Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahe eetris algas teadusrubriik puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal on minuga koos siin Tartu Ülikooli zooloog ja keskkonnatoksikoloogia. Randel Kreitzberg toomaks teieni värskemaid põnevamaid uudiseid loomariigist. Sel nädalal on kuidagi niimoodi sattunud, et väljavalitud uudised puudutavat nägemist ehk siis erinevaid põnevaid vorme, kuidas erinevad liigid meie maailma tajuvad. Ja kui me nüüd nendega võrdleme, siis me näeme, et inimene on tõesti selline üsna piiratud võimetega olend. Meie tänase uudise peategelane, peategelased On kooli brid. Ja, ja nüüd teadlased uurisid, kuidas kooli Priit värve näevad ja tuleb välja, et tõepoolest see, mis, kuidas nemad maailma tajuvad, on palju, palju kirevam kui see, mida suudab inimene. Rändlinnud on vist üldse väga sellised teistmoodi nägemisega. Ja siin koolipriid teadvustas, kirjutas, et et nii-öelda nende lindude kooli Bride seisukohast võiks öelda, et inimene on üldse värvipime ja tõepoolest, et kui, kui inimesel on seal silma seal seal seal reetina võrkestanzorist eesti keeles on, siis, kui seal on kolme tüüpi neid värviretseptoreid, mis tajuvad siis punast, rohelist ja sinist värvi, see on RGB ehk siis seesama sama mehhanism nagu meil arvutiekraani vaadates, need värvid tulevad arvuti digitaalsed värvid on, samuti koosnevad punasest, rohelisest ja sinisest siis, siis ja meil on need siis nii-öelda 300 Peneid retseptorrakke siis lindudel on neli. Ja, ja siis Need neli gruppi töötavad selliselt, et linnud näevad ka suure hulga selliseid arva, mida inimene ei näe siin UV lainepikkus ja lisaks siis erinevad värvid, mis on siis kokku kokku segatud või miksitud erinevatest tarvide lainepikkustest nende kohta öeldaksegi, et et mis ta on siis mittespektri värvid, et kui muidu on iga värv, mida nähakse, näiteks vikerkaares on seotud mingisuguse kindla lainepikkusega valgusega, siis on mingi teatud hulk värva, mis on siis ka nii-öelda selle spektrivälised ja tekivad siis sellest, et need noh, näiteks meie silmas on, et roheline, punane, sinine retseptor siis tuleb mingisugune selline valguskimp, mis üheaegselt ärritab kahte erinevat retseptorit, näiteks sinist ja punast ja selle tulemusena lilla, lilla näiteks üks selline spektriväline värv, võti siis need linnud, kellel on üleüldse nagu nelja erinevat tüüpi neid retseptoreid, siis nad lisaks näevad suurt hulka värve, mis on need spektrivälised siis see suurendab nende ampluaa tõesti selliselt, et nendega võrreldes tõesti öelda, et inimene on värvipime. See oli päris huvitav katse, kuidas teadlased kooli priisid, uurisid ja kindlaks tegid, et nad tõepoolest nagu eristavad mingisuguseid uusi kombinatsioone ja nad selle, kes olid Colorado'sse kuskil sellises USA soojemapoolses piirkonnas, mägedes oli enesekatse ja, ja siis huvitav oli see, et põhimõtteliselt treenisid metsikuid kooli priisid ja meelitasid neid toidu juurde teatud kindla värviga ja siis treenisid need linnud ära tundma seda värvi värv, oli see nii-öelda spektriväline värv, mida inimesed ei näe. Ja siis seal oli nii-öelda teine nõu, mis siis olnud toitmiselises tavaline vesi. Üks noh, see toit oli see suhkrulahus ja teine oli tavaline vesi ja inimesed ootasid, et mõlemad nii-öelda värvid või valgused mõlema selle potsiku juures nii v kui, kui selle suhkruvee juures on täiesti identsed, ei ole mitte mingit vahet, aga kuna lambid olid spetsiaalselt seadistatud siis kooli Bride jaoks midagi, oli vahe. Ja, ja siis nad liigutasid neid nõusid sinna erinevatesse kohtadesse kokku, tegid seda kas mingi 6000 korda ja siis nii tegidki kindlaks, et, et neid spektriväliseid värve kasutatakse toiduotsingutel ja, ja see on nagu äärmiselt oluline osa selle, selle kooli pri. Selles, kuidas koolibri seda maailma tajub. Milleks neil siis seda täiendavat värvinägemist vaja on, et millised signaalid siis keskkonnast ja maailmast tulevad, et nad peaksid nagu eristama, nagu nii palju rohkem värve. Siin on selline nii-öelda kui niimoodi kirvega lüüa, siis räägitakse, et näiteks kiskjatel ei ole väga palju värve vaja, sellepärast et Need, saakloomad, kes värvidega üritavad siis nii-öelda kasutada värve, varje, värvusena, et siis see annab nagu sellele saakloomale eelise ja kiskja jääks nagu tühja kõhuga, et nii-öelda ideaalne kiskja võikski olla nagu mustvalge nägemisega, sest siis ta siis ta paneb tähele neid asju, mis tal on vaja selleks, et saakloom kätte saada. Aga samas kui, kui taimetoidulistel ja lindudel noh, inimesed on siis seal kuskil seal kahe vahepeal lindudel, taimtoidulistel ainult arve nagu väga vaja selleks et kõiki neid erinevat tüüpi taimset päritolu toiduallikaid üles leida. Ja, ja loomulikult ka värve on vaja siis, kui kui sellest sõltub partneri või või liigi liigikaaslase äratundmine või, või siis, kui värvist on saanud näiteks tunnuskvaliteedist, et kui, kui näiteks kirevamate sulgedega isane tähendab, et ta on kvaliteetsem isane, siis on see värvida korrektne nägemine kohe nii-öelda eluliselt oluline asi, mida, mida on vaja ühele linnule. No kui koolipriid juba praegu on meie silmale üsna värvilisi kirjut, et kas võib olla, et, et tegelikult on nende sulestikus peidus veelgi rohkem, et nad ise näevad teist isendit veel palju värvilisemad Merilisemana kui meie inimesed Ja ja kindlasti, ja sa näed, teadlased ise ka nii-öelda seal hämmeldusega ütlesid, et nad ei kujuta üldse, et seda on nagu raske sõnadesse panna ja inimesel nagu ette kujutada, et, et milline see koolibri nägemisvõime tegelikult olla võib, et see võib olla midagi hoopis teistsugust, mida me, mida me ei suuda ette kujutada. Ja natukene selline tagasihoidlikkus alandlikkust tekitab jälle selline inimese ja teiste liikide võrdlused, kuid piiratud tegelikult meie võimed ja tajud tegelikult on võrreldes mõne teisega. Aga selline oligi tänane teadusrubriik, rääkisime kooli Priide värvinägemisest stuudios Arko Oleski randla Kreitzberg, täname kuulamast. Ja järgmine uudis ka nägemisest on meil eetris juba kolmapäeval samal ajal kõike head. Bushi punaseks, puust ja punaseks.
