Mis ja miks näike? Miks mehi jo märg jobu, mis elab särg ja kellel on kodu, kas või rida on rodu, kus karu vastu aru, miks Marunism aru, oi, appi, kas läks appi? Ei uudista, mine saale, puu, Ein arhisa iialgi õppu ei uunis hirmul ole, kodu on lapsikul küsimusi, sadu, kus asub naksid õhus või vees oh aksikas uubigalapse. Tere, lapsed, tere hommikust. Tere hommikust. Mina olen ikka mõnus on ja minu kõrval on onu Aleks, mäletate, lubasime me eile ette, Me räägime loomade elektrist ja valgusest, mis loomadel on, missuguse looma me võtaksime, esimeseks kassijõus ja kodulooma kodulooma kõikidel tuttav ja mõnus, tore loom, oli mõnus loom ja ta on nii mõnus, armas, ulsid silmad, kõrvad, tal on saba, kõiki pehmed käpad, muidugi needki padrun tal pehmed, seni kuni ta vihale aetud võetakse, siis tulevad, kui ta vihane on, tema töösmetest sametkäpp osakestest ka teravad nagu kalaõngekonksud. Jah, sellised on, ma olen näinud mitu korda välja. Mitu korda olen mina ka näinud, isegi tulnud ja, ja. Mul on väga palju tuttavaid kasse ja mõnikord mõnele kassile on vaja näiteks süsti teha kaitsesüst, lapsed on targad, võib-olla mõned kardavad süsti, täiesti ilmaaegu, aga lapsed on targad, tublid ja julged saada. Poisid, mul oli üks tuttav tüdruk, kes oli nii julge ja ta ütles, et ta läheb ise, ta oli viieaastane ise arsti juurde, las teeb arst süsti, ta ei karda ühtegi, tõsi küll, natukese aja pärast ta ütles, et võib-olla see arst ei pääse oma süstlaga ligi, sest tal on kolm paari karupükse jalas. Aga jah, ega ta tegelikult suurt ei kartnud midagi, aga vot kas kardab ja ei taha ta ei saa rumaluke aru, et kaitsesüst on vajalik selleks, et haigeks Eilia ja siis ta mind ükskord selline kaskil oli vaja süstida, kriimustas, nii et oi, oi, oi, aga ma sain aru, et loomake kartis ja tahtis ennast kaitsta, paigaldada aga elektrist, mis elekter neil siis sees on, nendel on elekter karvade sees, see ei tähenda muidugi kiisule ei tohi pai teha, saad kohe elektrilöögi. Ei, kui on väga kuivtuba, kui on paks karvane vaip maas ja kui kiisu käib mööda seda vait ja, ja kui on väga kuiv selles ruumis, siis kisu karvad, lasevad särtsu ja võid isegi tunnetada seda särtsu natukene, aga muidugi see ei tee midagi, kiisule tuleb ikka pai teha, isegi selles kuivas toas, kuid seda elektrit kassile on vaja. See on niinimetatud staatiline elekter, tegelikult kui inimene tõmbab näiteks kuivas ruumis üle pea seljast villast kampsunit ja siis tekib ka juuste peale elektrit ka meile tõusevad üles ja tõusevad natukene ülesse ja veidi ragiseb Dagestani aastaks niiviisi ja selle villase kampsuni peale jääb niisugune laeng, et pimeduses sa võid need sädemeid elektrisädemeid. Nad ei tee midagi, vahest isegi, võivad muidugi näpus natukene nagu tõmmata põnks. Aga see ei tee midagi. Ja vot selline elekter peab kiisu karvade peal kogu aeg ja alati olema, kuigi sul seda ei ole. Näiteks kui kiisu elaks metallpõranda peal, siis hakkab ta haigeks jääma. Tohoh, ja näiteks sõjaväelaevadel, kus metalli on väga palju ja metall on selline neelab endasse elektrit ja kaotab seal kassid korralikult elada ei saa kuigi kaua nädal aega mitte üle selle kaks-kolm kuud, kui niisuguse laeva peal elaks, kas siis ta kindlasti jääks hõngu ja jääks haigeks ja võib-olla isegi sureks ära ja lapsed, ma tahtsin seoses sellega anda teile, kui te lubate nõu, tehke oma kiisudele by, nendel on seda vaja. Bay on vaja kõigile teha, muidugi, aga ergi liialdage sel, kui kiisu hõõrub ennast teie näiteks püksisääre või seeliku vastu, siis ta just tahabki, et tema karvadele tekiks seda elektrit. Kui te oma pehme sooja käega teete, talle pai, tal on väga hea soe, mõnus olla ja aga sellega pühiti maha seda elektrit tema pealt. Ja küll see tekib uuesti minuti pärast see elekter, eks