Stuudio Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, tere. Aafrika ilma krokodillid, ta on nagu supp ilma soolata ja just täna me siis eelmainitud hirmsatele elukatele küll lähemegi ja veel hullem matele mürgistele madudel. Selle laulu nimi oli mambo ja koikeeles, tähendab see madu ja maod ja krokodillid on meie saate põhiteema seekord ja koirahvas on pidanud madu traditsiooniliselt rahu ja õnnetoojaks. Ja koirahvas elab Kagu-Aafrikas ja need on need, keda vanemas kirjanduses nimetatakse hotenud, siis läks. Ja need on olnud siis varasemal ajal nagu seiklusjuttudes, niisugune metsiku ja verejanu olise metslase vaata et sümbol, kuju, Thotendotid, aga praegu neid nimetatakse hoideks ja selles mõttes nad on vägagi eriline rahvas, et näiteks nende hulgast on pärit legendaarne vägivallatu vastupanujuht. Nelson Mandela, kes on kahtlemata olnud väga tark ja väga läbinägelik ja avara pilguga poliitik ja võib-olla selles koi rahva käsitluses madu tuleb hoopiski hoida. Ei olegi nii väga midagi imelikku, kui mõelda kasvõi meie oma eesti pärimuse peale, et meilgi on peetud ju nastikut, et kunagi majahaldja, kas lausa ja see, et koi rahvas arvas, et maod kui neid leidub, siis nad näiteks kindlustavad marjale rikkaliku järelkasvuna. Ega seal niisugust loogilist ratsionaalset seletust ei maksa otsida. Aga nii usuti ja selles peegeldus igatahes nisugune austamine, nende suurt madude austamine Aafrikas. Nii et sealgi on mehi, kes teavad ussisõnu kindlast kindlast. Ja kui me nüüd alustame, siis kõigepealt tuleb muidugi öelda seda, et, et Soloogiliselt kuuluvad nii krokodillid kui sisalikud, kui ka maod kõik ühte roomajate klassi ja alustame siis krokodilli saan ikka nüüd siis nagu vist Aafrika üks kõige tuntumaid loomi ja kui täpne olla, siis tegelikult see krokodill, keda me teame nii muinasjuttudest kui ka multifilmidest ja keda inimene enamasti aafrika krokodilli kujutleb seal üks kolmest Aafrikas elavast krokodilliliigist. Ja see on siis Niiluse krokodill, aga peale tema on veel olemas kaks väiksemat ligikaaslast, üks on rüü, krokodill, see kasvab umbes nii kahemeetriseks ja ta elab Lääne-Aafrikas. Ja tal on hästi pikk ja kitsas koon, aga ta on suhteliselt väike ja tömp koonkrokodill. Tema on saanud siis muidugi selle järgi nimed, tema koon on hästi lühikene ja Tõnt inglise keeles, teda kutsutakse kääbuskrokodilli, eks. Et see on üldse üks väiksemaid krokodille, see, see ei kasvagi isegi kahemeetriseks täis. Ja temagi elab piiratud alal Lääne ja Kesk-Aafrikas. Ja ausalt öeldes mina ei ole neist kumbagi oma silmaga looduses näinud. Aga noh, seda Niiluse krokodilli, seda ma olen praktiliselt, et igal aafrika käigul näinud ja ja kõik, kes Aafrikasse lähevad ja looduse vastu huvi tunnevad, no siis siis väga tõenäoliselt nad seda Niiluse krokodilli näevad. Ta võib ikka väga võimsaks kasvada, kus teda seal näha saab? Ta on põhiliselt igal pool, ütleme näiteks vannides on seal, kus on mingid löntsikud, järved, jõed kõik, kus on vett, seal, seal Sovannides teda leiab. Ja ta on kogu Aafrikas praktiliselt noh, Kesk ja Lõuna-Aafrikas. Ja see, ütleme niisugune üsna tavaline pilt kusagil vannimaastikus, kui sa seal safaril oled, on ikkagi see, et kusagil selle mudase jõe kaldal paistavad olevat mingid kaldale uhutud niuksed, mitmemeetrised, porised puu rondid ja siis hakkad hoolega binokliga uurima, siis tuleb välja, ei ole ta ront midagi lobby ront, liigutav ja magala vapsu päevavaras, niisugune seal mudases põnutab ja, ja liiguta aimugi, vaadata tasub neid ikka vist kindlasti giidi juhatusel mitte päris metsik oli, sest et see on esiteks ohutu ja teiseks hakka palju teada. Ei nojah, igat moodi, et eks ta ole igatpidi huvitav kindlasti giidi juhatusel, esimestel kordadel on targem seda teha. Aga