Seened on meie planeedi ühed kõige vanemad elanikud,  moodustades loomade ja taimede kõrval kolmanda väga olulise  organismide rühma seeneriigi. Veel 1960. aastani peeti seeni taimedeks aga seened ei ole  võimelised fotosünteesima. Ja kui me vaatame seda, mida seened söövad,  siis on nad hoopis sarnasemad loomadega. Maailmas teatakse umbes 6000 imetajaliiki taimi ligi 400000,  aga seeni arvatakse olevat koguni üle viie miljoni liigi. Seeneriik on tohutult suur, kuid inimesed teavad sellest  siiani veel väga vähe. Tänases saates jätame söögiseened kõrvale  ja sukeldume palju põnevamasse seenemaailma. Näed, see on nüüd värviseen, verkias, vöödik. Et jalg on niisugune kollakas, oliiv kollane,  et see on, sellest saame väga ilusa värvi,  siit võib värvi tulla, aga söögiks ei ülba? Si söögiks ei kõlba. Ahaa, näed, siin ongi nüüd. Kännupess väga ilusad, oi ja nobes, see sobib seenepaberiks  väga hästi. Siit nüüd võtamegi kaasa. Materjal see selline on üldse, ta on niisugune kõva,  peaaegu nagu puit. Tead see ongi väike tselluloosivabrik, et seenes on juba see  liimaine sees, et me ei pea paberi valmistamisel mitte  midagi muud lisama, kui vee. Nagu puul tekivad ringid, tekivad ka seenel. Et see on, see on nüüd sellel aastal kasvanud,  see on nüüd. Eelmisel aastal, et see on vist kaheaastane,  aga ta võib ka järgmise viiru järgmise viiru,  et siis on need viirud täitsa selgesti näha,  et mitmeaastane, see seen on. Ja paberi tegemiseks on see kuidagi ka oluline. Kui vana. Või? Paberi tegemiseks praegu sobivad nii see kui see lihtsalt et. Selle purustamise osas on nagu mida vanem? Mida vanem seen, seda raskem, kui purustada. Tavaliselt on ju inimestel sellised seenekohad,  kus nad teavad, et siin kasvavad muravikud,  siin pilvikud, siin kukeseened, kas nende seente puhul on  ka kuidagi erinevad metsad? Jah, just õige, et võtan sihi, et nüüd täna tahan näiteks  ühte seent otsida, siis lähen see ühte tüüpi metsa,  niiviisi siin on näiteks rohkem pimedam ja selline kuusik. Et sealt saan ühte tüüpi seened. Sellisest valgemast metsast saan järgmised seened,  aga on ka näiteks üks hea värviseen juurepruunik,  kes on nii koha truu, et ma käingi niiviisi,  kui on sügis, siis ma lähen jälle sinna kohta  ja saan selle seene. Puuseeni ma saan aru, saab ju kogu aeg, nad on ju kogu aeg  kuskil puu küljes aastaringselt. Ja tegelikult saabki aastaringselt seda seenepaberit teha  ja võib aastaringselt koguda, aga millegipärast minul ik  ikkagi see ütleme, see tinistamine tuleb ikkagi sügisel ja,  ja siis tahan sellega tegeleda, aga kuidagi suvel leitsakuga  ei taha. Oo, siin on küll vägevad Ossa, see on nüüd jänes,  Vaabik, sellest saame. Sellest saame ilusa pruuni paberi, vaata,  tundub küll, näed, alt on valge, pealt on pruun,  aga seest on. Vot aeg ja. Sellest tuleb pruunpaber erinevatest liikidest tulevad  ka erinevad paberid erinevat värvi ja et,  et kännu pessis, mis me enne korjasime, saame bežika paberi,  aga siit Janes vabikust saame pruuni paberi. Mis see salapärane asi oli praegu, mida me nägime? Me nägime seenekasvatuse kõige esimest etappi,  see on petritasside nakatunud seeneniidistiku oma olemuselt  petted ass on kahetasandiline kasvumeedium. Siin ei ole sügavust, siin on ainult laius  ja kõrgus. Ja siin peal on väga hästi aru saada,  kas sul on lisaks selle konkreetse seeneniidistikul kasvamas  veel midagi muud peale selle seene või on olemas sul puhas kultuur? See on tegelikult üks väga huvitav asi, mis juhtub seeneniidistikuga,  kui sa võtad ta loodusest ära ja tood kodustesse  tingimustesse laborisse, siis üks, esimene asi,  mis temaga juhtub, on see, et ta muutub immunoloogiliselt naiivseks. Teisisõnu see tähendab seda, et ta ei suuda enam hakkama  saada