Tere õhtust, head vaatajad. Eesti koolid kasutavad koroonaviiruse ennetamiseks väga  erinevaid meetmeid. Mõned lapsevanemad kritiseerivad ülereageerimist  ja mõned jätaksid lapsed meeleldi koju. Kas koolid vajaksid pigem karmimaid käsuliine  või rohkem vabadust ja kuidas selles olukorras tagada parim haridus. Esimene stuudio alustab. Haridusminister Mailis Reps, tere tulemast saatesse. Kohe läheme koolide juurde, aga paar sõna olukorrast riigis,  täna niisiis 36 uut juhtumit ja tegelikult näitaja poolest  oleme sisuliselt kevades tagasi küsimus,  mida kõige rohkem inimesed küsivad ja kuna täna on  ka valitsus koroonateemasid arutanud, siis kas me ikkagi  lõpuks jõuame suurte, ulatuslike ja Eestit lukku panevate piirangute? Nii kaua kui vähegi võimalik, kindlasti mitte,  sest me oleme oluliselt targemad, me oleme  ka võimekamad näiteks meditsiinisüsteemis,  sest väga suures osas need piirangud kevadel oli  ka sellepärast, et hoida ära neid katastroof,  mida me nägime Itaalias või Hispaanias, kus nakkus jõudis  meditsiinisüsteemi ja meditsiinisüsteemis hakkasid tekkima. No ütleme, haiguskolded seal ja nende inimeste hulgas,  kus see oli selgelt surmaga lõppev. Nii et ütleme, haiglate puhta hoidmine, meditsiinisüsteemi  võimekuse hoidmine oli kevadel üks, üks kõige olulisemaid  esimesi eesmärke. Ja, ja selles osas on, on palju-palju tarkust rohkem,  ma saan aru, et neid vestlusi siin tuleb. Eks meditsiini pool saab ka seda näidata,  mida siis selleks on tehtud. Aga teine põhjus on ka see, et me oskame haiguskoldeid palju  palju kiiremini tabada ja, ja neid ülevaateid,  kuidas terviseamet koos politseiametiga tõesti suudab  inimesi lokaalselt kontakti täpsusega paika panna. Ja need, ütleme siis, kastid, kuidas kolded liiguvad,  on, on, on minu meelest suurepärane töö. See annab jälle lootust. Terviseamet ütleb, et järgnevad nädalad on viiruse leviku  suhtes kriitilised. Valitsus kutsus tänases avalduses üles inimesi pingutama,  et ma lihtsalt küsin sedasama esimest küsimust,  aga teistmoodi. Kas selliste pehmete avalduste aeg tegelikult ei ole juba möödas? Veel ei ole ja põhjus on kahelt poolt, esiteks nagu ma ütlesin,  me oleme võimekamad ja targemad ja teine on  ka see, et inimeste hirm sulgemise ees on väga suur. Kevades on meil väga palju positiivset ja väga palju  positiivset õppida, kuidas me saime hakkama ja,  ja kuidas kõige hullem sai ära hoitud, sest eesmärk oli ju  inimeste elusid hoida. Aga, aga on ta siis haridussüsteem, on ta sotsiaalsüsteem,  on inimeste töökohad, majandus, töökohtade kadu,  50000 töötut, kõik need sektorid, kes tõesti on väga-väga  keerulises olukorras, no turismist on palju räägitud,  aga see on väga-väga palju laiem logistikas ekspordis igal  pool mujal. Et mida kaua me suudame oma ühiskonda hoida normaalsuse  piiri peal ja kui see tõesti tähendab seda,  et jätame ära oma suuremad peod, jätame ära õhtused sündmused,  kus võib-olla ei ole paratamatu teha teatud asju aga see ei tähenda,  et me oleme nüüd täiesti piirangute sees,  et väga palju asju saab ikkagi teha või võtame näiteks  ka jõuluüritused? No teeme nad veidi väiksemini, näiteks meie ministeeriumis  oleme täiesti selgelt oma allasutustega otsustanud,  et inimesed, need, kellel on niikuinii omavahel kontaktid,  näiteks osakondade