mõnikord, kui sa seal omapead liigud, siis, siis sa puutud ikka krokodillid nii või teisiti kokku ja et kas ta on nüüd ohtlik või mitte, see on muidugi põnev teema, sageli inimestele olen kõnelenud oma Aafrika seiklusi, siis väga tihti küsitakse ka seda, et noh, et mis on siis olnud kõige ohtlikum seiklus Aafrikas ja siis ma olen tavaliselt tähendab niimoodi, et et tõeline kogenud rändur ei satugi üldse ohtlikus olukorda, et see ongi kogenud ränduri tunnus. Tõesti võiks mõelda, et ma oleksin võib-olla juba 10 aastat ühe jalaga ringi kalts saanud siin Eestimaal ja maailmas kui ma oleksin talitanud niimoodi nagu. Mulle soovitati esimesel Keenia reisil, kui me jõudsime hästi tolmusena räpasena pimedasse kämpingusse. Samburu rahvus pargis ja ja tahtsime ennast kangesti pesta ja seal kõrval olid lõbusad prantslased veini joomas ja küsisime, et kas siin pesta saab, mõtlesin tagasi. Jõgisin, milles küsimus? Pese oma jalad, kuna, et muud võimalust ei ole, aga ma siiski jätsin jalad pesemata ja järgmisel hommikul oli siis näha, et needsamad rondid olid seal vastaskaldal rivis. Et võib-olla, kui ma oleksin torganud oma musta, vala sinna vette ja see oleks sattunud otse krokodilli nina ette, et võib-olla siis ta oleks ampsanud selle küll kinni sellest jalast. Ei oleks suutnud kiusatusele vastu panna just. Aga et see on küll tegelikult päris kindel, et krokodill üldiselt ei ründa. Aga kas need teised turistid siis olid seal nii-öelda ennast värskendanud ikkagi vä? Ei, mina ei tea, mis nad olid teinud ja kui nad soovitasid nii lahkelt Nad tegelesid põhiliselt veini joomisega ja olid nii sõna, on see asi veel eriti uljas. Jah, ja nad olid nii ülemeelikuks meeleolus, et ega minagi tea, millal nemad, võib-olla nad jõudsid tund aega enne meid sinna parajasti. Aga igal juhul on niimoodi, et krokodillide k juhtumeid, kui Niiluse krokodill inimest hammustab ja vahel surmadki. Et mina käsitlen neid kindlasti ainult õnnetusena, et see on lihtsalt halb juhuste kokku saada Domus ja maailma krokodillide seas ikkagi näiteks harikrokodill, kellega ma olen kokku puutunud Austraalias. Vot see, see võib rünnata tõste inimest niisama, aga Niiluse krokodill ei ründa üldiselt, tema toit on hoopiski ju kalad ja, ja niisugused väiksemad loomad, igapäevane toit, et et inimene ei ole tema maiuspala. Ei ole küll aga on tõsi, et kui Aafrikas elab miljard inimest ja krokodille Niiluse krokodille elab vabalt looduses sadu tuhandeid väga tihti elavad nad ka seal neegrikülade külje all täiesti. Siis mõnikord näiteks tüüpiline juhtum, niisugune õnnetus juhtub, et kalurid on, on seal vee peal ja paat läheb näiteks ümber ja sealsamas kõrval on krokodillid. Siis nad kuulevad seda v sulinat, näod, keegi suur loom seal on neil see krokodill on ju suur ja tugev loom. Neli, viis meetrit pikk, kaalub paarsada kilo. Ja ta lihtsalt instinktide toimel stan võimeline haarama näiteks ju kindlasti näiteks vees ujuvat nuud või siis vee äärde jooma tulnud sebrat, et et kui see liiga lähedal on, et siis ta võtab ka niisuguseid suuremaid loomi ja miks mitte ka inimest. Aga see on erand. Paati ta ei lenda, kui see rahulikult mingil juhul ei ründa, aga see on ju ka liikuv objekt ja jah, aga ta ei ole elus, olen selle, selle haistad seal paadi sees on. Ei, ei, ei, see ei ole isegi savanni loomad, ei. Näiteks kus autoga liigud seal savanniteedel, nad isegi ei käsitle auto nagu sellisena, et seal sees on inimesed käsitlevad autot mingisuguse tervikliku olendina, keda nad väga hästi ei mõista, aga inimestega nad ei seosta seda ja, ja samamoodi paati ei seostata nagu inimesega krokodilli peas. Aga noh, lihtsalt tõepoolest, et neid õnnetusi juhtub. No neil on muidugi ka kõht sellises kliimas ja sellises kohas elada siis ilmselt üsna pidevalt täis, lihtsalt