Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, tere. Jätkame seiklemist jalustrabavad Aafrikas, kus järved meenutavad ookeani kõrbet sünnitavad miraaž ja lõvi ning hirveke võivad täielikus üksmeeles kõrvuti eksisteerida. Vahetevahel karvastest on juba mõne aja eest juttu olnud, siis täna räägime sulelistest ka erilistest. Mõistagi räägime ainult Aafrika kõige suurematest lindudest. See laul on pärit saanidelt, sanid on aafrika üks ürgsemaid rahvaid ja, ja see on jahilaul, seda lauldi jahi kindlustamiseks enne jahile minekut ja kui seda laulu lõpuni kuulata, seal isegi jäljendatakse lindude hääli. Ja linnud on Aafrikas muidugi tohutu oma, et seltskond, need on üle 2600 liigi. Ja meie täna jõuame ainult kõige suurematest kõneldaja ja muidugi suurimatest suurima jaanalind. Ja see vist on üldteada, et on maailma suurim lind tänapäeval, aga ma olen vahel mõelnud, et huvitav mis on siis varasematel aegadel, et kas varasematel aegadel on olnud suuremaid linde kui jaanalind ja noh, igal juhul on see niisugune põnev mõtlemine ergutab Aasiat ja, ja näiteks kolm lindu varasematest aegadest on teada, kes olid tunduvalt suuremad kui jaanalind siis päris kaugetest aegadest, kaugelt kajast. Nojah, mõi natukene mõnesaja aasta eest, mõni mõne 1000 aasta eest ja näiteks Austraalias selline legendaarne lind, kellel on ka päris müstiline nimi, tirtooni, kõuelind, see oli niisugune noh, jaanalinnust vähemalt kaks korda suurem, kolm meetrit kõrge, 500 kilo, raske lennuvõimetu loomulikult ja tohutult võimsa ja jämeda nokaga. Et temast on leitud luustik ja väga iidsetel aborigeenide koopamaalingute Austraalias on ka teda kujutatud. Nähtavasti sel ajal, kui ta olemas oli, oli ta ikka niisugune inimese jaoks niisugune väga õudustäratava välimusega. Ja ta suri välja. No sellepärast, et tema välimus, tal on niisugune tohutult praegu on rekonstrueeritud joonistamas ta peale selle. Ta on inimesest kohutavalt palju suurem, kõrgem et tal oli justkui need tohutult võimas nokk, hästi jäme ja hästi pikk. Nokner Ta niukse tapja, linnu, mõrtsuk, linnu mulje. Kõigil loodusteadlased ütlevad, et sellise suure nokaga ta tõenäoliselt hoopis purustas loomakorjuste luid. Et need on nagu selleks sobivad nokad, et ka tänapäeva näiteks raisakotkastele. Aga tema välimus oli, oli tõesti niisugune. Noh, ses tohutus. Et see nagu tekitas ilmselt lausa õudust, aga, aga ta suri välja mitte inimese tõttu, vaid looduslikel põhjustel juba kuskil 30000 aastat tagasi. Talle ei sobinud, siis ei tea küll eeldused, et Austraalias oli, sööd seal hästi eluga hakkama saada. Jah, aga tal oli tegelikult Austraalias suri väga palju loomi välja selle tõttu, et Austraalia oli enne niisugune roheline ja piisavalt veerohke kontinent. Aga siis toimus seal niukene katastroofiline kõrbestumine. Ja praegusel ajal ju enamik Austraaliast ongi kõrb ja selle tõttu paljud loomaliigid, kaasa arvatud see Zyrtoni kõuelind kaotas lihtsalt oma elupaika, elu võimalused. Ja noh, teine niisugune hiiglane, kes oli vist isegi pikem kasvu poolest oli see Uus-Meremaal elanud maa siis moa kõrgus oli kolm ja pool meetrit, et ta oli natukene niukene kergema kasvuga välimuselt meenutas isegi jaanalindu ja tema häving on küll otseselt seotud inimese tulekuga Maurit ikkagi lihtsalt hävitasita küttides juba kuskil oma 700 aastat tagasi ja siis veel üks niisugune fantaasia kunstiline minevikku lind oli muidugi see Madagaskaril elanud elevandilind. Ime on ta saanud sellest, et ta justkui olevat isegi suutnud kui tõsta elevante. See on küll olnud puhas müüt, aga luustik järgi taastatud see linnu välimus, ta oli lennuvõimetada, ei suutnud lennata, aga ta oli ka palju-palju suurem, kuna lind ja temast Me oleme nüüd oma Madagaskari lugudes rääkinud, et tema suri välja suhteliselt hiljuti, kuskil 400 