ole. Kuid kui te kannate seda kassi süles tundide viisi, see ei ole kassile hea. Nii et kassile pai tuleb tingimata teha, aga mõõdukalt andke tal võimalust jälle koguda elektid, hõõruda ennast ka toolijalgade ja seelikute ja, ja kas või seina vastu. Kindlasti näete nii mõnigi kord tulevikus, kuidas kassid seda teevad, ei ole ta seda kindlasti näinud ja see on siis lugu kassidest, aga teised loomad, et teiste loomadega on ka niiviisi, aga nende elektrivajadus on kõigil erinev, võib olla näiteks karu ei vaja nii palju elektrit ja koer samuti mitte. Koerakarvad on parajalt rasvased, tihedad ja suhteliselt rasvased, te teate ju koera lõhna, eks ole eriti, kui koer tuleb külmast õhust tuppa, siis tuba on kohe koera lõhna täis, on täitsa, ei tähendajaid, koerad, must, see on tema normaalne lõhn. Nii see peab olema ja see on sellepärast, et koeral on võrreldes vähemalt kassiga väga palju niisugust spetsiaalsed rasvollust, mis peenikese kilena jääkarvade peale ja see hoiab nii tema oma elektrit tema juures kui ka igasuguste pahade seenhaiguste ja teiste haigustekitajate vastu vägagi hästi hoiab. Aga Me rääkisime ju elektrivalguses ja seda elektrivalgust kõrgematel loomadel nagu linnud, karumajad ja muidugi imetajad, lõimetajaid on kõik need loomad, kes toidavad oma kõige pisemaid lapsi rinnapiimaga ja, ja nii, et inimene on gaasis ilmselt meil ja lindudel rooma etel ei ole elektrivalgust. Tõsi küll, kui me nüüd lähme öösel hästi pimedal ööl metsa olemisega hästi pakkusi liigub ettevaatlikult või istume paigal ja vaatame näiteks aasa peale puude vahel siis me näeme kindlasti, kui me oleme tähelepanelik. Äkki kaks väikest nagu tulukest hakkavad põlema videole jalakad ei ole jaaniussid, nad võivad punakad olla, nad võivad ka rohekat olla, võivad olla väga pisikesed, teineteisele lähenenud, kui, kui, kui see on näiteks mõni hiir või orav. Nad viivad natukene suuremat, et olla, kui need on jänku silmad. Te saite juba aru, et jutt on helendavate loomade silma ja ja need võivad olla suured jov, kaugel teineteisest kohe peopesa kaugusel, niiviisi suur loom, suur loom, võib olla hunt, võib olla suur koer, ka põder, ka põdrasilmad helendavad ka inimese silmad helendavad, aga mitte nii tugevasti kui kassi või koera omad või hundi omad iga looma silma tagaseinas silma sees. Tagaseinas on niisugune spetsiaalne olluse kiht, mis peegeldab valgust vastu ja mitte lihtsalt ei peegelda, vaid võimendab näiteks valguse raasuke satub silma, aga see tihtmis silma sees on. Kohe mitmekordistub seda. Ja seda valgust on näha nii et selles mõttes on nagu väikesed laternad, need silmad silma, ennast silma sisemist ruumi nad valgustavad. Nii et see loom saab niiviisi paremini näha seda esialgsed valguse osakesed, mis kõigepealt väljas tulija silma sattus. See aitab nägemist. Ja ega loomet ei ole ju huvitatud sellest, et nende silmi oleks näha mõni suur saakloom või jahimees. Öösel näeb neid silmi ja ega loom sellest huvitatud ei ole, lihtsalt pole midagi parata. Pimeduses on väga raske midagi näha üldse ja tuled seda valguses signaali, mis silma satub, võimendada silma, see siis on parem nägemise võimalus loomal. Silm on väga keeruline mehhanism ja keerulise ehitusega ja sellest kindlasti tuleb koolistel õppida. Ma ei mäleta, kas kaheksandas või üheksandas klassis, aga praegu jääme selle juurde, et jah, kõik silmad mingil määral pimedusest helendavad, kuid see ei tohi olla siis absoluutne pimedus, kui on täielik pimedus, ei ole midagi siseHelendaga kassi silmit. Me oleme nii palju rääkinud elektrist, valgusest ja keemiast. Tegelikult oleme rääkinud keemiast ka, millest homme võiksime rääkida. Mul tuli idee, räägime homme sügisest väga hea mõte, räägin, räägin hästi mõnusalt, homme sügisest ja Dahlia lapsedki.
