Arvestades erinevaid stsenaariumeid, langeb Eesti Panga hinnangul Eesti majandus sel aastal 5,6 kuni kaks protsenti. Järgmisel aastal jääb SKP reaalkasvu muutus miinus 4,2 ja pluss 4,5 protsendi vahele. Eeldusel, et piirangud jäävad nii Eestis kui ka mujal maailmas vähem rangeks kui kevadel kujuneb tänavuse aasta majanduslanguseks neli protsenti ja 2021. aastal kasvab majandus 0,2 protsendi võrra. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on majanduse prognoosimine praegu ülimalt keeruline ning tavapärased majandusseosed ei pruugi alati töötada. Nii peab arvesse võtma näiteks viiruse levikut ja teiste riikide piiranguid. Kevadine kogemus oli, see viiruse leviku tõkestamiseks tuli ka majandustegevust väga oluliselt takistada, seetõttu ka need jätkuvalt on meil väga palju ebakindlust, et mismoodi need arengustsenaariumid võivad minna tihti nentides sõltuda ainult eesti otsustest, aga noh, näiteks kui turismienam sisuliselt välisriikidega väga lihtsalt toimuda ei saa, et siis on nagu paratamatult sellel kohe päris oluline mõju Eesti majandusele sisuliselt ütleks niimoodi, et kui siis seatakse sarnased piirangud, nagu olid kevadel, et siis võib ka veel järgmine aasta oluline majanduslangus jätkuda, aga kui me suudame mitte piiranguid seades viiruse kiiresti kontrolli alla saada, siis me võime loota, et järgmine aasta tegelikult tuleb päris korralik majanduskasv. Valitsus võtab järgmise aasta eelarve koostamise aluseks rahandusministeeriumi augustis tehtud prognoosi, kuid Kaasik ütleb, et siis oli veel vähe teavet uute koroonapiirangute kohta. Nii prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduse reaalkasvu miinuseks 5,6 protsenti ja järgmise aasta kasvuks 4,5 protsenti. Ülo Kaasik. Me juba teame seda, et näiteks Soomest enam ei saa siis turistid tulla ilma selleta, et karantiini ei nõuded neile ei tekiks, ehk et paratamatult see olukord ei ole enam nii roosiline kui juba tunde seal kuu aega tagasi. Teisalt me hindame ka selle aasta väljavaade on natukene parem ka nagu paratamatu niisugune majandusseadused, et see on umbes samamoodi nagu palli põrkamisega, et mida tugevamalt palli vastu maha tööd kõrgemale tagasi põrkab, et eks ole majandusega samamoodi. Valitsusel soovitab kaasik olla eelarvega paindlik. Juhul, kui tõesti läheb paremini, kui me kardame, et siis seal peaks olema valitsus suuteline ka ettevaates taas eelarve tasakaalustada, vaatama, et nüüd praegu püsikulusid liiga kõrgeks ja et me suudame ikkagi tulevikus jätkusuutlikult eelarve poliitikat ajada aga ka vastupidi, et kui juhtumisi läheb halvemini, siis peaks valitsusel olema valmisolek täiendavalt siis majandust toetada.