aastat tagasi. Ja põhjuseks oli juba ka inimene, kes ta hävitas, hävitas ta elu, paigatki praegusel ajal maailma suurim lind, jaanalind ja teda võrrelda inimesega siis väga tihti noh, tõeliselt suured jaanalinnud ületavad inimese nii oma kasvu kui ka kaalu poolest. Et ikka tõeline hiidlind ja Aafrikas teda on suhteliselt kerge kohata. Et nendel savanniretkedel pikematel, kui on käidud, siis iga korraga olen saanud nagu isiklikke kogemusi selle jaanalinnuga ikka juurde. Ja üks niisugune omamoodi lõbus katse on olnud, kui kunagisel Namiibia saab, proovisin talle siis jalgsi läheneda, et saada temast head pilt ja kuskil 100 meetrini ei olnud mingi küsimus, aga ta sõi seal nokkis maast midagi toitu aga soenn lageda nägime kaugelt, aga siis ilmselt 100 meetrit oli tema jaoks nagu see isiklik piir kriitiline ja, ja siis mõtlesin, et mida see kahejalgne need siis teeb, tuleb lähema siis ta hakkas nagu hästi rahulikult niimoodi eemale astuma. Siis ma hakkasin kiiremini astuma, tema hakkas ka kiiremini astuma. Ja ma muidugi teadsin, et ma ei saa temaga võidu joosta, aga lihtsalt huvi pärast tegin paar Niukest sörkjooksusammu ja siis ta nii-öelda võttis turba peale, ajas natuke tiivad nagu laiali ja siis läks nagu nool, ta jookseb tohutu kergelt ja ja niukene nagu tippides, nagu nagu baleriin mööda seda lagedat savanni ja ja ta on muidugi tohutult kiire. Huvitav on see, et näiteks kogemuste järgi on see kõige parem pilte ja jaanalinnust vabas looduses, nii nagu teistestki savanni loomadest saab tegelikult ikkagi autost, sest autota ei karda. Ja suhteliselt lähedal on üsna muretu too olekuga. Ja ükskord oli siis jälle huvitav proovida tema jooksukiirust nagu autoga sõita. Sest üks jaanalindudest hakkas lihtsalt asja eest teist taga nagu meie kõrval vannis jooksma ja siis sai nagu spidomeetri pealt lihtsalt vaadates, et mis kiirusega me siis nüüd liigume. Ta võib autost kiiremini joosta, ei ta autost kiiremini, jookse autol on ikka juba praegusel ajal, kui on hea tee siis auto kiirusele ta võistelda. Ei, aga ma mõtlen seal, kus need jaanalinnud on, kui neile külla minna, seal ei sõida ju 100 kilomeetriga. Oleneb teest, et kas see jaanalind ei jooksemitega kuni 70 kilomeetrit tunnis. Ja 70 on, on tema nii-öelda hädakiirus kui ta on tõesti nagu surmaohus ja 70 kilomeetrise tunnikiirusega Aafrika teedel, Sovannides isegi on võimalik liikuda, aga tavaline tegelikult niisugune kiirus oli just see, mida me mõõtsime 40 kilomeetrit tunnis. Niisuguse kiirusega võib jaanalind joosta palju, palju kilomeetreid auto kõrval auto kõrval võis vannis igat moodi. Ühesõnaga see ei ole mingi teema tema jaoks. Et 40 ja 50 kilomeetrit tunnis on ta ka võimeline mitmeid kilomeetreid jooksma, aga, aga seitsmeni kilomeetrit tunnis. Noh see on niimoodi, et sellist kiirust ta suudab ainult mõned kilomeetrid arendada ja see on tõesti siis täielik surmahirm, kui ta niisuguse kiirusega jookseb, aga see kiirus on võimalik, see on võimalik. Aga muidugi noh, autouvada võidu ikkagi hästi ei, ei jaksa. Aga linnuriigis Anda kahtlemata maailma kõige kiirem jooksja siin ei ole küll mitte mingit kahtlust, see kompenseerib, seda ta ei lenda. Jah, ja tema elu tõesti on, kulgeb seal vannis nii-öelda avatud mänguna, et tema näeb oma vaenlasest kaugelt ja suudab oma selle kiirusega nende eest kindlasti pääseda. Ja jaanalinde nagu vaadeldes on minu jaoks nüüd väga lihtsalt selgeks saanud ka see, et, et kuidas eristada ema ja isalindu jaanalinnud on väga tihti looduses kahekesi vahel ka üksinda väga harva suurema rühmaga suurema rühmaga nad ainult mingitel erilistel puhkudel seal, kui neil on mingisugused pulmaajad või, või mingid muud niuksed tähtsalt lühikesed sündmused, aga reeglina on nad kas üksi või kahekaupa ja, ja siis sa vaatad. Kui ta on niisuguse musta