Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadioeetris algast teadusrubriik puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Oleski ning sel järgneval nädalal toome teieni viimaste nädalate ja kuude põnevamaid teateid arheoloogiamaailmast. Ja neid on abiks meie stuudios selgitamas kommenteerimast. Start Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Tere Marge. Tere. Nagu ikka, oleme siis teie jaoks välja valinud põnevaid noppeid, mida arheoloogid maapõuest on välja kaevanud ja selle kohta rohkem teada saanud meie ürgse mineviku kohta ja alustame, alustame ühe tõesti sellise ikoonilise vaatamisväärsusega objektiga, mille ümber on arheolooge ja muidu huvilisi tiirelnud juba aastakümneid ja mis on, mis pakub meile endiselt avastamisväärset tuleb välja, ehk siis Inglismaal asuv ston Hendschi. Kuidas nüüd selle kohta öelda, kas Londonit pühapaik või? Ega me täpselt ei teagi, milleks, seda ju kasutati, eks ole? Ja arheoloogide jaoks on selle muistise tüübinimetus ongi Hend eesti keeles me nimetame neid sulendikeks. Aga kas see, mis ta funktsioon on olnud, seda nagu siiamaani täpselt arutakse, aga tundub, et tal ongi olnud nagu mitmedki funktsioon, et kõigepealt kui see asukoht nagu esimesena kasutusele võeti, siis ta oli tõenäoliselt matusepaik ja hiljem on siis, kui hakati näit kividest ringe sinna ehitama, siis ta muutus siukseks tseremoniaalses keskuseks. Et jaa, seal on kindlasti nagu tal mitmet line funktsioon olnud. Näitamaks, et kui palju see arheoloogidele huvi pakub, ongi see, et tegelikult nende mõne nädala jooksul on päris mitu vähemasti kolm uudist tulnud erinevate avastuste kohta. Püüame need kõik lühidalt läbi käia. Alustame sellest, et et need suured kivid, millest see ring on laotud, et nende päritolu oli senimaani ka teadmata vist oli niimoodi, et väiksemad kivid on välja selgitatud, et on tulnud kusagilt Eestist ehk siis päris pika maa tagant kohale toodud ka sellest me oleme siin saates varem rääkinud, aga suurte kivide päritolu oli, oli senimaani mõistatus. Ja no ma tuletan kuulajale meelde, Tseston Heinz koosneb siis mitmest kiviringist ja need ringid on siis sisuliselt nagu kiviplokid mis on püstiasendis, osadel nendest on ka siis selliseid horisontaalasendis katusekivid peal. Ja Need, kivid, ringid on erinev olevast materjalist geenidest ja need on ka erineva suurusega. Et sisemine ring on pluuston kividest või sinikividest, mis on just need, mis on siis sealt Šveitsist pärit ja need on natukene siis väiksema ja need neid oli siis umbes 60. Ja arvatakse, et need jõudsid valdsist ston heintši kohale, siis peamiselt leedeebid pidi ja nende liigutamiseks ei olnud siis nagu nii suurt vaeva vaja näha. Aga välimine kiviring seda ringi kutsutakse Sarzeni ringiks ja need on siis hästi suurtest kiviplokkidest ehitatud, et üks kiviplokk võis seal kaaluda umbes 25 tonni oli millimeetrit kõrge ja kaks meetrit lai. Et nende puhul on siis olnud jah küsimärgiks, et kust need kivid siis õigupoolest võiksid pärit olla. On arvatud, et et need on kusagilt lähedalt äkki, et et nad ei saanud ju neid väga kaugelt kohale tuua, aga siiamaani oli see lahendamata mõistatus. Ja abiks tuli, nagu ma aru saan, üks selline kunagine vandalismiakt, et ehk siis kui olid kunagi võetud, proovib nendest kividest või selline natukene välja puuritud, siis mingil hetkel see proov müüdi oksjonil maha, istus kusagil erakogus tükk aega ja kui ta nüüd jälle välja ilmus, siis teadlased olid nagu väga õnnelikud, et said sellest proovist teha keemia analüüsi. Iseenesest oleks võinud ju võtta ka seal püsti seisvatest kividest proovi, aga asi on selles, et tegemist on maailmapärandi seisukohast nii väärtusliku objektiga. Et seda ja noh, ei lubata uurida, ei lubata seal puurida neid kive. Aga jah, et kuna see purssüdamik oli juba olemas, siis avanes võimalus seda täpsemalt röntgeniga ja mass-spektromeetriga uurida ja välja selgitada. Et mis on täpselt selle siis nagu kivimi keemiline koostis ja siis võrrelda seda teadaolevat maardlate ka geenidega Inglismaal. Ja siis selgus, et need kivid on pärit 25 kilomeetri