Miks kuu on kuum? Miks päike on pärit naks naks? Ja püsisuur olnud ka päike. Kaksikõhus maas veni. Aktikus ja küüsi vesi on märg, õppusse laps, naks Emmnaksiku suund ja küsib karukast aru, miks maru? Tuttavad ognaxi. Maasmeri. Taksid kasutaksid, kasvab iga lapse tee igala. Nactic asu, Nactic kasvab igal aastal. Igal apteegi. Põmm põmm, põmm, põmm. Tere hommikust, väiksed kaksikud. Me oleme onu Alexela, siin mina ka mõnus on, olen ka. Ja me räägimegi tilledena huvitavat sest asja tõesti ikkagi edasi. Päris hea väljend ilusti edasi ja lõpuni. Väga hea. Et reaa natukene asja elavamaks puhuma paar korda veel pilli. Nii need võib edasi minna, oleme rääkinud vihmast tuulest lehtedest, kuidas lehed langevad, kuidas nad kõdunevad ja kastanites, aga on ju olemas ka putukad ja muud sukad ja loomakesed ja loomad, kes terve suve on lennanud ja sumisenud ja aga kuhu nemad lähevad? See on väga huvitav küsimus ja tead selles küsimuses tohutu palju küsimusi tegelikult. Ja seda nimetan hästi küsitud, ma kiidan ka ennast tubli ja sest vastata sellele küsimusele enam-vähem üksikasjalikult võiks ikka vähemalt kevadeni iga päev ja väga paljude putukatega on lood niiviisi, et nad lihtsalt sügisel surevad ära. Oi kui kurb ja kogu lugu, aga hästi palju on selliseid liike putukaliike, kes ei sure, nad lähevad peitu ja kes kuhu peitu läheb, see on tõesti põnev, sest nüüd viise peitu minna külma eest, nendel väga palju lepatriinud lähevad näiteks igasugustesse puuõõnsustesse, koore alla, pragudesse, mis puude sees und nad lähevad ka kändudesse ja palju paljud leppadriilulisest lähevad inimkodudesse peitu ja mitut olen näinud ja ja paljud kärbsed lähevad ka niiviisi peitu otsivat külmakindlamat ruumi ja ronivad sinna. Kas nad magavad siis terve talve läbi ja ma ei tea, kuivõrd seda saab sõbrad, lapsed uneks nimetada? Sest meie teiega küll niisugust hundi ei maga. Nad on ikkagi läbikülmunud, nad on ikkagi väga külmad ja see uni meenutab surma. Kuid surm, see ei ole nii, et ta kevadel koos soojade kevad tuultega ärkab üles, läheb jälle rändama ja need on putukad-mutukad. Aga loomad ja linnud näiteks hästi palju Luikjal Eestis, kas nad on tulnud siia või nad lähevad ära ERA lähevad need luiged, kes Eestis pesitsevad ja nüüd on kühmnokk, luiged ja teated kindlasti sõbrad ikka, kes need kühmnokk luiged on, nendel on roosakas vahest hele sinakad, niisugused singel, veidi nokad, enamasti roosakad ja suur muhk, kühm ja must. Jah, niiviisi kunstliku peal nina, viinakoht lausa. Nad pesitsevad meil ilusti, nende lapsed on juba suured, ammu oskavad lennata, jaapat kogunevad parvedesse ja valmistuvad eraletuks peale seal põhjas kaugel tundras kus on juba ammu külm seald. Ja peatuvad mõneks ajaks, mõnikord isegi paariks nädalaks, võib-olla isegi rohkemgi. Laululuiged, need on need luiged, kel nokk ühtlased, läheb teravamaks ja on kollane mustaga ja kellelgi ei ole päris suuremat natukene ja päris kõvasti laulavad, päris kõvasti laulavad väga ilusa häälega, mulle küll meeldib. Ja nemad siis hakkasid juba lendama soojade maade poole palju varem kui nüüd kühmnokad, kes meie suhteliselt soojal maal võrreldes päris kaugel põhjaga meie maa on ju igati suhteliselt soo ema ja eks ole nii et meie luiged, kühmnokk, luik, nad alles valmistuvad ette eralituks esimeseks nii-öelda lendamiseks katseks. Aga laululuiged sealt juba ammu hakkasid ära lendama ja lendasidki seal ära ja saabusid meile kui vahepeatus ja hinnata söövad ja toituvad ja ootavad, millal tuleb see päris küll. Ehk siis edasi minna, et siis edasi minna ja rahvasuu