nende teiste mikroorganismidega, kellega koos ta  tavaliselt metsas elab nagu teised seened  ja noh, bakterid ja kõik muud mikroorganismide. Ta tahab olla oma substraadis. Absoluutne peremees. Me ei tea siiamaani, miks seened seda kontrollitud  tingimustes teevad, aga me teame, et see on ainuke viis,  kuidas seeni üldse kasvatada saab. Ja selle tõttu on vaja saada steriilset keskkonda,  kus ei ole kasvamas, et ühtegi teist mikroanismi,  kes sama substraadi peale siis hammas lihub. Kuigi selline huvi seente kui materjali loojate vastu Materjali tootmisega esimesed kokkupuuted olid mul siis,  kui ma tegin sõprade kolleegidega kalamaja seenefarmi. Me kasvatasime tööstuslikul skaalal Austria kuningservikuid  ja sealhulgas ka reisi seeni, mida meie aga avastasime,  on see, et tema substraat, see plokk, mille peal ta kasvab,  kuna meil olid seal plastikust prügikastid  ja lihtsam oli seda substraati purustada,  kui visata lihtsalt neid plokke sinna sisse,  noh, mahub rohkem. Aga me avastasime, need substraadiplokid ei purunenud teps  mitte lihtsalt, et neid võis jalaga mööda mööda saali ringi  lüüa ja mitte midagi ei juhtunud ja see pani mind natuke mõtlema,  et huvitav, kui panna nüüd see, see seeneniidistik koos oma  saepuruga kuhugi vormi. Huvitav, mis siis juhtub? Ja läks mõni aasta mööda ja oligi kunstiakadeemia  sisearhitektuuri osakonnas materjali laboris sedasama asja  tudengitele näitamas ja avastamas erinevaid rakendusmeetodeid. Praegu on siis siin Petri tassi sees üks seen just  ja tegelikult juba vaikselt arenev, terve seene niidistik  vist kui täpne olla ja siin on aga või agara,  kuidas te kutsute ehk siis see, mille peal ta praegu elab  ja mida ta sööb just nii täpselt. Mis saab järgmiseks? Järgmiseks, kui nüüd seeneniidistik on selles petri tassis  piisavalt ennast kehtestanud võetakse tavaline rukkis,  rukkiterad ja rukkiterad steriliseeritakse ära  ja seejärel asetatakse seni niidistik kasvama täpselt  nendele steriliseeritud rukkiteradele. Millest siis tegelikult saab seeneniidistiku edasikandja  lõppsubstraati ja see lõppsubstraat ehk tema kodu  või tema toit ja pinnas on lehtpuu saepuru täiesti tavaline  kodumaine lehtpuu saepuru. Ja niimoodi siis pannaksegi, jah. Peetri tass rukkis ja saepuru, see on kolm,  kolme tasandiline etapi. Me siis vaatame, kuidas pealtnäha mitte millestki saab  midagi väga suurt ja võimast. Paneme siis juba juustu ka ikka saia peale ole hea  ja juust on väga hea. Seened on meie abistajad väga paljudes valdkondades. Teame, et inimkond on tundnud pärmseeni juba aastatuhandeid. Seentega kääritamist kasutatakse nii leiva,  saia, juustu kui ka erinevate jookide valmistamisel. Pärmseened on justkui väikesed vabrikud,  mis toodavad keemilisi ühendeid. Seda seente omadust võib pidada viimase 100 aasta Üheks  võimsamaks avastuseks. Seened kui abimehed aitavad meil toota ravimeid,  lõhnaaineid, aga ka biokütuseid ning pole võimatu,  et tulevikus asendavad seened vetikad ja bakterid. Keemiatööstus. Seeneniidistiku abil eemaldatakse reostunud keskkonnast  ohtlikke kemikaale ja raskemetalle. Parasiitsed seeneliigid tulevad appi kahjuritõrjes. Panen teed ka juurde, sulle. Nii nüüd käib ettevalmistus paberi tegemiseks,  jah. Tõeline selline tselluloosivabrik on siin seenes juba töö  ära teinud. Et nüüd meil on vaja lihtsalt tükeldada sellisteks ribadeks. Siis kasutame sellist tugevat taklihamasinat,  et see ära purustada. Ära nii oksal. Ta ummistab ära, ta on päris sitke. Väga hoogsalt ta ei, lihtsalt ei jõua ta  nii sisse. Mis siit välja tuli? No saame gi sellise seenesupi, lisan veel see sõltubki nüüd  kastame õhukest paberit, paksu paberit ja  siis timmime veega selle noh, konsistentsi vesi on oluline. See on ju vesi ja kõik