Läks lahingusse ja küsib, miks on kuu? Ja päri, miks päike on päike, mis suur on? Ja miks väike? Miks mehi on märg jobu, mis elab särg ja kellel on kodus kasvõi rida on rodu, kus karu vastuolu, miks? Marunism oi, appi. Kas läks kappi? Ei uudista minega lõpuEinarhiga iialgi õppu ei uunis hirmul ole, kodu on läksikul küsimusi, sadu, kus asub naksid õhus või vees oh aksikas kulbiga lapse ees. Tere, lapsidel, mina olen mõnus on ja, ja kõrval on siin ka onu Aleks mõnusad lapsed. Miks hirmsasti Ungaris mõnusas majand, ma rääkisin eile, et ma ehitasin pilli endale sellise puhu pilli sisse sam puude, kust hääl välja tuleb ja see hääl sai mulle nii armsaks ja ta oli nii kaunis, et ma eilsest saati olen siiamaani mänginud ema kiiruga jooksma, sest ma vaatasin kella ja mõtlesin, ma pean kindlasti kohe oma Alexiga kokku saama, et sellepärast ma jooksin ruttu siia ka. Oi, aga lõpuks ma olen siin. Siis tere hommikust. Tere hommikust. Hommikust. Tenamis lubasime rääkida elektrist. Miks tahan roheline, kas elektrirongi roheline, aga kui sa lambi sisse lülitad, siis lamp on kollane. Vaata elektril endal vist mingid värvi kindlad ei ole, aga elekter on ju jõud. See on ju vägi, jõud, mis võib panna helendama vaatajaid peaaegu igat asja. Selle Helenduse värv sõltub väga paljudest asjadest, näiteks sellest, mis materjalist on tehtud, see asi, mida elektriga helendama pannakse. Ja roheline on lihtsalt looduses ja igal pool väga levinud värv. Seda on väga palju ja selle erinevaid toone, erinevaid, nii-öelda värvilisandeid, tal on ka väga-väga palju. Vaata kui palju erinevat rohelist värvi on looduses kevadel näiteks, eks ole, ja kas sügisel muidugi, ja teine selline hästi varjunditerikas värv on punane ja seda on looduses ka päris palju. Nende vahele jääb niisugune kollane. Ja eks seegi on üpris rikkalik, võib sinist valgust tekitada, elekter on vägev jõud. Iga laps teab, kuivõrd kasulik ja kuivõrd vägev on see elekter, see paneb teleka käima, see paneb raadio mängima. Sellega saab kõiksugu asju valgust muidugi õhtust hommikuni, kui on vaja ja elekter paneb ka suured suured vägevad elektrirongid käima ja hästi vägev jõud, aga see tähendab, et kuna see elektrijõud on nii tugev, nii vägev, et ta on ka parajalt ohtlik, kui lapsed ja täiskasvanud inimesed on ettevaatamatu sellega ja tead looduses ju elektrit, absoluutselt igal pool on kaadris A haldjaid looduses reeglina elektrivoolud on väga nõrgad, väga-väga keset üldse pole näha, ei ole näha, tähendab, me teame, et elekter on näiteks meie keha sees, siis tänu elektrile üldse saame liikuda ja mõelda ja, ja elada, aga see on spetsiaalne niisugune bioelekter. Ja need nõrgad voolud meie närvidest ja meil ajus ja igal pool kogu aeg teevad väga head ja õiged tööd, kuid sellest küll särtsu, isa, siis me oleme nagu robotid. Õigem on öelda robotid mingil määral mingis mõttes on nagu mehi, sest ikkagi meie olime enne ja siis inimesed hakkasid roboteid tegema, et nad oleksid mingis mõttes nagu inimesed. Tähendab, kui ma ütlesin, et looduses ei ole seda elektrit igal sammul näha. Ma mõtlesin, zooloog, nagu ma olen ja tegelen ikka loomadega ja, ja jälle loomadega ja veel kord loomadega, ma mõtlesin just seda loomsed, elektrit ei ole eriti näha muidu looduses suures vägevas maailma looduses, elektrit on näha, kuidas veel, kuid tuleb äike, jah, eks ole, see on suurele, see on ju elektrilaeng ja ta on nii tugev, et kui ta lööb liiva sisse, see liiv läheb sulama ja temas tekib klaas. Ongi nii suured pikad klaastorud tekivad näiteks Argentiinas või veel mõnes niisuguses kohas, kus on