või, või teatud teemade piires ikka saab  kenasid üritusi teha, aga lihtsalt me ei tee selliseid suure  suuri tuhandesi üritusi. Selge pilt, aga läheme siis välja reklaamitud teema juurde,  tänasest on siis Sillamäe gümnaasium, juhul kui keegi peaks teadma,  seal on siis 267 õpilast distantsõppel, kuna kahel õpilasel  tuvastati koroona viirus. Mailis Reps, kuidas see otsus, mida koolijuhid langetasid,  läheb kokku selle jutuga, et me nüüd koole ei sulge? Jah, see läheb väga hästi kokku kahel põhjusel,  esimene on see, et me ei sulge neid ütleme väga-väga pikaks ajaks. Need on ajutised meetmed, need on ainult selleks perioodiks,  noh see ongi see kaks nädalat. Kui selleks ajaks ei tule uusi nakatumisi,  mis näiteks põhjustavad mingeid lisakontakti põhjuseid,  siis kahe nädala pärast jätkub koolitöö võimalikult  tavapäraselt ja teine on väga oluline ka see,  et vaadatakse piirkondlikult, et see, et näiteks Sillamäel  oli selline juhtum, ei tähenda, et näiteks ma ei tea,  Viljandimaal või, või Hiiumaal peaks nüüd koolisid sulgema,  et tõesti, see on lokaalne, tuleb vaadata neid piirkondi  ja kogu aeg jälgida seda, mida piirkondlik kriisikomisjon,  kus on nii politsei, terviseameti kui loomulikud hariduse  ja muud spetsialistid. Ma vaatasin koolijuht Arno Kaseniidu üks väga oluline  argument selle otsuse juures oli just see transport,  ühistransport, koolitransport, et kui sul sõidavad mitusada  last korraga nendes bussides sa ei suuda mitte midagi garaa. Jah, tõesti, koolid on, kiidan ka kindlasti,  Sillamäe on väga palju mõelnud seda, et neid ristkontakte  kooli sees oleks võimalikult vähe. Väga suur pahameel mõnedest lapsevanematelt on see,  et näiteks vahet tide ajal on lapsed ka kas oma koridori  piires mingis osas või lausa klassiruumis aga jälle  ristkontaktide vähesus. Aga tõesti, kui see transport on väga tihe  ja näiteks koolibuss toob mingi vanuserühma segamini teatud  kellaaegadel ja ei ole võimalik olnud hajutada algusaegu  siis võib paratamatult see endiselt tähendada,  et pigem läheb kogu kool kaheks nädalaks,  mis muidugi õppetöö mõttes on kindlasti kõige lihtsam  lahendus sest kõige keerulisemad lahendused on see,  kui sul on teatud aineõpetajad kodus teatud klassid kodus ja,  ja samal ajal siis sa pead töötama nii digitaalselt kui kontaktõppe,  see on kindlasti kõige keerulisem. Teine tänane uudis räägib Võru Kreutzwaldi koolist,  kes on siis homme e-õppepäeval, seal on siis kahtlus,  kaks lähikontaktsed. Ma saan aru, et sellise otsuse jaoks ei ole vaja Mailis  Repsile helistada, et piisab terviseametiga. Kui koolijuhil on südamerahuks vaja arutada,  on see siis ministriga, linnapeaga, kriisistaabiga,  siis selleks on inimesed kõik valmis, aga ta ise saab  selle otsuse loomulikult teha ja see pädevuse on täna olemas. Nüüd, kui kooli on vaja nüüd täielikult sulgeda,  siis see õigus on täna koheselt olemas terviseametil. Kõik ülejäänud otsused on ikkagi kaalutletud,  kus vaadatakse nii kohalikku olukorda ja seal on väga suur  osa koolijuhi usaldusel, sest me tegelikult peame teadma,  et hariduse kvaliteet ei, ei lange. No me kõik loeme lehti ja vaatame uudiseid ja,  ja väike erinevus on võrreldes kevadise lainega selles,  et tegelikult kriitikat ka haridusjuhtide suunas on  oluliselt rohkem. Klaarime