Nädalaks looduse öine looduse lainele poolses sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusele. Bert Järvet, Robin Juhkental ning nüüd ka Postimehe ajakirjanik Kaur Maran, alanud on looduselainel, tere hommikust, Kaur. Tere hommikust. Me räägime täna valgusreostusest, mis see selline üldse on? Ei no ma arvan, et valges termin ise tohutult võib-olla see, et vist ei taha, aga meile, et oleks vaja seletada, oleks teile okei, ühesõnaga kõige sellisem parem definitsioon, mis ma lugenud olen, on see, et ta on lihtsalt valguse ebatarvilik kasutamine, vald, aga praegu meil siin jah, tegelikult tõesti võib-olla nii väga kellelegi ei segaonju, aga, aga on olukordi, kus valgustatakse välja mingeid asju öisel ajal, kus sa mõtled, et miks see üldse vajalik on, on ju Eestis suur valgusreostaja, ma olen kuulnud kas oli Luunja kurgikasvuhoone või seal, kus kurgi kasvatatakse, seal siuksed lambid, püha issand, on kosmosesse paiskunud lugusid, et kui kuskile tehti Rapla kanti tehti mingisugune analoogne, kasvatas vahepeal siis kohalikud hakkasid mitu õhtut järjest helistama, et kuskil on suur tulekahju, minge uurige, taevas põleb. Aga inimene võiks, eks ole küsida, et mis siis sellest nagu hullu häda on? No ma tean, et täheldada, Pähe targad kurdavad, et ei näe, eks ole mingisuguseid asju vaadata teleskoobis. Ent ma olen kuulda, et tegelikult näiteks kilpkonnadele on väga suur ohtlikkus just nimelt valgusreostus. Et kunagi ammusel ajal, õndsa ajal, kui inimesel olemas ei olnud, oli öises taevas rannajoon kõige heledam, eks ole asi üldse. Ja kui väiksed kilpkonnapojakesed kooruvad, siis nad instinkt aktiivselt ronivad selles suunas. Nüüd aga on kõik rannajooned kõige kuumimad või kuumemad, kinnisvarad. Tuledesäras, sillerdav kilpkonnapojad olevat gallupi kusagil klubi ette ja just ühesõnaga see on üks selline klassikaline näide. Teine klassikaline näide on see, et igasuguseid kõrghooned linnades on kaks asja, mis on kõige tuntumad näited üksnes kilpkonnad, onju. Ja teine on kõrghooned linnades, kus siis linnud mäletan, see oli mingisugune neli kuni 50 ehk siis neli miljonit kuni 50 miljonit lindu, hinnatakse seal pusa saastas hukka selle kõrghoonete pärast välja valgustatud kõrghoonete pärast, just et siin ongi, nagu lindude osas on võib-olla kõige rohkem tegelikult seda asja uuritud ja see selliseid asju on, aga kuna bioloogilistele organismidele tegelikult see asi algab sellest, et kõigil organismidel on sees ööpäeva rütm, mis on täiesti molekulaarsel tasemel, sellest saadi Nobeli preemia. Paar aastat tagasi näidati ära, kuidas molekulaarsel tasemel toimib meie sisemine kell nii-öelda bioloogiline kell. Aga see läheb konflikti, kui sul valgus on samamoodi nagu sa ise oled, õhtul vaatab telefoni ekraani, arvutiekraanile tuleb sinine valgus, näkkuse melatoniini ei teki nii palju olla, just täpselt on, ju siis lähebki sineeride tsirkadiaalne rütm ja melaniini lähevad lihtsalt lähevad omavahel, võtad unerohu alla ja ärkad hommikul üles inimesi nagu autole jäänud inimesel on hea geniaalne lahendus. Ja pärast seda on kõik on ju mõnus. Aga ühesõnaga eluslooduses on see asi võib põhjustada päris päris tõsiseid probleeme ja see on üks kõige huvitavam asi, mis ma lugesin selle kohta on seotud täiesti pikaajaliste muutustega looduses. Mis tingitud sellest, et vaata, putukad on ühed, kes väga palju saavad mõjutatud ja on teatud hulling, Daini, kes on öised õitsejad, on