oleneb jälle aastaajast ja kui enamasti, kuid kui ta veest oma toidu kätte saab põhiliselt kalad, siis ta on lihtsalt laisk ja tukub. Aga mõnikord jälle. Kuid ta on pikka aega nagu olnud nii-öelda kuival ajal. Ja kui toitu on tal vähe, siis dist ta nagu näljasena natuke närvilisem. Aga noh, kõige tavalisem pilt, mida sa ikkagi Aafrikas näed, on, on ikkagi see, et see suur elukas Lesutab lihtsalt liikumatult seal maos. Ja mõnikord on tal ka siis suu lahti. Aga seda ei saa üldse niimoodi käsitleda, et ta nüüd magav kass, kes ootab, et hiir talle suhu jookseks. Tooge mulle pannkooke, palun, ja gaasiga ja see suu on tal täiesti liikumatult lahti. Tegelikult ta magab sel ajal tihti suu lahti. Ja, ja siis ma olen küll mõelnud, et, et see on üks krokodilli anatoomiline huvi, Ta iseärasused tegelikult noh, et kui teeks nii siukse viguri, see on küll ausalt öeldes niisugune ainult mõte. Et kui hiiliks need krokodille juurde ja torkaks talle sinna hammaste vahele kaika siis ta kahtlemata lööb need hambad kokku. Kohv ja tema Se lõugade jõud on kohutav, suudab kohutava jõuga saaki koos hoida. Aga kui üks täiskasvanud keskmise jõuga mees võtab kätega need krokodilli lõuad ja hoiab neid koos, siis krokodill neid lahti suruda ei suuda, sellepärast et tal on tohutu palju lihaseid ja tugevaid lihaseid, mis suruvad lõugu kokku, aga tohutult vähe lihaseid ja nõrku lihaseid, mis lõuad lahti ajavad. Loodus on siin ebaõiglane olnud, no selles mõttes ei ole, sest et tal on lõugu aja saagi püüdmiseks. Kui sa saaki püüad, siis on tähtis saada see kindlalt oma hammaste vahele. Aga see, et lõugu lahti teha selleks et nii palju jõudu, et saax lõuad lahti teha. Ja siis ma tean, et loodus on äsja ebaühtlaselt lahendanud jah, ja loogiliselt, väga loogiliselt ja, ja noh, põhiline krokodilli mõte on ju see näiteks kui keegi seal vee peal näiteks ujub mõni mõni veelind, näiteks ta krahmab selle niimoodi kinni ja siis nagu nii-öelda buldogi jõuga tirib ta vee alla ja uputab selle saagi ära ja siis hakkab seda sööma. Tema lõugade haare on küll selline, et sealt pääse aga lahti teha neid lõugu, selleks pole palju jõudu, ajas on, see on üsna-üsna, õiglasetan, on loodus selle asja seadnud, siin oli juttu krokodilli pikkusest ja kaalust vahepeale, et ma olen välja lugenud, et pikkus võib olla kuni kuus meetrit ja kaal kuni 750 kilo on seal ja no need on niisugused absoluutset rekordit, mis on fikseeritud tõepoolest, aga looduses noh, ta ei ela tavaliselt nii vanaks, need on enamasti siis loomaaia loomad ja looduses nad on, noh, ütleme viis meetrit on ikka kõva sõna looduses vabalt, elava krokodille jaoks ja ehkki nad kõige juures lähevad üsna vanaks ja mõnikümmend aastat mitte 100 aasta kuskil üle 100 100, on juba ikka ju tohutu näitaja. No muidugi mu loomariigis on muidugi ka loomi, kes elavad ikka üle 100 aasta, aga aga krokodill, jaht, suur loom ja elab kaua. Ta küll, aga tal on muidugi veel üks niisugune omadus, et jätab niisuguse uimase mulje. Kui ta seal siis niimoodi lahtiste lõugadega lebab, siis tegelikult ta parajast jahutab ennast, see näitab, et tal on palav, see krokodilli lõuad laiali. Ta on umbes sama, kui koeral on keel suust väljas sama põhjusega. Ja siis on eriti. Mõnikord hüppab üks pisikene linnuga. Kas seal sees siis toimetama ja see selle linnu nimi on krokodillilind. Ja ta on niisugune hästi ilusat värvi nihukeste, hallide, mustade ja peeside toonidega. Muster on tal sulestikus ja selle üle on küll teadlased palju pead murdnud, et, et mis suhe meil nagu omavahel on ja osa teadlasi arvavad, et seal on niisugune asi, krokodillid on ka sellest linnukesestik kasu, et võib-olla seal tal on suus mingisugused parasiidid ja, ja mingisugused kaanid ja siis ta nopib neid seal sära. Ühesõnaga ta on nagu sanitar