud invasiivsed liigid ja meile tuleb neid uusi liike siia juurde ka ka praegu. Ma ei oska öelda, kas Läänemere ja siin Eesti magevete kalad rohkem või vähem ohustanud. Sest see võib-olla annaks sellise nagu vale signaali, et ma ütleks, et meil on üks maailmameri. Sellepärast, et, et need kalad, kes on Läänemeres noh, osad mingil määral liiguvadki läbi Taani väinade ja õigem oleks mitte panna piiri vahele ja ja öelda, et, et noh, õnneks meil siin kodus on asjad hästi, et need probleemid on kusagil mujal. Ei, ma pigem ütleks, et on põhjust muretsemiseks küll, et probleemid on siinsamas Eestis ja meiega aladega. Muretseme siis ja tegutseme selle nimel, et enda poolt neid kliimamuutusi leevendada, sest sest tõesti, nagu me järjest kuuleme, need need mõjud löövad meile väga erinevatest kohtadest tagasi ja nüüd ka nüüd ka siis kalarikkuse poole pealt. Sein oli tänane raadio kahe teadusrubriik stuudios Arko Oleski randal Kreitzberg. Täname teid ja oleme taas eetris kolmapäeval. Kõike head. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
