Jah, püsi qq. Miks päike on päike naks naks ja küsib, mis suur on ja miks on ka väite? Ah, naksi, kasun nahkseid, kasukaid, iga lapseni, iga lapseni. Teeb naksikus, jakkisi Siion märg Jakos laps särglaks tehti naksi Suujakk küüsis, kus karu, kas taroomiks maru? Taktik asuminakseid kadu igala. Iga lapsed, naksik, taxil tasub iga lapse, need iga lapse d. Tere hommikust, väiksed naksikud, mina olen mõnus on. Ja mina olen onu, oleks LNG, rääkisime lehtedest nende langemisest. Kas te lapsed vaatasite, kuidas lehed langesid? Mina vaatasin küll langevad liuelda, nii. Pats just ja mina vaatasin ka ja täpselt nii nad langevad ja väga hea, et nad langevad nii, sest mõtlen, et on ikka miljoneid, näiteks Tallinna linnas on palju puit kasvamas kui nende pealt kõik lehed kukuksid, niisugused väiksed potsatusega maha oleks lausa ohtlik jalutada, olgugi et nad kerged olnud. Mitmekesi kohe pots sulle pähe kukkuda, oi, see oleks ebameeldiv, see oleks vist. Eile ma küsisin, mis saab lehtedest edasi, kes on või kas leht on, kes veel leht on, mis vähemalt kui ta langeb, siis tuleb kindlasti, mis, ja ma usun, et puu otsas kasvab siis ta ikka ka, mis sest näiteks oma juuste kohta ütleme mis, eks ole, me ütle, kes oma sõrmekoht ja et kuule, pöial, see, kes sa nüüd seal oled, kuidas sa ennast seal tunned, tunned, ja niiviisileht on, mis Lehtolmis ja kui see, mis jõuab maha mulla peale või muru peale, mis saab edasi, kui maa kevadel lähen, vaatan, ega eriti ma ei näe neid lehti illust, just kõigepealt hakkab leht tasapisi seest kuivama. Ta ei saa enam mahla, ta ei ole enam puuelund tüvest ema puus nii-öelda enam mahla ei saa. Ja kuna ta seda isa siis seestpoolt hakkab ta kaotama oma taimset mahla või peal ta ka hästi palju lihtsalt vihmavett peale saada, nii et pealt võib väga märjaks saada ja lõpuks vesi läheb ka lehe sisse saab märjaks, läbinisti ja, aga see ei ole enam see vedelik, mis elusas lehes ja hakkabki leht kõdunema, kõdun, ema ja, ja see, see on niisugune pikk lugu, kuidasmoodi see toimub, aga see tavaliselt toimub niiviisi, et tulevad bakterid ja täitsa väikesed, missugused need välja, mõni õrn moos, pisikesed, ega neid ei näe teisiti kui mikroskoobiga, kui neid on väga palju koos, siis näeb palja silmaga lihtsalt nende koguneb ja, ja nii-öelda see on niinimetatud Mahtriaalne kil, kui teil näiteks seisab kuskil purgis vesi ja siis pikapeale selle peale eriti, kui seal natukene moosi põhja on, jään sinna purki, eks ole, siis pikapeale tekib selle vee peale niisugune nagu kile ja hallikas. Vot see bakteriaalne kil koosneb miljonitest, sadadest miljonitest bakteritest, nad on nii tillukesed ja need on palju igasuguseid, nende seas on häid ja halbu, aga nende seas on ka selliseid, mis teevad väga palju kasulikku tööd just nimelt lagundades. Vot selliseid asju nagu need lehed, lehed lagunevad, milleks, ja siis peale bakterid muidugi võtavad selle suusaga seened. Needsamad hallitusseened on ka tegelikult väga kasulikud, väga kerge, ei peagi enam metsa minema puravikke või, või kukeseeni korjama, vaid võtad ühe lehe, seal päha on seen või moosi peale hallitusseen marineerida ära ja sööd aasta läbi. Ei, see ei ole söödav seen ei maksa seda marineerida, ei maksa, ei maksa seda süüa, mõned hallitusseente sugulased, nagu see Hiinasi näiteks, milles tehakse kukalt magusat jooki ja on väga kasulikud ja väga mõnusad ja seente hulka kuuluvad ka niisuguseid suurepärased, väga kasulikud asjad nagu Pärbid ja oi, seente seas on väga palju kasulikke asju. Ja lõppude lõpuks