Ei tea, iial, jookseb alla mööda külge, on tares veel. Siililegi selge. Irel lapsid, mina olen mõnus on, teate, kus ma nüüd olen? Ma olen sellises kohas, kus ma pole mitte mitte kunagi olnud. Ma olen loodusmuuseumis kolmandal korrusel majandusele esimesel korrusel nii palju käinud sinna jäänudki, sest seal on alati nii palju huvitavad, on küll dinosauruseid, küll roomajaid, aga täna ma mõtlesin, ma tulen siia üles ja vaata, mis siin kolmandal korrusel uitavad, Don. Ja giid on ka juurde tulnud. Tere vedere. Teie lapsed, olete kindlasti temaga tuttavad tandile fotodest rääkinud ja onu Tiit Hunt ju teate kyll. Nüüd on veel kord, tere, ütle lastele ka. Tere, tere. Tere. Tere. Lapsed siis ma vaatan, et siin on igasuguseid loomi ja linde, selliseid suuri kirju ja loomade aasta täitsa koba. Kohutavalt külm oli õues, kui ma siia tulin. Kuidas loomad niimoodi hakkama saavad metsas, sest minul on isegi siin linna küll mullaga metsa seest veel külmem ju. No näiteks, kui me seda loomade aastat seal vaatame, siis me näeme, et metskits näiteks, et tal oleks kergem talvest üle saada, sest nad on külmal ajal suuremates karjades. Kui on palju lund, siis neil on kergem liikuda metsas ja ja nad saavad kergemini toitu kätte, kaabivad seal kõik koos kaabivate, siis saavad seal sammalt rohtu ja muidugi talvel ju loomadel tuleb talvekarv, mis on tunduvalt paksem kui suvel. See aitab neil ka külmaga võidelda ja siin on väga huvitav selline tabloo, kus on 12 kuud ja 10 looma ja esimene põder jaanuaris, mis ta hakkab oma sarvi otsima või osad põdrad on juba jaanuariks saanud oma sarved, noh, ütleme maha joostud maha. Aga tegelikult on asi niimoodi, et iga aasta sügisel talve alguses heidab oma sarved maha, et, et kasvatada uued sarved. Kas uued, tugevamad, ilusamad, millised uued on suuremad ja uhkemad ja mina ise olen näinud 12, haruga, sarvi ma usun, et eriti palju suuremaks ei kasva. Seal kasvavad siis nagu arudesse või kasvavat suurusesse. Mingil määral arvestatakse see päris nii ei ole, aga, aga enam-vähem saab umbes looma vanust arvestada selle järgi mitu sarvel seda pulka seal on põder, mis mees tal on? Üks kaks on ühel on kolm ja teisel kolm kokku siis kuus, kuue aastane põder, eks seda võetakse ühe sarve järgi. Siin on tal kolm haru, seal võiks ju olla nelja aastane, aga, aga väga vanadel põtradele hakkavad jälle sarved teisipidi nagu taandarenema, nii et, et see ei ole päris nii, et vaatad, loed põdrasarve need pulgad ära, et siis saad kindlalt teada, kui vanas Põderon põdev ajab oma sarved maha. Kas seal umbes selline, kui näiteks väike laps võtab oma hamba ära nagu sisse piimasarved? Ei ole see niimoodi, sest lapsel tulevad piimahambad üks korda elus suust ära ja tulevad päris hambad jäävad eluks ajaks suhu. Niikaua kui nad ära muidugi kukuvad, katki lähevad, aga põder vahetab oma sarvi iga aasta aprillis. Mai alguses on juba põdral uued sarved peas see paari kuuga, sest tulevad uued sarved, väga tubli kasvataja, siis ma vaatan teisi loomi veel, kitsed on karjakesi talvel, metssead on ka. Ja metssead liiguvad ka tavaliselt niimoodi, et mets ja eelmise aasta pojad on vanadega koos ja vahest nad moodustavad suuremaid, karjusid jällegi, neil on hea liikuda lumes ja hea toitu otsida, sest et ega Need toidu kohtiv häid toidukohti ei olegi nii palju metsas alati võtta. Talvel külma ilmaga helistasin veel, on siin karu, tan oma poegadega seal Euroopas või, ja emakaru on ilusasti koopas praegu ja vaevalt et ta nüüd need karujõmm niimoodi ühe käevangus ja teise käevangus hoiab, nagu siin pildi peal on, aga jah, emakarul on praegu pojad, märtsis tulevad vaatama esimest korda siis pisikesed pojad välja, et niisuguse maailm välja näeb. Juulis