Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada Tre Raadio kahe eetris, algas teadvus, rubriik puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal veel vaatame koos Randel Kreitzbergi ka Tartu ülikoolist. Mida põnevat on teadlased välja selgitanud loomariigi kohta ja kui sel nädala esimeses uudises me rääkisime sellest, kuidas koolipriid näevad äärmiselt palju värve või ütleme märgatavalt rohkem värve kui, kui inimesed siis see tänane uudis, selle kangelane tuleb meil ookeani vetest üks kummaline Ekre vett. Ja selle puhul uskuge või mitte, tema nägemine on palju kiirem kui paljudel teistel riikidel, sealhulgas inimestel. Selline mõiste nägu kiire nägemine kõlab, ma usun paljudele üsna kummaliselt, kuidas seda siis lahti selgitada, Randel? See on jah, selline omamoodi teema, et, et me oleme harjunud mõtlema sellest nii-öelda sagedusest. Inglise keeles on see friibüanssi kuulmise kontekstis, aga siin selles loos on see sagedus nagu nägemise kontekstis ja tegemist on siis sellega, et kui ka aega mingisugune pilt siis sinu silme eest läbi hüppab. Et öeldakse, et inimese puhul on see, et kui mingi pilt on meie silmade ees seal vahemikus 16 13 millisekundit, siis see on see piir, kui ta veel nii-öelda lühemat aega on, siis me ei jõua seda näha, aga loomadel sisse? Ta nägemissageduse nägemise kiirus on väga varieeruv, osad loomad näevad objekti siis, kui sa nagu väga aeglaselt nendel sealt nina eest mööda liigub. Siin olid mingisugused meritähed, kellel sõjali siis nägemiskiirusel mingi poolhertsi, mis, mis see tähendab siis, et et kaks sekundit peab hellitama, enne kui aru saavatel midagi seal ees on. Ja siis on terve hulk loomasid näiteks mingisugused putukad, kelle nägemiskiirus on, on 200 300 hertsi, ehk siis nad suudavad eristada kahtesadat kolmesadat pilti sekundis. Täitsa huvitav asi, et inimesel see nägemiskiirus on seal 60 80 hertsi vahepeal, ehk siis noh, selline 60 kaadrit sekundis peaksime veel jõudma näha, et ilmselt hävituslennuki pilootidel oleks hea, kui neil oleks nägemiskiirus paremini arenenud kui, kui nendel, kes niivõrd kiiret muutustega igapäevaselt kokku ei Eibud. Ja noh, nagu sa mainisid, putukatel on see tõesti kõige kiirem ja, ja see, meie tänase saate uudise kangelane, üks krevett, temal on siis nii-öelda teadaolevatest bee elukatesse nägemine kõige kiirem seal kusagil 160 hertsi puhul, mis mulle nagu üllatust, valmidus on see, et kui palju tegelikult erinevaid liike seal on teadlased sellest aspektist läbi uurinud, et tegelikult oli üsna hea selline võrdlus baas olemas, et, et kui hästi kuid kiiresti mingisugune liig või loomad seltskond neid pilte tajub, sellepärast et Rekrevetiga Silma juurde ajusse selleks, et aru saada, et kui hästi ta neid asju näeb ja minu arust nagu naljakas või huvitav või hea näide sellest, kuidas teadus ja teadmised on pidevas muutumises on see, et alguses arvati, et sekretär üldsegi pime või äärmiselt kehva nägija elab siis seal korallrihvidel ja ta on selles mõttes mis tal siis eesti keeles võiks öelda paugutaja krevett või, või sihuke tulistaja krevett, et, et tal on selline vahva relv arenenud tema sõra külge, millega ta lendab, pressib kahte sõrga kokku ja siis seal ühes pisikeses kambris tekib selline äärmiselt suur rõhk ja siis selline sealt väljub siuke rõhu pöörisoikeeris mida ta saab siis suunata mingis suunas ja teha nagu häält ja siis isegi oma saaki mingitel tingimustel tapasele äärmiselt tugeva rõhu ja, ja sõra poolt tekitatud sellise sellised plaksatuse Jäkeerisega, seda vist seda pauku on isegi nimetatud kõige valjemaks elusolendite poolt tekitatud tuut heliks, ehk siis ta nii-öelda kõige kõvema häälega looma ja, ja, ja arvatakse, et see, see pauk, millega ta siis seal siis suhtleb ja kütib ja, ja võib-olla paaritumisel rivaalid ta võitleb, et see pidavat olema üks selline tavaline taustaheli siis korallriffide mere hääle buketis bot aga, aga kuna tegelikult oleks ju loogiline mõelda, et kui ta siin