Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere kaunist pühapäeva, hea raadio, kahe kuulaja sinu ees on rännusaade reispass ja seekordses saates olen ma kinni püüdnud ühe eriti kummalise kala. Seda mitmes mõttes. Esiteks me räägimegi täna kalapüügist, täpsemalt ühest kalapüügirikkast roadtripist. Kuid kummalise ehk seetõttu, et minu tänane külaline Toomas Pärna maa ujub praeguses maailmas niivõrd vastuvoolu, kui üldse saab. Sest kes tuleks sellise sõgeda mõtte peale, et just nüüd siin ja praegu tõmmata Eestis käima üks reisi ette võtta ning hakata korraldama kalapüügiseiklusi Austraaliasse? Just seda ka Toomas tegi, mis toimub mehe mõttes? Kindlasti küsin saate jooksul. Tere, Toomas. Tere. Ivo. Märgiftynra things. Vii mind palun korra vaimusilmas ühte hetke, ütleme kalapüügipaadil kusagil Kesk-Austraalia suurt vallrahu, kus adrenaliin tuksub meelekohtades õngan vees. Ja püüa kirjeldada, mis on see tunne, mis emotsioon või jahimehe kirg see on, mis paneb inimese unistama reisist teise maailma otsa, selleks et kalale minna. Mul kõigepealt tuleb meelde tegelikult üks, eks see episood, mis ei ole küll vallrahu ääres, mis on nagu Austraalia põhjarannikul toimunud, aga aga see võib olla kirjeldab seda, seda teadmatust, mis, mis Austraalias kala püüdes juhtub kõige paremini. Me olime sihukeses külas või noh, ühesõnaga sihukeseid küla ääres nagu ka rumba. Mis jääb vana vee äärde, mis on Austraaliast idast läände minev vana niisugune, ma ei tea, kas posti teel või mis iganes teed on. Ühesõnaga sinna karumbasse vii väga nagu väga asfaltteed, minu arust mitte ühtegi, on niisugune täielik kaluriküla pool linna saab enda elatise, otseselt kalapüügist käivad, merel teevad kalapüüki, teine pool teenindavat turism, turistid viivad turismikalale. Ja siis me olime sealsamas ka rumbas enda väikse nelja meetrise plekk paadiga, mis me ostsime. Jaa, jaa. Üritasime kala püüda väljas nagu jõhkralt palav, nagu, kui sa kujutad troopilist kliimat, mis on niisugune reaalselt 35 kraadi varjus päikse käes, see keerab kõik mahlad väljapäevaga, mis üldse tulla saab. Olin päev otsa kala nagunii-öelda mere peal ära olnud. Ja õhtul enne maha hakkasime mere pealt minema, läksime krabi mõrda vaatama, see on sihukesed ingliskeeles kutsutakse bootideks, niuksed, suured meetrise diameetriga, sihukesed krabi mõrad, mis siis visatakse nii-öelda päevaks vett, õhtul minnakse siis selle välja võtma ja siis ma olin päev otsa püüdnud, õhtul läksime seda välja võtma, meda taga, kusjuures kaks pelikani, kes nuiasid meie käest, meie neid söödakalasid, see oli selline omaette stoori, nende pelikanid, aga pelikani möllavad seal ümberringi ilgelt palav on ja sul on niisugune rampväsimus pealiasse, tiritsete mõrra nööri sealt üles ja see vesi on nagu noh, ühesõnaga Ta on soe, tan soolane ja sealt võib tulla krokodill vastu vahet, ühesõnaga Teamiselt mõrrast tulev sa nagu sa oled väsinud, aga samas nagu nii adrenaliini täis ka kogu sellest asjast tõsist tiritsed, krabi mõrda üles järsku vaadeldes, seal on nagu reaalne elu, kas seal on? Seal on, meie, saime Kätudel sama korraga niisugune kolm kilo kaaluva maad kraavi ja kui sul nagu seda üritada ette kujutada, siis ta on nagu niisugune nagu tagumik või tema kehaosa sihuke praepanni suurune korralikult reaalselt nagu suur elukas ja tema sõrad on ühed suuremad, mis graafilistel üldse olemas. Eetseevendi istub seal mõrrast sees tirime ta paati ära endale ja siis me reaalselt pidasime nõu, vaatasime seda elukad, seal keegi näpp, julgen siin lähedal torkida ja pidasime nõu, et mis me selle kraamiga pihta hakkan, kuidas ma statistikast välja saame niimoodi, et meil endal näpud alles jäävad. Guugeldasin, kui valusalt hammustada kõik siuksed asjad, ühesõnaga see tund aega korralikult ekstreemi, et me selle krabiselt potis kätte saime, saime ta kätte ja, ja, ja ja tegime ta söögiks ja saime ohutult merele tagasi, et ühesõnaga võib-olla niisugune väike lugu meie, meie raudteepõld väga lahe lähmegi siis natukene algusesse. Tundub väga mõnus mõte osta Endale Austraalias auto ja selle järele käru ja mootorpaat ja nagu ma su blogist lugesin, ka väike mõnus varikatus ja suitsuahi ja telk ja võib-olla olla täiesti sõltumatu siis farmitöö teoorjusest. Või siis kasvas selline road trip ja selline vaga pundlik elustiil teil ikkagi välja sellest, et rapsite alguses farmides 2000 kilomeetrit rannikust ja lähimast sardiinist teha kogusite raha. Noh, tegelikult see plaan, et me nagu läheme reitziukest siukest nagu raud, trip elu elama oli algusest saadik, et meil oligi nagu tähendab kindel plaan, et me me nagu soetanud lauto, sellise, mis jõuaks paati vedada, kuhu saab kõik nagu nadi ilusti sisse ära lüüa, magada, minna vajadusel ja, ja, ja nagu Helena isa ühes on, võib-olla ma peaks üldse rääkima, kellega me selle kallima stereotripil me olime, siis mina, mu super elukaaslane Helena ja tema paps Vahur, kes tuli meile siis mingi hetk sinna Austraaliasse järgi. Ja ühesõnaga meil oli algusest saadik see plaan, et me ostame auto vaatleb järgi, ostab paadi ja siis lähme raud õppima, nii et see ei tulnud selline ekspromt meile ikka eesmärgipärane tegutsemine. Räägime siis natukene tehnilisest finantsilisest poolest, kui rikas peab olema, et osta endale Austraalias auto, mis sind kohe tee peale