hästi suured väljad, palju liiva ja kus niisugune piksenool lööb liiva sisse see toru, mis siis tekib klaastoru kokku sulanud liivast ulatub mitmekümne meetri sügavusele maasse. Nii vägev on looduslik elekter, aga kui me räägime loomsest elektrist, siis ka on siiski võimalik seda päriselt tunda. Kui me näiteks kohtame elektriangerjad kui ettetroopiline mets poolenisti üle ujutatud jaanas või Kolumbias või Peruus näiteks. Põhja-Brasiilias seol niisugune poolenisti järv, poolenisti mets läheb üle sooks rabaks, suured puud kasvavad seal, see ei ole päris raba, niisugune nagu meil. Seal on tohutu suured jämedad puud ja sellises soo sellises rabas sa näed, on auk. Jah, ja seal sees on vesi. Ja kui sa nüüd lööd kõvasti vastu maad, võid, viskad kivi näiteks sinna vee sisse siis kuuled, et seal sees tuleb niisugune nagu vastulöök. See ei ole kaja. See on elektrilöök, mida tegi elektriangerjas. Mõni elektriangerjas on väga pikk, ta on isegi kõige pikemast korvpallurist pikem ja peaaegu sama jäme, kuidas ta sinna auku ära mahub, siis ta ronib sinna sisse ja hakkab seal elutsema. Need augud on maa all, õigemini pinna all teineteisega ühenduses ja seal on vesi ja ta võib mulla alt niiviisi veest liikuda ja ta võib ka jõkke pääseda või vähemalt sinna, kus seda vett on palju rohkem ja seal püüab ta elektriga endale kalu ja elektriga ta ennast ka kaitseb, ta võib elektrilöögi anda nii tugevalt, et see korraks paneb põlema hetkeks, aga väga eredalt mitusada elektripirni. Tohoh, ja oi-oi, see on niikuinii oma 400, võib-olla isegi 600 volti. Elektri angerjal on kõige tugevam elektrilöök, muidugi sõltub sellest, kui suur see angerja soot angerja moodi, aga palju. Aga kas teistel kaladel on ka elektrit või ainult sellel elektri angerjal ainult kui paljudel-paljudel kaladel on võime elektrid luua sellega lööki anda, näiteks marmor ehk elektrirai, suur lai kala, niisugusi, laia tähiline, natukene lesta moodi, aga muidugi tal üks silm vaatab paremale, teine vasakule ja nad on ikka ilusti peas mõlemal pool nii-öelda. Ja see oskab ka anda päris korraliku vopsu elektriga, kuid mitte nii tugevad kui elektriangerjas, siis on olemas elektri isega, sellel on ka päris korralik löök. Aafrikas on neid ja Ameerikas on neid ja on väga palju kalu, kes mitte kedagi ei löö elektriga, vaid kasutavad elektrit selleks, et teada saada täielikus pimeduses, näiteks kus kohas nad on, teevad nagu elektriradarid, nagu nahkhiired eksale ja ultraheli kasutavad, nii kasutavad elektrit paljud kalad, näiteks lont kala ehk Niiluse Levandike. Väga armas, kaladel on tõesti londigi, aga seal oldiki ongi tal selleks elektrit tekitada ja saba peal talt tuleb ka elektriimpulss. Väga paljud kalad oskavad suurepäraselt elektriväljas orienteeruda, aga see on juba vastuvõtmine, elektrisignaali vastuvõtmine, mitte tekitamine, niisugune hea omadus, aga muidugi lapsed, ärge katsuge ise teha mingit elektrikala, sest kui näiteks akvaariumisse elektrit panna, siis kõik kalad seal surevad või jagab väga tugeva löögi saada see elekter, mida kalad teevad, tehakse bioloogilisel viisil, mitte ei võeta kuskil võrgust ja aga Eestimaal ei ole vist elektrikalu, ei vii, langes ka südame, uju rahu, Mihl südamega. Ahaa, kargas, loomadel on ka elektrit ikka ikka väga paljudel ja näiteks lindudel on võime elektriväljas orienteeruda, selliseid loomi, kes võiksid nagu kalad elektrilöögi anda, selliseid loomi ei ole, oleks liiga suurt laengut vaja, et õhus niisugust löögi anda. Vees levib elekter paremini. Räägime sellest huvitavast elektrist homme edasi temini ja väega lapsed.
