Järgmise aasta riigieelarve kulutuste maht on ligikaudu 13 miljardit eurot ning tulude maht üle 11 miljardi euro. Peaminister Jüri Ratase sõnul on eelarve eesmärk kiirendada majandusarengut, hoida tervist ning toetada koroonakriisis abivajajaid. Ratast ei eraldi välja, et kaitse-eelarvet uues eelarves ei kärbita ning teadus- ja arendustegevuse eelarve saab olema kuni 2024. aastani üks protsenti SKP-st. Ma pean seda oluliseks, et me vaataksime seda nii, nagu me oleme viimastel aastatel rääkinud teadus-arendustegevus, see on alati käsikäes ka innovatsiooni ja ettevõtlusega kaitsekulud, millest on räägitud palju SKP arv, näit jaa, on küll vähenenud, aga see ei tähenda, et meie kohustust vähendada siis kaitsekulutusi. Ja me lähtume eelmises riigieelarvestrateegias seon ress 2019 kokku lepitud kaitsekulude tasemest ja Me oleme lisanud järgmiseks neljaks aastaks sinna juurde 66 miljonit eurot ja eeskätt see läheb sest suurendada Eesti rannakaitse võimekus. Rahandusminister Martin Helme lisas, et pension tõuseb uue eelarvega keskeltläbi 20 eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 544 euroni, pensioni baasosa tõuseb 16 eurot, see on siis see, mis kõigile üks ja rahvapensioni määr tõuseb 30 eurot. Rahvapension on see kõige madalam. See on siis, kui sul staaži üldse ei ole ja selle pensionitõusu sees on siis täiendav pensionilisa lastestaaži pealt, mis tõuseb 3,55 euroni. Maksutulu kasvab järgmisel aastal üheksale koma kolmele miljardile eurole, tänavu oli see üheksa miljardit eurot. Euroopa Liidu toetusi kaasatakse järgmise aasta riigieelarvesse ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Helme sõnul kujuneb aga järgmise aasta eelarvepuudujäägiks 6,7 protsenti SKP-st ja riigil tuleb juurde laenata veel 2,4 miljardit eurot. Eelarvepuudujääk jääb sinna suurusjärku kaks miljardit, see on praktiliselt sama suurusjärk, kui on kogu valitsussektori investeeringud, mis on üheksa miljardit ja kui me vaatame oma nelja aasta prognoosi, aga muidugi rõhutan, et selle nelja aasta prognoosi puhul peame me aru saama, et see on tegelikult üsna suure veapiiriga, eks ole, siis kui me esitlesime oma rahandusministeeriumi suveprognoosiga, siis oli 24. aasta lõpuks oli näha, et meie puudujääk on 3,1 protsendi peal SKP-st, me oleme praeguseks pannud ennast graafikusse 2,5 protsenti puudu. Samuti eeldame me, et meie tegelik võlakoormus on väiksem kui suveprognoosis mitte 31 kaks protsenti, vaid jääb seal alla 31 protsendi.