jätta. Või noh, jätku siis juba kohe tee peale, aga mitte siis kuskil Outback-il 1000 kilomeetrit mitte millestki. Ja siis käru ja paat, mis põhimõtteliselt võiks ju vastata samadele paas kriteeriumitele. No ega sa lõpuni kämblitegalt, ega sa ei tea, kas ta jätab sind tee peale jätta, et kui ma õigesti mäletan, Maxima enda auto eest 3000 dollarit, mis eurodes võiks olla 2000 eurot? Üks, 2000 dollarit. Me panime varustuse peale. Mis auto see oli, see oli Toyota Foron, tanner. Maastur Ta maastur pisut meenutab Land Cruiser it, aga ta ei ole nii võimas, tal oli. Odavalt, tegelikult oli see, et oli üpris lahja bensumootori, pääste võtsid nagu rõvedalt kütti. Aga, aga, aga ühesõnaga jah, sihukene, sihukene, nelivedu line Toyota. Ja paari 1000 dollarist ostsime sinna varustus peale ja paati, ise ma ei mäleta nüüd täpselt, kas Vahur maksis täiest ka 2000 dollarit, ütleme, laias laastus on niisugune, viie-kuue 1000 euroga saad väga nagu log siuksed seti kokku panna. Kirjelda seda paati ka natukene, aga ta ei olnud päris siuke tavaline bella paat kolmele mootori järele, et seal ikkagi sihuke kaatri moodi. Ei ta ei olnud, ta oli ikkagi nagu ta oli merepaat selles suhtes, et kui sõnaga poetasin midagi laia pardaga või kõrge pardaga, ühesõnaga, ta kannatas nagu lainet. Ja ta oli alumiiniumpaat neli meetrit pikk, ta oli küllaltki eakas. Kui ma mäletan, siis 89 aastat, aga ta oli väga hästi hoitud. Ja see, kuidas me üldse selle paadi leidsime, kuidas nagu ostetud saime, see on nagu omaette stoori, ma arvan, et sinu jõuame. Aga nad on niisugune nagu väike ikkagi ikkagi väiksemat sorti paat, noh suure mere peale me taga nagu ei plaaninud minna, meil oligi, et saaks nagu rannikult mõned kilomeetrid eemal, et saaks nagu veidi vabadust, et et aga jah, alumiiniumpaat neljameetrine, väike. Millal me ikka jõuame, kui mitte praegu, räägi seal paadi ostmine, lugu, padi astel, selline. Et Vahur saabus täpselt, mäletan kunagi augustis või selle juuli lõpus õhtul põhimõtteliselt südaöö paiku ja ja RPM Pi võetud, võtsime Vahuri peale, läksime sinna sinna ööbimiskohta ja noh, nagu ikka, tegime õhtul õlled lahti, istusime trassi peal, pidasime sõjaplaani ja meelelgi, nagu laiba on kokku pandud, nagu võiks siit padi osta, tarbimisse, välja jõuda. Me Vahuriga, panime seal nagunii-öelda täpsemaid detaile paika. Helena sõitis meile paadikuulutusi kogu aeg ette, põhimõttelisena repressis seda lehtedel kogu aeg, nagu enam-vähem see juhtus, nii et see endale just lisand kuulutuse, et meist 200 kilomeetrit põhjas on müüa sihukene paat nagu kirjeldasin. Ja nagu põhimõtteliselt just pannud sõna otseses mõttes ja me olime nagu, et mis mõttes nagu täielikult nagu ideaalne see meil tee peal kõik nagu nõuded, mis me tahtsime, kõik on olemas ja siis oligi kiiret laager kokku hommikul viieks äratused ja, ja põhimõtteliselt me olime seitsmel hommikul juba mehel ukse taga, et nonii, raha on siin, annab AIDS-i ja kutt nagu ei suutnud ära uskuda enda enda nagu samamoodi ta pani kuulutuse üles, mingid hullud on juba ukse taga ta paati. Ja noh, siis mässasin seal paberimajandusega veel päev otsa, et ma saaks, aga põhimõtteliselt jah, me nagu nii õigel ajal, kui üldse olla saab, sattusime selle padi otsa nagu tegelikult on ka see suht hea leid, sest ega seal ei vedele nii niisama sihukesi nagu selliseks tripiks piisaipaatia kärud, kõik asjad olemas, et ja siis lihtsalt sõidad sellega mööda Austraaliat ringi, vaatad, kus ööpimedus sind tabab, seal tõmbad telgija lõkke üles ja siis vahepeal lükkad paadi ookeani ja lähed ja muudkui püüad. No meil oli jah selline nagu plaan kuma alguses läksime, et või noh, meil üks reegel tagasi ma ei sõida, vahet ei ole, mis jutt, tagasi sõidame tarbimisse, välja jõudma. Ja läbi terve mandri, see on põhimõtteliselt, jah, me alustasime Brisbane'is, mis on nagu idarannikul Queenslandis suhteliselt ütleme Sydneyst 1000 kilomeetrit ülalpool sealt alustasime enda reisi, siis seal sõitsime mööda idarannikut paar 1000 kilomeetrit Velvest pool siuksesse kohta, nagu Kerns. Keerasime idarannikult nii-öelda Autacki sisse, lõikasime selle, kui keegi kaardi pealt vaatab, see on niisugune poolsaare okeipiork. Lõikasime seal Keypyolgi jalast nagu otse läbi läksime põhjarannikul ja sealt siis tarbinisse ülesse. Et, et ja ja ma vist ennem katkest. Ma küsisin selle, et, et kas teil lihtsalt nii-öelda suhteliselt valimatult igal pool lasin seda paati vette ja käisite kuskil kuskil nii-öelda vete peal. Nojah, selles suhtes, et me romantilises mõttes oli jah selline plaan, et lähme laseme sealt vette, kus tahame, aga noh, reaalsus on see, et tegelikult esimesed testitud testisõidul seitsmenda Bailt puruks, kui sa nagu meie blogile lugesid. Nii et meil see asi nagu kujunes pisut teistmoodi seikluseks, aga, aga jah, selline plaan meil oli, et seal, kus tuju tuleb, selle me kallale ja, ja nii ongi. Ja siis põhimõtteliselt eladki elada see, et seda kala ja teed lõkke peal ja praed grillidel moorid ja, ja elu on ilus emotsiooni pealt, nii nagu tuju on. Väga cool. Miks just Austraalia, miks? Miks Matsalu sotsiaalselt raha? Ei noh, igal pool saad seda teha ja ma ei, ma ei ütlegi, et ei, ei tohi teha, aga, aga noh, meil olukord oli selline, et me tegelikult tahtsin kuskil ära minna ja Austraalia jäi, jäi nagu huviorbiiti