kogu lugu. Aga ta ongi niisugune hästi põnev materjal  ja ongi päris paber ja. Paber tekstiil või nahk või ei oskagi nagu materjalile. Niisugust nimetust öelda, et selline hästi. Huvitav, et kortsutad ära ja ja ei lähe katki kuidagi,  et ei ole nii õrn, eks jah, ta tundub nagu õrn,  aga noh, ta. Lubab nagu töödelda. Erinevalt seenelt saame ka erineva värvi,  näiteks. Siin on punapoorik. Saame sellise oranžikama paberi või oranžika tooni siis. Metsas leidsime jänes vaabik, sellest saime  siis pruuni paberi. Siis tamme kakk on. Selline hästi vahva seen, sellised labürindid on,  temast saame niisuguse hästi hea tekstuuriga nahk  ja beežika paberi. Ja nüüd siin tükeldasime siis kännu pessi,  sellelt saame päris mitut tooni, saame heledama paberi,  saame bee ikama paberi. Nii et, et kõik see seene enda värv, et me mingeid muid  värve siia ei lisa. Ma proovin nüüd ise ka kunstilist seenepaberit valmistada,  siin on siis jänes, Vaabik, punapoorik, tamme,  kakk ja kännupess. Ja proovime nüüd siia lõuendile need kuidagi seada. Ilu on vaataja silmis üldse, see on tõsi. Aga see, et seenest saaks kunsti teha, see on küll elus  esmakordne ja sina oled seda teinud, siis tõesti kõik need  aastad katsetanud niimoodi. Ja aga ütleme, et siis niiviisi tükati mitte aasta otsa,  vaid sügiseti See on ikka paras selline nökerdamine siin,  eks ju? Peab olema nagu. Püsivust ja, ja ja tahtmist teha. See oli juba peen täppistöö juba. Mine täitsa sinna. Nii see on kõik seenepaber jah. Me hakkame niiviisi ettevaatlikult lahti võtma. Ta on selle vana vana, mingi lina võib alla panna,  siis sinna laotame seenesuppi ja sina võtad  ka ettevaatlikult sealt. See, mis sa siin teed, mida me siin näeme,  on tegelikult ikkagi haruldus kogu maailmas,  väga vähesed inimesed teevad seda, et miks seda rohkem ei tehta. Ei tea, ei ole inimesed uudishimulikud, et. Huvitava materjaliga nagu. Proovida ja katsetada ka huvilisi, et samas jälle see  selle vastu on huvi. Näiteks mul käib siin Jaapani panist Hiinast,  Saksamaalt. Huvilisi seda kõike seda teada saama. Kuidas sa seda taiest nüüd kutsub, mis asi see on,  mis meil siin avaneb? See on minu jaoks siis linnutee. Et see on taotluslik, see augud ja see valguse kumamine,  seen, vesi, valgus. Ja me saame sellise müstilise müstilismaagilise produkti. Et see on jah, mul mõlkunud juba mitmeid aastaid,  et ma tahan selliseid suuri paane teha ja,  ja, ja kus valgus hakkab mängima, siis, Vot milliseid põnevaid materjale saab seenest teha? Siin on väga erinevaid asju, mis on tegelikult alanud,  siis pette Sest siin On enamjaolt tegu selliste materjalikatsetega  ja me üldiselt siin on näha, me oleme proovinud erinevate  orgaaniliste materjalide peale seda seeneniidistikku kasvatada. Nagu näiteks siin on näha selline teada-tuntud kotiriie Takku selline juudist köis ajalehe peale väga ilusasti kasvab,  see materjal ja ka näiteks oma tsärgi võib vabalt  selle seenematerjali sisse kasvatada. Samamoodi annaks kasutada igasugust põllumajandus jääkprodukti,  põhku, heina. Orgaanilist kiudu riideid põhimõtteliselt saaks lagundada  selle nagu käigus, aga nagu, mis on puidu  või saepuru juures veel nagu oluline või nagu hea aspekt  selle juures, et saab ära kasutada selle jääkprodukti  ehk siis nagu saepuru mis muidu võib-olla pressitaks  peletiteks ja põletatakse ära. Aga tänu sellele sa saad seda seeneniidistiku ga seda  jääkprodukti väärindada. Ja seda süsinikku, mis selle sees on nagu kauem hoida. Kandumas siis atmosfääri tagasi. Siin ongi siis seeneniidistik ja saepuru  ja saepuru. Need on saepuru baasil tehtud. Ja see seeneniidistik on siduv materjal,  ehk siis justkui nagu liim või mingisugune kinniti kinnisti. Ja koos nad moodustavad sellise. Koos moodustavad