Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere algas raadio kahed, teatas rubriik puust ja punaseks, mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel ja järgmisel nädalal on minuga koos siin stuudios Tartu Ülikooli zooloog ja keskkonnatoksikoloogia Randel Kreitzberg. Tutvustamast teile värskemaid uudiseid loomariigist. Meie selle nädala esimene uudis oli selline üsna rusuv alatooniga sellest, kuidas kalaliigid on ohustatud kliimamuutuste tõttu. Ja paraku väga rõõmsamalt ei saa me ka täna oma uudist vahendada. Nimelt siin maailma meedia on juba mõned kuud silma peal hoidnud aafrika elevantide käekäigul ja sealgi on nii mõndagi murettekitavalt, nimelt siin mõni kuu tagasi suri ootamatult Botswanasse üle 350 elevandi. Täitsa saladuslikelt põhjustel. Teadlased siiamaani ei tea, mis selle taga on. Ja nüüd tundub, et midagi sarnast on levimas ka ka teistesse riikidesse. Randel, püüame siis nüüd aru saada, mis seal taga võib olla, nagu nagu mulle tundub, siis ega teadlasidki ei ole praegu veel väga kindlad, mis siis seda elevantide massilist suremist põhjustab. Ja sest neid elemente, mis seal sureb, onni täitsa sadu ja nad on surnud nii Botswana'st kui, kui Zimbabwes. Ja kogu see lugu on natukene selline müstiline ja arusaamatu ja siin maailmateadlased on üritanud niimoodi distantsilt oma hinnanguid anda. Sellepärast et naljakal kombel seal koha pealt nendest värskelt surnud elevantidest mingisuguseid pädevaid proove võetud ei ole mille alusel oleks võimalik siis diagnoosi panna neile. Aga siis On jah, kuna kuna teema on ju murettekitav ja selline, mis läheb paljudele korda, siis siis on hakatud siis arutlema, et mis need erinevad variandid on ja siin viimased uudised on siis taandanud need siis sinivetikatoksiinide ja, ja ühtede närilist viiruse peale. Need. Ja nii et meil on kaks peamist kahtlusalust ja niimoodi kaudsete tõendite puhul mõlema kasuks räägib nii mõndagi. Mõlema kahjuks räägib ka nii mõndagi, aga püüame neid siis lahti seletada. Esiteks sinivetikat, meie ju teame, et meil siin sinivetikat käivad suviti Läänemeres ja ka Peipsis. Aga nüüd, kus siis elevandid neid kohtuvad? Elevandid kohtavad, näid nendes samades joogiveekogudes ja, ja sinivetikaga inimeste Eesti inimese jaoks suhteliselt tuttav ja kodune teema. Aga mida võib-olla ei teata, on see, et need sinivetikaliike on mitmesuguseid ja, ja nende nende mõjud on erinevad ja isegi ühe ja sama sinivetikaliigi mürgisus võib teatud tingimustel varieerida ja olla potentsiaalselt mürgine või siis või siis teinekord ka mitte. Ja sinivetikamürgid tõepoolest on mürgised ja tekitavad natukene seda tüüpi sümptomeid, nagu nendel nendel elementidel seal siis oli, et võivad tekitada näiteks koordinatsioonihäireid. Kirjutatakse, et need elevandid olla hakanud sihitult ringiratast uitama, kuni nad siis lõpuks maha surid. Ja siis üks teadlane, kes siis oma ekspertiisi silt oli vistelt keemiarelvadega seotud tegi sellise tähelepaneku, et, et üks spetsiifiline selline närvimürk, mis nende sinivetikatega kaasas käib, on, on sarnane või noh, bakteritega kaasas käib meres on sarnane sellega, mis tekitab globaalodellidelfiinidel surmasid, mis on samuti lised, vaalad ja delfiinid nii-öelda sihitult ujuvad ringi ja lõpuks jõuavad kaldale ja siis jäävad nii-öelda sinna kuivale lõksu ja, ja hukkuvad. Et on leitud nii-öelda sarnasusi nende kahe loomagruppi suremistes ja, ja siis arvatakse, et on üks, üks neurotoksiin, mis mis võib seda põhjustada. Aga no üldiselt on vist niimoodi, et elevandid on nii suured loomad, et nad tõesti vajavad väga suurt doosi, et üldse mingisugune mürk neile mõju avaldama. Kaks noh, see on nii ja naa, põhimõtteliselt küll jah. Samas öeldakse koerte puhul, et, et kui koerad käivad sinivetikamürki täis nii-öelda veekogus ujumas ja pärast limpsivad ennast enda nii öelda karva siis sellest võib piisata, et, et see koer sureks. Et selles mõttes, kui nad elevandid joovad väga suuri koguseid, siis kes teab. Aga noh, teisest küljest need sinivetikad kindlasti nendes joogiveekogudes olemas olnud ka varem ja sinivetikat on enamustes veekogudes olemas, et nad ei saa sinna järsku üleöö tekkida. Ja, ja see siis on viinud