on juba need pojad nii suureks kasvanud, nii suureks kasvavad jõudsasti väiksed pojad ja nii siis ta hunt, mina otsan veebruaris, see tähendab seda, et veebruaris siis huntidel jooksuaeg paaritumise aeg, siis et siis pojad tuleksid aprilli lõpus, mai alguses. Siin on niimoodi, et jaanuaris on päris mitu tühja valget kohta nagu rebasel ilvesel ja mägral nugi selle kähriku. Kas neid ei olegi siis üldse jaanuarikuus? Küllap nad ikka kuskil olemas on erilisi sündmusi juhtulebasele seal jaanuarikuu sees ja kährikud mägral rebane ja ilves, eks nad lihtsalt otsivad oma toitu kuskil metsas või põllu peal ja kährikkoer magab sel ajal oma väikeses urus muidugi kährikutena selline komme, et ta käib vahepeal talvel ka külma ilmaga koopasuu lähedal õhku hingamas värsket õhku ja lebab seal mõnda aega, et siis jälle tagasi minna, aga üldiselt ta magab sel ajal. Ja Mägraga niisamuti. Mäger magab ka jaanuarikuu sees ja metsnugis jaanuarikuu siis on nagu, ütleme nagu ilves või rebanegi käib, otsib omale süüa, vaatab, kus, mida saab hamba alla, metsnugis on kärplane ja temal on ka niuke latentsus perioode siis nagu ei ole siia ära märgitud, täpselt kuna see elukaaslase otsimise aeg on. Lõpuks lasin jänesed silkavad küll terve aasta läbi ringi. Küllap nad silkavad viht paarilist otsivad nad veebruaris, märtsis ja aprillis juba oli boiks, tuleb sinna. Selle iga kuu tuleb üks siin on, ma vaatan, aprillis on üks mais-juunis, oli juba meid mitu trobikond on neid lapsinil. Nojaa, see on nii, et noh, kindlasti lapsed on kuulnud, võib-olla märtsijänesest märtsis lumega juba tulevad siis esimesed pojad, noh, oleneb jällegi, kui külma aasta on olnud, kui külm talv on olnud, aga mõnikord jänes ooperis mitu korda poegi aastas kaks korda kindlasti meie oludes. Ahaa, väga tähtis ja väga huvitav tabel. Ma ei tea, kas täit ülevaadet meie jutust sain nii et iga laps päev vist ise tulema ja saab vaadata, missugused pildid see on, väga huvitav, ilus tabel on. Lähme vaatame edasi, mis siin kolmandal korrusel veel on, no milleks siis üldse siin on näiteks must-toonekurg kaelustuvisabatihane näiteks pandud kokku, see on sellepärast, et see tekitab neis tunde, et me oleme kuskil madalsoometsas. Et need, need taimed, mis siin on näiteks seened ja seened ja need on sellest metsatüübist pärit. Taimedest on siin ümarlehine, Uiboleht soosi ussilillubaleht ja oi, siin on veel hundipaju ja Kask, joogasin kaskija. Istan ka vana mänd. Teises metsas on juba rabame madalsoomets ja nüüd on rabamets männilane, sammal, kabja tegelikult see päris sammal ei olegi, et saan ainult samblik. Päris sammalan, näiteks sild turbasamblatükikesi, mida rabast võib leida sansammal mustikas. Mustikad punakata lehtedega mustikas kaamerlikud, sügisene rabamets, mustikal tõmbavad sügisel lehed punaseks, alguses on rohelised. Ja eks ajapikku tõmbavad muuseumieksponaadid ka punaseks, mõnikord bet üldse vitriine teha, näiteks sellest, kus me praegu oleme puisniidu juures, siin on mitmed taimed ja mitmed linnutopised ja ja need nagu ise siia kohale ei lenda, need linnud, need peab ikka tooma kuskilt või kellelegi maadest kogudes, siis hankima nii et sõjavõtab päris palju vaeva ja töödetritriini kujundada. Ja botaanikud korjavad taimi ja teevad nendest herbaariumi. Kumb mõnel linnul on näiteks mingisugune õnnetus juhtunud, et, et ta on kuskil auto alla jäänud või traatidesse kinni, siis tuuakse vahest meile need linnud ja siis meie topisemeister kaaviku meister teeb sellest topise, et läheks siis inimestele näha, admiseks lind välja näeb. Eks siin ole väga palju võimalusi, vaadates neid kaavikute kaarte, näiteks üks lind oli ostetud, see oli küll eelmisel sajandil, aga ostetud kuskilt