Alanud on looduselainel rubriik, loodus kutsub enda lainele ikka mõnikord aga täna siis sedamoodi, et meil on külaline. Meile kutsuti siis looduse poolt külla geoloog Sander Oolo, tere hommikust. Tere hommikust. Kes hakkab meile rääkima seentest, mis, mis seostun siis geoloogial seentega? Väga hea küsimus, selle ma võiks alustada nii-öelda vastata varaja vastusega, et kui ma läksin kunagi loodusmuuseumisse tööle, siis minu eelnev geoloog, see oli tohutu seenespetsialist ja ta parandas mulle nii-öelda, arvas, et kõik dioloogid, onkoloog, seenest spetsialist, Daniel ja aga geoloogiaga hobi mükolooge, siis ta parandas, mul on mingi 50 mega see PDF-i seeneseeneteadmistega siis mulle. Aga noh, ühesõnaga vaikselt hakkab mul ka tulema see seeneseene spetsa spetsialisti nii-öelda väike mekk juurde, et mul ma juba tunnen, ma arvan, kümmekond senti Eesti metsadest, aga aga nii-öelda minu geoloogi käest tihtipeale küsitakse hoopis, et mis on see kõige-kõige-kõige suurem, kõige vanem kõige, kõige kõige, et, et vaatasin nii-öelda, viskasin täna hommikul just veel viimase pilgu peale, et kas, kas äkki on tulnud mõni uus põrutav uudis, et tegelikult 2020 peale selle koroonaepideemia on tegelikult läinud ka maailma vanima seene ralliks lahti, et teadlased tulevad järjest välja uute teadmistega, et et nemad on nüüd leidnud kõige vanema seene. Nii palju, kui mina olen nii-öelda teadnud, headus on viimased paar aastat, siis kõige vanemseen on leitud siitsamast Eesti lähedalt Gotlandil ja vanustan tal hinnatud umbes selliseks 400 miljoni aasta vanuseks. Ta ei ole nüüd selline harilik kukeseen, mida me tunneme iga päev metsas ringi käies, aga ta pigem on, on leitud seeneniidistik, mis on säilinud seal lubjakivide vahel kuidagi 400 miljonit aastat. See aeg, kui Eesti ala koos Gotlandil Atlandi hästi on ju väga lähestikku, et see ala oli just jõudmas ekvaatrile, sinine, hea, soe ja ilmusid esimesed maismaa taimed. Tegelikult enne seda põhimõtteliselt neli miljardit aastat oli planeet maa olnud üks suur kivikõrb, et esimesed seened olid koos tõenäoliselt esimeste primitiivsete taimedega esimesed, kes siis maismaale ronisid. Kuni nüüd siis selle aasta algul hakkas tulema uusi uudiseid. Et nüüd hoopis Kongost on leitud 700 miljoni aasta vanune sein. Tegelikult ju, kui teadlased on määranud mõtlenud, et seened ja taimed ja üldsegi muud eluvormid lahknesid evolutsioonis umbes miljard aastat tagasi ehk kui me leidsime selle 400 miljoni aasta vanuse seeneniidistiku atlandilt, siis ikkagi haigutab kusagil 600 miljoni aasta vanune lünk, et kuidas nad siis ikkagi sealt ülejäänud elust lahknesid. Ehk siis tõesti 700 miljonit aastat tagasi. Nüüd siis sellisest hästi madalast veest see tõenäoliselt võis olla selline kõikuv veetaset, tal oli kohati vee all, kohati mitte, siis kasvas esimene primitiivne seeneniidistik, seda on uuritud nii-öelda väga mitmete keemiliste ja füüsiliste meetoditega, et ütleme nii, et kui sa juba nii vanu asju leiad, siis see tõenäosus, see ei ole see, mida sa arvad, et see on, on väga suur, seetõttu tuleb sellega tõesti aastaid vaeva näha, et selgitada, et jah, püüda leida tõestusi, et ta tõesti on see, mida sa arvad olevat, et see, see on, et seeneniidistik. 700 miljonit aastat on siis kõige vanem seen ja see seeneniidistik siis just nimelt, aga kuidas siin siis üldse määratleda, kus maatse seen hakkab ja kust maalt seen lõpeb? Võiks öelda, et inimkond on üks seeneniidistik, mis on siis, ma ei tea, nii vana kui inimkond on homo sapiens, mis 200000 aastat vana või 300 vist loetakse nii, et kas ei või siis pidada inimest, näiteks mindi sind ka 300 aastatuhande vanuseks seeneks. Kindlasti mitte seened tegelikult nad nad näevad välja nagu, nagu nad inimesed nagu arvavad, et nad on taimed, aga tegelikult nad ju ei ole tegelikult nad on täiesti eraldi, et pigem on ju seen sarnane oma oma nii-öelda geneetika poolest rohkem loomadega. Et, et ta on, ta on selline, ta on, ta on tõesti selline täiesti eraldiseisev organismi tervist. Geeniteadlased armastavad küsida küsimust, et kumb on, kumma oma inimene mõtleb, et minul on geenid ja kui ma teen lapsi, siis ma tahan oma geenid siis nii-öelda edasi anda ja neile uut elu anda veel, aga geeniteadlased ütlevad, et tegelikult inimene on hoopis geenide, te tööriist nii-öelda, et geenid saaksid edasi elada ja nii edasi, eks ole, siis ongi nad aastatega suutnud evolutsiooni käigus sellise aparaadi nagu inimese valmis teha ja siis kannas seda ühest otsast teise. Aga kõik, mis on elus, peab siin surema ja see ongi justkui nagu geenide enda nii öelda väikene selline parameeter, tagamaks selle, et me suudame ikkagi aklimatiseeruda ja elus edasi elada. Kas see, kui mingisugune organism on 700 miljonit aastat vana, tähendab seda, et ta on leidnud jumala suures plaanis sellise võib-olla väikse short Gateni öelda. Igavese elu nii-öelda tegelikult ma ei tea, kas siin jumalaga mingit pistmist on, aga, aga tegelikult seentel on väga tähtis roll siin elumaaletoomisel, et tegelikult nad olidki esimesed organismid kasid maismaal sellelt kivi kõrbel looma tingimusi teiste eluvormide siiatulekuks. Ja tegelikult nad mängivad väga suurt rolli ka tõesti meie maise keha lagundamisel peale meie surma, et tegelikult neil on noh, kui niimoodi võtma hakata, siis tõesti nad võiksid olla nagu sihuke väga tubli tööriist, mis, mis täidab väga tähtsat rolli, annab elu ja ja lõpetab seda elusalt. Meil oli stuudios külas geoloog Sander Oolo, see oli looduselainele.