jah, ravib nagu kuidagimoodi hambaarst ja, aga teised niukses skeptilisemad teadlased ütlevad küll, et pole seal krokodill kasudest midagi, tema saab sealt küll see linnukene Se krokodilli lind saab siis krokodillid sammaste vahelt küll mingisuguseid toidupalasid, noh parimal juhul on ta siis nagu krokodilli hambaork. Aga krokodilli lihtsalt ei viitsi suht kokku panna, magab edasi, ta pannud tähelegi seda, et see pisike linnuke sihuke varblase suurune tal suust toimetab. Et, et noh, igal juhul sellel krokodillilinnul on küll krokoidilist tasuda, saab oma pisikese kõhukese täis küll temast kartmatu tegelane ja hea ja see mingil kombel on nad üksteisega küll ikka harjunud ja selles mõttes nagu natukene sõbralikud suhted igal juhul on neil omavahel. Ja tegelikult on krokodillid jätavad väga uimase mulje, kui sa neid looduses vaatad. Aga kui ta tahab, siis ta liigub ikka pööraselt kiiresti ja näiteks maa peal on ta kuskil võimeline teine liikuma lühikest aega mingi 12 kilomeetrit tunnis, et noh, et niukene, paras inimese jooksukiirus ikkagi. Ja vees liigub ta veel palju kiiremini. Tal on see võimas saba, sellega ta annab nagu hoogu ja läheb seal mingi paar-kolmkümmend kilomeetrit tunnis nagu mootorpaat, kui tal on tarvis. Aga ega ta üldiselt nii äärmises olukorras ainult ainult teeb niisugusi asju. Ja krokodillide on, on muidugi väga armas pereelu. Välimus on meil natuke, võib olla hirmutav, aga ema kaevab maa siis niisuguse uru ja matab sinna siis mõnikümmend muna. Ja siis jääb sinna pruul nagu valvama koos isa krokodillide, muide vot sel ajal tegelikult ei, on küll päris ohtlik minna sinna krokodilli lähedale, sest ta tõepoolest on oma järelkasvu eest nii väljas, et, et ta võib rünnata sellepärast, et tal on seal maa sees kusagil med need munad. Ja siis ühel päeval selleks kulub kolm kuud, siis algab nende poegade koorumine ja krokodilli vanemad kuulevad, et niisugune eriline piiksumine kostab sealt liiva seest sobivad selle uuesti lahti selle pesa ja lasevad poegadel ilusti kooruda, siis nad valvavad, et kõik jõuaksid ilusti. Ja mõnikord, kui mõni muna ei avane ja see poeg ei saa sealt välja, siis luts uurijad täheldanud isegi seda, et et näiteks krokodill võtab õrnalt selle munalõugade vahele ja keelega niimoodi õrnalt hõõrub seda muna umbes kanamuna suurune, aga ta on hästi õhukese koorega. Nii väikesele. Jah ja aga neid on palju seal kuni 60 ja 80 muna. Ja niimoodi aidatakse isegi, mõnikord võtab see krokodill oma imepisikese pojakese ja viib ise vett ja ja siis, kui nad on vees, siis ka isegi kaks aastat on ikkagi ema seal kusagil lähedal ja vaatab, et pojad saaks ilusti kasvada, et keegi nede ründakse, kui ründab, siis ta Läheb kallale sellele mõtlematult ja ilma igasuguse kõhkluseta ja siis, kui pojad on kuskil meetrised, siis nad hakkavad nagu iseseisvat elu elama. Ja kõige kummalisem on see, et üks suuremaid ohte sellele pisikesele krokodilli pojale võivad olla tegelikult teised krokodillid. See on üsna tavaline krokodilli riigis, et lihtsalt mõni suur krokodill pistab nahka neid pisikesi poegi söövad vabalt oma liigikaaslasi lisaks muule toidule just nende eest siis raevukalt tema krokodillid kaitsevadki, mu poeg võib-olla selle krokodilli jutu lõpuks on, on noh, võib-olla huvitav mõelda selle peale, et kust on tulnud, see väljence valab krokodillipisaraid, et, et noh, see on nagu niisugune vist nagu teeskluse ja võltsluse niisugune metafoor, eks ole. Ja tegelikult tegelikult seal on niimoodi, et see on täiesti võltsmüüt. Tähendab, see müüt algselt selle algallikas on huvitaval kombel isegi päris hästi teada et oli üks selline rännumees 1000 kolmesajandatel aastatel ja tema nimi oli sõõri Jon Mande vill ja Ta kirjutas niukesi suure vägeva raamatu maailma ja maailmareisidest. Ja