Peterburi turu pealt ja ma arvan, et see põder on siin jahimeeste saagiks langenud, nii et väga mitmet moodi satuvad nad neile siia. Linnud ja loomad, haruldased linnud on siin esindatud, nii et mida tavaliselt sinna looduses, kui sa lähed, sa veidi näegi. Ei, siin on üks hästi värvikirev siniraag, tema on meil väga haruldaseks jäänud ja minul õnnestus teda küll, viimati näha vist 89. aastal Kahala järve lähistel kahte lindu, rohkem sarnanev troopika või siis kuskil džunglites selliste lindudega, ta on hästi värvikirev, küll seal täitsa ehtsad linnud, kui ehtsad värvid on siin kõik, muidugi raamatus, mõnikord lähevad värvid sassi ja, aga nii, et see on väga tore koht küll, et saada teada loodusest rohkem nendest lindudest, loomadest, aga lähme saali ka, siin on teine suur Saalungawell. Ere. Mina olen lasteraadios, mõnus on siilipoisi sõber, tean, mis sa teed siin. Vaatan, mida sa vaatad. No kas sa oled leidnud endale mõne toreda loomaga kaup, mis su nimi on maatil, sulle meeldib see näitus oma sõpradele ka, ütled, et robusijad näitust vaatama ja ekskotis ka mõni loom koer, suur koer ja väikega kaks koera. Ei tea, Watson, teine. Ants karvane krants, vaata kui tore, sina hoiad loomia roodia, vaata kui ja ei tee nii, jajah. Ta peidab oma kunn ära aetud üles otsida, et suurem käkenza. Eks ta õige ole küll, väike võib alati rohkem muretsema toidu järsku suur põtra vaatab mees põtrade juurest, tulime teist saali. Aitäh sulle, Martti. Oi, siin saalis juba talv, nirk talvel nii väike, ehk siis väikse oksarao varjusanda. Kuidas ta nii tillukene, kuidas ta talvel hakkama saab üldse, tema saab väga hästi vist hakkama, tema talvel tõepoolest ei, ei maga talveund nagu mõni teine loomakene ja ja tema on ka kärplane, tema on maailma kõige väiksem kiskja üldse kiskjad, nii armas loomaga. Ja tema on võimeline, kui ta nalja annan murdma, isegi endast suuremaid loomi. Kas oo, aga kui ta nii väike on ja lumi on sügamis lume all või, või lume peal või kuidas ta seal? Ehk siis, kui lumi on kõvasid lume peal ja igat moodi, kuidas parasjagu ilm on, kõrvaransid Kärt väikekiskja ja pruss erinevustele kärbija nirgylal. Kärp on natukene suurem kui nirk ja kärbil, sabaots on must, aga nirgilon täiesti valge ja sellega saaks vahetada, teha, kui kuskil üle tee jookseb või, või majakivide vahel seal loomakene ei tea, kumb ta täpselt on, kas nirk, kui kärbsis seda saab otsustada selle saba järgi, kärbilon mustsabaots, aga talvel läheb ka kärp valgeks, jänes läheb ka valgeks. Kas temaga kiskja? Ei jänese ei ole kiskja, jänese näriline, aga siis metsjänes läheb talvel tõepoolest valgeks, kevadel siis jälle uuesti suvekarvakese veel niimoodi vahetab kasukatet, lumevärvi läheb talveks kas ainult siis nirk ja jänes jah, ega kontrast eriti rohkem ei ole, aga aga üldiselt ju kõik loomad vahetavad omal ikkagi noh, lihtsalt karva. Talvel nad natuke heledamad, kui suvel onud kihid, aga mis siin veelgi sellist huvitavat on, millest tahaks mulle rääkida, sest mina ei oska enam küsida, sest minu jaoks on siin nii palju huvitavate toredat, et noh, me oleme siin ju Palumetsa vitriini juures ja vaatame siis, mis siin paistab. Siin on üks hästi suur, hästi suur lind, üks kanaline, seda kutsutakse metsiseks ja isametsis on hästi uhke ja vägeva sabaga ja emametsis on siis natuke tagasihoidlikum ja varsti hakkavad need meid siis, et siis valmistuma kevadiseks. Mänguks metsistel on selline komme, et nad kevadel mängivad. Mina mängin ka pilli, kas nemad on sellised muusikud? No mõneti nad on muusikud, ka metsisekukk teeb näiteks sellist häält. Saunas. Umbes niimoodi umbes aga eks see ole nagu kõikidel loomadel otsitakse kevade poole omale elukaaslast ja siis nendel