hallitusseentest, aga muidugi seda kuduse idee suurtest spetsiaalsetes farmaatsiatehaste ravimite tehastes tehakse nendest antibiootikumid, seal rohud, millega ravitakse inimesi. Kui on suur kõrge palavik, mingisugune bakteriaalne haigus, bakterite poolt tekitatud haigus, siis antibiootikumid aitavad suurepäraselt kõik kas sendi järgi või seente abiga tehtud. Aga langenud lehtedes ei ole ühtegi nii üksluine, et bakterid ja hallitusseened söövad meid ära. Väga paljud seened lähevad vihmaussile toiduks. Tohoh, ja seda ma just eile käisingi vaatamas, kuidas vihmauss tuli mullast välja lehte otsima ja leidis endale parajer, mis ei olnud veel hallituse poolt eriti rikutud ja mis ei olnud veel niiviisi bakterite poolt ära lagundatud. Lausa nädandatud. Ei, seda küll mitte, ta võttis ilusad enam-vähem enam-vähem korralikku puhast lehte. Võttis suuga talu ümmargune suu, ühes otsas, võttis ja hakkas siis maa sisse ronima, võttis kaasa maa sisse ja tõmbas selle lehemaa sisse ja seal, kus on mullas palju mulla ehk vihmausse seal suur osa võib olla suurem osa lehtedest satubki niiviisi mulla alla mulla sisse, seal mulla sees, aga juba bakterite toimel muidugi. Ja seente toimel lagunevad nad väga omapärasel viisil. Nendest moodustub siis selline mustjas hästi rammus orgaaniline aine. Niisugune aine, mida vihmaussid, söövad koos mullaga. Sa tead, kuidas nad söövad? Ei, nad on tõepoolest mullaussid, söövad mulda, nad ajavad mulda endast läbi. Tohoh. Ja üks selline uss nagu tuur Ühest otsast seal, kus suur läheb mul sisse, teisest otsast tuleb välja ja niiviisi teevad need vihmaussid mullaga. Tohutu kasulik kui hästi suurt tööd ja, ja kõik need ained, mis muidu paikneksid mullas üks hea aine ühes kohas ja teine väga hea ainet, aga hoopis teistsugune aine hoopis teises kohas, aga ussid ronivad edasi-tagasi siia-sinna ja lasevad mulda niiviisi kõikide nende heade ainetega endas läbid. Ja need head ained satuvad siis ühtlaselt igale poole, nii esimene kui ka teine, mis oli hoopis teises kohas ja see kõik tänu vihma ussidele ja väga paljud nendest headest kasulikutest Rammustest asjadest ongi tekkinud lagunevatest lehtedest, niiet vihmaussid on mulla ja tegijad mullavalmistajad lausa ladunud tohutu kasulikud ja üldse mitte ainult kalapüügiks ja väga hea nii lehid kukkusid maha kõdunnesid ja neist sai muld. Aga puude otsas on ju ka veel kastaneid ja tammetõrusid, need kukuvad ju ka maha. Mis nendest saab? Vot nendega on hoopis teine asi, nende koor, näiteks kastani, sul see läheb lõhki ja see muidugi kõduneb kah, aga kastanimuna või kastanipähkel, see on spetsiaalselt emakese puu poolt niiviisi tehtud, et temaga midagi halba, mingi suuska edenemist ei tohi juhtuda. Sees on ju idu ja iduarenguks vajalikud toitained ja teema jääb talvituma küll ei sure ja ei hakka kõdunevad, see on elus, asi talvitub, aga kevadel saab kevadel, kui läheb soojemaks, kui hakkab jälle vett tulema. Aga muidugi tõru või kast, kuid maganud korralikult väga külma, väga külmas looduses, maganud korralikult, oma talve on, vaat siis kevadel hakkab välja kasvama nagu ronima, nagu põlema temast välja tegelikult välja kasvama. Pisikene peenikene, aga hästi tragi Jausin, roosa ussikese moodi juuret. Ja otsib endale maas mullas sellist võimalust, et sinna kinni jääda. Nii et siis sellest tõrust kasvab uus puu just väga-väga õigesti aru, väga ilus. Ja homme saame jälle kokku ja räägime väga-väga huvitavast asjast, ma arvan ka veel. Räägime huvitavast asjast, olen nõus. Ja väega lapsed ravikud.