ütleb väga täpselt. Luiged lähevad, lendavad ära lume ees. Lumi tuleb vahetult lõikidele järele, ma olen seda näinud. Olen nii mõnelgi sügisel seda näinud, aga üks minu sõber ja kolleeg nägid, kuidas ilusal päikesepaistelisel sügispäeval tuli suur parv luik lendamas niiviisi üle mere ja nende järel silmapiirist tuli hai lausa mustjashall lumepilv. Tohoh ja luiged läinud ja paarikümne minuti pärast oli lumi maas. Nii, need on nüüd jälle linnud, aga loomad, kes elavad Eesti metsades, jäävad loomalt soojale maale, mitte kuidagi niiviisi ära joosta ei saa, piir on ees, ei piireis segaks neid nii väga, vähemalt ma loodan, et ei segaks. Ainult et nad ei jõua ja ta tiivad on ikka kindel liiklus vahet teha, kui sul on tiivad, sa saad tõhuslik liikuda, sa jõuad väga kaugele, kui sul on vaja, aga jalgadega vat Sa ikka mitte joodi kaugel joosta nii kiiresti, nii kaugele kui lennata ikkagi nemad siis vahetavad karva, vahetavad karva, söövad hästi punni ennast ja osad lähevad magama ja, ja nii teeb näiteks karu. Ta teeb endale mõnus koopaga ja ta tankibennast kõiksugu häid parimaid asju täis, eriti palju õunu, kui leiab Marju loomulikult ja väga palju rohelist. Väga palju rohelist vitamiine on vaja, talveuneks on küll ja, ja, ja tema läheb siis koopa sisse ja seal magab. Ja magades sünnitab ta siis veebruarikuu alguses või jaanuarikuus pojakesed, oi kui kena ja nii et tema jaoks on väga tähtis ser talveuinak. Aga jänes, jänes ei saa mitte kuskile magama minna, see kalpsan ringi sooja, ta ei oska endale koopad teha. Ja kui ta leiaks koopa, siis ta mitte ei saa sinna jääda, sest tal ei ole niisugust ainevahetust, mis lubaks tal nii-öelda ennast välja lülitada. Kevaditi. Ta peab kogu aeg sööma, nii et tema jaoks talvine aeg on tõesti karm ja kannatusterohke aeg. Ja tema siis otsib endale. Iga talvepäev peab ta sööma midagi. Ja muidugi pole ime, kui ta näiteks satub õunapuuaeda, siis väga tahab ta seal seda hästi mahlakat ja väga tema tervisele väga kasulikud ja ka maitsvat arvatavasti õunapuukoort näksida. Õunapuule muidugi see hea eas kuivapärased ja seal sellepärast õunapuud tulebki niiviisi kaitsta jäneste eest oioi hästi karvast, mingisugust nagu kasukat panna ümbert üle, kaitsta huule ja kaitsta ära nii ja hundid, hundil peavad ka sööma ja talvel on nende elu selle poolest ka üpris keeruline ja raske sest hundiisu on väga ebameeldiv seisund. Kord kolme päeva jooksul peab hunt tingimata sööma, muidu ta saab maohaavad. Oi kui kurb on kurb lugu on haige ja valuaiajuust, see on nii ebameeldiv, isegi tervisele ohtlik. Aga kus sa saad talvel endale toitu, üksinda läheb, sinna on väga raske, sellepärast tuleb võtta sõbrad appi, moodustada kari just. Mitmekesi nad saavad ikka kedagi stritele hammaste vahel. On küllalt palju linde, kes ka jäävad talveks meie juurde, eks ju. Ja mõned nendest ka vahetavad, mitte karvavaid sulestik, aga sellest võib rääkida mõni, teinekord ka niikuinii peame kähku. Aga mis sa arvad, on valeks, mida lapsed teevad sügisel? Lapsed sügisel õpivad koolis, kuid nad on korralikud lapsed suuremad, kui nad on nii väikesed, et nad koolis veel õpik siis ikka midagi õpivad, kas lasteaias või kui lasteaias ei käi kodus ja kuulavad meie saadet, kuulavad meie saadet, saad hästi-hästi, räägivad oma vanematega. Toredaid asju õppida, õppimine on mõnus, sama mõnus kui mõtlemine on küll. Nii et heade väiksed naksikud, mõelge hästi, palju õppida, paljud siis teised suured ja kenad ja toredad inimesed ja lõbusad, lõbusad ka. Ja selle auks mängin nüüd teile, kallid naksikud, ühe loo.