sulestikuga, siis ta on kindlasti isa jaanalind ja kui ta niisuguse pruunika sulestikuga stan, ema jaanalind suuruselt olnud enam-vähem ühesuurused, aga seda juba kaugelt nagu, nagu suudad eristada. Ja väga tihti ongi see paariust näiteks must, teine pruun. Aga just kaks aastat tagasi ma õppisin ka siis need siis nagu jalgade järgi vahet tegema, et ema ja isalinnul. Ega seal midagi keerulist ei ole. Kui sa selles kõrges savanni rohus näed jalgade alaosa, ehk siis härra osa siis isa jaanalinnul on sääred punased, emale ei ole hädevica, natuke peab olema ja, ja kui tulevad need pulmaajad, siis värvuvad need sääred talvel eriti punaseks ja väga tihti, ega siis kael, isa, jaanalinnu, kael läheb ka punaseks ja see on siis kindlasti tema meelest vastupandamatult kaunis ema jaanalinnu jaoks ei ole siis või? No on uhke, uhke pilt on küll tõesti ja värve on, on juures ja ta kire ja, ja näha, et anna linna elus toimub midagi väga tähtsat parajasti. Ja teistpidi jaanalindude pereelu on siis selline, et nad on ikkagi nii-öelda haarame moodustajad, nii et ühel isal, kellel on õnnestunud võidelda teiste isaste ees haaremipidamise õigus siis siis sellel on, on seal sellel ajal, kui hakatakse munema ja on juba ka mitu naist nii-ütelda. Ja siis see pesa, seda ma olen ka näinud seal lihtsalt tegelikult savanni maapinnal, niisugune väga tagasihoidlik lohk läbimõõduga küll, nii paar meetrit ja siis, kui algab see munemine, siis on niimoodi, et haare, mis on küll mitu naist, aga üks on lemmiknaine ja lemmiknaisel on esmaõigus muneda, esimene muna sinna pesasse, aga siis ka teised emad munevad sinnasamasse pesasse. Nii et kokku saab sinna oma paarkümmend muna. Ja siis hakatakse neid hauduma ja neid hauduvad nii emalinnud kui isalinnud. Ja läheb poolteist kuud ja siis kooruvad sealt munadest pojad. Ja huvitaval kombel kombel ma olen näinud seda jaanalinnupoja munast välja murdmist sõna otseses mõttes. Aga see ei olnud looduses, vaid see oli Lõuna-Aafrikas jaanalinnufarmis ja seal ongi kohe niisugune paik, kus inimesed saavad niimoodi vaadata pealt seda, kuidas see toimub. Ja see oli ikka müstiline sündmus küll, vanalinnumuna on ju ilmatu suur, noh, ta on sama suur kui 20 kanamuna ja ta on hästi paksu koorega ja selle koore sees oli mingi viie sentimeetrine auk, mis oli siis nii-öelda lahti murtud. Ja sa kuuled niisugust nagu kella tiksumist, niukene ühtamiga, kolks-kolks-kolks näed sihuke ühtlane hääl. Et kui krokodilli munadest tuli piiksumine, siis siin on. Kolks-kolks, ja, ja tegelikult see ei ole nüüd märguanne, nagu krokodillide puhul oli märguanne vanematele. Räägi lihtsalt vapralt raps sellest tema jaoks kohutavalt paksust lubjaseinast läbi ja ta teeb seda jalaga, et see oligi pisikene seal nukk on tal vaesekesel suhteliselt nõrk, aga jalg on tal tugevam kui nukk ja siis ta selle jalaga niimoodi ta oli kaks tundi siis raiunud ja siis oli see viie sentimeetrine avavus ja kokku kulub tal kaheksa tundi. Et sellest koorest siis ennast välja murda. No aga kui krokodillid aitasid oma poegadel munast välja kooruda jana linnud, siis lihtsalt jälgivad ja ei tee midagi. Ei, nemad vaatavad seda rahulikult ja vaatavad, et vaenlase ei tuleks aganad teadesse poeg suudab sealt välja murda lõppude lõpuks. Ja see on ju tegelikult see, et ennast nokaga lahti ei toksi, nagu mõni teine linnupoeg. See on tegelikult selle noakindel loogika, sest jaanalinnuga täiskasvanud jaanalinnul on tegelikult nokk on suhteliselt väike aga tema jalad on väga tugevad. Kui ta näiteks võitleb oma elu eest, siis Daile nokaga, vaidleb Jalak. Ja siit sisse munast väljamurdmise võitlus, ta peab ka sisest selle jalaga. Ja kui need pojad on siis nagu koorunud, siis mõlemad vanemad veel hulka aega ikka õpetavad neile kõiki jaanalinnukombeid ja kaitsevad neid mitmeid