ja nagu Vahur polnud Austraalias käinud ja salongi selliseid selliseid asju kokku, et Austraalia, kus siis veel kalale, mitte Austraalias nagu? Jah, seal ei olegi nagu palju põhjuseid lihtsalt selline kohtuliga kätt käest võtta. Kui ma vaatan, näiteks aiman riivi seiklusi mööda maailma ookeane, mida siin ETV meil ka aeg-ajalt aeg-ajalt näitab ja tema näitab alati ka seda nagu sellist tumedamat külge ja ei peida liiva alla pead reisimise ajal siis silma jäävate või ka reisimise endaga kaasnevate nagu pahupoolte eest. Ja tema on välja toonud, et India ookeanis Aafrikas, Aasias ja kui ma õigesti mäletan, siis võib-olla ka sealsamas suurel vallrahul, kala on igal pool vähemaks jäänud ja põhjustab seda muidugi mitte õngitsemine või landi loopimine, vaid eelkõige siis massiline traalimine järjest suuremate siis põhjatraalidega ja mis lisaks sellele, et püüavad kogu elu merest välja, jätavad merepõhja korraliku vao maha, et korallipuru järel ja ja sinu blogist on ka lugeda, et, et ei ole midagi nii, et hops Marleen ja hops ja kahemeetrine tuunikala, et et ikka tuleb istuda tunde või päevi seal Austraalias ka ilma ilma kala saamata, et kuhu ma tahtsin jõuda, et kuidas on lood Austraalias selles osas, et nagu see üks Saaremaa proua selles viraalseks läinud videos ütles, et kas kala on ikka meres? Jajah. Ei, selles suhtes on, on nagu jutt õige, et ega, ega kalavarud vähenevad ja eks nagu sööki nõudvate suude arv nagu kasvab kogu aeg, seal on ka see põhjus. Aga austraalia ise teeb väga palju tööd, et nagu selle rifi ennast või seda vallrahu ennast kaitsta, neil on nagu väga kõvad piirangud ja tegelikult nagu, kui sa püüdma sinna tahad minna, siis ei ole nii, et sa lihtsalt lähed, sõidad suvalise koha pealt vallrahuni ja püüad vaid nagu seal vallrahukeelualad ja nagu need sektorid, kus püüda saada nagu rangelt piiritletud, et nagu seda vallrahu enda kaitseks on, teeb Austraalia kavatajaid ja ikkagi Austraalia, kui me räägime seal nagu sinna ülespoole jäävates riikides, nagu need Uusconiaad ja sihukesed, kes võib-olla ei ole nii heal järjel Austraaliasse, Austraalia tegelikult panustab kõvasti palju rohkem kui, kui, kui ta nagu võiks, et, et ma arvan parda austraalia hoolib enda kalavarudest. Aga jah, tõsi ta on, et, et ega see ei ole nii, et sa lihtsalt lähed, viskad enda konksu vette ja tõmbad sotsajakirjas Raisid vasakule, paremale, et noh nagu meiereist näitas, et ta ikka võõras kohas võõras vetel sa pead nagu sa pead teadma. Kalapüük üleüldiselt on, sa pead teadma kohti, õigeid vahendeid, õigeid aegu, seal on nii palju nüansse, et nagu me proovisime jah, minna puusalt ja püüda, noh, see ei ole kõige lihtsam variant, saab, aga ei ole kõige lihtsam variant haidest juba rääkides, siis ma vaatasin ühest videost, kus teil seal oli selline keissed. Et küsimus ei olnud mitte kala konksu otsa hakkamises, vaid selles, et sa selle kala võimalikult kiiresti õigesti tõmbad omale paati, sest kui sa seda ei tee, siis sa lihtsalt tõmbad lõpuks bahtidele kala pea sellepärast et see kala on siis olnud selle lindi või konksu otsas ja vahepeal tuleb lihtsalt hai hammustab selle kala osa ära. Janis on eluookean siin kiire, seal võimerdajad ei sallita, et eriti kui me räägime seal avamere peal nagu, Me käisime makrelli püüdmas, siis seal käib kogu aeg on täiskäik sees ja kõik sõidavad, sest nii kui sa nagu uimerdama jääd, nii on sul järgmine, järgmine röövkala kukel, kes sind kohe, kes sind kohe nagu nahka tahab pista, et ja kui sa tõesti saadet ütleme, väiksema kala makrelli või kedagi konksu otsa ja sa piisavalt kiiresti debatti vinna, siis tuleb suurem poiss, kes, kes ka sinu makrell himustab, võibki juhtuda nii et kas saad hai näiteks sinna otsa, nagu meil juhtus või saatke enda pooliku kala? Jah. Et see on tõsis enne, see on osa ookeani elust. Kuule, ärme meie nii kiirelt lippaed, võtame siin väikese hingetõmbepausi ja noh, mida ikka muud seal aut Bäckil lõpututel avarustes lõputute lavarustel kilomeetreid neelates kuulata, kui mitte kantrit. Ja, ja esimese loona, mille sa siis välja valisid säkk, Braun niukene draid, on sul mingisugune mõte selle selle looga kaasa anda, mis mõtteid sinusse lugu tekitab, viib sind lihtsalt tagasi sinna? No see on number üks lugu, mis mul nagu meelde tuleb konveltsandouci aktsiaseiklus peale mõtlemisest sest me elasime ikkagi neli kuud farmis, kus nagu koos nagu kauboisaapaid, kasutatakse nagu eesmärgipäraselt, mitte lihtsalt nagu ilu esemetena. Ja nagu, kui sa lähed nagu nendega voidi nende tüüpidega õhtul baari, siis nagu noh, need vennad sihuksed ei tähenda, et lihtsad, aga neile meeldib niisugune lihtne elu, et töö on tehtud õhtul paari lapsed, naine on kasvatatud, elu on ilus ja nagu see minu arust laul ongi täpselt selline laul, mis iseloomustab väga hästi neid, neid inimesi, kellel on seal farmis elasime ja sealt laulu saime ka loomulikult. No vaid nagu öeldakse, kindlasti austraalia raadios kallis reispassi kuulaja oleme kost Toomas Pärnamaaga Austraalias kalavetel ja noh, tegelikult mitte ainult kalavetel, vaid roadtripil, ma arvan, et nii on õige ja noh olemegi siis Teele teele, et võtame siis kaasa oma oma retkele kuhu, kus me oleme oma oma toyota korralner ja siis tagant. Oma paadiga ja kuhu õhtuks välja jõuame? Okei, lähme siis nagu lähme siis