siis selle ikkagi ära, et vaadatakse  haridusministri suunas ja küsitakse, et kus on need karmid käsulauad,  et miks te siis Mailis Reps ei saada neid käsulaudu laiali? Sellepärast, et ühtemoodi jah, aga kevadest tagasi tulles  siis väga suur osa koole võib-olla see ei jäänud niivõrd kõlama,  sest oli eriolukord, üleüldiselt olid liikumispiirangud. Tulid välja, me oleme ka siin vestelnud,  näiteks seesama Kihnu väga kiiresti tuli palvega,  aga et mul ei ole saarel ühtegi nakatunut,  palun laske meil edasi töötada tavaõppes  ja selliseid reageeringuid kohapealt, et kuulge,  minul siin piirkonnas on kõik nagu kontrolli all,  kas me võiksime vähemalt mõned korrad nädalas kohtuda? Aga ma toon teise näite, kui ikkagi Kesklinna gümnaasium  korraldab kolme klassiga ekskursiooni, mille tulemusena on  90 inimest karantiinis, et siis järsku neid käske on vaja. No meil on esiteks juriidilises mõttes, kui me nüüd läheme  puhtalt sellise, mis seaduses on lubatud  ja mis mitte siis haridusminister, kui ei ole eriolukord,  annabki meeldivaid soovitusi ja ma teen seda hea meelega  ja tõesti kinnitan, et ma usun, et no kümneid selliseid väga  mõnusaid vestluseid, kus koolijuht arutab  ja püüabki leida lahendusi, neid, neid on iga pea,  et iga päev või iga üle päeva, aga nüüd,  kui ei ole eriolukorda, siis tõesti on see otsustustasand  antud piirkondlikule kriisikomisjoni, kus on  nii terviseameti kui näiteks seesama transpordiküsimused. Kindlasti on väga oluline, et seal kohaliku haigla võimekust  vaadatakse ja kohaliku piirkondliku nakatumist,  nagu me teame, täna meil on piirkondadeks Tallinn  ja Ida-Virumaa ja seal on olukord hoopis teistsugune kui  täna näiteks võib-olla Põlvamaal või, või Võrumaal või,  või saartel. No üks üsna ulatuslik kriitika teema on olnud see,  et koolid pingutavad laste kojusaatmisega üle. Kui põhjendatud selline liigne agarus on  ja kui palju te seda tegelikult näinud olete? No ütleme nii, et eks seda ebalust võin ka mina  lapsevanemana vaadata, siis näiteks meie kool oli kohe  algusest peale, me oleme väga tiheda sellise paiknemisega  kool vanalinnas, kus tõesti väga-väga-väga lapsed on väga  väikeste ruutmeetritel tihedalt koos ja seal tuli koheselt otsus,  et umbes kolmandik on kogu aeg kodus, aga pigem püütakse  tagada see, et pooled õpilased on distantsõppel  ja need klassid ongi jagatud selliselt, et lapsed liiguvad  oma klassi ja paralleelklassi vahel ja iga teine klass  hoitakse siis kodus ka liigselt. Ta on nii põhjalikult läbi mõeldud, et ma julgen kiita,  et tõesti kooli kollektiiv kindlasti on siin veel,  eks ta Loksu el, see on alles ju esimene kuu,  aga ta on nii põhjalikult läbi mõeldud, et tõesti,  mida antakse distantsis siis lihtsalt nädalakavana,  mida antakse digitaalselt, mida tehakse Soomis,  mida tehakse Timsise, no tõesti on ta nagu läbi mõeldud,  et ma julgen öelda, et minu ebaalus lapsevanem on tagasi tõmmanud,  kui kool on selle rahulikult läbi mõelnud  ja hariduskvaliteedi mõttes antakse sinna vahele väga palju  neid aegu, kus laps saab ka individuaalselt abi küsida  siis ma usun, et hariduse kvaliteet on tagatud,  aga ülereageerimine pigem kriitika mõttes on tulnud teiselt  poolt ja see on see, et väike nohu, väike köha,  et kus on see haiguse piir, et see hirm haiguse