kuid, enne kui nad siis omapead nagu lastakse maailma laiali erinevalt Nandudest, kuna kunagi ju Lõuna-Ameerikast rääkisime Nandu jaanalinnu väiksem sugulane, tema seal oli ju nii, et ainult isad hoolitsesid poegadest. Aga jaanalinnul on see enam-vähem nii-öelda sooline võrdõiguslikkus. Ja mõlemad hoolitsevad. Ja vot tegelikult praegusel ajal jaanalind kindlasti väljasuremisohus Aafrikas ei ole. Aga kuskilt paar sajandit tagasi oleks äärepealt juhtunud. Ja see oli selline aeg ajaloos, kui kolonistid olid juba jõudnud Aafrikasse, Nad küttisid heade relvadega neid jaanalinde igal pool. Ning siis läks Euroopas moodi jaanalinnusulgedest kübar ja kui me mõtleme kasvõi Euroopa kultuuriloo peale kujutleme mingit 19. sajandi Pariisi siis üks endast lugupidav daam, Tal oli selline suur kübar ja seal suure kübara peal olid väga uhked suled ja kindlasti pidid need olema jaanalinnusuled. Ja tegelikult see oli nüüd siis põhjuseks, et Aafrikas jaanalinnusulgede hankimine muutus tohutult tulusaks. No üks kilo Häid jaanalinnusulgi Euroopa turul maksis sisuliselt sama palju kui kilo kulda ja see oli, see oli tõeline kullaauk, uskumatult kõlab küll ja, ja ei saanud iga inimene Euroopas küll endale jaanalinnusulgi lubada, need seal ikka koorekiht, seal oli nagu koorekihi tunnus Euroopas, et naisel on kübara peal jaanalinnusuled. Ja need olid jõukad inimesed ja hind läks kõrgele, see oli kõrgmood sel ajal ja niimoodi siis juhtuski, et neid vaeseid jaanalinde jäi nii tohutult väheks, et nad olidki väljasuremise äärel. Aga sel ajal mõned Lõuna-Aafrika niisugused eriti nutikad kolonistid avastasid selle, et kui need vannis üks hästi suur ala aiaga ümber piiratud Ta ja jaanalinde seal sees pidada siis sealt saab pidevalt sulgi, et siis ei ole vaja jaanalindu maha tappa vaid kõlab jõhkralt elusat linnalt võtta sulgi niipalju, et ta saab edasi elada, et ta saab järglasi ja niimoodi tegelikult algas siis jaanalinnufarmide aeg ja see oli kuskil 1800 viiekümnendatel aastal k aretati siis sellised jaanalinnud õud lõunat Aafrikas, keda sai pidada aias, kes andsid järglasi ja kvaliteetseid sulgi ja need, kes siis selle leiutasid, need said muidugi üleööpururikkaks ja Lõuna-Aafrikas ma olen käinud nendest paikades, kus elasid, siis neid nimetati sule parunikeks. Et need olid siis nii-öelda uurik, hakkad, kellel oli nii kohutavalt palju raha siis nad ehitasid endale Lõuna-Aafrikas nimetatakse neid sulevillasid. Ehk siis need olid röögatu tuld, kallid villad ja ma olen ühes niisuguses käinud, et noh, niisugune helevalge nagu loss, tohutu suur, aga põhiline see, et, et kuidas need materjalid olid näiteks et seinad olid kivist, mis oli valmistatud Belgias ja toodud kohale Euroopast. Kõik uksed ja aknad olid India vääris puust, mis oli algul Indias raiutud, siis toodud Hollandisse, seal siis valmis tehtud ja sealt veetud siis Lõuna-Aafrikas. Põhiline ikka see, et naabrist parem. Et mul on ikka nisukene, et no näete kõik, ma olen väga-väga rikas. Piisavalt maitsetud ka siis kogu selle uhkuse juures need lillad või tegelikult nii ja naa. Nii, ja naa, jah, ei saa öelda, et nad maitsetud oleks olnud, aga aga kindlasti oleks saanud ja noh, mõistlikuma hinnaga sama ilusaid hooneid ehitada, et seal pidi sa pidid ju teadma, et, et see materjal. On on kohutavalt kallis. Et see oli tähtis rikkustegi peast lolliks? Jah, mingis mõttes oli nagu, nagu lihtsalt nagu selline uhkustamise aeg, aga see sai kiiresti läbi, sellepärast et neid linnufarme jaanalinnu tuli nagu seeni sügisel ja jaanalinnusulgi läks palju turule müügile. Ja siis juhtus veel see asi, et kui nüüd esimese maailmasõja ajal ja järel tulid moodi aina rohkem Euroopa koorekihi hulgas hoopis Tod need olid niisugused, need limusiinid, niuksed, automobiilid pealt lahtised, eks ole ja nendega sõites