teele, jah. Et ütleme, et malmist paadi kätte saanud, meil on tohutu bürokraatiamägi selja taga paatia meie nimel, kõik on, kõik on elevil, meil on lõpuks nagu paat olemas. Kusjuures esimene õhtu läksime tegelasi üldse karavaniparki tegime selle selgeks peax kapten olema, sellepärast et nagu Austraalia politsei on väga-väga straid foor nende asjadega ta ei hakka nagu üldiselt hellitama, kui nagu sul on mingid probleemid, et suured trahvid ja muud karistused kantakse sulle kohe kaela, kui sa nagu seadustatud tegid, seega seega me pidime telekapini tegema. Korrigeerimine, sest selles mõttes, et ostsite ennem paadi, siis mõtlesite, et lähete paadikursustele. No põhimõtteliselt ei saa niipidi, et, et me nagu õhinapõhiselt ostsime, ostsime endale aluse ära ja siis ma hakkasin vaatama nagu, mis meil nagu nüüd seaduse järgi vaja on, et sellega sõita seal ja siis selgus jah, et, et üle 400 hobujõulistele mootoritele peab olema paadis paberitega kapten. Õnneks Austraalia meremereriigina ei ole seda asja nagu väga hulluks teinud niimoodi, et kuna kuudel peatuma ei pea ja sellesse protsessi käiski niimoodi, et pika debati tulemusena otsustasid Helena jääb kapteniks. Sest sest Elena, ütleme nii, et me armastasime külma õlut palaval suvepäeval pisut rohkem kui, kui Helena võib-olla. Ja, ja Helena tegi õhtul enda enda teooria testi ära, hommikul viisime ta jõe äärde, kus väike mingi päiksepaadiga Jack ootas teda, tegi seal ta enda eksamid ära, oli kapten olemas. Ja siis me kirjutasimegi kohe hooga sedasama jõe peale. Esimene avalik paadi slipp, et nüüd paat vette, kapten olemas kallal kalale minna. Kõigil nägu naerul, ajame paadi vette ära ja pargime auto ära ja sõitma. Vahur, see oli siuke lai suur jõgi, oli seal nagu linna, mingisugune jää suveajal ja pajust nagu linna sees ja ja noh, kes paadiga sõitnud, seal jäävad 25 hobujõuline mootor nagu ülihästi edasi lähe, aga nagu ikkagi piisavalt piisavalt hästi, et selline väike paat nagu vee peale, nii et lükkate ongi, Vahur lükkab seda, Rubildikud saab vee peal ära ja kõigil nägu naerab, et noh, hoog sees sõidame. Ja siis nagu ikka jõe peal on märgitud laevateed ka nagu poidega, kus nagu siis vahet läheks nagu viisakas sõita ja noh, Eestis on need asjad ei ole väga nagu siukesed lokkad, sõidad kaks meediatiipoikaksimisest seadvad paid ei ole väga hull. Ja nii oligi etega Vahuril suht niimoodi harjunud sõitma ja me sõitsime võib-olla meeter teiselt poolt boiku pidi ja kes pauk, mootor suri välja. Niisugune mõne hetkega olime põhja peal. Ja siis selguski, et me olime, me olime karile sõitnud põhimõtteliselt, et seal tagumeetri poiss oli 30 sentimeetrit vett liivapõhi ja see lõimil pauguga mootori nii-öelda üles ja siis me istusime seal õnnetute nägudega mootor katki, vaid katki, pationkaidki, aga nii-öelda pat sõitnud. Ja ühesõnaga jah, sealt saime see saaga alguse, et meil tegelikult kogu selle raudtripi vältel me tegelesime enda enda paadiremondiga ka kogu aeg, mil käis nagu see käsikäes sellega, et nagu kalapüügi ja muude seiklustega. Et võib-olla tasuks ära rääkida, see, see väike sõita käib. Aga jätame selle remondikorra kõrvale, kui ütleme võiks kasvõi jätta siin mingisuguse mingisuguse etapi või mõned kilomeetrid vahele ja jõuda kuskile, kus saab nagu mõnusalt vee peal olla, et kas võiksime rääkida näiteks sellest Mogneetika Viljandist. Ja olgugi et me nagu olime seal lõksus, aga me saime seal suht palju ümber saarekese kalal käia, nii et hea võime minna külmagneetikaljandile. Räägi üldse, mis koht see on, hakatuseks magneetikaelandanud niukene saareke, mis asub mandrist, ma ei mäleta, viis, kuus seitse kilomeetrit eemal anda sihukeseks linnakese külje all, Tauns pill, mis on mis on juba päris idas, kui sa kaardi pealt vaatelt keerimisest mitte väga kaugel. Emagneetika Haljand tegelikult on, on niisugune pidutsemist saar või nagu niisugune saar, kuhu käiakse, nagu noored käivad kokku, kus on korralik Cham kogu aeg, rannapeod, siukene, nii-öelda möllusaar. Ja ma olin sellest sellest saarest kuskilt raamatust lugenud ja siis siis meil oli plaanis on saarele minna, aga me ei läinud tavaliselt praamiga jah, nagu nagu enamus inimesi on, läheb vaid, me arvasime, et me oleme enda paadiga sinna. Aga siis selgus nii, et me oleme saarel ära jõudnud ja tuli torm peale ja siis lõpuks me olime seal viis päeva tormivangis saared istusime telgis, vaatasime kreisiraadiot ja siis tuul, mahe ess, käisime, veebel, vesi oli äge seal, selles mõttes seal oli nagu selles reaalselt see, seda riifeli või seda vallrahu oli ümber seal saare juba seal olid nagu reaalselt nägid värvilisi kalu, nagu nagu nagu sa vaatad, graafikut mingit mingit seika, siis umbes niukene esisel oli ka. Ja, ja nagu see kalapüük oli iseenesest seal kihvt, kogu aeg toimus midagi, aga no ma ei tea, kas meil nagu ei olnud toet nagu teadmisi või õnne või mida iganes, aga nagu ma sealt nagu me sealt nagu väga palju kala, paartali samme saime sihukese ägedaid kalu, kelle imest sage fishid ja nende kaladega legendid räägivad, et vanad aborigeenid püüdsid kilpkonni. Sest kui sa seda Sakkeffissi vaata kus mu blogist, kus iganes, nagu näiteks otseselt saksa püssi pildistan sihuke seljaga nagu saapatalda meenutav meenutasite padi. Ja, ja tema nagu elab ja toitub ka niimoodi, et ta sõidab