Eesti sai hiljuti mitme uue loomaliigi võrra rikkamaks, nimelt leiti kaks linnuliiki ja uus kalaliik. Kolmapäeval leiti Eesti vetest Lääne-lont mudila nime kandev kala. Uus võõrliik on umbes 10 sentimeetri pikkune kala, keda on lihtne kohalike mudilaliikidega segi ajada. Siiski tunneb uue võõrliigi ära tema pikenenud ninasõõrmed järgi lähemalt räägib Ülikooli kalanduse teadur Reidikes Baum. Teda Eesti vetest ei ole püütud ja Läänemerest on teda meie andmetel ka saadud, ainult et ühel korral 2007. aastal Läänemere idaosast Venemaa vetest ja selle isendi ja tema liigikaaslase me saime siis Sillamäe sadama lähedalt tegime Sillamäe sadamaseiret seal kalastiku seiret ja, ja selles püügis oli siis kaks sisendit. Septembrikuu tormiseid ilmad tõid Eestisse koguni kaks uut linnuliiki. Põhja-tormilinnu ja Ameerika vihitaja. Põhja-tormilind elutseb Atlandi ookeanil. Ameerika vihitaja pesitsusalad asuvad Põhja-Ameerikas ning talvitusalad kesk ja Lõuna-Ameerikas. Nädala teine uudis on vandenõuteooriatest ühiskonnas toimuvad pöördelised sündmused annavad hoogu ka erisuguste vandenõuteooriate tekkimisele. Vandenõuteooriad võivad ühtaegu Hollani emotsioone tekitavad meelelahutus, duslikud šokeerivat Kuiga segadust külvavad. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta vandenõuteooriate ohtlikkust, jätkab Tartu Ülikooli semiootika teadur Mari-Liis Madisson. Me ikkagi tahame rõhutada ka seda, et vandenõuteooria, eriti, kuidas nad poliitilistes kampaaniates levivad just sotsiaalmeedia vahendusel, kuidas populistid neid levitavad on ikkagi ohtlikud ka ja et nad on ohtlikumad kui mingid ühekordsed valeuudised, sest et vandenõuteooriad suunaga nägema inimesi mustreid ja nad on tõesti väga efektiivseks vahendiks, et panna kahtlema inimesi näiteks teadvuse autoriteedis. Kindlasti ei tohiks vandenõuteooriaid ära keelata või vandenõuteoreetikuid häbimärgistada. See võib kaasa tuua trotsi ja vandenõu uskumuste süvenemist.