oli kogu aeg, tuul tuhises kõrvades, siis oli jaanalinnusulgedega müts äärmiselt ebapraktiline selleks tuulega lendu. Suled läksid oma teed ja neid ei olnud enam mugav kanda ja üleüldse neid oli liiga palju kantud, kõik olid tüdinenud, kõrini jah. Ja korraga läksid jaanalinnusulgedega kübarad moest ja korraga nende hind langes ja jaanalinnufarmide elu tuli täielikult ümber kujundada. Nii et kui me käisime Lõuna-Aafrikast, on ikkagi need jaanalinnufarmid alguse saanud. Ja kui me seal käisime nendes farmides, siis seal praegusel ajal ikkagi kasvatatakse jaanalinde, nii nagu ka Eestis ja Soomeski, eks ole. Aga praegusel ajal sulgedel on väga kõrvaline, kus öeldi niimoodi. Ta on umbes 50 protsenti, nagu sellest tulust tuleb jaanalinnulihast 45 protsenti jaanalinnunahast ja viis protsenti ainult sulgedest. Aga see jaanalindude kohtlemine seal farmides ei ole ka loodetavasti enam nii barbaarne kui kunagi, kui need suled hästi moes olid. Nojah, ta on nagu moodne kanala, seal on niisugused omad võtted ja igal juhul vabas õhus kindlasti ja eks teised pidi teda peetakse ikka koduloomana, ega tema käest ei küsita, et kas sulle meeldib või tahad rohkem vabalt vannis ringi joosta. Aga noh, nad on igal juhul peetud nagu Kalad, meie kanalas ütleme niimoodi. Enam-vähem. Aga igal juhul on näiteks see, mida need jaanalinnufarmidest noh, Eestis ütleme, kui jaanalinde Peep tehakse, siis tavaliselt öeldakse, et jaanalinnuliha on nagu see põhjus, miks neid üldse peetakse. Jaanalinnuliha on tõesti nagu loomaliha, ainult palju pehmem, maitsvam. Lõuna-Aafrikas on ka see jaanalinnu nahkete, et sellest näiteks tehakse alates kottidest ja lõpetades kingadega igasuguseid niukseid, käsitöö tooteid. Et see on nagu näiteks Lõuna-Aafrikas, mida ma nagu Eestis ei ole märganud, kutiga ma pole otsinud, kausad Ta ütles, aga seal oli see nagu noh, mõnes mõttes nagu Lõuna-Aafrika niukene märgiline toode. Ja tegelikult jaanalindudega seoses Lõuna-Aafrikas sai ka kogeda ühte niisugust eksklusiivset elamust mida sealsetes jaanalinnufarmides praegusel ajal pakutakse seal Lõuna-Aafrika rahvussport, jaanalinnuga ratsutamine. See oli päris naljaks, mina ei saanud, sest ma olen liiga suur. Seal on ülempiirid, seal on niimoodi, et kui sa kaalud alla 80 kilo siis sa võid istuda muidugi nii-öelda turvameeste juuresolekul ja anna linnule korraks selga ja jälle maha ronida. Aga ratsutada sa temaga ei või? 80 ja 75 kilone inimene on ikka tema jaoks liiga ränk koorem. Aga siis alla 70 kilone inimene tohib suure tugeva isa jaanalinnu seljas natuke aega ratsutad vattegaatidega vaimustatud jaanalind ise sellest. Lind käitus väga kummaliselt ja teistpidi ka meie rühmas. Tõtt-öelda oli ainult üks inimene, kes kaalus alla 70 kilo. Oli teil Vastre, no minu meelest täitsa täitsa abiline eesti. Ja, ja oli ka muidugi need, kes, kes võib-olla olid alla 70-ga, aga nad lihtsalt kartsid, hoidsid suu lukus ja väga oli, oli noormees, kes siis oli vastas kõikidele nõuetele ja ja noh, meil on lihtsalt huvitav vaadata, et kuidas see käib, et, et see analinn ausalt öeldes pikalind ja ütleme minu linnukogemuste järgi ikka noh, niuke, kana pea, ütleme kui ta tuuakse sinna siis, et see inimene saaks talle ronida turjale, siis, siis tal on peas on tal niisugune klapid, et ta ei näe midagi ja, ja siis tamme hästi rahulik. Aga kas inimene on Taltel ilma sadulata, istub tal sealt seljas ja, ja hoiab diiva nukkidest kinni siis võetakse tal need klapid peast ja kahe musta turvamehe saatel lastakse siis jaanalind lahti. Jaanalind jookseb noh, kui piltlikult väljenduda nagu peata kana, ühesõnaga, ta jookseb igas suunas suunas, niimoodi ta ei ole paanikas. Aga ta liikumine on täiesti niukene, sihitu, ansis tohutu lõbustus või no vaadata on isegi päris naljakas, et aga ma arvan seal seljas