ees on  tekitanud tõesti olukorra, et noh, Meil ju sügis nüüd algas. Et selline ninamärg lapsel on vist peaaegu meie kliimas pea  viis kuud, et, et kus on see piir haiguse  ja siis sellise ülereageerimise vahel. Ja aga on kirjutatud ka juhtumitest, kus näiteks laps naaseb  reisilt kolm päeva hiljem kehtestatakse selle riigi suhtes  karantiinikohustus ja kool ütleb, et vot nüüd jääd koju. Kui ta on meil nagu rahulikult koos läbi mõeldud,  et see, see on, see on väga tundlik teema,  sest kui me võtame näiteks suure kooli Sul on 1000 õpilast  1500 õpilast, siis see üllatavalt palju reisitakse  üllatavalt palju ja, ja, ja seal on tõesti see,  et koolijuhil või ütleme siis laiemalt koolijuhil koos  õppelajuhatajatega on see kohustus tagada kõigi kollektiivi  liikmete turvalisus ja seal ei ole võimalik hakata  koolijuhil hindama, kas see laps oli nüüd kokkupuutel,  kas see perekond käis, no näiteks väited,  et olin ainult oma perekonnas, ei liikunud kuskile mujale,  sa käisid lennujaamas mujal, et see kokkulepe,  et siis ollakse kaks nädalat kodus, on, on lihtsalt kõigi  turvalisuse osas. Ma saan aru lapsevanemate pahameelest, eriti kui on tegemist  väiksemate lastega, aga selline kokkulepe võiks olla midagi,  mida me kõik koos järgime ja siis sellised konfliktid ära jäävad. Kui ma õigesti aru sain, siis värsked käsulauad läksid täna  just koos uute suunistega nii terviseametilt kui ministeeriumilt,  et olid need siis karmimad, kui eel. Siia tuli juurde perearstide liit väga konstruktiivselt oma  mõtetega terviseametiga sai tõesti siin asju läbi täpsustatud. Olukord on tõesti ju augusti lõpust alates muutunud,  nakatumisnäitajad on, on tõusnud nii nagu te juba viitasite  sellise varakevadisele perioodi aega. Õnneks piirkondlikult on see üsna lokaalne. Tallinn on küll väga suur, aga ütleme, et ta on Tallinn,  Ida-Virumaa, et ta ei ole väga palju siia välja läinud,  et, et pigem täpsustab neid küsimusi, mida me oleme tagasi  saanud ja see on tegelikult need küsimused,  mida ma siin juba puudutasin, et lapse tervise küsimus,  kellel on siis õigus koju saata ja kas on lapsevanema  kaasatus nende otsuste puhul oluline või mitte. Ja tegelikult see sõnum on, et jah, lapsevanemat tuleb informeerida,  aga tuleb ka arvestada olukorda, kus lihtsalt  nii suure kollektiivi puhul see kaalutlusõigus on,  on lihtsalt kokkuleppeline. Ja lihtsalt, et see meie eelnev jutu nagu mõte oleks täiesti selge,  otsustus on ikkagi kooli juhtkonna käes. Otsustus on kooli juhtkonna käes, kuni ei ole piirkondlik  kriisikomisjon teinud nüüd väga tõsiseid  või näiteks eriolukord riigis kus loomulikult siin me  vestleme siin hoopis teises olukorras, siis tulevad need  käsulauad selgelt vabariigi valitsuselt ja haridusministrina  siis minult kuni selle piirini me usaldame kooli  ja kui on vaja, kordan veel kord üle, me oleme alati valmis  aitama konsulteerima ja seda me teeme tõesti kuiva ajaga,  kasvõi igapäevaselt. Muide, täiesti fenomenaalne, me oleme suure osa saatest ära rääkinud,  võib-olla kordagi rahast rääkinud, et nii osaline  distantsõpe kui, kui, siis täielik koduõpe,  kõik see tegelikult tõstab õpetajate koormust  ja tegelikult on päris valjuhäälselt küsitud,  et järsku tuleks ikka numbrid natuke korrigeerida,  et annate raha juurde või. Ma