niimoodi selle tulistamisega endale saaki kütib ja seal suhtlema, et tegelikult, et seda kõike nagu kontrollida, siis peaks olema ju kiire ja hea nägemine. Muidugi täpselt tulistada on väga, väga raske, aga, aga millegipärast arvati siis, et tal on halb nägemine ja nüüd siis siis koriatigi need krevetid kokku viidi laborisse ja tehti selline põnev elektrood uuring. Et põhimõtteliselt iga meel, inimesel ka noh, lõhn, maitse, nägemine see tekitab ju mingisuguse elektriimpulsi, mis läheb siis meie silmast või, või ninarakkudest siis ajju ja, ja see saab oma mõtte alles siis, kui aju on siis seda elektriimpulsi töödelnud ja sedasama elektriimpulsse on võimalik mõõta. Et näiteks antud juhul pandi siis üks elektrood pandi siis sinna selle kalasilma. Ma ei tea, ligidale või juurde või, või sinna närviostu ja teine pandi siis sinna seljaajusse ja noh, sest neil on sellelt aju natukene teistsugune sellel nendel krevettidega ja siis näidati erinevat valgust siis selle, selle kreveti silma siis vaadati, et kuidas mingisugused valgused hästi lühikesed valgussähvatused ka tekitavad siis seda elektriimpulsi või siis üldse ei tekita elektriimpulsse, et kas see nagu füsioloogiliselt on oluline või äratuntav üldse loomale või mitte ja, ja siis siis vaadati, et vau, et, et vastupidi, et pimedusest on asi kaugele. Et see, see krevett väga vähest valgust suudab näha väga tugevat valgust ja kõigele lisaks veel ka väga kiiret valgust, nii et väga-väga huvitav tulemus, miks tal seda kiire nägemist vaja on, et mis kasu sõdal annab? No öeldakse, et tal on seda vaja seal selles kontekstis või noh, selles keskkonnas, kus ta elab seal korallrihvidel, mis seal räägiti. Kiirusest vist räägiti selle selle artikli kontekstis, et ju see on seotud ikkagi selle saagi püüdmisega ja, ja selle nägemisega, kui see, kui see krevett on ise kuskil peidus ja siis see saak äkitselt tema vaatevälja ilmub, siis on vaja tegelikult väga kiiresti reageerida, et seda kätte saada. Ühesõnaga, enne reageerida, kui saak aru saab tema vaatevälja ilmunud kütt täpselt. Aga see on nagu arvad, et seda võiks veel nagu kontrollida, et, et kuidas täpselt see nägemine siis nagu aitab tal paremini toimida. No põhimõtteliselt nad selle eksperimendi tegid ära ja näitasid, et see füsioloogiline tundlik, kus on olemas, aga teine asi on siis see, et kuidas loom seda ikkagi kasutab, et et nad teavad nüüd, et loom reageerib, tunneb väga väikest valgust, väga kiiret valgust ja see elektriimpulss jõuab ajju. Aga siis kuidas reaktsioon, kuidas pärast ajutöötlemist seda infot nagu kasutatakse, et see on siis nii-öelda teistsugune teema, et et mis tema suutlikkus selle infoga peale hakata on, et mina enne kui, kui paneks talle kaela medali, kui, kui, kui kõige parema nägemisega vee all elav loom ma enne seda teeksin temaga ka nii-öelda käitumiskatseid või vaataks, üritaks vaadata natuke lähemalt kuidas ta ellu jääda, kuidas ta tegutseb oma loomulikus keskkonnas, sellepärast et see, eks ole, see põhjus, miks teadlased arvasid üldse, et ta on selline väga kehva nägemisega sedda nagu üritas, ist paaritud ka, või nagu suhelda isenditega korallrihvidel, kes ei kuulu tema liiki, ehk siis lõi kaladele külge ja umbes niimoodi jah, jah, jah. Et et äkki tal äkki äkki tema nii-öelda silmanägemise võime on aju arengust natukene ette jõudnud ja, ja sellest, et tal need niivõrd head retsepti tulid, seal on siis tal võib-olla ei ole sellest ikkagi väga palju kasu reaalselt või noh, mine tea, võib-olla on seal taga selline tarkus, mida meie ei ole veel ära jaganud. Igal juhul imestame siis eriloomade suurepäraseid võimeid, mis ületavad meie omi tunduvalt ja kiidame siis seda väikest tagasihoidlikku krevetti, kes on nii mitmegi asja poolest veealuse maailmarekord, elukas. Selline oli puust ja punaseks täna stuudios Arko Olesk, Sander Kreitzberg. Täname kuulamast ning naaseme järgmisel nädalal juba uute teemadega. Kõike head. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
