On üldteada, et loodusnimi ütleb ära, mis kohaga on tegemist. Kuid kas alati ikka ütleb enamasti sisaldavad  loodusobjektide nimed sedasama objekti tähistavad sõna  ehk liigi sõna. Nii on hõlbustaru saada, mis liiki kohas käib jutt. Kõigile on selge, et valge jõgi on jõe nimi. Kaali järv ja Pühajärv on järved. Liivi laht tähistab lahte ja Kuutsemägi mäge. Leidub aga loodusnimesid, mis liigisõna järgi tähistas  justkui üht kuid tegelikult on hoopis teist liiki kohad. Näiteks on lehmalaht massilaht, mullutu,  suur laht, postilaht, riksu laht ja venede laht,  nime järgi kõik lahed, kuid tegelikult hoopis Saaremaa järved. Siit on näha, kuidas kohanimedes püsib teave,  mis tänapäeval enam ei kehti. Need järved olid kunagi lahed, kuid maapinna kerkimise järel  on neist saanud järved. Sama lugu on ka Maxmere ja vööla merega,  mis kunagi olid osa meres. Kuid nüüd on mere nime kandvad järved. Nõnda ei pruugi nimede maalitud maailm alati kokku minna  praeguse tegeliku looduspildiga. Kohanimed on meie mälu säilitades möödanikku.