sulle padjaga vastu haid imeb ennast haigla kinni ja siis tasuta reisib haige kaasa ja kui läheb söömiseks hail, siis ta nagu nokikani palakesi kuskilt. Aga jah, väidetavalt need aborigeenid püüdsid need Sacrefüüsik kinni, sidusin nööri saba külge ja viskasin vette tagasi, sest nagu see kala ise pidi nagu reaktsioonist käitumine ja varjata läheb ja imeb ennast esimese elusolendi külge kinni, keda, keda ta nagu vees näe. Ja üldjuhul oli selleks nagu siis need suured merekilpkonnad ja siis oligi, et Kaavorigeenlasi Sacreffishi vete püüdsid, püüdsid mere killakond nagu kilpkonna lantsist põhimõtteliselt. Elektrimagneti, see on selline stoori, mis on nagu Souenzov, et noh, jah, kas võtad tõene või mitte, lugu ise äge, mulle meeldib. Okei. Millised, kõige veel kõige mingisugused ägedamad, värvilisemad, suuremad või vastupidi, mingid kõige elajalikumade võitlevamad kalad, mida, mida Austraalias püüdsid mida meie püüdsime, me saime ikkagi kõige suuremad ja kõige jõhkramalt kallal haid. Vahuruline Vahuril õnnestus kätte saada sidrunhai, mis on nagu ma tegin nalja, et ta ei ole päris ahistav hambaid elab põhjas, see mingisuguseid tigusid ja mingeid väikseid asju seal. Aga nagu välimuselt on ta Haimis, hai ja slik suurus oli kuskil 100 pluss kilo. Et nagu, kui sa kujutad ette, niukene, korralik emission, sul rasvane emis on seal landi otsas, kes nagu teeb, mis ta ise tahab selle põhjas, siis nagu see on ikka päris jõhker ja nagu see on kihvt, aga, aga neid väiksemat kaalu ütleme kasvõi seesama makrell, millest me ennem rääkisin, kes nagu kihutab sul seal paarkümmend kilti tunnis ringi ja nagu energiat nagu pööraselt nagu noh, ütleme neid kalaliike on see palju, mida üleüldisemalt tegelikult käiakse püüdmas on, on makrellid pidanud, need nüüd on vaja rääkida, nüüd ei tule, ära muretse, need saavad tria vallide jaatri väljend nagu üks, üks kala, mis on nagu laias maailmas suht number üks sport, kala, keda käiakse püüdmas, need on nagu sellised kasvavad kuni kahe kolme kümnegi lasteks. Väsimatult, täiesti väsimatult ja, ja nagu pöörase jõuga ja nagu need kalad, nad elavad küllaltki madalal, mis on nagu äge, sa võid näha nagu kuskil meetri kaheses vees ja ma olen näinud nagu näiteks pidev, kus need vennad nagu hoo pealt haaravad vee kohal hõljuvat lindu. Sellepärast ühesõnaga sa kujutad ette, mis nagu nurkade arvestus sellel tekkima nagu sellel kalal, kes hüppab veest välja ja nagu haarab söögiks seda veegol lendavat lindu, et et nagu, ühesõnaga täiesti sõgedad. Kalad need on nagu omaette ooper, jah, ja nagu nagu nagu saaja ja te näete, siis ma olen sellest kalast isegi inspiratsiooni saanud, nii et meie isegi ettevõtte drivalljee vist oli ka see trailer ising, tervalifishing just jäätsa korrigeerisid on ka see, kus on sedasama blogi üleval jänkide piltide ja videote kõikide lugudega, kellel kellel lähem huvi. Okei, kas ma katkestasin sind, oli seal veel mingisugune kalalugu laialdaselt magneetika aelandil, a seal on ülikihvt, oli see, et me saime, kui ma alguses rääkisin, mudakrabisid, kellel on kätte saime krabivärk oli kogu aeg päkafikseerimine kogu aeg sees, see oli selline lahe asi, mis nagu püüdis ise, mida sa, sa ei pea midagi tegema eesti krabivõrk või see krabi mõõte, olime seal magneetika hallandi sadamas ka sees. Ja, ja, ja seal saime esimest korda siukse krabi kinni, pluus, vineer, krabi, ülitavaline idaranniku gravi, siukene, keetmata kujule anda sihuke hästi helesinine, hästi pikkade sõrgadega ja, ja megakiire. Ja ühel hommikul, jah, me Helenaga magasime telgis, Vahur oli seda mõrda läinud tukkama ja siis ta tuli tagasi uudisega, et me saame nüüd kraavi hakata hommikusöögiks sööma, et see oli päris kihvt asi ja noh kalapüügipoole pealt magneetika Ojulandilt. Ma arvan, et see on midagi väga erilist, sealt sealt aga rohkem rääkida pole. Okei, liigume edasi. Ükski Austraalia reis ei ole, ei ole nii-öelda terviklik ilmas korraliku või vähemalt road trip ilma siis mingisuguse korraliku Outback-i seiklused, onju, et kuskilt juba tõmbasite otsest sellesse rääkisid, aga üks mis mulle jäi, siis noh, taaskord sealt blogist silma oli selline matk, mille nimi oli sa wanna või, või mittematk, vaid selliseid mingisugune rada või mingisugune tee on vana nii-öelda tee, mis läheb läänerannikult idarannikule, ta läheb sealt ülevalt poolt Austraaliat niimoodi, ühesõnaga mida on juba aastasadu kasutatud loomade veoks misiganes transpordiks, sealtkaudu liikus post ja, ja nii edasi, et tänapäeval on ta suhteliselt nagu Aga noh, kui tihti sõidetakse võib-olla sõiduautoga, siis niimoodi, et ma ei tea, 10 päeva mööda asfaltteed nöörsirget ja aeg-ajalt näed mingit kuue vaguniga hom direkat, onju ma saan aru, et see on selline koht samuti, kus päevade kaupa puudub mu mobiililevi ja mingi ainuke toit, mida võib tee äärest saada, on rästik ja ühtegi puud ei näe, mitu päeva. Aga, aga see-eest võib-olla jõuab siis selgeks mõelda mitu mõtet ja mingi selline teelolek on kindlasti omaette väärtus. Aga selline ma saan aru ka selline tee, mida siis sõiduautoga ei ole võimalik läbida, et seal oli üks riskimoment, on see, et, et see ongi ainult nagu kuskil neli korda. Täna, kui me läbisime sellest ühe konkreetse lõigu, vaid et see, see lõikus me alustasime, oli seesama karumbakus, saate alguses läksime see, see