Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik ütleb, et gaasi või elektri peal töötavate väli soojendite domine pole eesmärgipärane. Tegelikkuses tähendab seesuguste vahendite kasutamine gaasi või elektrienergia suhteliselt suures koguses raiskamist selleks, et kütta ilma sest soojenditest tekkivast soojusest jõuab näiteks terrassil istujani pisku. Kaasa fossiilne maavara, sellest tuleb palju süsinikuheidet süsinikdioksiidi atmosfääri. Kui elektriga kütta, siis elekter võib ka taastuvatest energiaallikatest põhimõtteliselt tulla. Aga see on siiski ülemäärane kütmine, et see on nagu mugavuse pärast. Mõttetu energia raiskamine, tegelikult. Seega ütleb kaasik, et ema nõus mõtete ja ideedega, mis väljas kasutamiseks mõeldud gaasi ja elektrisoojendite kasutamist näiteks meelelahutusasutustes ja üritustel keelavad. Peaksime ruumide kütmiseks üle minema taastuvate energiaallikatega. Kui ilma köetakse, siis ruumide kütmiseks. Kui rääkida ruumide kütmisest algavast küttehooajast, paneb Kaasik inimestele südamele, et keskkonnasõbralik Ta korralikult ehitatud pottsepaahjudes, mis salvestavad soojust. Samuti tuleb jälgida õiget reziimi ehk mitte kütta märja puiduga, kust saasteaineid eraldub kordades rohkem kui korralikult kuivatatud puude puhul. Kaasik lisab, et samuti on ahiküte tervitatav eelkõige metsarikastes piirkondades, kus kogu aeg on puu halgudega köetud. Nagu näiteks Eestis. Kohaliku kütuse tarvitame, noh kui seda saab kuni mõnekümne kilomeetri kauguselt metsast, sellega metsa ära ei rüüsta, see ei sobi küll. Kui siin metsad tehakse Belletiteks ja sellega köetakse siis kusagil kaugemal Saksamaal, Hollandis, Taanis, kus metsa peaaegu ei ole, see hävitab metsa, kuna metsast võetakse see puit välja. Tegelikult see ei ole taastuvenergiaallikas, ta annab süsinikdioksiidi täpselt niisamuti nagu need fossiilseid kütuseid.