lindudel käib siis nagu läbi mängu läbi laulu läbi võitluse kevadised laulmine ja vanaste metsisemängud, kui metsasid hästi palju oli, siis need olid päris suured, seal oli päris palju metsise Kuki koos, aga nüüd on need siis arvukus nagu väiksemaks jäänud. Sedavõrd, siis on need mängud ka väiksemad. Siin on üks selline naljakas lind, männikäbilind, ma polseiskareiutuks suure suure elu, raisakotka noka, ei, ta ei ole üldse kotkas, ta männikäbilind, nagu seal kirjas on, aga naq on nokk on tal selle vägev, sest et tal on vaja tugevat noka käbi seest seemnete kättesaamiseks. Ega kui tal oleks nokk, nagu siin all on metsvindile pisikene ja õbluke, siis ta ei saaks selle käbiga mitte midagi teha. Nii nagu on näiteks musträhn, temal on ka sihukene hästi vägev noks, tema peab sellega ka koristama ja otsima omale putukaid seal puu seest puulauke sisse tegema olnud veel üks huvitav lill, öösorr, sarataoline öösorr on huvitav Lindetama paga soriseb öösel, kus metsas teda on siis keebiks. Öösorr on üks huvitav linn selles mõttes, et tema kui tavaliselt sinna vaatame, kuidas hoburästas või varblane või metsvint või mõni teine tuntum lind puuoksa peale istub, siis ta istub selle puuoksaga risti. Aga öösorr istub puuoksa peal pikuti. On selline kumme? Oi, siin on need linnaloomad, on siia pandud oravad ja siin on kaks oravate, nad mitte ainult linnas ei ela näiteks Kadrioru pargis. Nad elavad ikka päris looduses ka ilusas looduses näinud üldse neid ainult linnas. Ja looduses on nad üsna arglikud ja neid on väga raske sellepärast näha, sest linnasõnade inimesega harjunud, aga kuskil metsa sees näevad inimeste harva ja siis nad põgenevad ära teisel pool või kiskelised vist, need on küll sellise kavala ja kurja pilguga ja ilves on Seiu ainus kaslaste sugukonna esindaja Eesti metsad. Päike on küll nagu kassipoeg, tugev loom on vist ilves eesti metsadest osavamaid vähemalt. Aga kindlasti on ta väga osav loom. Tugevandaga rebasepojad, Eesti metsade suurimad linnud ka merikotkas, kanakull madukotkas nii laiali tiivad ajanud, et kas tema saab Madosisest täpselt väga haruldane lind Eestimaal, tema toitub suuresti madudest, nemad on sellised, lendavad hästi kõrgele, Sist ajavad tiivad laiali ja hakkad vaikselt alla liuglema. Täpselt selline ongi nende lennustiil, aga kõige tavalisem Holla, mida. Kui ta kotkast näinud on, kulli näinud on, siis on kiire viu kindlasti, see on meil kõige tavalisem lind. Küll siin on ka, et on looduskaitse all, rulliline. Asjal on edasi on veel, lähed, kakulised on need veebruarikuu seas, hakkavad kakud häälitsema, siis on paras minna metsa ja kuulama, kuidas kakud huikavad. Vahest uurali kaku kuuldaja, kodugakkuja, kõrvukas ratsu ja siis meil selline nii lame nägu on hästi-hästi suur, selline nagu vastu seina oleks kukkunud. Suured üllatunud kogu aeg on silmad. Nemad on öise eluviisiga ja sellepärast on vägevad suured silmad ja nende sulestik on ka natuke erinev kui päevalindudel. Nad peavad oma saagijahil olles hääletult lendama, et saak eest ära jookse. Ma vaatan, et aeg on nii palju läinud, et meie saat hakkab juba ära lõppema ja aga nii paljusi, asju meil vaatamata lapsed, et kui teie vaata veel rohkem näha, meie täna nägime, siis ruttu-ruttu siia loodusmuuseumisse. Triloobiit imena putukaid, kalu, kes oli väga mälu, muutub kant herbaariumi tonni ja voola kondile. Ja kõigel sellel kummaline nimi on, et hundid põld säilikuteks nimetatud, imeline ja töötaksin spetsialist Taxi permis ja asjadel, mis väljas, milleks exposed? Sifoon, seenenäitus, sügisel on vana traditsioon, mis põnev paik, see on siis kus või kes või, või kas see oli loodusmuuseum. Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge.