väike nagu nii-öelda kalurite paradiis, kuhu käivad kõik Austraalia pensionärid kala püüdma, kala püüdmas, ühesõnaga sealt me alustasime ja me läksime välja siis häduleid Darwini tee peale, sealt see oli mingisugune 700 kilomeetrine lõik või ja kui sa nagu üritad Google märtsist minna kuhugi nagu, kui sa võtad selle variandi, mis Google Maps'ile pakub, siis ta juhatab sind 3000 kilomeetrise ringiga, aga ta nagu ei soovitus on mitte mingil juhul minna sealt sa wanna või jupi pealt, kus me läksime ja teen üldiselt hoomärjal hooajal on kinni sellepärast et läheb mingi kuus või seitse jõge, läheb läbi sellest ees niimoodi, et sa pead nendest väikestest kraavidest nagu läbi sõitma. Ja, ja tõepoolest seal ei ole mingi mitte mingisugust mobiillevi ega ühendust, nagu laia maailmasatelliittelefoni pole siis ja midagi juhtub siis suht jama. Ja nagu me nägime ka seal juhtunud palju selles suhtes seal on auto rikki läheb, pead minema abi otsima, siis siis kahjuks juhtub tihti nii, et mingid kohalikud külapoisid tulevad, varastavad sul auto kõigepealt tühjaks, mis väärtuslikkusele sinna jäänud on, siis keeravad ümber, varastavad sealt sumbuti alt ära ja siis pulli pärast põlema ka veel igaks juhuks äge äge vaadata, nagu neid vraki vedeles seal kümneid tee ääres, see, see oli, see oli nagu ja omaette niisugune, millest sa ei saa aru enne, kui sa sinna tee peale ei lähe, et sul on niisugune ühiskonnas on niisugune variant olemas, et aga sellest täiesti endast rääkida ja siis meiega pikalt kaalusime, kas me lähme seda juppi üldse sõitma ei lähe. Sest, sest me ei osanud nagu mitte midagi oodata, mis seal olla võib. Tuli välja mõtteliselt seda, et see 700 kilomeetrit olid täis treppis, sõitsid nagu 20 kilti tunnis vahepeal niimoodi, et jalakäija kiirusel Vahur kõndis kõrval Elena sõitis majas mingist paadist remontisin paati kuskil, aga et noh, mingit niisugune kiirus oli ja aga nagu kogemuse mõttes tagantjärgi tohedki oli hull ja nagu niisugune ei olnud väga nagu mugav, aga tagantjärgi mõeldes oli tegelikult üli üli kõva ülikõva mälestus. Sellistelt trepist kruusateedel vähemalt veidi pikemalt kilomeetreid neelates minu teada igasugused vanemad, autode paadikärud hakkavad kõik kruvid vaikselt niimoodi üksteisest lahti keerama juhtunud sellist asja. Ja paadi number kadus ära, millega oli omaette saaga, sest seda teist osariigis kuskil kolmandasse osariiki tellida ei ole nagu Austraalias väga lihtne. Üks käru rehv sai meil niisuguse vigastuse, ta jäigi elama, aga nagu iga hetk minemas ja nagu aga nagu meil toidu tõi õnneks sihukesi selliseid jubedaid asju juhtunud selle käru rattaga või omaette teema seal üks, üks ratastooli bandiit üritas meil nagu veel seal tüssata, nii et see, see on ka omaette lugu, et räägime, räägime. Ühesõnaga, ja see koht, kuhu sa, Vanovey nagu meid välja viis, oli. Pakun kuskil 700 kilomeetrit enne Darwinit, kui sa nagu oled häduleid, tarbin maantee peal ja see on niisugune vana küla mis on põhimõtteliselt nagu ühe perekonna ühe ei, nagu inimese käes ja see muudetud nagu tõeliseks turismiturismikülaks, kus nagu kõik karavanid, autod peatuvad, kus on ühesõnaga kogu elu käibki külas ainult nagu teel olevate turismide turistide näol. Ja sisse. Pubi iseenesest oli üliäge, mis oli karavanipark seal nagu mingi vana retro Shelli tankla ja nagu kogus kohtade äge, aga seal oli üks tüüp, kes, kes kaelas seal külas, ta sõitis selle, selle elektriratastooliga ringi. Aga ma ei tea, kas ta oligi ratastoolid, aga ühesõnaga nagu korrest taarat, Jahastelesin sama seal nagu karavani platsiga ringi, pommi, suitsu ajas niisama juttu. Siis ta elas sealsamas karavaniplatsi kõrval ja seal oli hoovi peale tallatud nagu erinevad rehvid, mida ta siis müüb, noh nagu ikka teelolijad läheb vaja, viskasin ka pilgu peale käru rehvi vaja leidsimegi õige mõõdu ja tegime kaupa, väetaks 50 dollarit olija ja läksime kohalikku tanklasse, et siis nagu rehv endale käru alla panna. Ja see, see, see remonditöökoja omanik oli, et kust saite selle rehvi, vaatame lihtsalt altkulmu, me olime nagu mingi ratastoolitüübi käest, ostsime sealt sõltuaalivoodrustest, mis värk on? Aa, ei midagi, me olime nagu, mis mõttes, et nagu räägi välja, et mis värk on? I ma viskasin selle enda prügikonteineri kõrvale üleeile nagu sealt läks ta kaduma, et ilmselt nüüd ma tean, kuhu ta läks, vaata. Et selgus, et sedasama sama ratastel oli nagu ärikas tegelikult süstemaatiliselt seal seal nagu prügikasti kõrval neid mingeid vanu vanu juppe varastamas ja siis on nagu äritseb neid edasi. Aga lõpuks tuli välja, et see on üldse mingi aiakäru rehv, seda ei saagi nagu alla panna. Siis me läksime nagu suht pool vihastena tagasi sinna karavanipark ja seda nagu tagastada enda ostetud kaupa ja siis me leidsimegi, see tüüp oli juba sõpradel olid õlled ees, istus selle ümber laua, elu lill, viskasime selle käru rattad alla, siin laua peal, ütlesin, et sorry, et et ei sobi veel, et ta raha tagasi meeldiks, näost natuke punaseks andis, andis kilpi tagasi ja selles suhtes ei olnud nagu mingit probleemi, aga, aga jah, siukene pull tegelane tahtis koorida. Reisil tuleb koolirahaga ikka vahel. Et, et jah. Kuule, aga jah, muidu ma mõtlesin, et võtame siin korraks jälle hingetõmbepausi ja kasutan võimalust ja mängin tänases saates ühe või kaks