pean tunnistama, et viimastel nädalatel on uus liikumine,  ma ei tea, kas saatejuht on märganud, aga minule vähemalt  sotsiaalmeedia vahendusel seda väga palju pöördutakse,  lapsevanemad küsivad, et kui lapsed jäävad distantsõppele,  et kas nendele asendatakse siis õpetaja palk ka. Et see ei ole tegelikult isegi naljaka päris kurjalt kirjutatakse,  et kui te saadete lapsed mulle koju, siis ma tahaks  selle eest siis saada ka hüvitist. Nüüd õpetajate koha pealt ei kevadel see debatt,  kus me tõesti olime kõik kodus, oli pigem  selle ümber, et me ei vähendaks õpetajate palkasid  ja hariduses pidime põhjendama, miks ei saa siin teha nagu  selliseid ütleme nii jõulisi kokkuhoiu kohti. Õpetajate palga vähendamine oli tõsiselt laual. Jah, kohalike omavalitsuste arutelud teemal,  et näiteks kui lasteaed on suletud, kas sellisel juhul peaks  näiteks saaks vähendada 75 patsiendile, kui huviharidus  koolis ei toimi, lisatunde koolis ei toimi  ja kahjuks oli ka neid näiteid, kus tõesti lisatundide  arvelt kokkuhoid oli ja see võib olla mõnel õpetajal  kolmandik tema palgast, nii et selliseid vaidlusi kevadel  oli päris palju. Aga kas meil on võimalik lubada suur suures osas selliseid  lisatöötunde siis selleks on täna ainult see hariduspuhver,  mida, mida me oleme siis 20 aasta jooksul lisaeelarvega ette  näinud ja see on kohaliku omavalitsuse nõndanimetatud COVIDi reserv,  mis oli 30 miljonit. No ma saan aru, et me nüüd rikkusime päris mitme õpetaja  tuju ära vastu õhtut. Miks, et, et me usaldame neid? Ei, ma saan aru õpetajate küsimust, et, et jah,  nii nagu me teame, haridustoetus läheb kohalike  omavalitsuste kätte, lisaks sellele me andsime  ka COVIDi reservi. Kuidas ja millises ulatuses nüüd mõistetakse 11 see see  ja siis see sõltub väga palju haridusministrina,  ma kehtestan miinimumpalgad, ülejäänud on kohaliku  omavalitsuse ja koolijuhi arutada. On ka üks võimalus, et ühel hetkel me tõstame miinimumpalka  ja sellist otsustustasandit all on vähem. Aga sellel on ka omad tagajärjed, et kindlasti sellist  julgust ise kohapeal katsetada, see vähendab. Räägime siis pealinnast ka, me oleme seda teemat  ka tükk aega tagasi hoidnud. Tallinna linnapea tekitas siis korraliku segaduse,  kui ta nii-öelda vahetas valguse fooris ära  ja mõnda aega ei saanud tegelikult mitte keegi väga täpselt  midagi aru. Helistasid siis ikka erakonnakaaslasele ja küsisite,  et Misa, mis sa rapsid. Kõige esimesena helistasin haridusametile ja,  ja põhjus on arusaadav, sellepärast et tegelikkuses  võib-olla kõige lihtsam on koheselt küsida,  kuidas hakkab koolides rakenduma ja mida see päriselt tähendab? Kui me läheme nende valgusfooride juurde,  on nad Tallinnas või teistes piirkondades  siis koostati või ka riigis, nad koostati ju kevadel  kevadise teadmise peale ja siis tõesti selline üldine  nakatumisnäitaja oli peamine selline. No ütleme, valgusfoori värvimuutus ja ka meie täna Irja  Lutsariga või ütleme, teadusnõukogu suunisel otsustasime  ka vabariigi valitsuse valgusfoori tabeli uuesti üle vaadata. Sest meil ei ole vaja ainult üldist nakatumisnäitajat  vaadata ja veel kord, põhjused on meditsiinisüsteemis  ja mujal väga natuke tehniline, nii et ta on natuke tehniline,  aga mida ma püüan öelda, et see, et, et sellise nakatumis  peale Tallinn