olla päris päris osav olema, ütlesin, et mitte alla kukkuda üldse. Kas ma mõtlengi kogu seda tohutut keerulist ettevõtmist ja mille nimel? Eks ta üks niisugune noh, seal ja lõpus siis on muidugi tavaliselt ongi ninna, mida meile ka siis näidati, et Lõuna-Aafrika jaanalinnufarmis siis näidatakse, kuidas siis ikka professionaal Khaled jaanalindudega ratsutavad ja siis niisugused hästi kaks kleenukest neegrid siis kihutavad nende jaanalindudega küllalt osavalt ja isegi oskavad neid suunata. Aga noh, eks ta üks niisugune valge mehe vigur ole ja, ja ma arvan, et Aafrika põliselanikud ei ole kunagi midagi taolist mõelnud ega tahtnudki teha. Valge mehe fantaasia on piiritu. Et lihtsalt üks niisugune lõbutsemise viis ja noh, muidugi et jaanalind on, on siis nii-öelda maailmarekordiomanik kõigi lindude seas absoluutne rekordiomanikuga, aga aafrika sort lindude seas elab ka siis kõige suurem lennuvõimeline lind. Ja tema nimi on hiidtrapp ja teda ma olen ikka õiget sageli just seal ekvaatorist lõuna pool Aafrikas seiranud Sonnis eemalt vaadates ta näeb välja umbes muu eestlasele kõige lihtsam öelda nagu hästi pikkade jalgadega Hani. Aga ta on toonud kahtlemata suur ja tõepoolest praegu maailmas ei ole teist lindu, kes kaalub siis 20 kilo ja ta suudab lennata. Et see on nagu lennuvõime rekord. Täheldatud on näiteks mõned Hitrapid, kes on liiga hea elu peal olnud ja on hakanud kaaluma seal kuskil 22 24 kilo, need enam ei ole suutelised lendama lihts 20-ga ja alla selle siis kuidagi viisina rebib end maast lahti reaktiivmootoriga suure pingutusega ja tegelikult isegi ütleks niimoodi, et mina ei ole näinud Popi lendamas ega ta ei viitsi küll ja ainult suurimas hädas olukorras. Et üldiselt ta on lennuvõimeline, aga nii nagu näen teda seal seal vannis on kõige tavalisem ta ikkagi kõnnib, kõnnib ja otsib maapinnalt toitu, põhilised niukseid putukaid, ta sööb ja ei viitsida nagu lennata midagi. No kui tal on kõik olemas, ei ole mõtet uusi maid ja meresid Jah, sa vannis on toitu piisavalt ja eriti lõbus pilt on veel, mõnikord sa näed seda, kuidas siis selle pruuni värvilise hiidlinnu seljas, kes otsib toitu, istub teine lind, kes on hästi värviline, ta niukene, punase sinisekirju, umbes meie rästa suurune lind seal mesilasenäpp ja tema on saanud nime sellest, et ta näppab õhust putukaid ja tema siis seal rohu kohal selle hitttrapi seljas istudes näpapsis trapi ümbert saad neid pihikesemaid putukaid. Nii et mõlemad saavad kõhu täis, selles rikkalikus vannis kasulik kooste. Mõlemale sobib, et ja nüüd, kui mõelda nende suurte lindude peal tõesti kõige suurem, ei jõua kõikidest rääkida kuidagiviisi. Et siis siis on üks eriline, noh, peaaegu et mõnes mõttes aafrika sümbol on kurgkotkas. Ehk see on siis niisugune lind, et kui saimalt näed, siis tal on kurejalad pikad, aga kotka, ütleme kael, kotka pea ja kotka tiivad. Suur lind, hästi võimas lind. Ülemeetri kõvasti kõnnib seal lihtsalt mööda savanni ja tal on väga huvitav siukene hari peas, mis ulatub kaelal, niisugused üksikud kõrged suled ulatuvad niimoodi välja, turri, võtavad üles ja ta jääb väga hästi meelde, kui sa teda okei, ainult näed. Ja noh, inglise keeles teda nimetatakse sekretär linnuks, et need, justkui vanal ajal oli sekretäril pliiats kõrva taga, et need üksikud suled nagu inglastele meenub, et seda ja see kurgkotkas oma elu viisidelt on selline, et ta püüab põhiliselt maapinnalt nihukesi suuremaid ruumi linnupoegi ja näita siis surmab oma tugeva kotka nokaga. Aga kui näiteks juhtub mõni madu, siis selle ta niimoodi Pop surnuks oma hästi tugevate jalgadega Hedrutades üles-alla ja see on ka Sovannis üsna tüüpiline, et ta need madusid sööb ja, ja sellepärast jälle põlisrahvad peavad temast lugu, neile meeldib, kui niukene kurgkotkas peab nagu madude hulka ka nagu