sellise suhteliselt tugeva Tulekindla ja üsna kerge materjali. Mis mind selle materjali puhul veel eriti köidab,  on see, et ta on täiesti mõeldav asendus meie penoplasti probleemile. Et sellist materjali saab väga hõlpsalt edukalt näiteks  kasutada pakkelahendustes penoplasti asemel,  et teatavasti, kui inimene ostab endale mingit kodutehnikat,  siis on karbis ka penoplast, mille hoiad käes,  kaks sekundit viskab prügikasti, järgmised viis-kuus 1000  aastat on ta sul kuskil maatäiteks ja ei kõdunegi lõpuks ära  selle materjali puhul. Ta tema lõpp-produkt on sisuliselt muld. Et ta sobib meie loodusliku aineringlusesse. Tool, mida me siis näeme, see on samamoodi saepuru  ja seeneniidistiku nagu baasil kokku kasvanud  ja mis on nagu tore, et see nagu istmepind on nende  jalgadega nagu täiesti loomulikult ühendunud. Omakorda omakorda need puitjalad on siia sisse kasvanud. Aa täitsa nii, jah, polegi siia mingeid auke ette aetud niimoodi. Ja mida te veel teinud olete seene materjalist,  kui nii võib, näiteks Paide arvamusfestivalil,  see oli 2017 aastal. Me tegime teadusala lava Eesti kunstiakadeemias  ja see lava oli selline korralik suur tükk. Kui nõudlik see seene matt Materialno. Kasutusvaldkondades kindlasti tuleb meeles pidada seda,  et kuna ta koos tegelikult oma olemuselt kitiinist  ja saepurust mis mõlemad on biolagunevad materjalid,  siis kohe, kui sa paljastada selle detaili  või tüki või eseme, mis sellest materjalist tehtud on  välisteguritele näiteks vihm, reovesi ja kõik muu säärane,  siis hakkab ta suhteliselt kohe lagunema. Selle materjali elutsükli lõpp on muld ja see ongi tema idee  või point. Et sellistes keskkondades, kus on kuiv  ja niiskust pole näiteks tootekarbi sees on tema elu iga  suhteliselt igavene, nagu ka siin seina peal need paneelid. Sina oled erialal sisearhitekt, kas toole  ja laudu näiteks võikski hakata? Seente abil tegema kindlasti sellepärast,  et see materjal ise on juba väga kergelt lagunev. See tähendab, et me ei jäta mingisugust taaka järel  tulevatele põlvedele, kui me selle toote kasutamise oleme lõpetanud,  aga ma arvan, et nagu mööbli juures selle materjali  potentsiaal ei piirdu, sest et kuna tal on  ka väga head akustilised omadused, neid võib kasutada  näiteks vabalt seinapaneelide või ka näiteks Soojus isolatsioonina. On Ameerika ettevõtteid, kes on näiteks selle  seenematerjalide arendamisega jõudnud tegelikult juba üsna  kaugele on tehtud seeneniidistikust äravahetamiseni sarnane  materjal loomanahale. Näiteks ja jätkusuutlik seened on evolutsioonilisel skaalal  tunduvalt lähemal loomadele, kui nad on taimedele  siis nende rakukestad, mis on tehtud kitiinist,  on ka inimesele keha omane kude. Ja on tulnud välja päris huvitavaid uurimusi viimastel aastatel,  kus on ka seeneniidistikupõhiseid, plaastreid kasutatud  näiteks põlemisohvrite leevenduste leev noh,  leevendamaks nende kannatusi ja asi toimib seal ei ole kahtlustki,  et Need ongi need inimesed, kes vaatavad justkui veidikene  karbist väljapoole, kes mõtlevad, et tegelikult on looduses  need lahendused ju olemas, need lihtsalt on reaalselt  füüsiliselt ja otseselt meie jalge all. Et tuleb neid lihtsalt uurida ja avastada. Ma isiklikult arvan, et seentes on peidus noh,  meie nii-öelda noh, keemilise rikkuse, see on varas,  alv ja mida rohkem me seda uurime, seda rohkem me  selle kohta teada saame. Ja ei ole kaugel see aeg, kui jõuab meieni  ka seenerevolutsioon. Pada podiseb, mida me nüüd seentest tegema? Nüüd paneme. Sellise hästi põneva seene juurepruuniku,  vaata, näed sinule annan selle seene. Ja, ja siin on nüüd näha, et see viljakeha noorelt on  selline kollakas, aga hiljem kui vanaemaks läheb,  läheb selliseks pruunikaks, aga pärast siis