ta oli üks igavene suur luiskaja, samal ajal, aga ta kirjutas niivõrd mõjuvalt ja veenvalt, luiskas niivõrd armsalt jah, et isegi Marco pooloya, Christopher Columbus näiteks lugesid õhinal tema raamatuid enne oma reise ja paljud niuksed võltsmüüdid on, on selle söör John vande õlli raamatust nagu lendu läinud ja käivad siiamaani. Ja ta kirjutab oma raamatus, mis ilmus 1000 kolmesajandatel aastatel. Sisalik nimega krokodill sööb inimesi ja inimest süües valata pisaraid. No peab ikka fantaasia olema ja ka see võimas müüt ja seda noh praegu ta on läinud nagu kirjandusse ja seda kasutatakse siukse võrdkujuna ja seda ei saagi nagu välja rookida näiteks kirjanduses seda igaüks valab krokodilli pisaraid. Noh siis tuleb silma ette, eks ole, et suured pisarad kukuvad, aga krokodill on üx, igavene, paha ja salakaval loome. Ja samal ajal mõtleb kõige halvemat, eks. Aga tegelikult krokodill tõesti mõnikord voolavad silmist suured pisarad aga selle põhjus on üsna maine tonni veeloom ja kui ta vee all ujub, siis tal on silmad niisked ja ta ongi põhiliselt ikkagi nagu vees. Ujumiseks on need silmad, aga kui ta nüüd kaldal ja ta peab pikka aega silmi lahti hoidma ja selle kuuma ja heleda aafrik ka päikese käes on, silmad hakkavad kuivama ja siis need pisaranäärmed on niivõrd palju seda soolast vedelikku, et need, tal tõesti need pisarad voolavad sealt koonust alla, et, et see on lihtne ja ja niisugune looduslik põhjendus sellele asjale. Ma ei tea, kas see söör John lande vill oli ka suur naljahammas või kirjutas ta pühas tões ja vaimus selliseid asju kokku, ma arvan, et ta ise kirjutas vist, võib-olla ta on nagu sellised, need on, need, need niisugused mina kujutlen teda tollel ajal seal ju inimesed üldse väga kergesti uskusid igasuguseid kõikvõimalikke üleloomulikke olendeid maailmas olevate eriti kuskil maailmaäärtel ja ta lihtsalt võimendas seda inimeste fantaasia. Noh, minu kujutlus on selline, aga ta tegi seda väga hästi. Ei, absoluutselt siiamaani kehtib ja selles mõttes klassik. Aga muidugi, krokodillid on need, kes nad on, aga on tõsi, et näiteks need Aafrika, roomajate ja madude seas on tõesti ka loodusteaduslikult näiteks mürgimadude hulgas mitmed selliseid maailmarekorditekandjaid, konkreetset liigid ja võib-olla nendest alustada. The mürgisestaga kõige suuremast maost Aafrikas ja teda ma nägin Botswana vanniseks kord. Me jõudsime mingisuguse lombi äärde ja seal, no see oli niisugune ikka paras tiik ja seal tiigi servas madalas vees liikus niukene tohutult priske mitmemeetrine, võimas madu ja tal oli väga ilus efektne nisukene, pruunikirjaline laiguline muster. Ja polnud kahtlust, et see on nüüd see Aafrika suurim madu ja tema nimi on ka väga huvitav hieroklis püüdma. Ta on nii, kust selline nimi küll tulnud on, sest et tema muster on nagu meenutab ja ja et see on nagu kiri niisugune väga, väga ilus ja efektne, on see tema rüü. Ja Ta on nüüd ühesõnaga, võib kasvada seal kuskil kuue meetri pikkuseks ja ja selles mõttes on ta aafrid ka suurim madu ja maailma suurimate madudega paras võistlejana maailma suurimad maod. Kui me kunagi rändasime Austraalia Itaalias, siis me rääkisime võrk püütonist ja näiteks tema siis kasvada isegi seitsme kaheksa meetriseks. Ja teine niisugune noh, kuuluse legendaarne hiidmadu on muidugi Amazonases Lõuna-Ameerikas elav anakonda. Et natukene jääb nendele kasvult alla, aga, aga nuh ta nagu ikka kohutav hiiglane. Tegelikult. See oli muidugi huvitav, et me päevasel ajal teda nägime, sest et ta ei ole päeval liikuv loom, päevaldab, õõnab kusagil võpsikus harilikult ja siis, kui tuleb õhtuhämarus, siis ta läheb jahile ja, ja praegu oli, võib olla põhjus selles, et see päev oli nii palav, et ta tuli ennast jahutada, tama. Püütonid üldse on alati seotud veega, nad