teadlased omakorda nii-öelda mõttele, et, et ainult sinivetikatest, mis iganes siis konkreetne liik või närvimürk ka ei oleks ikkagi asi olla ei saa. Võib-olla on tegu siis mingisuguste koosmõjudega, et mis on nagu selline raskesti uuritav teema toksikoloogia Sonnist, see, et mingisugustel mõõdukalt mürgistel ainetel võib nii-öelda kokku sattudes olla täiesti ettearvamatu koosmõju, et kes teab, mis ja millega seal need sinivetikamürgid siis nii-öelda kokku satuvad selle elevandi organismis, eks ole, selle, Teooria vastu, et ainult sinivetikad võivad seda põhjustada, Räka vist see, et ükski teine liik ei ole samavõrra kannatanud või ei ole, selliseid suremis ei täheldatud, kuigi sealsamas veeaukudes lombides tiikides käivad ju ka teised loomad suplemas ja vett joomas ja täpselt. Aga see teine teooria, nagu ma aru saan, siis on nagu spetsiifilisem elementidele ja tuletab meelde seda, seda muinasjuttu, kus, kus elevant kardab hiirt. Et siin samamoodi nii-öelda väikeste näriliste kaasa toodud viirus võib-olla see, mis elementidele on saatuslikuks saanud. Ja Eeemm C-viirus on selle selle lühikene nimi, mis samuti pidavat kiirelt tapma niimoodi, et loom kukub jala pealt. Ja seal oli ka omad plussid ja miinused, et üks asi on see, et teatud siseelundid, mida see viirus peaks kahjustama, et need olid elementidele kahjustamata. Ja noh, nii-öelda plussiks nii-öelda oli siis jällegi see, et see viirus pidavat olema nii-öelda toksiline või, või ohtlikke hobustele ja ja olla teada üks juhtum, kus ka hobune olla, surnud seal Aafrikas. Aga üleüldiselt kõiki neid nii-öelda lugusid ja jutte kuuldes, et et mida seal natukene, nagu on teada ja mida ei ole teada, siis jätab sellise nagu kahtlase mulje. Ei tohiks olla tõesti nii keeruline sinna proove võtma minna, et selgitada, et kas siis mingisugune häda nendel loomadel konkreetselt oli kallal Te või, või mis see häda oli, et, et niimoodi erinevaid tunnuseid, et siseelundid olevat olnud normaalsed järk üks hobune olla kah surnud kuskil seal lähedal. Et selliste asjade põhjal on jube keeruline midagi kindlat öelda. Aga tundub, et sinna nagu ligi pääseda ja neid proove võtta on ka mingil moel keeruline, et ma kujutan, et tõesti see on nagu väga suured maa-alad. Kuidas leida nüüd üles need värsked ohvrid, kuidas sealt proove võtta, kuidas need eriti hästi säilinud toimetada laboritesse, et see on kõik vist Aafrika tingimustes üsna keeruline? No tõenäoliselt, kuigi ma ütleks, et sellega tegeletakse kindlasti Pole olemas sellist biotoope või keskkonda, kus teadlased tänapäeval proovi kogu ja, ja ma ise käisin suvel oma lämmastikunõuga ringi mööda Eesti väikesaari ja siis kuu aega püsib see lämmastik seal nõus päris hästi. Aafrika temperatuuri puhul võib-olla natuke lühemat aega, et kindlasti oleks proovide võtmine sealt võimalik, et võib-olla natuke keeruline, aga aga võimalik. Igal juhul, mis tahes põhjus nendele surmadele on, tegemist on ikkagi üsna kellelegi tugeva hoobiga elevantide populatsioonile ehk siis mis on niigi nõrgestatud inimtegevusest kliimamuutustest ja selline klassikaline näide, et kuidas nii-öelda kui on haavatav populatsioon mingitel põhjustel, et siis piisab mingisugusest päikesest asjast, et et anda veel tugevam hoop. Kusjuures need aafrika elevantide populatsioonid on viimasel hetkel isegi vist suhteliselt heas seisundis, kui ma lihtsalt mäletan mingisuguseid pealkirjasid, et need konfliktid seal nende elevantide ja kohalike vahel on päris aktiivsed, aga, aga noh, see suremine ja need tegevused seal loomulikult toimuvad mingisugustel kaitsealadel, et seal kardetakse ka, et äkki Krüger rahvusparki jõuab. Seesama häda, mis neid elevante tapab, aga aga see krüpteris omakorda on jälle neid pargivalvurid piisavalt, nii et ma väga loodaks, et saavad mingisuguse selguse selles teemas. Igaljuhul teadusdetektiivid tegutsevad, ma olen ka kindel, et lähinädalatel ja kuudel tuleb selle kohta täiendavaid uudiseid. Ja usutavasti me saame teid head kuulajad ka sellega kursis hoida. Siin oli tänane puust ja punaseks raadio kahe teadusrubriik stuudios Arko Oleski randal Kreitzberg kuulmiseni järgmisel nädalal. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