näeme,  mis värvi ta annab? Kus see kasvab, ma ei ole seda metsas käies kunagi kohanud. See aasta ma leian teda päris palju ja tegelikult on nii,  et, et inimene näeb seda, mida teab, et tegelikult kui sa  nüüd tead, siis sa, ma usun, et sa hakkad seda märkama,  et selline suur seen kasvab. Kuidas see nüüd siia patta läheb, siis? Lihtsalt pudistame, tead, sellepärast me panime kindad kätte,  et seened on sellised tublid näppude naerijad  ja parkijad, et see on pruunik, aga mis värvi  siis ikkagi teeb, aga äkki jääb saladus? Pärast võtame välja. Aga see ongi põnev, et, et seente maailm on täis maagiat,  et ega kukeseen on küll kollane, aga temast me kollast värvi  ei saa. Ja kärbseseenel punane kübara, aga temal ilusat  oranži värvi ei saa, et on seened, millel on pikk mentained  sees ja seened, millel ei ole pikki Siin on näha nüüd see seene värvi väljapanek,  et tegelikult ongi võimalik seentega päris asju värvida. Ja saab villast lõnga ja siidi saab värvida. Linase peale ei hakka. Aga üldiselt jah, me saame vikerkaare värvid kätte,  sinisega on niisugune natukene probleem. No mis seentega siis saab, ma vaatan, et näiteks see,  see, mida me nägime Verkias, vöödik oli selline  ja väga õige ja sellega saab siis sellist. Jah, roosakat, et kui veel päris tubli olla,  eraldada jalg ja eraldada kübar, siis jalas panna jalad patta,  siis saame niisuguse hästi ilusa, pehme,  sooja, oranži. Et et ja kübarast saame jälle niisuguse lillakkama,  et see on niisugune mängimine, aga praegu antud juhul on  kõik olnud nagu ühes pajas jalad ja kübarad. Aga kõrval, siin on ikka selline erk kärts. Mis see, mis seen see on? See on nüüd verev vöödik. Kübar pealt punane eoslehed ka üldiselt punased  ja jalg ka punane ja temast saame jah, niisuguse. Noh, nagu nimigi ütleb niisuguse vereva või,  või, või punase, ilusa punase No kõrval on selline hallikas on ka seenega. Ja see on nüüd selline seen, siin on nüüd mul väiksed  eksemplari jäänud, sest ma olen selle suure juba kasutanud  värvimiseks ära, see on samet vahelik, muidu need seened,  samet, vahelik kasvab suuremaks, aga siin jäid väiksemad  lihtsalt näitamiseks, aga temalt saamegi niisuguse rohekas  allika tooni. Aga siin kõrval üks seen veel, mis sellega saab? Selle lõnga näidist mul ei ole teile näidata,  aga see on tõesti üks. Ütleme Ma värvimise seisukohalt kõige õigem seen nimi on kakaopruunik,  aga tegelikult saame sellelt sellise ilusa sireli lilla. Ja siin on ikkagi siis lõpuks Eesti loodus oma erinevates  värvides on sul jalas just. Näed, mis värvi hakkab tulema või? Esmapilgul kollane ongi kollane juurepruunik,  aga tegelikult saame ilusa kollase värvi sellelt ära,  sa ütle seda kohe ju ei ole üldse näha. Ja nüüd on kinniti seal sees, seenest on  ka see värv juba eraldunud ja nüüd niisugusel õrnal tulel  hoiame üle tunni kindlasti. Kuidas sa tulemusega rahul oled? Ma olen väga rahul, väga ilus, kollane, et see ongi hämmastav,  et sellisest Pruuni st seenest saame sellise tibukollase. Et see on ikka tõeline seenemaagia, et. Ühest juurepruunikust saab kuldkollase lõngavärvi. Üks kuulsam seent. Nendega seotud avastus on murrang meditsiinis esimene  antibiootikum penitsiln, mis tõi tema avastajale Alexander  Flemingile Nobeli preemia. Tänaseks on leitud seeneliigid, mis suudavad lagundada isegi plastmassi. See annab võimaluse vabaneda materjalist,  mis muidu laguneb pikka aega ja reostab meie planeeti. Seintega seotud võimalused on tohutud ja inimestel on  seeneriigi rikkusest veel palju uurida ja avastada. Tahame või ei taha, aga seineid on kõikjal meie peal. Meie sees ja meie ümber. Kristo, tead, mis jama ma lubasin tegelikult seeni ikkagi  korjata ka. Kuule, ma nägin seal taga väga ilusaid purav kits,  kits, kits.