elavad kuskil, kus lähistel on kas või vesi ja mingil ajal talle meeldib hirmsasti vees sulistada. Kui mõelda, et, et, et kuidas hieroglüüfpüüton või siis üldse püüta neid. No inimesele ohtlikud on pisikesed püüthanit, niuksed paari-kolmemeetrised, sellised maimukesel easest väikesed, need on muidugi nad ei saagi suuremat saaki kätte, põhilised püüavad hiiri ja rotte nihukesi pisikesi ja sellepärast muide Aafrika põlisrahvad väga peavad lugu nendest pisikestest kolme meetrisest Pythoni poegadest. Et kui need on näiteks põldudel ja majade ümber, siis on hiiri ja rotte vähemalt. Aga siis, kui sa püüton juba saab nagu pärist täispikkuse kätte, siis ta on küll võimeline juba püüdma ka suuremat saaki, isegi väiksemaid anti laupa ja, ja tüügassigu. Ja tema siis noh, see võte on, eks ole, see, et kägistab selle saaklooma ja neelab selle tervelt alla. Ja nüüd, et kuidas siis inimesele, kas on inimesele ohtlik või ei ole, no üldiselt ikka ei ole. Aga muidugi aeg-ajalt on nisukesi juht juhtumeid ja see muide ka meedias kajastatakse, sest see on niivõrd erandlik. Aga noh, näiteks aeg-ajalt on mõni niuke eriti priske püüton siis katsunud noh, mõnda näiteks mõnda last nagu mõne suure looma pähe niimoodi endale saagiks võtta, aga, aga ta ei saa enamasti tegelikult, et sellega hakkama. Ja näiteks kuskil 2007.-st aastast on teada niisugune fakt, kus Keenias oli siis üks niisugune. Poisikene kolmeteistaastane poisikene, keda see püüton tõesti siis üritas nagu endale saagiks võtta, aga aga kui külarahvas seda nägi, hakkas püütonit kividega pilduma, sisse on väga kiiresti, põgenes minema ja selle poisiga midagi juhtunud. Ja üks päris naljakas juhtum on käinud, läbisid 2009. aastal Aafrikas oli üks niisugune must mees, kelle nimi oli Wen nüambe ja see on nüüd siis nagu meediast aafrika meediast pärit killukene. See memm Jambe lonkis oma küla lähedal võpsikusi astus kogemata Ta püütonile peale. Püüton oli, oli valus. On, vihastas ja hakkas teda taga ajama. Ja siis mees ronis suures viimases hädas puu otsa, see teda eriti poleks päästnud, püüton on võimeline ka puu otsa ronima ja see kukub tal paremini välja kui mehel, just et varsti ta oleks saanud selle mehe puu otsast kätte. Aga õnneks oli aasta 2009 ja mehel oli taskus mobla ja ta helistas külas. Külarahvas tulija päästis ta ära. Et. Et siis külarahvas pidi üsna ruttu reageerima? Jah, sest, et jõudis ette sellest püüthonist, kes ilmselt siis alles kaalused viitsin järele ronida. Rublaga ei olnud, püüton arvestab. Aga noh, eks ta niisugune natukene kentsakas lugu lihtsalt ole ja, ja püüton ei ole inimesele ohtlik, see on selge, hoopis teine asi on, on mürgimadudega ja ja neid on ausalt öeldes seal kümneid liike Aafrikas, kes on inimesele ohtlikult mürgised ja ja näiteks maailmarekordiomanikest mürgimadude seas esimeseks nimetada Tabooni aafrika rästikud, kes on siis maailma kõige pikemate mürgihammastega? Magab ikka jubedalt küll ja ta on ise niisugune kahemeetrine tegelane ja mürgihamba pikkus on viis sentimeetrit, et see on ikka ikka tõesti võimas. Et ja üks tema niisugune hammustus annab nii palju mürk, nii et sellest võiks surma ta kasvõi kuus kuni 10 inimest tagasi. Cabooni aafrikarästik elab just Kesk-Aafrikas ja, ja ta enamasti elab metsades. Ja tema ainus oht on selles, et Ta värvus on niisugune täpselt samamoodi laiguline nagu metsaalune pinnas ja selle tõttu ta täielikult nagu sulandub selle pinnasega ja inimene ei märka teda. Tegelikult on ta üks väga uimane tegelane ja väga arglik tegelane. Ja loomulikult ei ole temal mürki vaja selleks kellelegi kallale minna, vaid see on lihtsalt saaklooma püüdmiseks vajalik. Aga seal ta siis on niimoodi maas ja ja loodab, et, et saak tuleb talle otse nina ette, siis ta teeb nihukse laisa liigutuse ja ja saab