kontrolli all kodu ümber. Ja ta on ikka niivõrd uhke lind, eks Lõuna-Aafrika riigi vabariigivapi peal on kasekurgkotkas väga erilise välimusega väga-väga uhke ja ilus lind. Ja tähtis lind Aafrikas. Ja siis on terve hulk niukesi väga suur linde, kes on, noh, natukene meie lindude sugulased ja noh, kui mõelda ainult nüüd nende peale meil Eestis suured linnud, kes siis on näiteks kured ja toonekured siis seal Aafrikas on neid kurgede toonekurgede sugulasi ikka palju ja nad on väga huvitavad kõik, aga, aga noh, keda ma ise olen näinud, kes meelde on jäänud, näiteks on meie sookuresugulastest Lott kurg, tema on siis niisugune halli-valgekirju sulestikuga lind, ilusa punase noka ja, ja pea esiosaga ja temal on siis lõual niisugune suur valge Lott, nii et ta, ütleme see kehahoiak, vaatad kohe roos on ju meie sookurg nii vana tuttav lint minu jaoks vähemalt aga siis, et värv on tal rohkem. Ta on niisugune efektsem. Nojaa, tegelikult teine sookure sugulane on, on minu meelest, et mihukene vaata et kõige kaunim aafrika linde üldse, keda suurtest lendudest ma oma silmaga olen näinud? See on see lõuna-kroonkurg Keenias avannistada jälginud jälle kehahoiak, umbes nagu meie sookured niimoodi saba sorgus ja ja natukene niukene hallikas sulestik nagu meie sookured, aga näiteks sabaosa on tal siis hästi elegantselt pruuni repruuni-kollase sulestikuga ja ta peaosas on siis nii valget, punast kui musta värvi ja seda pead ehib siis hästi vägev kroon, kollane kroom, lindude kuningas praegu hea või kuninganna jah, et on värviline, suur, elegantne ja siis kollane kroonusse annab kõigele krooni veel sinna lisaks meeldib mulle hirmsasti oma värvide poolest. Ja nüüd, kui mõelda toonekurgede sugulastele seal kauges Aafrikas, kes seal siis on väga tähelepanu väärset, siis noh, üks nendest on kahtlemata marapuu. Varro puu on niisugune naljakas tegelenud, on suur võimas lind. Aga ma ei ütleks, et ta ilusam, tal on kohutavalt ebaproportsionaalselt suur nukk, jäme, pikk nokk ja see on niisugune krobeline sihukest imelikku värvi, nagu oleks määrdunud kuidagi ja ja siis tema pea ja ütleme, kaelaosa on kuidagi sulgedest palle natukene punakad siin, et ta ei ole ilus lind üldse. Kus ei ole eriti armuline olnud, teda luues? Ta on küll suur ja võimas lind, jätab niukse niukse, seal ta robustse mull, sellest on suur ja võimas on suur ja võimas ja teda sa vannis kohtad sama sageli kui küla serval prügimägedel. Et ta on ka niuke, kes valimatult prügimäelt endale suhu noka vahele siis krahmad, kõike, mis vähegi süüa kõlbab. Ja natuke niukene, niukene trükkari lind ka. Aga nüüd see teine toona kure sugulane maailma suurim toone kurglaste sugukonna seas, et see on jälle äärmiselt kaunis, tema nimi on sadul, kurb. Tal on pikad jalad pikemad kui, kui meie toone kuralisegi ja väga ilus mustvalge sulestik. Aga tema nokk, kas ma saan täiesti fantastiline, hästi ilus niukene, sale, elegantne nokk ja see on niisugune punase ja musta vöödiline ja siis selle noka esiosas on niisugune kummaline looduse kingitus, niisugune kollane, kumer nagu kilp. Ja vot selle järgi anda siis oma nime saanud sadulkurg väga kaunis suur lind. Ja nüüd kui ning kiiresti üle käia need Aafrikas suured linnud, siis ei saa muidugi üle ega ümber aafrika kotkastest. Ja aafrika kõige suurem kotkas kannab ka selle väärilist nime, tema nimi on kuningkotkas ja ta on niisugune tumedat värvi valge rinna esisega tiibade siruulatus kaks ja pool meetrit või natukene rohkem. Kui nüüd püüda mingit võrdlust luua, siis meie Eesti suurim kotkas merikotkas noh, tema tiibade siruulatus küll nii kaugele ei küüni kindlasti. Et sellele jääb meie merikotkas kindlasti alla. Ja kuningkotkast tan tunnistama. Ei, oleme Aafrikas näinud, kuigi võiks, peab tagasi minema, et teda näha. Aga teist peaaegu sama suur