ju tolmeldajaid, nende käitumine muutub, mille tagajärjel nende taimede siis paljunemine ei õnnestu nii hästi. Ja see omakorda võib viia selleni, et sul on sellepärast, et seal kuskil on öösel üles pandud mingisugune prožektor mingis kohas, kus ei pruugiks vajalik olla kohalik taimestik muutub, mille tagajärjel tekib selline nagu kaskaadi efekt, et seejärel siis tõenäoliselt mingisugused mingisugused loomaliigid, kes neid taimi söövad, on ju, ja nii edasi ja nii edasi põhjustada vaevumärgatavaid, aga pikaajalisi, võib-olla kohati ka täiesti nagu tugevalt märgatavaid efekte loodusest. Aga mis see lahendus lülitame, tablood välja või seal põlevad või unerohi loomadele? Söödaga sisse ja lindudele loomadele putukatele ja nad magavad nagu ühed ühed ühed kudedes väga mõjutavad ämblikud, et ma ei kujuta ette, kuidas nendele ämblikud söödaga tilgaga kuidagi tilgutada. Ei, ühesõnaga nagu tegelikult kõik selle selle teema uurijad ütlevad, et ega ega meie laiuskraadidel, kus on öösel tegelikult praegu Osalised sellest rääkinud, tahtsin hakata, on see, et meil on ju noh, pimedad sügised tulemas aastal aasta loom, nahkhiir, kes on samuti tegelikult tugevalt mõjutatud valgusreostusest. Et nahkhiir on valgusreostusest mõjutatud, kas nagu pimedad ei ole? Ei noh, aga need ikkagi kasutavad mingil määral valgust liikumiseks ikka ja pesitsussee häirib neil tohutult, selle kohta oli Rootsis oli jumala pooleli, praegu selle kohta oli Rootsis jumala lahe uuring, oli üks tüüp, kes käis kaheksakümnendatel ja uuris, mis elustik on kirikute pööningutes. Noh, selline pime kuiv koht käis, uuris mis seal on loendus kokku terve hunniku nahkhiireaastal 2006 tegi sama asja uuesti, samad kirikud. Ja teatud kirikutes oli kuni üldiselt kuni 30 protsenti oli nahkhiirte arvukus vähenenud. Ja üks muster, mis tuli välja kadunud, olid nahkhiired nendest kirikutest, kuhu oli vahepeal pandud öised valgustused, vaatena valgustatakse kirikuid välja, et on selline turistidel ilusas minna öösel vaatama, jah, aga või siis kristlane vaatab, et küll see kirik on nagu uhke asi on ju, et vaatab no oleme korrektselt kõigile midagi, aga ühesõnaga, et sealt siis kadusid need nahkhiired ära, sellepärast säilis nende pesitsemist. Väga huvitav, et võiks öelda, et valgus tirib putukad juurde, putukad on nahkhiirte söök, võiksid just hea maitsta lasta. No on sellist asja näiteks linnuinimesed on ka öelnud, ütleme ornitoloogid siis, et et kui sul valgustama putukaid ligiteadet, kusjuures muidugi ajab eemale, on ju, et noh, see ei ole selline, et sa oled väga suuri üldistusi teha. Aga kui seal tulevad putukad tulevad sinna, ütleme siis mingisugused öised linnud saavad neid käivad neid seal püüdmas, mõjutab putukapopulatsiooni teistpidi jälle mõned linnud on sellised, kellel on, nägemine on väga tundlik. Noh, öökullid, kakud on ju, on, on tegelikult, nad on evolutsiooniliselt kohastunud, nende nägemine on kohastunud väga hämarates tingimusteks, öösel jahti pidama. Ja kui sul järsku valge, siis sisuliselt pimestab neid, nad ei näe enam nii hästi. Ei saa enam nii hästi jahti pidada, ei saa enam nii hästi süüa noh, järjest järjest tagajärjed. Aga kiiresti lihtsalt, milleni ma tahtsin enne jõuda, on see, et eks valguses peab ikka nagu öösel olema, selles suhtes, aga seda peab natukene võib-olla läbimõeldumalt tegema. Meil oli stuudios Kaur Maran, see oli looduselainel. Glooria savine loomise lainer. Raekojaks.