kaugusel ston heitsist põhja poolt. Viljutširest on vest voodi nimelisest kohast, kus nad on siis sinna Stoneid kohale toodud. Ega me täpselt ei tea, kuidas neid kohale toodi, jällegi, kui on 20 25 tonnised kivilahmakat, siis sa võid ikkagi päris palju päris suur vaev olema, et 25 kilomeetri kauguselt neid niimoodi kümnete kaupa kohale tarida, et pidi olema ikkagi päris mõjuv põhjus, et neid tuua. Ja kokku on, oli neid kive algselt siis 30 neid tohutuid suuri kive kiviplokke. Et üks arvamus, kuidas neid transporditi, võis olla nii, et kasutati siis puidust palk ja siis teiste palkidega kuidagi lükati neid puidust palka edasi, et need nagu keerasid ja kivi oli seal peal, et mingeid katseid on tehtud. Aga keegi ei ole proovinud nii pikka maad muidugi nii raskeid plokke vedada, aga katsete käigus, et katsetega on seal võib-olla mõnikümmend meetrit suudetud seda kiviplokki tilgutada ja siis on öeldud, et on katse korda läinud. Et ja, ja teine asi on see ka, et kuidas neid püsti saadi, et vaat selle kohta on ka erinevad arvamused, et aga kindlasti seal kasutati abivahendeid, näiteks seal võiksid olla siis mullast kaldteed ja, aga noh, tuleb aru saada, et kõik need töövahendid, mida tollel ajal kasutati, Me räägime perioodist umbes 2500 enne Kristust ja tegemist oli kiviajaga. Et tollel ajal ei olnud ju metalli maad, kaevati looma sarvede ja loomaabaluudest tehtud kühvlitega ja jaa, nööriks kasutati taimekiust punutud nööre ja noh, selles mõttes, et see ikkagi oli kõik väga-väga suur ettevõtmine mis, mis näitab ka selle monumendina olulisust tolle aja inimeste jaoks. Ja üks üks teine uudis, mis, kas nende kividega seondub Ta puudutas seda, et kuidas, nagu heli selle ringi sees Lewised, teadlased tegid, ehitasid sellise minimudeli Estonia Insist ja korraldasid akustilisi katseid seal sees ja ja tuvastasid, et see heli püsis seal ringis päris hästi ja Paul ei kostunud, et, et see oli ka selline põhjus, miks nad oletavad, et see võiks olla selline tseremoniaalne paik, et kui midagi seal ringi sees tehti, siis ta püsis seal ringi sees ja väljapoole suurt midagi ei kostunud. Aga, aga võtame siin kiiresti veel seal kolmanda uudise kakk kõrvale. Ehk siis toonhynchil lähedalt leiti veel üks, võib öelda omapära. Ringrajatis ehk siis seekord ei ole tegemist mitte niimoodi ülespoole pürgivates hammastega, vaid tuleb välja, et Estonia insi lähedase muistse asula ümber või niimoodi ringikujuliselt päris suure diameetriga kaevatud päris sügavad augud. Yaro, tegelikult kogu see Stownents ei ole niisugune eraldiseisev, mõistis vaid tegelikult ta kuulub tohutu suurde muististekompleksi, kus on väga erinevad ehitised. Et osa on sellised, et puidust samasugused Hentšid või, või ringid, mitte kividest said puidust ja siis on, on seal ka olnud väga suured asulakompleksid, kus inimesed siis elasid arvatud kuni 1000 hoonet ja siis nüüd on siis seal ühesel asula kompleksi Stoneid chi vahel ja avastatud tänu georadariuuringutele. Vot on olnud kaevatud maa sisse siuksed, hästi suured augud, kümnemeetrise läbimõõduga ja umbes viie meetri sügavused. Aga noh, mis eesmärgil tegelikult Need olid, et seda täpselt ei ole? Ei ole selge, et on, praegused uuringud on jõudnud sinnamaani, et et tundub, et need lihtsalt nagu kaevati augud sinna kahe siis nii-öelda elamute inimeste elupaiga ja siis sellel tseremoonial reaalsuse keskuses tõunetsi vahelisele piirile ja nad seisid seal lahtiselt tõenäoliselt. Aga mul on selline tunne, et see vajab veel uurimist, täpselt aru saada, et mille jaoks mille jaoks need augud seal ikkagi olid? Vastuseta küsimusi tuleb tegelikult aja juurde, mida, mida rohkem arheoloogid seda muistset paika uurivad tõepoolest minnes sellest Stownhilist endast kaugemale, tuleb järjest rohkem asju maapõuest välja, mis aina aina suurendavad seda ministeeriumites, mis siis seal ikka täpselt tehti. Kammidel on, aeg on sellega läbi saanud. Puust ja punaseks tänab kuulamast stuudios Arko Olesk ja Marge Konsa. Oleme taas eetris kolmapäeval järgmise arheoloogiateemalise uudisega Suur tänu ja kuulmiseni puust ja punaseks, puust ja punaseks.