läks kollasesse, oli kevadel kindlasti põhjendatud. Ma usun, et täna kõik mõistavad, et nii kiiret kõikide  koolidele reageeringut ei ole vaja, aga see,  kuidas koolid tänaseks on reageerinud, jätame selle,  võib-olla see esimesed 24 tundi kõrvale on minu hinnangul  täiesti advokaatne tõesti on vaadanud läbi näiteks võtame  siin 21. või nii, nagu ma nimetan siin näiteks vanalinnas  oleva kooli, kus nad on, või, või Lasnamäel,  nüüd need kahjuks ka seal on olnud nakkus sees  ja seal on olnud ka kogu kooli sellist koju koju saatmist. Et on tõesti vaadatud läbi, kuidas hajutada  või näiteks, et milliseid ristkontakte tehakse  ja et üldiselt püütakse hoida kas kooli või  siis vähemalt lennupõhiselt. Harri Mikk kirjutab ERR-i portaalis, et Eesti laste haridust  juhib poliitiline epidemioloogia ja tsitaat. Koolides on saanud erakondliku võitluse tallermaa,  kus üks või teine poliitik saab näidata,  et teeb viirusega võitlemisel rohkem kui mõni teine. Raske on vaielda eks emotsioone selle ümber on. Ma kinnitan, et, Ei ole, ma ei ole küll tunnetanud, et koolide tagasiside või,  või meie vestlused oleksid kuidagi olnud erakondlikud. Võib-olla sellises foonis see ikkagi mõjutab,  et võib-olla ühel erakonnal on natuke selline sulgemise suund,  teisel natuke rohkem vabaks olemise suund  ja põhjus on siis sellise võib-olla hirmutunnetuse  või ettevaatlikkuse tunnetuses. Aga koolidesse see mõju ma julgen küll kinnitada ei ole tulnud,  et, et meie tagasiside koolides on, on väga-väga praktilist  laadi ja, ja koolide sellised murelauad,  mida siin on ka küsitud, jagunevad tegelikult kolmeks. Esimene on selline ootus, väga, selliseid selgemaid sihte  võib olla ka vaidluses lapsevanemaga. Soovitaks, et minister ütleks, nii, on ja  siis ta saaks minna lapsevanema juurde ja ütleb,  et nii on nüüd teine ja see on ka põhjus,  miks me, need ütleme siis nii, meie suunised läksid veidi  täpsema sõnastusega, et tõesti, kui on vaja neid argumente,  siis me andsime. Ja teine koolide tagasiside on väga selline emotsionaalne  ja see on küsimus, et mis on, mis on nagu laiemalt kõlama jäänud,  näiteks, et kas klassijuhataja saab lapse koju saata  või peab olema kindlasti meditsiiniõde kaasatud. Kas tohib küsida tervisetõendit näiteks testimist,  Covidit, Covidi testi või ei tohi, et selliseid väga nagu  põhimõttelise küsimus ja kolmas on tehnilisemat laadi  ja see on õpetajate arvutite küsimus, et kui õpetajal on  koolis olemas arvuti aga ta mingitel perioodidel on kodus,  et kas on võimalik saada teine topeltarvuti,  millega kodus töötada? Lihtsalt korraks selle, meie saate jutu peale mõtlema,  et kui ma kuulen kriitikat, et koolidel oleks vaja  otsustusõigust juurde, et siis sisuliselt teie ütlete,  et see otsustusõigus on tegelikult neil ikkagi olemas. Koolidel on väga suur otsustusõigus, isegi kui me räägime  olukorrast nagu COVID, aga vaidluses väga tihti just  lapsevanematega tegelikult koolid vajavad  ja sellist ütleme, natuke juriidilist või,  või sisuliselt tuge. Ja noh, peab ka tunnistama, et nüüd me natukene vaidleme  ka õiguskantsleriga, et kus see piir on,  et hari õigusharidusele ja teiselt poolt õigus  siis kõigil olla selles ühes koolimajas koos tervena. Tallinna ideedest veel rääkides õpetajatele visiiri ette,  et tõsiselt räägite