väga kuningliku kotkast olen ma küll jälginud, tema nimi on Kilg merikotkas ja noh, ta on natukene väiksem kui nüüd aafrika kuningkotkas ja jälle natukene suurem kui meie merikotkas. Aga meie merikotkas on põhiliselt üleni siukest pruunikat tooni, siis kild merikotkakeha esiosa on kõik valge, helevalge kaunis ja muidugi see nimi nagu mõjub natuke eksitavalt merikotkas aafrika kild merikotkas ei ela külmik mere ääres. Aga nimi on tulnud sellest, et tavaliselt loodusteaduslikult ja Ornitoloogiliselt kuulub samasse perekonda. Kui meie merikotkas ja selle järgi on siis see nimeseaduse järgi on see nimi pandud Aafrikas teda inglise keeles kutsutakse kala kotkaks. Ja noh, selles mõttes on see nimi nagu tabavam. Et tõepoolest, Kilg merikotkas elab mageveekogude ääres ja sööb põhiliselt kala. Et, et ta on kalasööja lind, meie merikotkas ju sööb hoopiski väiksemaid loomi ja, ja vahel ka korjuseid ja linde, aga mitte nii palju kalu. Ja kui nüüd mõelda, et kes on siis Aafrika kõige kõige suurem kotkas üldse, siis seda tuleb otsida nende kaelus ja raisakotkaste seast Aafrikas neid on seal palju liike. Aga see kõige-kõigem kannab nime vult pea raisakotkas ja teda ma olen oma silmaga näinud. On ikka nimega õnnistatud, nojah, see on küllalt nimi tegelikult, ega need raisakotkad ja kaalus, kotkad ei ole ükski kaunid inimliku mõõdupuuga vaadates. Me oleme nendest rääkinud, nad on sellised korjuse sööjad, linnud ja nende pea ja kael on ilma sulged, tallad näevad niuksed küllalt niuksed jõhkrad välja need ja mitte sugugi kaunid. Aga nüüd nagu kui liike eristada, siis volte ja raisakotkaliigitunnus on see, et tal on nagu kaela peal mõlemal pool külgedel niisugused nagu suured niuksed nagu voldik. Ja selle järgi on teda kerge eristada, sellepärast on ta niisuguse nime saanud. Aga ta on väga suur tõepoolest, tema tiibade siruulatus ulatub juba kuskil kolme meetri peale. Et palju suurem kui need teised Aafrika kotkad ja kaal, võib-olla seal kuskil kuni üheksa kilo. Aga ta on nii nagu kõik need muudki kaelus ja raisakotkad siis niisugune korjuse sööja lind. Ja eemalt vaadates tüüpiline. See on niisugune märk savanni kohal, kui sa näed neid neid kusagil tiirutamas, kaugel nihukeste täppidena, ainult kilomeetrite kaugusel lageda savanni kohal. Sa võid kindel olla, et seal maas on üks surnud loom. No võib-olla tõesti inimliku mõõdupuuga mõõtes ta ei ole kuigi kaunis, aga ta on kõige võimsam ja suurem kõigist Aafrika kotkastest ja ja Aafrika põlisrahvad on teda ikkagi tõsiselt austanud. Näiteks paljud rahvad peavad teda nagu paaritruuduse sümboliks ja ja seesama hiigelsuur kotkas on siis tõesti selline lind, kes on monoka. Ema ja isa püsivad väga-väga truult, et baaris ja see on tekitanud nagu austustunnet kohalike põlisinimeste seas. Ja mulgi kombel see ikkagi see suur võimsus ja see taeva kohale laiali sirutanud pikad ja laiad tiivad näiteks vanas Egiptuses oli just seesama volte ja raisakotkas nagu riigikaitsja sümboli tähenduses, et noh, et kõrgel Egiptuse kohal lendav kotkas kaitseb riiki. Ja selles mõttes isegi üks hieroglüüf egiptuse kirjas on pühendatud just sellele linnul. Nii et, et nii need linnud on, et vahel on need suured linnud ilusat vahel inimliku mõõdupuuga mõõtes inetud. Aga kui sa neid vähemalt tunned, siis sa tegelikult hakkad märkama neis niisugusi sügavamaid jooni, mis igal juhul panevad neid suuri linde austama. Nii nagu kindlasti seda on osanud aafrika ürgne rahvas saanid ja see on ka nende laulu sisse pandud, mis on pühendatud sisust, aafrika lindudele. Selline oli siis tänane saade Aafrika kõige erinevamates lindudest Kell kindlasti kõigil on oma väärikus millest tuleb juttu järgmises saates. Vaatame, mis elukad on jõehobu ja ninasarvik. Stuudia sellise Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.