selle saagi kätte. Ja noh muidugi võib juhtuda, et inimene ei märka teda lihtsalt seal metsas. Aga ta on, ta on tõeliselt arglik tegelane. Ja, ja siis on nii-öelda rekordiomanikest, on on siis maailma kõige pikem sülitav kobra liik elab ohvriks. Ja see õieti taasavastada üsna hiljuti 2007. aastal Keenias. Ja see on nüüd siis niisugune tegelane, kes, kes on seal mingi kaks ja pool meetrit pikk. Aga kobrad on teadagi üleüldse hästi kuulsad mürgimaod, aga, aga see sülitav kobras veel eriline tegelema. Et temal on siis niimoodi, et looduse poolt on tal kingitud niisugused mürgihambad, et nende hammaste ees pinnal avanevad mürginäärmed. Ja siis, kui ta, et põhiliselt ikka saagi püüdmiseks on tal siis vaja seda trikki, et kui ta siis seda saaki näeb, siis ta natukene kergelt avab nagu suu ja siis sealt mürgihammaste ees küljelt sööstavad kaks peenikest mürgi niret. Ja need tabavad väga täpselt nagu kuskile paari meetri ulatusse ja põhiliselt ta riiv silmadesse loomadele teistele loomadele. Jube elukas jälle, jah, mingis mõttes. Äratab hirmu ja õudust. Ja tegelikult jällegi inimese puhul on siis niimoodi, et on huvitav, et kui inimesel on seljas näiteks läikivate nööpidega mingisugune särk või on tal vöö peal niisugune pannal, mis läigib, siis tal võib ka segamini minna ja ta võib selle mürgi nii-öelda lasu suunata hoopis nendele tekkivate kohtade peale, siis ta arvab, et need on nagu silmad kellelegi, silmad. Panlal pole sellest ei sooja ega külma. Jah, siis on inimene päästetud ja näiteks, kui vaadata seda fotot katki või see väga õnnelik madude püüdja selle maailma pikima sülitava kobra seal Keenias nagu kinni püüdis, siis tal on muidugi prillid, niisugused kaitseprillid mis kaitsevad selle mürgi eest, need inimesele, see noh, nii väga hull ei ole, lihtsalt kõlab hullusti. Ja kahtlemata ta nii uus liik, et tal ei olegi veel praegu päris ametlik, kui nime inglise keeles teda kutsutakse praegu suur ruun, sülitav kobra. Aga igal juhul on ta siis maailma kõige pikem, säilitav kobraliik. Ja veel, võib-olla, kui mõelda, et kes on nüüd siis kõige legendaarse mürgimadu Aafrikas siis selleks on, arvan Must Mamba väga kuulus madu Aafrikas, ümbritsetud salapäraga. Ja tema siis rekord seisneb selles, et ta kõikidest mürgimadudest kõige pikem Aafrikas ta võib olla nelja meetri pikkune. Ja ütleme maailmamadudest on seal Indias kuningkobra on siis üldse maailma kõige pikem mürgimatuix meetri jagu pikem aga ütleme, mürgimadude seas maailmas on ta siis teisel kohal, aga Aafrikas kõige pikem. Ja see, kui nüüd keegi kujutleb, et nime järglast Must Mamba neli meetrit pikk, et ta peab siis olema, niisugust küsimust ei ole üldse musta värvi, ta on heledad tooni ja ta võib-olla niuke peesikas hallikas, aga see, millest on nime saanud, on see, et et kui ta suu avab, siis tema suukoobas on musta värvi. Ja veel on temaga siuks rekord, ta on maailma kõige kiirem madu, kui ta peab seda vajalikuks, siis ta liigub neli meetrit sekundis siis kahe sekundiga, kaheksa meetrit ja nii edasi. Aga selline kohutav kiirus on tal põhiliselt siis, kui ta põgeneb. Ta on väga arglik ja häbelik, madu Must Mamba ja, ja igal võimalikul juhul ta pageb nii kaugele inimese eest, kui ta saab. Ja siis, kui tõesti inimene mingil põhjusel teda jälitab ja ta tõesti tal pole enam kuskile minna, siis ta pöörab juba oma peavastase suunas, tõstab oma isi keha üles ja siis avab oma suu, hääleta sealt, aga see on peaaegu nagu hädakarje sisuliselt. Ja ta näitab siis. Ma olen seal Must Mamba ja kui sa nüüd tuled, siis sa tõesti sured. Nii et, et see on tema viimane võte. Aga tegelikult on ta erakordselt arglik ja, ja ettevaatlik madu. Ja noh, ta on küll väga mürgine, aga, aga tõepoolest väga-väga arglik ja, ja mina ei ole teda looduses kunagi