laulu maailma kõige legendaarsemaid Rõudma huvist milleks on muidugi Dennis Hopper ja Peter Fonda 1969. aasta isi Raider. Kuid kui kuulsamaid lugusi sealt Stepan Mursi poolitab, ei valda ja nii edasi on oleme siin varasemates saadetes ehk ka mänginud, siis, siis tänases saates mängime veidi veidi vähem tuntud või võib-olla suisa unustatud laule selle filmi soundtrack'il. Kuid mis sellegipoolest viivad mõtte Ameerika või siis antud juhul Austraalia avarustele uitama. Okei lähme siit edasi, Toomas, läheme ja kuhu, see, kuhu see treppis kõrbetee koos ratastooli, bandiitide käru, kukkuvate numbrite ja katkiste rehvidega meid lõpuks välja viib. No ühesõnaga, ega me siin hakkamegi vaiksed jõudnud meie meie lõppsiht sihtpaika, kus või tähendab milleks oli siis tarbin, et. Ta oli mootor, sest ei, ei lähe enam ka meelega hakkavad tulema sihukeseid, kahemeetrised, sipelgapesad sul tee äärde ilmuma ja, ja ja, ja sealt peagi paistabki niisugune Tartu suurune linnakene nimega Darwin suure sinise mere. Ja seal oli teil siis plaan pikemaks ankrusse või vastupidi, mitte ankrusse jäädavaid. Stankur, ankur ankur üles tõmmata. Nojah, kuna seal oli nagu ikkagi sealt Ta pidi Vahur lõbuks lennuki peale minema, siis meil oli jah, sihuke plaaniate, teeme sihukese lõpu lõpuspurdi, võtame endale viimase kämpaga aja ja siis vaatame, mis me, mis me selle järgi jäänud, ma ei mäleta, kas nad laev oli teha saama. Ja, ja seal oligi niimoodi, et et kui me alguses rääkisime sellest, et milleks paati, et katki, siis tegelikult lõplikult kordama saimegi selle alles uuesti Tarminis. Ja, ja selle ühel päeval paat oli korras, läksime suure mere peale omal käel. Mis, mis on omaette äge stoori selles suhtes, et et me ei ole üldse rääkinud Austraalia tõusude ja mõõnadega, mis on omaette fenomen nagu, kui kui kuulajale käinud mere ääres, kus nagu tõus-mõõn on neli-viis vahest kuus meetrit siis seda nagu tegelikult üpris raske ette kirjeldada või ette kujutada, sest nagu me ise ka nagu alguses mõtlesime, et me saame sellest aru, et nagu vesi reaalselt kõigub ühes kohas neli, viis meetrit, aga nagu, kui sa reastas koha peal olla, et siis nagu see on ikkagi seal. Noh, sellest ei saa nagu sa ei saa aru sellest. Ja, ja siis oligi, me saime seal paadi korda, läksime sealt mingisugusest avalikust paadis lipist mere peale. Veetsime juubel pika-pika päeva sihukese 40 kraadise päikese käes ja ja tagasi tulles avastame, et nagu meil nagu orientiiri, teaduse mingisugune mass, mis meil seal oli nagu sõidame tagasi, vaatan, et nagu pagan, sadam peaks nagu siit veel kaks kilt edasi enam-vähem olema ja juba hakkab vesi hakkab jääma sihukeseks nagu madalaks ja puristamisele edasi. Lõpuks jõudsime kihki sadamasse nagu enam-vähem välja. Ja tuligi välja, et mõõnakoht oli, vesi oli reast kolm meetrit kukkunud ja, ja nagu see koht, kus paadi sisse lasime, täiesti kuiv, täiesti kuiv nagu ühesõnaga, nii kui olla saab. Ja noh, meil oli variant, kas me siis ootame seal nagu seda teist tõusma, mis oleks mingisuguse nelja tunni pärast või viie tunni pärast, ilmselt ei jõudnud, või siis, või siis see, et sõidame nii kaugele välja, kui saame, hüppa Vahuriga sinna krokodillide täis muda sisse jukerdama ja veame selle paadi kaldale. Ja siis noh, lõpus. Me lugesime, tegime selle viimast varianti kohalikele, istusid seal Kaibel, vaatasid, elasid kaasa meile ja seal otsisid ideega kuskilt mingit krokodilliliigi, see oli päris põnev isenesest. Ja, ja meil õnnestus saada selle päeva jooksul üks väike hai, kui ma nüüd meil kui nüüd meenutan seda ja sellest samast haist me tegimegi. Me tegime õhtul burgereid. Mul on lihtsalt seal, mul tuli meelde, et mul on see kodulehel kuskil kirjas, et me tegime lõkkeplatsil päeval püütud haigalast burgereid ja siis mõtlesime sellele reisile tagasi. Sedasama reisi peal me saimegi slaigala. Kuidas maitseb haiburger? Halb on? Sellepärast, et hiljem saime teada, on kaks suurt jama. Üks jama on see, et hall Hayden on parasiidid väga tihti. Miks, nagu kohalikud absoluutselt haikala ise ja teine asi on see, et hai eritab kõike, kõik mürgid ja kogu muu jama, mis sul vaja, lähe naha kaudu välja. Ehk ehk nagunii-öelda kõik, kõik Mihhail seedimist üle, kõik läheb naha kaudu mõtteliselt välja vedelikku nii-öelda sisse, et et see liha ei ole, aga maitsed on sihuke mõrkjas halb, halb, ühesõnaga milline kala seevastu on kõige maitsvam Austraalias. Austraalia vägal legendaarne kala on parlamendi, mis on, mis on valge lihaga niisugune ülimaitsev mõnus kala. Mis me sealt sõime. Ega sa ei tulegi ette kõige nagu paremat ja kõige halvemas rohkem mul tuleb meelde see, et kui me võtsime krokodilli burgereid root-house'is kuskil kuskil teede armanisse nagu noh, reast ongi, sul on mingi nagu meil 90-l Spursi putkad välja prinditud lehe tee ääre siis seal lehel need nagu mingisugune täitsa samad täitsa tavaline lugu, et sa võtad krokodilliburgerisse, naersime, et me sõime krokodilli ennem kui krokodill Meitsi. Okei, kas sport, kalapüük muidu tihti endast ka niimoodi, et püüad kala välja ja pilti ja musi tšau ja vette tagasi, jah, see on nagu ütleme 95 protsenti, see käib nii Austraalias. Et lihtsalt siis see viis protsenti, millal sa koju sul õhtul grilli peale, et, et noh õnneks on nagu kohalikud ülimõistad, et et keegi ei püüa üle, keegi