või. No eks seal Ole kindlasti palju huvitavaid teemasid olnud,  et on need Ka riigi tasandil ju läbi käinud, on nad visiidid käinud läbi,  on maskid käinud läbi. Mõned asutused tunnevad ennast väga turvaliselt,  kui tal on olemas kaugmõõt ja temperat tuurimõõtja. Teised ütlevad, et sellest ei ole oluliselt kasu,  aga kui me läheme rahvusvaheliselt vaatama igasuguseid näiteid,  mina näiteks suvel just nentisin, et käisin lastega Soomes  ja märkasin, et praktiliselt igal pool, kus ma lastega käisin,  teenindajad olid visiidide taga ja see oli kuidagi  nii loomulik. Noh, õpetajaskonnas ma siiski jätaksin selle võimaluseks  ja kui koolil on selline soov, kui õpetaja tunneb ennast  niimoodi Turvalisemalt, ja nii nagu ma olen ka juba öelnud,  näiteks teatud erivajadusega laste puhul kaitseriietust kasutatakse,  teiste puhul ei näe ta seda vajalikku olevat. Jah, need termokaamerad muidugi kevadel teadlaste poolt  lasti üsna auklikuks, et seal on tugev, selline  psühholoogiline ja suhtekorralduslik mõju,  sest asümptomaatilisi nii palju, aga me ei jõua sellest rääkida. Pur kasutab teda just sellise preventsiooni mõttes,  et et sa. Saad väikese protsendi kätte. Mitte selles mõttes, vaid kui sa oled haige,  siis sa lihtsalt hoiad ennast. Okei, see on huvitav. Me oleme teenimatult jätnud vähe aega lasteaedadele,  aga siiski paar sõna peaks ütlema, sest ka värske uudis  tänane jällegi Kambjast. Kas kasvataja haigestus ja jällegi kaks rühma karantiinis,  et et see on ülioluline, sest tegelikult need töötajad on  ka eesliinil. Kui me nüüd tegelikult haridusest räägime,  jah, ma, ma ka vabandan, ütlen kogu aeg sõna,  koolid, me, me loomulikult peame siin silmas  nii kutsekoole, kõrgkoole, ülikoole, spetsiifika on lihtsalt  väga erinev, aga see, see vajadus kontaktõppe järgi  tegelikult on kasvav, olenevalt seal väikese vanuses  lasteaedades on see väga-väga oluline, et need lapsed  saaksid seal käia algkoolis põhikooli esimestel aastatel  väga oluline, et nad saaksid reaalselt käia kontaktõppes,  suurematel on veidi lihtsam ja siis uuesti näiteks  kutseõppes on väga oluline teatud erialadel ülikoolis ei  olegi võimalik ainult distantsõppes teha,  peab olema hübriidõpe. Nii et lasteaedade puhul on ka need riigid,  kes olid siin kevadel isegi väga kõrge nakatumisnäitajaga  püüti hoida, lasteaedasid lahti ja see on ühiskonna sellise  avatuse puhul. Nüüd lasteaiaõpetajate puhul ma saan aru,  et siin on juba enamik lasteaedu teinud üsna karmid reeglid. Lapsevanemad ei tohi tulla, külalisi ei käi. Ristkontakte ei ole, käiakse õues erinevatel aegadel isegi  lausa territooriumid on ära jagatud. Lasteaed on väga palju piiranguid teinud jälle sellel põhjusel,  et kui siis läheb ainult see rühm, mitte kogu lasteaed korraks,  siis kaheks nädalaks koju. Selge pilt Mailis Reps, aitäh. Meie aeg on lootusetult läbi. Lõpetuseks tuleb ainult soovida, et haridusasutustel  haridusaasta luhta ei läheks. Tõesti, kogu südamest loodan, sest neid segadusi nagu  kevadel me tundsime, et küll on see lõpetamist  või muudel tingimustel. Me tahame, et lastel jääks Eesti parim haridus siiski  ka selleks aastaks sisuliselt. Aitäh ja jõudu tööle. Ja head vaatajad homme õhtul taas esimene stuudio  ja siis on minu külaliseks doktor Arkadi Popov. Kohtumiseni. Et.