näinud, mõned mu tuttavad on näinud ja tüüpiline on, et, et läheb nagu noolesõnaga põgeneb, alati põgeneb. Aga põhjust seda taga ajada on siis. Nahk või mürkmao. Püüdjad püüavad muidu vaid ka mürgi pärast, sest maokasvandustes eks ole, hoitaksegi madusid selleks, et seda mürki kätte saada, see on väga väärtuslik meditsiiniline algmaterjal ja sellest tehakse igasuguseid ravimeid. Erinevate madude erinevad märgid ja nüüd on erinev, igal juhul on kasulikud ja, ja selles mõttes neid nagu ainult maapüüdjad püüavad, ega keegi teine neid ei püüa ja musta mambat lammugi. Ja nüüd kui mõelda, et, et nendest madudest mürgimadudest Aafrikas, keda ma kõige sagedamini olen näinud et kes see võiks olla, et, et see on kahtlemata siis aafrika lärmakas rästik tema on umbes niisugune tripikkune tohutut jäme ja niisuguse pruuni-valgekirju mustriga. Üsna ausalt öeldes, eks ebameeldiva välimusega just see, et, et on niisugune tümikas niukene hästi jämeda kehaga. Ja noh, ma olen teda näiteks pildistanud kuskilt kolme meetri kauguselt ja siis ma väga hästi mäletan nende pildistamise hetkedel kolme meetri kauguselt, et, et siis ta liikus väga kummaliselt, noh, me oleme harjunud, et maod nagu vingerdavad, aga tema läks nagu otse umbes nagu liblikaröövik niimoodi. Ja siis ma mäletan ka seda keelt, kaheharuline keel, mis kogu aeg käis suust välja, nii nagu meiegi Kodumaistel madudel, et ta tegelikult sellega nagu haistab õhku keelega. Aga lähemale kui kolm meetrit kindlasti ei tohtinud minna, sest ta, ta on võimeline tegema niisuguse järsu hüppe päev umbes kahe meetri kaugusele igas suunas. Ja teda peetakse selles mõttes jällegi kõige ohtlikumaks makset. Et statistiliselt on just aafrika lärmakas rästik igal aastal surmanud Aafrikas kõige rohkem inimesi. Põhjus selles, Ta on igal pool, teda on hästi palju ohvriks ja ma olen näinud teda tõesti korduvalt ja sageli on ta siis külade lähedal ja kui tema teed inimesega ristuvad, et noh, ega ta ikka eest ära ka ei lähe ja, ja siis ka no tol pole nagu põhjust ja, ja siis, kui inimene ennast liiga lähedale läheb, siis, siis ta läheb lihtsalt närvis ja tõesti võib, võib solvata. Ja et selles mõttes noh, nii-öelda igapäevase elu loogika järgi on, on, on tema, siis vaata et kõige ohtlikum madu Aafrikas Sestad, teda on lihtsalt nii palju. Aga kas ta kõiki oma tegevusi saadab siis valju lärmiga või millest see hurmav nimetada? Nimetus tuleb just sellest, et, et see on jälle just tema tegelikult viimane võte, kui näiteks jällegi ta tunneb, et, et keegi on talle liiga lähedale tulnud, teda ohustab siis ta tõstab nagu pea esiosa üles ja sisiseb palju palju tugevama häälega või meie maod ja hästi kaua ja pikalt. Nii et see sisin noh, nagu lärm ja selle järgi on ta saanud oma nime, et, et temagi tegelikult ikkagi hoiatab kõigepealt inimeste ter, tuulajad, mürgimadu tunned ära loiu, olen see lärmakas rästik. Et hoia eemale väga armastamast. Ja tegelikult nende madudega on kindlasti niimoodi nagu krokodillide sama sama reegel põhimõtteliselt, et ega nad ei ründa niisama asja eest teist taga inimest ja niisugusi juhtumeid, kui nood inimest ohustavad. Need tulevad selle tõttu, et inimese ja loomateed ristuvad kuidagi väga järsult ja inimene ei oska käituda selle loomareeglite järgi. Aga kui vastastikku üksteise kombeid tuntakse, eks teist austatakse. Siis pääsevad mõlemad pooled ilma igasuguse häda. Ja, ja sellist austust on ilmselt ka väga paljudel Aafrika põlisrahvastel nii madude kui krokodillide vastu, nii nagu selles koikeelses Selline oli siis tänane saade aafrika roomajatest rohkem ja vähem hirmu äratavatest, millest tuleb juttu järgmises saates. Jõuame Aafrika, suurte lindude, jaanalinnu ja teiste suurte lindude juurde. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändajat.