ei lähe hulluks peast, et piirangud on tegelikult samamoodi, mis, mis ei luba sul paadi peale rohkem mingeid teatud liike kalu omada ja nii edasi, et et, et jah, tuuakse siia kaks-kolm kala koju. Okei, ja üldiselt noh, ma saan aru, et selle paadiload saad ühe päevaga saad kätte. Enam-vähem ikkagi siit sealt seda paati sisse-välja tõmmata, et mereseltsid Austraalia mereriik, et Ma ei oskand midagi välja tuua, võib-olla noh, kui võid nii küsida, et mida võiks näiteks öelda Eesti kohta öeldakse, et mereriik, aga pikalt suletud olnud, et meil siin nüüd alles õppima ja kuidas siin avada merele, kuidas merel käituda ja kuidas, mismoodi ja nii edasi. Et mida võiks näiteks Eesti õppida sellest, mismoodi Austraalia ma ei tea, süsteemid on seoses paadipaatide merele minekuga nii edasi kalapüügiga. Ma ei oska sulle niimoodi öelda, aga nagu seda on küll näha, et inimeste nagu kultuuris, et et Eestist siukest nagu ütleme just puhkusevormis merele minekut on vähe, et nagu olgugi on see, et meil on nagu meri siinsamas Peipsil on Emajõgi, meil on ainult veekogusid, kus võiks nagu nädalavahetuseks minna ja nagu niisama chillida ja sõita on palju, siis eestlastel ei ole see kuidagi nagu nii nii veres ja nii tavaline ja, ja nii levinud, kui võiks olla, et austraallased kasutavad enda nagu selles suhtes rannikuäärset elu ülihästi ära, et salongi reede õhtul kellelegi paati, et mere peale õlled kuuleris mingi võiku kaasa minnakse tšillima, minnakse kallale, et et ma arvan, et seda võiks nagu eestlased õppida. Meil on see meri võiks sellega muidugi pihta hakatud, lihtsalt lihtsalt omaks lõbuks. Kool võtame siit viimase lühikese muusikapausi, sellepärast et ühe väga mõnusa laulu oled sa välja pallinud, mille olemasolust ma tuleb tunnistada, ei olnud ennem teadlik. Ja selle laulu esitaja on hävimat Clintok. Lugu kannab nimede big rokkbändi. Mountin lugu maast, kus politseinikel on puujalad, buldogi hambad on kummist ja kanad munevad keedetud mune. Laul, muide, on aastast 1928 ja selle esitaja elas aastatel 1882 kuni 1957, nii et selline rariteet on sulle endale ka midagi. Kui keegi tahab vaadata, sellel videol on või sellel lool on tehtud ülilahe video taustaks, nii et otsa kirjutab, et see on lihtsalt täielik rändurite lugu, nii et lihtsalt nautige ehk istu. Vot selline siis väike stoori, kõledad mõned minutid, mis meil veel saadet jäänud on, Toomas, ma saan aru, et nii-öelda päriselt suured poisid jäid ikkagi del õnge otsa reisi lõpus. No ja me ikkagi andsime tõele au viimastel päevadel, et ega me omal käel neid suuri elukaid kätte ei saa ja me tegelikult võtsime ka kohaliku kalas tšarter, kohalikud kunnikas meid nagu viisid merele ja näitasid, mismoodi tegelikult käib ja kus, kuidas nagu tegelikult püüdma peab. Kuidas peab, Sa pead kohti teadma, sul peab õige varustus olema ja, ja noh, need mehed on päevast päeva vee peal, neil Vena meestel on õiged kohad õiged riistad kaasas ja nagu seal reas giid oli, niimoodi tollisime makrelli. No eks ta Blatteri Pealtnägijaga ütles, et oi, nüüd kolm, kaks, üks tuleb kõik, kõigil kolmel gara korraga ja täpselt niimoodi oligi, et noh, pead ikkagi lõpuks usaldama neid mehi, kes, kes seda teeks, teevad. Aga jah, lõpuks me püüdsime baromandid. Siis tegime Põhjaka püüki mingeid suuri Tšufiš, neidsamu makrell, pull Sharke nagu viimane päev, mis 10 tundi, veebruaril saime kõvasti rohkem kala, kui omal käel seal riigi müütates isegi nägin, et see oli kihvt. Ja siis ühel hetkel tekkiski, et et miks mitte sellist seiklust korrata ja miks mitte siia veel inimesi viia ja, ja, ja nii sündis siis Trevalifishing või Drewally kalastusseiklus nii-öelda reisi ette võtta. Nojah, selles suhtes, et nagu mõte hakkas ka erinevates oma 2016, kui ma juba ausis olime, aga ja 2019 alguses ka tähendab 28 teiste lõpus sai siis nii-öelda Eesti see asi käima lükatud ja nüüd me nüüd ootate oma võimalust ootama ja nii-öelda seda rohelist tuld, kuna saab minna Austraaliasse, et, et jah, me pidime oktoober juba tegelikult minema esimese satsiga, nagu nagu me teame, siis see ei ole hetkel võimalik, niiet lükkasin järgmise aasta oktoobris selle asjale minekut. Okei, nii et igal juhul kõik need sinu blogipostitused tripikirjeldused, videod ja nii edasi on kordades korrelaat, Revalligišing poee Revalli tuleb sellest, et see on ka üks kala, Sangi Jountry valli on nagu see number üks portkala, keda, keda nii-öelda Toobal maailma käib mere järve taga ja see on omaette avadestori. Okei. Kuule, aitäh sulle, Toomas, kehtiva oli lõbus, mõnus, et vedasid meid niimoodi. Tamiili pidi lint suunurgast tilklemas läbi Austraalia. Ma ei tea, võtame võimaluse, tervitame kõiki võrk Holiday viisaga praegu Austraalias olevaid eestlasi absoluutselt või noh, minu pärast olge seal või mingi muu viisaga või üldse ilma viisata illegaalselt ice tervitame. Aitäh, kallis raadiokuulaja, et hoidsid oma kõrva lahti rännusaatele reispass. Alati järelkuulatav raadio kahe kodulehel ning igas podcasti programmis. Ja nüüd ka raadio kahe eetris teisipäeva keskööl. Stuudios oli külas Toomas Pärna maa, mina olen Ivo Tšetõrkiniga. Lõpetuseks mängime siis veel ühtelugu isi Raider firmist, itsol, Rait maa, Roger maid kunni esituses, aga Bob Dylani loomingust ja ega muud kui kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
